3-23-2863 U.H kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale töövõime hindamisel ja töövõimetoetuse määramisel Kaebaja U.H , esindaja advokaat Paul Järve Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. märtsil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-2863
1.U.H esitas 4. septembril 2023 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ja uueks tähtajaliseks perioodiks töövõimetoetuse saamiseks.
2.ETK tuvastas 13. septembri 2023. a otsusega nr TVH/23/034226, et U.H töövõime ei ole vähenenud.
3.ETK jättis 14. septembri 2023. a otsusega nr TVT/23/048806 U.H-le töövõimetoetuse määramata.
4.ETK jättis 22. novembri 2023. a vaideotsusega nr VO/23/2780 U.H vaide rahuldamata.
5.U.H nõudis halduskohtule esitatud kaebuses ETK 13. ja 14. septembri 2023. a otsuste ja
22.novembri 2023. a vaideotsuse tühistamist ning ETK kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja ei saanud vaidemenetluses oma kontrollimise kohustust delegeerida ekspertarstidele; 2) ekspertarsti tehtud järeldused kaebaja tervise infosüsteemi (TIS) andmetest on valed; 3) vastustaja tegi asjaolust, et kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul selja ja jalgade valu tõttu arstile pöördunud, haiguslehte võtnud või taastusravil olnud, meelevaldse järelduse, et kaebaja tervis on oluliselt paranenud võrreldes 2018. aastaga. TIS-is puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks kaebaja 2023. aastaks võrreldes 2018. aastaga paranenud seljavalu põhjustavast, jalgade ja käte tegevust pärssivatest haigustest. Vastustaja pidi küsima kaebaja kehalise ja käelise võimekuse täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja raviarsti(de)lt; 4) ekspertarst võttis kaebaja käelise võimekuse hindamise aluseks üksnes 2023. a reumatoloog LP tehtud TIS-i sissekande. Ta ei põhjendanud, miks ta jättis kaebaja vastused arvestamata. Kaebaja läks reumatoloogi vastuvõtule sõrmede valu ja sõrmedel esinevate kühmude tõttu. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja vasaku käe küünarliiges oleks paranenud. Vastustaja jättis alusetult arvesse võtmata 2018. a TIS-i kantud andmed; 5) kuna vastustaja leidis 2018. a kaebaja töövõime hindamise otsuses, et kaebaja seljavaludega seotud haiguse kulg lähima viie aasta jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv, siis oleks vastustaja pidanud 2023. a töövõime hindamise otsuses jõudma sama järelduseni; 6) vastustaja oleks pidanud võtma arvesse, et tema taotluse esitamise ajal kehtisid 2018. a otsused, millega ETK tuvastas kaebajal osalise töövõime ja määras töövõimetoetuse. Õige pole vastustaja väide, et 2018. a töövõime hindamisel olid kaebaja piirangute raskusastmed terviseandmeid ja hindamismetoodikat arvestades üle hinnatud; 7) vastustajal pidi tekkima kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud; 8) ekspertarst tegi TIS-i andmeid hinnates kaebaja parema jala kohta ebaõige järelduse. Kaebaja parem labajalg ei tõuse maast lahti ega püsi asendis. Ta ei saa paremat jalga kõrgele tõsta. Ekspertarst tegi väära järelduse, et kuivõrd tromboos on paremas jalas ravitud, siis on jalg terve; 9) vastustaja andis väära hinnangu käelise tegevuse võimekuse kohta; 10) ekspertarst ei ole põhjendanud, miks ta on võtmevaldkondades pannud madalamad hinded, kui kaebaja ise endale pani; 11) vastustaja jagas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks tõendamiskoormise valesti. Kui vastustaja leidis, et olemasolevad tõendid on puudulikud, siis pidi ta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenevalt ise andmeid koguma.
