Ühinguõigus › Äriregistri asjad

hooneühistuseaduse sätetega. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 alates 23.11.2016 teadlik, et ühingu põhikiri tuleb vastavusse viia hooneühistuseaduses sätestatuga. Põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse mitteviimisel on registripidajal õigus trahvida juhatust ÄS §-s 71 ettenähtud korras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÜS § 20 lg-st 7, ÄS § 59 lg-st 5 ja ÄS §-st 71 kohustas kohtunikuabi GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 viima põhikiri vastavusse HÜS sätetega hiljemalt 24.05.2017. Määruskaebus 24.01.2017 esitas GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 täies ulatuses. Kohus on 09.01.2017 määruse põhjendustes nimetanud kaebaja põhikirja muutmise nõudmise alusena HÜS § 20 lg-t 7. Kaebaja leiab, et kaebaja HÜS § 20 lg 1 tunnustele ei vasta, mistõttu HÜS § 20 lg-d 1 ega 7 tema suhtes ei kohaldu. HÜS § 20 lg 1 alusel on asjakohased tunnused järgmised: juriidilise isiku eesmärgiks peab olema toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel. Kaebajal HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud eesmärk puudub. Kaebaja puhul ei saa mingil juhul rääkida ühisest majandustegevusest, mille läbi liikmete majanduslikke huve toetatakse ja soodustatakse. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 defineerib majandustegevust kui iga iseseisvalt teostatavat, tulu saamise eesmärgiga püsivat tegevust. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas garaaži sihtotstarbeline kasutamine enda tarbeks on tõlgendatav majandusliku huvina ja milles väljendub siin tegutsemine tulu saamise eesmärgiga. Kaebaja on tavaline mittetulundusühing, kellele muuhulgas kuulub kinnistu koos seal asuva garaažiga, mida liikmed kasutavad. Kaebaja rõhutab ühtlasi, et mittetulundusühingutesse koondumine on põhiseaduslik õigus (PS § 48). Oluline on siinkohal, et kohus on varasemalt selgelt aktsepteerinud kaebaja tegutsemist mittetulundusühinguna, kandes veel nii hiljuti kui 18.05.2011 registrisse kaebaja 29.03.2011 kinnitatud põhikirja. Kaebaja juhib tähelepanu, et kehtiva põhikirja registrisse kandmine toimus enam kui kolm aastat pärast HÜS § 20 lg-s 7 nimetatud tähtaega. Kaebajal ja kõigil tema liikmetel oli põhjendatult õigustatud ootus, et registripidaja tunnistab nende õigust mittetulundusühinguna tegutseda. Arvestama peab, et hooneühistu asutamine oleks kaebaja ja tema liikmete jaoks märgatavalt koormavam kui mittetulundusühinguna jätkamine. Näiteks peab hooneühistul HÜS § 21 lg 1 alusel olema vähemalt 2500 euro suurune osakapital, mis ei täidaks kaebaja puhul ühtki õigustatud eesmärki. Lisaks peavad HÜS § 8 lg 1 alusel olema liikmesuse võõrandamise tehingud notariaalselt tõestatud, tuues kaasa täiendavaid tarbetuid kulutusi. Põhiseaduspärane tõlgendus on kaebaja hinnangul, et isikud saavad ka pärast hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 koonduda mittetulundusühingutesse, mis võib omandada kinnistu koos garaažiga, mida ühingu liikmed võivad kasutada. Täiendavalt märgib kaebaja, et kohtu viited praeguseks lõpetatud tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtudlahendile on asjakohatud. Viidatud tsiviilasjas ei otsustatud kaebaja juriidilise vormi üle, vaid küsimus oli üldkoosoleku konkreetse otsuse kehtivuses seoses kindla isiku liikmestaatusega. Seejuures käsitletakse kaebajat Harju Maakohtu 29.04.2016 otsuses endiselt selgelt mittetulundusühinguna. Igal juhul ei ole tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused käesolevas registriasjas siduvad. Menetluse edasine käik

Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu kohtunikule. Kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 09.01.2017 määrus nr M 10024253 / M4 on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Määruskaebuses vaidlustab GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 (kaebaja) Tartu Maakohtu registriosakonna määruse peamiselt põhjusel, et kaebaja puhul ei ole tegemist hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastava isikuga. Ringkonnakohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi vaidlustatud määruses õigesti tuvastanud, et kaebaja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme. Seejuures on kohtunikuabi õigesti juhindunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 leitust, et GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3 on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline isik. Põhjendamatu on kaebuse väide, et kohtu viited tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud lahendile on asjakohatud. Tsiviilasjas nr 2-15-7256 oli keskseks pooltevaheliseks vaidluseks ka küsimus sellest, kas kostja (GARAAŽIÜHISTU KELDRIMÄE 3) põhikiri on kooskõlas seadusega, sh kas kostja ja tema organite toimingute suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid või mittetulundusühinguid käsitlevaid sätteid. Vaidluse lahendamisel eelnimetatud tsiviilasjas leidis maakohus 29.04.2016 otsuses (p 7), et kostja suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme ja et kostja on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv isik. Ringkonnakohus jättis 16.09.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata, nõustudes maakohtu seisukohaga ja leides ( otsuse p 36), et kostja on HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastav juriidiline isik, kelle suhtes tuleb kohaldada hooneühistuid reguleerivaid õigusnorme (HÜS ja TÜS). Nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus 23.11.2016. Seega on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-7256 tuvastatud, et kaebaja vastab HÜS § 20 lg-s 1 sätestatud tunnustele ning seega esineb õiguslik alus kohustada kaebajat viima põhikiri vastavusse hooneühistuseaduses sätestatud nõuetega. Dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg-st 1 tulenevalt on ka kirjalikult jäädvustatud dokument. Dokumendiks sama sätte teise lõike kohaselt on ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on kohtunikuabi vaidlustatud määruses põhjendatult lähtunud tsiviilasjas nr 2-15-7256 jõustunud lahendiga tuvastatud asjaoludest. Kaebuse väide, et tsiviilasjas nr 2-15-7256 tehtud otsused ei ole käesolevas asjas siduvad, ei tähenda, et nende tuvastatut ei võiks arvesse võtta. Asjaolul, kas registripidaja on nõudnud kaebajalt põhikirja seadusega kooskõlla viimist või mitte, ei ole kehtivate õigusnormide kohaldamise seisukohast tähtsust. Seega kaebuses osundatu, et registripidaja ei ole varasemalt nõudnud kaebaja põhikirja seadusega vastavusse viimist, ei saanud tekitada kaebajal ega tema liikmetel õigustatud ootust, et kaebaja ei pea täitma seaduse kehtivaid nõudeid. Kaebaja oli vastavalt HÜS § 20 lg-s 7 sätestatule kohustatud viima oma põhikirja hooneühistuseadusega vastavusse hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuariks. Kehtiv seadus ei anna kaebajale õigust ise otsustada, kas ta soovib pärast hooneühistuseaduse jõustumist 01.01.2005 jätkata tegutsemist mittetulundusühinguna või

hooneühistuna. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka kaebuses viidatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 48, mis annab õiguse koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.