X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 13.09.2023.a otsuse nr TVH/23/034226 ja 14.09.2023 otsuse nr TVT/23/048806 ning 22.11.2023 vaideotsuse nr VO/23/2780 tühistamiseks ja kohustamisnõue
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.07.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Kaebaja X. X esitas 04.09.2023. a Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja uueks tähtajaliseks perioodiks töövõimetoetuse saamiseks.
2.Eesti Töötukassa hindas kaebaja töövõimet 13.09.2023. a eksperthinnangu alusel (alates dtl 25) ja otsustas otsusega nr TVH/23/034226 (dtl 39-40), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3-23-2863 Võttes aluseks töövõimetoetuse hindamise otsuse otsustas Eesti Töötukassa 14.09.2023.a otsusega nr TVT/23/048806, et kaebajal ei ole õigust saada töövõimetoetust (dtl 41) .
3.Kaebaja esitas 13.10.2023.a vaide töövõime hindamise otsuse ja töövõimetoetuse mittemääramise otsuse tühistamiseks (dtl 41-48).
4.Eesti Töötukassa tegi 22.11.2023.a vaideotsuse nr VO/23/2780 (dtl 49-54), millega jättis kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.12.2023 kaebaja kaebus Eesti Töötukassa 13.09.2023.a otsuse nr TVH/23/034226 ja 14.09.2023.a otsuse nr TVT/23/048806 ning 22.11.2023.a vaideotsuse nr VO/23/2780 tühistamiseks ja nõue kohustada Eesti Töötukassat uuesti läbi vaatama tema 04.09.2023. a esitatud taotlust töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks.
6.Vastustaja Eesti Töötukassa esitas vastuse kaebusele 19.01.2024 (dtl al. 64).
7.Kaebaja esitas 31.01.2024 vastuväited vastustaja kirjalikule vastusele ja tõenditele ning taotlused (dtl 133-138). Kaebaja palus kohtul mitte lõpetada haldusasjas eelmenetlust enne, kui ta on: a) saanud kätte dr L. L ja dr T. T koostatud dokumendid 01.03. ja 05.03.2024.a arstivisiitide kokkuvõtete kohta; b) tutvunud ja analüüsinud dr L. L ja dr T. T koostatud dokumente 01.03.ja 05.03.2024. a arstivisiitide kokkuvõtete kohta; c) esitanud kohtule dr L. L ja dr T. T koostatud dokumendid 01.03.ja 05.03.2024.a arstivisiitide kokkuvõtete kohta vajadusel koos asjakohaste menetlusõiguslike taotlustega kohtule.
8.Kaebaja esitas 25.04.2024 taotlused (dtl 145-147): a) võtta vastu ja uurida OÜ Venorest perearst dr Y. Y 26.01.2024. a koostatud kokkuvõte kaebaja anamneesist, millega kaebaja tõendab, et tal on paremas jalas tromb ja lülisamba lumbaalosas esinevast diskopaatiast tingitud kroonilise valusündroom, mida sisuliselt välja ravida ei saa; b) võtta vastu ja uurida SA Pärnu Haigla sisearst dr L. L 05.-25.03.2024.a koostatud kokkuvõte kaebaja anamneesist, millega kaebaja tõendab, et tal on korduv tromboos paremas jalas; c) võtta vastu ja uurida väljavõte Terviseportaalist kaebaja broneeringu kohta dr T. T vastuvõtule, millega kaebaja tõendab, et dr T. T on talle määranud täiendava vastuvõtu lõpliku seisukoha kujundamiseks kaebaja ortopeediliste haiguste osas; d) mitte lõpetada eelmenetlust haldusasjas nr 3-23-2863 enne, kui kaebaja on saanud kätte dr T. T koostatud dokumendid 14.05.2024.a toimuva dr T vastuvõtu kokkuvõtte kohta ning saanud sellega tutvuda, et esitada seejärel nimetatud kokkuvõte kohtule vajadusel koos asjakohaste menetlusõiguslike taotlustega.