6.ETK taotles põhjendustel:
vastuses
kaebuse
rahuldamata
jätmist
kokkuvõtlikult
järgmistel
2(10)
3-23-2863 1) hinnang anti töövõime hindamise taotluse ja TIS-i andmete alusel. Vaidemenetluses andis hinnangu ekspertarst SO, kes leidis, et OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti (TTO ekspertarst) arvamus on põhjendatud ja hinnangud vastavad kehtivale õigusele. Kohtule esitatud vastuse koostamise raames analüüsis ETK töövõime hindamist ekspertarst IK; 2) 14. novembri 2018. a töövõime hindamise otsusega hinnati kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks olid kõrgvererõhkhaigused, artroosid, dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks olid liigeste ja pehmete kudede haigusseisundid. Praeguseks on kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all, unehäirete kohta andmed puuduvad. Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade valu tõttu arsti poole pöördunud, valuravi ei kasuta ja taastusravil ei olnud. 2020. a-l on opereeritud neeruvähk, mis praeguseks levinud ei ole. Hilisemaid uuringuid TIS-i andmed ei kajasta. Parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta töövõimet. Hüpertensioon on ebaregulaarselt ravitud (retseptid annulleeritud) ja seetõttu aeg-ajalt näitajad tõusnud. Töövõime hindamisel arvestati kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja dorsopaatia ning ülekaaluga. Samuti arvestati käelise tegevuse valdkonnas liigeste ja pehmete kudede haigusseisundeid; 3) võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on hinnatav kerge piiranguga, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel kaebaja abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine. Vastavalt metoodikale, kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja võtmeküsimuses „Liikumine eri tasapindadel“, et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema liikumisvõimes probleemi (raskusaste 0). Kaebaja tõi välja, et suudab liikuda enam kui 200 m ning tuima seljavalu tõttu peab puhkama 0,5–1 km läbimisel. Südamepuudulikkust ega kopsuhaigust diagnoositud ei ole; 4) kaebaja viitab 2020. a-l opereeritud neeruvähile, mille kohta uroloog tõdeb, et onkoloogilise patoloogia levikut pole. Neerude ja kuseteede funktsioonis olulisi häireid pole. Eesnäärme suurenemine ja maksa steatoos ehk rasvmaks ei põhjusta töövõime piiranguid; 5) parema jala ühekordsest tromboosist on möödas üle kolme aasta, see ei ole kordunud. Hilisemaid pöördumisi jalavalu või tromboosi sümptomitega ei ole olnud; 6) seljavaluga on kaebaja pöördunud viimati vastavalt sissekandele 4. detsembril 2018 ning objektiivne kirjeldus on, et liigub takistuseta. Kaebaja on viibinud reumatoloogi vastuvõtul 7. märtsil 2023 ning seljavalu kaebust ei esitanud; 7) liikumispiirangut võtmetegevuses ei esine (raskusaste 0), TIS-is puudub informatsioon kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul sellise kaebusega arstide poole pöördunud; 8) võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kerge piirang, kuna seljavalu tõttu on takistatud püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Liikumispiirang selles võtmetegevuses on kerge (raskusaste 1), TIS-is puudub informatsioon asendivahetuse piirangute kohta; 9) 2018. a ekspertiisis oli hinnatud mõõdukas piirang kirjeldusega, kuna on takistatud püsti tõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. See oli üle hinnatud ega vasta metoodikale. Töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt on piirang raske, kui isik ei suuda istumise ja seismise asendeid vahetades olla püsti või istuli üle tunni, ja mõõdukas, kui suutlikkus istuda või seista asendeid vahetades on alla kolme tunni. Istudes või seistes asendite vahetamise vajadus pärast 15 minutit ei ole töövõime piirang. Raviandmete alusel töötab kaebaja taksojuhina; 10) kaebajale määrati kõrgvererõhu ravi 29. septembril 2022. Unehäirete kohta ei ole olnud viimase viie aasta jooksul pöördumisi. Mõõdukas rasvumine kehamassiindeksiga 38 on kerge töövõime piirang ning dieedi, liikumise ja tänapäevaste ravivõimalustega ohjatav. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Kerge liikumispiirang on põhjustatud 3(10)
3-23-2863 seljavalust ja üldisest väsimusest, mille põhjustab vererõhu kõikumine. Liikumisel abivahendit ei vaja; 11) kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Mõõdukas piirang ühe käe ehk vasaku küünarliigese limapauna põletiku tõttu käelise tegevuste võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 oli 2018 üle hinnatud. Haigus ei ole kordunud, mingit ravi (kirurgilist limapauna eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja vajanud. Lihasjõud oli kätes võrdne. Reumatoloogi 7. märtsi 2023. a sissekandes kaebaja küünarliigese valu kaebusena ei kirjelda. Kuigi kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas kirjeldatud kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli vahele mügerikud ja valu pärast kolmepäevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks samuti valu esinenud, oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Piiranguid hinnatakse ravi foonil. Liigese limapauna põletik on haigus, mis aeg-ajalt esineb ja taandub ravi foonil. Kui konservatiivne ravi ei aita, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Antud juhul on puudunud igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist. Töötukassa poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb alustele, kus arvestatakse lisaks isiku funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi saab vältida. Tänaseks on kaebaja olnud suuteline tööl käima, töötanud taotluse, töötamise registri andmetel ja raviandmetes kajastuva informatsiooni kohaselt taksojuhina: 12) kaebaja väide, et tervis on võrreldes eelmise hindamisega halvenenud ja on lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole põhjendatud. Kaebajal on diagnoositud uusi haigusi, kuid need ei too kaasa püsivat töövõimetust; 13) vastustaja ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Kaebaja seisundist tulenevalt pidas vastustaja aastal 2018 kaebaja töövõimet osaliseks ja vähe muutuvaks viieks aastaks. Tänaste teadmistega ja tagasiulatuvalt hinnates olid töövõime piiranguid ja viieks aastaks määratud osaline töövõime pigem ekslik ja üle hinnatud, arvestades, et kaebaja ei ole vajanud mingit selja- või käevalude ravi vahepealsel perioodil 2018 kuni praeguseni. Puudub informatsioon valuravi ja taastusravi kohta valude tõttu või seljahaigusest tingitud liikumispiirangute, samuti käevalude kohta. Seljavalude kirurgilise ravi vajadust ei ole üheski epikriisis märgitud. Samuti puuduvad seljavalu kaebustega pöördumised arstide vastuvõtule. Töövõime hindamise 13. septembri 2023. a otsuse vaidemenetluse ajal on tekkinud esimest korda seljavalu kaebusega sissekanne perearst dr KSlt: „Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis polüartroos ja sageli alaseljavalud. Ülekaaluline.“ Mingisugust ravi, kaasaarvatud valuravi perearst ei määranud.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18. juuni 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid TIS-i andmetega ja selle põhjal leidnud, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas piirang, kuid see on kerge; 2) vastustaja uuris piisavalt põhjalikult, kas kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Vastustaja põhjendas, miks tuleb piirang, erinevalt varasemast, hinnata kergeks. Asja materjalidest nähtuvalt on puudunud igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist. Kaebaja väited, et tema tervis on võrreldes eelmise hindamisega 2018. a-l halvenenud ja on lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole kinnitust leidnud; 4(10)