9.Kohus jättis 23.05.2024 määrusega (dtl 154) rahuldamata kaebaja taotluse võtta asja materjalide juurde 25.04.2024 taotlusega koos esitatud tõendid ja 25.04.2024 taotluse võimaldada tal esitada täiendavaid tõendeid dr T. T 14.05.2024 toimunud vastuvõtuga seoses. Samas määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 06.06.2024 ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
10.Kaebaja esitas 06.06.2024 vastuväite kohtu tegevusele (dtl 159-166), milles asus seisukohale, et kohus on vääriti mõistnud kaebaja eesmärki tõendite esitamisel. Kaebaja soovib väljavõtetega hilisematest arsti vastuvõttudest tõendada, et ka peale vastustaja otsust esinesid kaebajal terviseprobleemid, mis olid kaebajal ka eelmisel hindamisperioodil s.o alates 2018. a, kui kaebajal tuvastati vähenenud töövõime. Kaebaja palub seega 25.04.2024 esitatud tõendid vastu võtta, samuti tühistada asja kirjalikus menetluses määratud kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg, anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ning määrata asi arutamisele suulises menetluses, kuhu kutsuda tunnistajana Dorpat Tervis OÜ ekspertarst O. O, kes on haldusmenetluses tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarstina kaebaja tervislikku seisundit hinnanud. 2(20)
3-23-2863
11.Kohus jättis 12.06.2024 määrusega (dtl 176-178) kaebaja vastuväite rahuldamata ning kordas üle, et asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses ning kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.06.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja on seisukohal, et töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mittemääramise otsused on materiaalselt õigusvastased ning vaideotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane, mistõttu tuleb need täielikult tühistada.
13.Vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja hinnangul vastustaja oma kontrollikohustuse delegeerinud lubamatult ja õigusvastaselt ekspertarstile. Vaideotsuses on sõnaselgelt avaldatud, et ekspertarst kontrollis vaidemenetluses iseenda koostatud eksperthinnangu vastavust määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele ning leiab, et eksperdiarvamus on õige ja kaalutlusvigadeta. Lisaks eeltoodule on vaideotsuses ekspertarst mitmel korral täitnud Eesti Töötukassa asemel haldusorgani selgituskohustust (HMS § 36), kuigi sellise kohustuse delegeerimisõigust ekspertarstile vastustajal ei ole. Vaideotsuses on kopeeritud ka õigusnormide sõnastust ja TIS-andmeid, mis kaebaja hinnangul ei täida nõutaval määral. Ekspertarst õigustab vaideotsuses kaebaja enda kohta antud hinnangute (s.o. kaebaja vastused eksperthinnangu küsimustikus) arvesse võtmata jätmist asjaoluga, et TIS andmed ei kinnita kaebaja hinnanguid enda kehalisele ja käelisele võimekusele. Kaebaja on seisukohal, et ekspertarsti järeldused kaebaja TIS andmetest on ebaõiged.
14.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud olulised asjaolud vaidlustatud haldusaktide andmisel alusetult arvesse võtmata.
14.1.Vaideotsuses ja ka töövõime hindamise otsuse aluseks olevas eksperthinnangus tugines ekspertarst sellele, et viimase viie aasta jooksul ei ole vaide esitaja selja ja jalgade valu tõttu arstile pöördunud, valuravi, haiguslehti ega taastusravi ei ole seljavalu tõttu vajanud. Eeltoodu põhjal tegi vastustaja järelduse, et kaebaja enesehinnangulisi piiranguid liikumise valdkonnas TIS andmed ei kinnita, mistõttu ei ole kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Seejuures leidis vastustaja, et TIS andmed kaebaja terviseseisundi kohta on ajakohased ja täielikud ning neis puuduvad vastuolud (vaideotsuse lk-l 6). Kaebaja ei nõustu vastustaja eeltoodud väidetega.
14.2.Vastustaja on meelevaldselt järeldanud asjaolust, et kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul selja ja jalgade valu tõttu arstile pöördunud, haiguslehte võtnud või taastusravil olnud, kaebaja tervise olulise paranemise 2023.a võrreldes 2018.a. Kaebaja hinnangul on kohatu ekspertarsti märkus, et kaebaja ei ole võtnud haiguslehti olukorras, kus ta on osaliselt töövõimetu ega saa seetõttu teha täistööajaga tööd.