3-23-2863 3) ekspertarst AO leidis kaebaja töövõime hindamisel, et teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Nägemishäire kohta ei ole TIS-i andmetes kinnitust; 4) ekspertarst leidis, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Enesehooldusega seotud takistuste, psüühikahäire, ravimite kõrvaltoimete kohta ei ole TIS-i andmetes kinnitust. Kaebajal pole kopsuhaigust diagnoositud; 5 esimese ekspertarstiga nõustusid ka teised ekspertarstid SO ja IK. Sellega on vastustaja täitnud nõude küsida alternatiivseid arvamusi; 6) vastustaja arvestas kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtus kaebaja töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja TIS-i andmetest. Töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võetud ja hindamine tehtud nõuetekohaselt. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Ekspertarst märkis, et kaebajale ei sobi suurem kehaline koormus ja tema töövõimet toetaks taastusravi. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (nt kõrgvererõhu ravimid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi. Vastustaja pole pidanud TIS-i andmeid ebapiisavateks või vastuolulisteks. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on taotluses kirjeldanud piiranguid, mida TIS ei kajasta, ei tähenda, et vastustaja pidanuks saatma kaebaja täiendavatele uuringutele või korraldama kaebaja terviseseisundi hindamiseks ekspertarsti vastuvõtu; 7) vastustaja põhjendas piisavalt, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Töövõime hindamisel lähtutakse isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just oma erialast või senist tööd. Samas selgub asja materjalidest, et kaebaja tervislik seisund ei sega tal taksojuhi tööd tegemast ning 13. aprillil 2022 läbis ta ka edukalt läbivaatuse juhiloa saamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kui ei lahendanud asja suulises menetluses ega võtnud asja materjalide juurde kaebaja esitatud tõendeid ega kuulanud eksperte tunnistajana üle; 2) kaebaja soovis oma tõenditega ümber lükata vastustaja eksperdiarvamuses väidetud asjaolu, et kaebaja tegutsemispiirang liikumisel ja käelisel tegevusel on kerge. Kaebaja soovis tõendada asjaolu, et tema terviseseisundist tulenevalt esines vaidlustatud haldusaktide andmise ajal jätkuvalt mõõdukas tegutsemispiirang liikumisel ja käelisel tegevusel; 3) ekspertarsti AO hinnang oli kirjalik ja ebausaldusväärne. Kaebaja soovis kohtuistungil eksperti küsitleda. Kaebaja ei saanud küsimusi esitada ka kirjalikult; 4) asjaolu, et vaidemenetluses osales ekspertarst SO, selgus alles kohtumenetluses. Tervishoiuteenust osutas üksnes OÜ Dorpat Tervis ekspertarst AO. Kuivõrd vaideotsuses on märgitud, et vaidemenetluses analüüsis, tuvastas, hindas ja selgitas TTO ekspertarst, siis saab selleks pidada üksnes AO. AO ei saa ise vaidemenetluses enda tööd kontrollida; 5) vastustaja ei saa ise oma otsuse õigsust tõendada sõltuvussuhtes oleva SO hinnanguga. SO hinnangus puudub analüüs ja põhjendused. Halduskohus on tema arvamust ebapiisavalt uurinud; 5(10)
3-23-2863 6) IK on ETK töötaja ja tema hinnang pole erapooletu ja aus; 7) IK ja SO seletused pole lubatavad, sest neid pole võetud vande all; 8) halduskohus eksis otsuses aastaarvus, kui märkis, et kaebaja esitas ETK-le töövõime hüvitise saamiseks taotluse 4. septembril 2024. Tegelikult esitas ta taotluse 2023. a-l; 9) vastustaja ei arvestanud kaebaja enda hinnangus kirjeldatud selgitustega; 10) TIS-i andmed, mille alusel otsus tehti, olid puudulikud. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet ja põhjendamiskohustust; 11) halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja pole liikumispiiranguid ise kirjeldanud; 12) kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus ei arvestanud sellega, et kaebaja kirjeldas, et ta ei saa ise ilma käsipuule toetumata liikuda. Halduskohus ei võtnud arvesse kaebaja hinnangut, et ta ei suuda ise raskusteta käsi üles tõsta; 13) halduskohus jättis arvestamata, et 2018. a hinnangus võeti arvesse kaebaja mõõdukat tegevuspiirangut; 14) kaebaja enda hinnangu kohaselt pole ta võimeline kauem kui 15 minutit ühes asendis istuma; 15) IK pole midagi analüüsinud ega hinnanud. Kui ta oleks seda teinud, siis oleks ta märganud, et SO hinnang on puudulik; 16) IK ja SO ei ole õigusalaste eriteadmistega isikud. Neil on meditsiiniline haridus. Nad ei saanud anda ekspertarvamust selle kohta, kas vastustaja haldusaktid on kaalutlusvigadeta; 17) halduskohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja esitatud seisukohti seoses Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-20-2472. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määruse nr 39) § 5 lg 1 p 3 kohaselt tuli küsida täiendavaid andmeid.
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus ei pidanud korraldama kohtuistungit, et kuulata üle ekspertarst. Puudus vajadus teda kohtuistungil küsitleda. Ta teeb oma tööd lepingu alusel ja hindas vastustaja tellimusel kaebaja terviseseisundit. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarstid andsid oma hinnangud vaidemenetluses ja kohtumenetluses. Kaebajal oli võimalus ekspertarstide tegevuse peale esitada vastuväiteid; 2) kaebaja ei saa oma teadmiste alusel ümber lükata ekspertarstide hinnanguid. Kaebaja pole väitnud, et TIS-s olevaid andmeid poleks arvestatud; 3) halduskohus on õigesti 23. mai 2024. a määruses välja toonud, et kaebaja ei saa hilisemate terviseandmete muudatustega seada kahtluse alla varasemat hinnangut; 4) vastustaja on kõiki taotluses kirjeldatud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid TIS-i andmetega ja selle põhjal õigesti leidnud, et apellandil esinevad kerged piirangud, mis ei põhjusta töövõime vähenemist. Kaebajal tuvastatud piirangud ei ületanud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks; 5) vastustaja töövõime hindamise ekspertarst SO hindas vaidemenetluses töövõime hindamise taotlust, TIS-i andmeid ja OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti arvamust. Eksperdid vastasid kõigile nõuetele; 6) AO osales menetluses TTO ekspertarstina ja ta vastab TTO ekspertarstile esitatavatele tingimustele, s.o omab kehtivat registreeringut tervishoiutöötajate riiklikus registris ning töötab arstina. Lisaks on ekspertarst läbinud TVTS § 5 lg 4 kohaselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse. Eeltoodule tuginedes puudub alus kahelda TTO ekspertarsti pädevuses ja tema hinnangus; 7) kaebaja väide on alusetu, et TIS-i andmed olid puudulikud. Kaebaja enda kohustus on hoida TIS-i andmed korras. 6(10)
3-23-2863
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2026. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle TTO ekspertarst. Kaebaja esitas 12. veebruaril 2026 uue taotluse TTO ekspertarsti tunnistajana ülekuulamiseks, sest tema hinnangul on eksperthinnang puudulik kaebaja tervist puudutavate alusandmete ebapiisavuse tõttu. Sisuliselt on tegemist vastuväitega ringkonnakohtu 5. veebruari 2026. a menetlustoimingule, mille ringkonnakohus jätab rahuldamata samadel põhjendustel, mis on esitatud 5. veebruari 2026. a määruses. Selleks, et seada kahtluse alla alusandmete tõepärasus, ei ole tarvis kuulata ekspertarsti tunnistajana üle. Vajadusel on kaebajal võimalus ise tuua välja need alusandmed (diagnoosid, raviplaan jms), mida ekspert pole väidetavalt arvesse võtnud. Eeldatavasti on see teave olemas just kaebajal ja selle olemasolu ei saa eeldada ekspertarstilt. Kaebaja on toonud välja selle teabe, mida tema hinnangul ekspertarstid jätsid tähelepanuta või hindasid valesti. Neid väiteid kohus kontrollib.
11.Rahuldamata jääb kaebaja 12. veebruari 2026. a menetlusdokumendis esitatud korduv taotlus võtta asja materjalide juurde perearsti, sisearsti ja TIS-i 27. mai 2024. a dokumendid. Kaebaja taotles halduskohtult nende dokumentide toimikusse võtmist, mille halduskohus jättis õiguspäraselt vastu võtmata (vt käesolev otsus, p 17.1).