14.3.TIS-is puuduvad andmed selle kohta, nagu oleks kaebaja 2023. a võrreldes 2018.a paranenud seljavalu põhjustavast, jalgade ja käte tegevust pärssivatest haigustest. Seetõttu ei saa pidada vastustaja väidet selle kohta, et TIS andmed on ajakohased ja täielikud, õigeks. Sellises olukorras oleks pidanud vastustaja küsima kaebaja kehalise ja käelise võimekuse täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja raviarsti(de)lt. Vastustaja pidi 2023.a kaebaja töövõime hindamise taotlust menetledes kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama, kas kaebajale on nt määratud taastusravi (millised andmed ei kajastu TIS-s) ja kas kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on olnud ravi tulemused. Vastustaja ei ole nimetatud asjaolusid välja uurinud, mis on viinud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuseni. 3(20)
3-23-2863
15.Ekspertarst õigustab vaideotsuses kaebaja enda kohta antud hinnangute (s.o. kaebaja vastused eksperthinnangu küsimustikus) arvesse võtmata jätmist asjaoluga, et TIS andmed ei kinnita kaebaja hinnanguid enda kehalisele ja käelisele võimekusele. Kaebaja on seisukohal, et ekspertarsti järeldused kaebaja TIS andmetest on ebaõiged.
15.1.Esiteks nähtub kaebaja TIS andmetest, et juba 2018. a (vt käesoleva menetlusdokumendi p 2.1.2) olid tal probleemid vasaku käega, sest see ei kannatanud küünarliigesest keeramist. Kaebaja selgitas 2023. a tema töövõime hindamise menetluses küsimustikule vastates, kuidas see terviseprobleem mõjutab tema käelist võimekust. Vaideotsuses on märgitud, et ekspertarst on võtnud kaebaja käelise võimekuse hindamiseks aluseks üksnes 2023. a reumatoloog P. P tehtud TIS sissekande (vaideotsuse lk-l 4) ega ole põhjendanud, miks ta jättis kaebaja vastused arvestamata. Seejuures väärib eraldi tähelepanu, mis põhjusel pöördus kaebaja 2023.a reumatoloogi poole. Kaebaja ei läinud reumatoloog P. P vastuvõtule seoses vasaku käe küünarliigese probleemiga, vaid sõrmede valu ja sõrmedel esinevate kühmude tõttu, mis tekkisid käte külmetamisest. Eeltoodud asjaolust ei saa aga meelevaldselt järeldada, et kaebaja vasaku käe küünarliiges oleks paranenud. Kaebaja küünarliigese seisundit ega sellest tulenevaid kaebusi nimetatud arsti visiidi käigus ei uuritud, mis nähtub TIS sissekandest. Seega sai ekspertarst teha järeldused nimetatud TIS sissekandest üksnes kaebaja sõrmede valu põhjuse ja diagnoosi kohta. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et vastustaja on alusetult jätnud arvesse võtmata tema käelise tegevuse kohta 2018.a TIS-i kantud andmed, mille kohaselt tema käeline tegevus on vasaku käe küünarliigese haiguse tõttu piiratud. Samuti on rikkunud vastustaja põhjendamiskohustust, sest ta ei ole põhjendanud töövõime hindamise otsuses ega vaideotsuses, miks ei väärinud 2018. a TIS sissekanded kaebaja vasaku käe küünarliigese kohta ja 2023.a kaebaja enesehinnangulised vastused vasaku käe kohta arvesse võtmist.
15.2.Lisaks väärib tähelepanu asjaolu, et ekspertarst tugines eksperthinnangus üksnes 2018.a TIS-s avaldatud andmetele kaebaja kehalise liikuvuse piirangu põhjustanud haiguse (s.o. diskopaatia lülisamba lumbaalosas) hindamisel, sest perioodil 2018.a-2023.a puuduvad TIS-s andmed nimetatud haigusest tingitud kaebuste ja haiguse kulu kohta. Kuivõrd vastustaja leidis 2018.a kaebaja töövõime hindamise otsuses, et kaebaja seljavaludega seotud haiguse kulg lähima 5 aasta jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv, siis oleks vastustaja pidanud 2023.a töövõime hindamise otsuses jõudma samale järelduseni, milleni ta jõudis kaebaja suhtes 2018.a töövõime hindamise otsust tehes.
16.Kaebaja on seisukohal, et 2018. a otsused, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime ja määrati töövõimetoetus, on õiguspärased. Kaebaja jääb vaides esitatud väite juurde, et töövõime hindamise otsuse tegemisel oleks vastustaja pidanud võtma arvesse asjaolu, et tema taotluse esitamise ajal kehtisid alates 2018.a otsused, millega Eesti Töötukassa tuvastas kaebajal osalise töövõime ja määras töövõimetoetuse.
16.1.Vastustaja asus vastuseks eeltoodud kaebaja väitele üllatuslikult vaideotsuses seisukohale, et 2018. a töövõime hindamisel olid kaebaja piirangute raskusastmed arvestades terviseandmeid ja hindamismetoodikat üle hinnatud. Eeltoodust võib järeldada, et 2018. a haldusakte peab vastustaja nüüd õigusvastasteks, kuigi on nende alusel kaebajale kuni 2023.a (sh vaidlustatud haldusaktide andmise ja vaidemenetluse ajal) töövõimetoetust makstud.
16.2.Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et 2018.a töövõime hindamisel olid kaebaja piirangute raskusastmed arvestades terviseandmeid ja hindamismetoodikat üle hinnatud. Riigikohus on haldusasja nr 3-20-2474 p-des 25 ja 26 selgitanud, et: „iseenesest ei ole eksperdiarvamuse andja ja töötukassa otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Kuid praeguses asjas tuleb arvestada sellega, et kaebajal tuvastati varem sama metoodika alusel osaline töövõime ning kaebaja väitel ei ole tema tervislik seisund 4(20)
3-23-2863 paranenud (s.o tema randmete seisund püsis sama). Vähetähtis ei ole see, et töötukassa märkis 2017. a otsuses, et kaebaja töövõime on kolme aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Seega ei pidanud töötukassa 2017. aastal tõenäoliseks, et kaebaja terveneb. Sellises olukorras pidi töötukassal, kellel on võimalik tutvuda isiku suhtes tehtud varasemate otsustega ja vajadusel ka varasemate terviseandmetega (määrus nr 15 § 2 lg 5), tekkima taotluses esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Töötukassal on kahtluse korral kohustus vaadata ka varasemaid kui viie aasta taguseid andmeid. Sellele viitab määruse nr 15 § 2 lg 5.“.
16.3.Sarnaselt viidatud Riigikohtu lahendis avaldatuga ei pidanud Eesti Töötukassa 2018.a lähima viie aasta jooksul kaebajal tuvastatud haigustest paranemist tõenäoliseks. Lähtudes eeltoodud asjaolust ja viidatud Riigikohtu praktikast, pidi vastustajal ühtlasi tekkima taotluses esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Arvestades, et vastustaja jättis oma uurimiskohustuse kohaselt täitmata on kaebaja seisukohal, et vastustaja väide 2018.a kaebaja töövõime hindamisel piirangute raskusastmete ülehindamise kohta on täielikult väär ja pealegi tõendamata. Vastustaja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et 2018.a antud hinnang kaebaja käelise ja kehalise tegevuse piirangute kohta on ebaõiged, sest nendes valdkondades esinevad piirangud ei ole määruse nr 39 kohaselt mõõdukad.
16.4.Eraldi väärib tähelepanu asjaolu, et vastustaja esitas väite, mille kohaselt 2018. a hinnati kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid üle, esmakordselt kaebajale alles pärast seda, kui ta oli kätte saanud kaebaja vaide, milles kaebaja osundas varasemate otsuste alusetult arvesse võtmata jätmisele. Eeltoodust lähtuvalt peab kaebaja vastustaja käitumist pahatahtlikuks.
17.Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja on tõendeid hinnanud ebaõigesti, rikkunud põhjendamiskohustust ja vääralt kohaldanud TVTS § 5 lg 3 p-i 1.