12.Kaebaja eesmärgiks on saada töövõimetoetust. Kui isiku pikaajalise tervisekahjustuse tõttu on tema töövõime vähenenud ja ta ei suuda selle tõttu sissetulekut teenida, siis on tal õigus nõuda töövõimetoetust (vt TVTS § 1 lg 1 ja § 11).
13.Kas isikul on pikaajaline tervisekahjustus ja kas see asjaolu mõjutab ka tema töövõime ulatust, selgitatakse välja töövõime hindamise menetluses (TVTS § 5). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja 7.
14.Vastustaja võttis kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed (dtl 78–126).
15.TTO ekspertarst AO hindas kaebaja tegutsemisvõimet ja andis selle kohta oma arvamuse (dtl 25–38). Vaidemenetluses analüüsis teine vastustaja töövõime hindamise ekspertarst SO kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti AO ekspertarvamust (dtl 127–129). Teine ekspertarst jõudis oma hinnangus 7(10)
3-23-2863 samale tulemusele kui esimene TTO ekspertarst. Kohtumenetluses hindas neid samu küsimusi kolmas vastustaja ekspertarst IK, kes oma hinnangus jõudis samale tulemusele kui kaks esimest ekspertarsti (dtl 131).
16.Halduskohus on üksikasjalikult analüüsinud kaebaja selgitusi, mida ta esitas töövõime hindamise taotluses, ning TTO ekspertarsti antud hinnanguid kaebaja taotluses esitatud väidetele seoses TIS-i andmetega. Halduskohus on nende andmete alusel leidnud, et vastustaja pole hindamispiire rikkunud, kui järeldas, et kaebaja töövõime pole TVTS-i mõttes vähenenud (vt halduskohtu otsus, p-d 41–51). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus rikkus menetlusõigust, kui ei võtnud asja materjalide juurde 25. aprilli 2024. a taotluses esitatud dokumente ega kuulanud kohtuistungil vastustaja ekspertarsti tunnistajana üle.
17.1.Kaebaja taotles, et halduskohus võtaks asja materjalide juurde perearsti 26. jaanuari 2024. a kokkuvõtte kaebaja anamneesist (tõendab, et kaebajal on paremas jalas tromb ja lülisamba lumbaalaosas esinev diskopaatia), haigla sisearsti 5.–25. märtsi 2024. a kokkuvõte kaebaja anamneesist (korduv tromboos paremas jalas), TIS-i andmed kaebaja broneeringute kohta arsti vastuvõtule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25. aprilli 2024. a ja 12. juuni 2024. a määrustes tooduga, et vaidlustatud vastustaja otsuseid hinnatakse nende andmise aja ehk 2023. a seisuga ning hiljem tekkinud asjaolud ei oma nende õiguspärasuse hindamisel tähendust (HMS § 54). Kui kaebaja tervislik seisund muutub pärast viimast töövõime hindamist, siis on tal õigus esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Teiseks on tegemist hindamisotsusega ning kohus ei asu eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Kaebaja väide, et tal on varem olnud tromboos, ei vaja uuesti tõendamist. Milliseid õiguslikke järeldusi ja hinnanguid sellest tuleb töövõime hindamise kontekstis teha, on pädev otsustama vastustaja ekspertarst, mitte perearst või muu arst. Praegusel juhul on kaebaja esitatud, sh TIS-i olevate andmete alusel hinnangu andnud vastustaja kolm ekspertarsti.