17.1.Vaideotsuses ja eksperthinnangus leiab ekspertarst TIS andmetele tuginedes, et kaebaja parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta tema töövõimet. Kaebaja hinnangul on ekspertarst ja vastustaja teinud TIS andmeid hinnates kaebaja parema jala kohta ebaõige järelduse. 23.10.2018.a TIS andmetest nähtub, et kaebaja parem labajalg ei tõuse maast lahti ega püsi asendis. Kaebaja märkis 2023.a töövõime hindamise menetluses vastuseks küsimustikule, et ta ei saa paremat jalga kõrgele tõsta ja seetõttu ta liikudes lonkab, mis piirab oluliselt tema liikumist. Seega ühtib kaebaja enesehinnang liikumise valdkonnas TIS-i 2018.a sisse kantud andmetega. TIS-s puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja ei lonka paremat jalga enam 2023.a. Järelikult on ekspertarst teinud väära järelduse, et kuivõrd tromboos on paremas jalas ravitud, siis see jalg on terve. Sellist järeldust ei saa TIS andmetest automaatselt teha. Ekspertarst ega vastustaja ei ole põhjendanud, miks nad kaebaja vastuseid arvesse ei võtnud, mida ta avaldas 2023.a töövõime hindamise menetluses küsimustikule vastates.
17.2.Kaebaja hinnangul on vastustaja vääralt kohaldanud TVTS § 5 lg 3 p-i 1 ka kaebaja käelise tegevuse võimekuse suhtes, sest ekspertarst tuvastas eksperthinnangus, et kaebajal on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et liikumispiirangu põhjustanud haiguste kulgu on ekspertarst pidanud tõenäoliselt vähe muutuvaks ja käelise tegevuse piirangu põhjustanud haiguse kulgu raskesti prognoositavaks.
17.3.Ekspertarst on eksperthinnangus põhjendanud, miks võtmevaldkond ohutu ringiliikumine väärib hinnet „0“, kohatult asjaoluga, et TIS andmed ei kinnita kaebaja hinnangut „1“. Üksnes TIS andmetest lähtuvalt ei saa hinnangute erinevusi pidada põhjendatuks. Ekspertarsti põhjendus hindele „1“ liikumise kohta eri tasapindadel on samuti ebakohane, sest põhjendus tugineb üksnes asjaolul, et TIS andmetest nähtuvalt kaebaja ei ole pöördunud viimase viie aasta jooksul selja ega jalgade valu tõttu arsti poole, valuravi ei kasuta ja taastusravil olnud ei ole. Ekspertarst ei ole eksperthinnangus põhjendanud, miks 5(20)
3-23-2863 võtmevaldkond seismine ja istumine väärib hinnet „1“, kuigi kaebaja hindas seda hindega „3“. Ekspertarst on üksnes nentinud, et seljavalu tõttu on takistatud püsti tõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Seda, kui sagedasti nimetatud takistus esineb, ei ole ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi põhjendatuks. Käte sirutamise võtmevaldkonna on ekspertarst hinnanud hindega „1“, kuigi kaebaja hindas seda hindega „2“. Ekspertarst põhjendas oma hinnangut nimetatud valdkonnas üksnes väitega, et kaebajal on takistatud käte valu ja jäikuse tõttu käte sirutamine. Seda, kui sagedasti nimetatud takistus esineb, ei ole ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi põhjendatuks. Käte osavuse võtmevaldkonna on ekspertarst hinnanud hindega „1“, kuigi kaebaja hindas seda hindega „9“. Ekspertarst põhjendas oma hinnangut nimetatud valdkonnas üksnes väitega, et kaebajal on takistatud käte valu ja jäikuse tõttu esemete käsitsemine ning reumaatilist haigust ei ole leitud. Seda, kui sagedasti nimetatud takistus esineb, ei ole ekspertarst avaldanud. Seetõttu ei saa pidada hinnangute erinevusi põhjendatuks.