17.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ekspertarsti tunnistajana ülekuulamiseks puudus alus. Kaebaja soovis ekspertarsti tunnistajana ülekuulamisega tõendada, et eksperdiarvamus on puudulik. Kaebaja pole välja toonud, millise töövõime hindamise aluseks oleva asjas tähendust omava asjaolu tõele mittevastavust soovis ta ekspertarsti tunnistajana ülekuulamisega tõendada (vt kaebaja 6. juuni 2024. a menetlusdokument). Üksnes väide, et vastustaja ei uurinud kõiki asjaolusid välja ning eksperthinnang on ebausaldusväärne ja puudulik, on üldsõnaline ning see ei kinnita vajadust kuulata ekspertarst tunnistajana üle. Ekspertarsti ei ole alust tunnistajana kuulata üle selleks, et saada erialateadmiste olemasolu eeldavaid vastuseid kaebajat huvitavatele tema tervist puudutavatele küsimustele. Töövõime hindamise ning sellele järgnevas vaide- ja kohtumenetluses ei koostata taotleja terviklikku terviseauditit uute ilmnenud ja ilmnevate tõendite alusel. Vastustaja on oma otsuse tegemise aluseks võtnud kaebaja taotluses märgitud asjaolud, sh TIS-i kantud andmed. TIS-i kantakse andmed arstile antud kaebaja selgituste alusel ning eeskätt on kaebaja enda kohustus tagada, et need vastaksid tegelikule olukorrale. Ekspertarsti tunnistajana ülekuulamise eesmärgiks ei ole see, et saada temalt kohtuistungil olemasolevatele asjaoludele teistsugune õiguslik hinnang. Kui hinnangu aluseks on võetud väär asjaolu, siis saanuks selle asjaolu välja tuua, esitades nt konkreetse asjaolu, mis on jäänud eksperdil tähelepanuta ja hindamata.
17.3.Kaebaja toob apellatsioonkaebuses välja, et ta soovis ekspertarsti tunnistajana ülekuulamisega tõendada seda, et kaebajal ei esine kerget tegutsemispiirangut (nagu leidis 8(10)
3-23-2863 ekspertarst). Millise raskusastmena tuleb konkreetsest haigusest tingitud tegutsemispiirang kvalifitseerida, ei ole faktilise asjaolu, vaid õigusliku hinnangu küsimus. Üldjuhul ei saa tunnistaja ütlustega õiguslikke hinnanguid tõendada (vrd TsMS § 229 lg 1, § 251 lg 1 ja 293 lg 1).
18.Vaidlustatud otsused ei ole õigusvastased selle tõttu, et vastustaja otsuse aluseks on võetud TTO AO eksperdiarvamus ning lisaks on asja materjale hinnanud veel kaks teist vastustaja enda ekspertarsti. Esmase hinnangu andis TTO ekspertarst AO ja ta tegi seda lepingulises suhtes (vt TVTS § 7 lg 2). Vaidluse tõttu lasi vastustaja hinnangu anda täiendavalt enda kahel ekspertarstil. Kõigi ekspertarstide hinnangud langesid kokku. Asjaolu, et kaks viimast ekspertarsti olid vastustaja töötajad, ei muuda vaidlustatud otsust ebausaldusväärseks ega erapoolikuks. Kõik ekspertarstid täitsid oma põhiülesandeid ning nendel puudus isiklik vm seos kaebajaga. Vastustajal on haldusmenetluses õigus kaasata täiendavaid ekspertarste oma seisukoha kujundamiseks ning vastustajal on õigus kasutada arvamuse andmiseks enda arstiõppe läbinud töötajat (vt RKHKo 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Viimati märgitut vastustaja ka tegi, kasutades IK arvamust.
19.Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et SO arvamus oleks tulnud jätta arvesse võtmata põhjusel, et tekst on väikses kirjas ja osaliselt pole teksti avaldatud. Kui tekst avada Wordi dokumendina ja seda suurendada, siis on tekst hästi loetav ning see sisaldab kogu teavet (vt vastustaja 19. jaanuari 2024. a vastuse lisa 2). Kogu põhjendus on dokumendis olemas. See sisaldab kirjeldust kaebaja kohta ning erinevate märkuste lahtritesse on tehtud kirjed, et vaidemenetluses muudatusi võtmetegevuste kohta ei tehta ning on antud üldine järeldus, et töövõime pole vähenenud.
20.Õige pole kaebaja järeldus, et halduskohus oleks otsuse p-s 40.1 leidnud, et TTO ekspertarst võttis hinnangu aluseks üksnes TIS-i kanded ning et ekspertarst pole kaebaja kirjeldust arvesse võtnud. Halduskohus on otsuse punktis 40 kirjeldanud liikumispiiranguid, mida kaebaja ise on taotluses välja toonud ning lisanud, et ta pole liikumisega seotud muid probleeme tegutsemispiiranguna eraldi esile toonud. Otsuse punktis 40.1–40.3 on halduskohus analüüsinud TTO ekspertarsti tegevust hinnangu andmisel ning toonud välja, millise teabe alusel ta oma järelduse tegi. Üheselt on näha, et ekspertarst on kaebaja liikumispiiranguga arvestanud, nt seljavalu, üldine väsimus, liikumisel abivahendit ei kasuta, lülisamba struktuur jms, kuid hinnanud seda kergeks liikumise piiranguks. Sellest, et kaebaja märkis taotluses, et trepist liikumisel on tarvis käsipuule toetuda, ei järeldu, et kaebajal oleks liikumisel tarvis abivahendit (nt ratastool, rulaator, tugiraam, kark vmt). Kohtuotsus pole selles osas vastuoluline.
21.Õige pole kaebaja hinnang, et halduskohus ja TTO ekspertarst pole võtnud arvesse kaebaja taotluses kirjeldatud tegutsemispiirangut käelise tegevuse valdkonnas. Halduskohtu otsuse põhjenduste punktist 41 nähtub üheselt, et selles valdkonnas on tegevuse piirangut mõjutanud artroos, käte sirutamine ja esemete käsitsemine on takistatud, sh on arvestatud liigeste struktuuri kahjustumist. Ekspertarst leidis, et kuna kaebaja on piiranguga kohanenud ning kuna küünarliigese limapaunapõletik pole kordunud, liigesevalu puhul pole valuravi tehtud ning reumatoloogi 2023. a vastuvõtul pole küünarliigese valu kirjeldatud, siis 2018. a hinnang (s.o mõõdukas piirang) ei olnud uuel hindamisel enam adekvaatne ning käeline piirang hinnati kergeks.
22.Halduskohtu lahend pole vastuolus Riigikohtu lahendi asjas nr 3-20-2474 p-s 28 võetud seisukohtadega. Viidatud lahendi asjaolud ei kattu praeguse kaasuse asjaoludega. Vastustaja analüüsis kaebaja esitatud andmete, sh TIS-i andmete alusel piirangu raskust: 9(10)
3-23-2863 limapaunapõletik pole kordunud, liigesevalu osas pole valuravi tehtud ning 2023. a reumatoloogi vastuvõtul pole küünarliigese valu kirjeldatud. Sellest tulenevalt hindas vastustaja 2018. a omaaegse raskema piirangu kergemaks piiranguks. Vastustaja pole lähtunud eeldusest, et kaebaja oleks vahepealsel ajal tervenenud. Kaebaja subjektiivset enda hinnangut on analüüsitud kõrvuti TIS-is olevate andmetega ning need koostoimes ei võimaldanud ekspertarstil määrata raskemat piirangut.
23.Asjaolu, et vastustaja töötaja IK pole kantud registrisse tervishoiutöötajana, ei muuda vastustaja otsust õigusvastaseks. Töövõime hindamise raames pole kaebajale osutatud tervishoiuteenust tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 2 mõttes ning vastustaja pole käsitatav tervishoiuteenuse osutajana TTKS § 4 tähenduses. Küsimus on kaebaja töövõimehindamises töötutoetuse kontekstis. Kaebaja ei heida ette seda, et IK teadmised, oskused ja kogemused poleks selle hinnangu andmiseks piisavad. Lisaks IKle on oma hinnangud andnud kaks teist arstipädevusega inimest.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
25.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.