18.Kaebaja arvates on vastustaja jaganud oluliste asjaolude väljaselgitamiseks tõendamiskoormise ebaõigesti. Kui vastustaja leidis vaiet läbi vaadates, et olemasolevad tõendid on puudulikud, siis ei oleks ta pidanud jätma kaebaja vaiet rahuldamata, vaid täitma HMS §-st 6 tulenevat uurimiskohustust ja ise täiendavaid andmeid koguma. TIS andmetest nähtuvalt oli vastustajale vaidlustatud haldusaktide andmise ajal teada kaebaja raviarst(id), mistõttu vastustajal ei olnud takistusi pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks kaebaja raviarsti(de) poole (vt ka RKHKo 20.06.2022.a nr 3-20-2474, p 30). Vaide lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et perearst on 01.11.2023.a suunanud kaebaja ortopeedi vastuvõtule, sest nimetatud asjaolu tekkis pärast vaidlustatud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mittemääramise otsuse tegemist. Vastustaja sai vaidemenetluses hinnata üksnes neid asjaolusid, mis olid talle teada vaidlustatud otsuste tegemise hetkel, mitte pärast vaidlustatud haldusaktide andmist. Kui vastustaja esile toodud asjaolu, mille kohaselt kaebaja läheb ortopeedi vastuvõtule 2024.a märtsis, omas vaide lahendamisel tähtsust, siis oleks Eesti Töötukassa pidanud vaidemenetluse peatama kuni on selgunud 2024.a märtsis toimuva ortopeedi visiidiga seotud täiendavad andmed kaebaja terviseseisundi kohta. Vastustaja seisukohad
19.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
20.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 04.09.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 117-126) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst S. S analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja OÜ Dorpat Tervis ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 127-129). Kohtule esitatud vastuse koostamise raames analüüsis Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õige (dtl 131).
21.Vastustaja 13.09.2023 otsuse TVH/23/034226 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhuhaigused ja dorsopaatiad. Kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste 6(20)
3-23-2863 sooritamise ning kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
22.Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
22.1.Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
22.2.Kokkuvõtvalt hinnati kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0.
22.3.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
23.Vastustaja selgitab, et 14.11.2018 töövõime hindamise otsusega hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli kõrgvererõhkhaigused, artroosid, dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks oli liigeste ja pehmete kudede haigusseisundid. Praeguseks on kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all, unehäirete kohta andmed puuduvad. Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade valu tõttu arsti poole pöördunud, valuravi ei kasuta ja taastusravil olnud ei ole. 2020 on opereeritud neeruvähk, mis tänaseks levinud ei ole. 18.10.2018 MRT uuringu alusel parempoolsele aktiivsele sakroiliidile sobiv leid. Diskopaatia lülisamba lumbaalosas. Hilisemaid uuringuid TIS andmed ei kajasta. Parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta käesolevalt töövõimet. Hüpertensioon on ebaregulaarselt ravitud (retseptid annulleeritud) ja seetõttu aegajalt näitajad tõusnud. Töövõime hindamise 13.09.2023 otsuse tegemisel on arvestatud kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja dorsopaatia ning ülekaaluga. Samuti on arvestatud 13.09.2023 otsuse tegemisel käelise valdkonnas liigeste ja pehmete kudede haigusseisundeid. 7(20)
3-23-2863
23.1.Võtmetegevus „Liikumine eri tasapindadel“ on hinnatav kerge piiranguga, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel kaebaja abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine. Vastavalt metoodikale kui valdkonnas „Liikumine“ vastab taotleja võtmeküsimuses „Liikumine eri tasapindadel“, et ta suudab läbida rohkem kui 200 meetrit ilma probleemideta, ei ole tema liikumisvõimes probleemi (raskusaste 0). Kui taotleja vastab, et tema liikumisvõime on muutlik, ja taotleja kirjeldab, et tal esineb tugev õhupuudus ja väsimus, mis takistab tema liikumist, ning terviseandmete alusel on taotlejal diagnoositud krooniline südamepuudulikkus ja kopsuhaigus, hindab arst tegutsemispiirangu mõõdukaks või raskeks. Kaebaja on ka ise välja toonud, et suudab liikuda enam kui 200 m ning tuima seljavalu tõttu peab puhkama 0,51 km läbimisel. Südamepuudulikkust ja kopsuhaigust diagnoositud ei ole.
23.2.Kaebaja viitab trombile ja 2020 opereeritud neeruvähile (sissekanne 30.05.202320.06.2023), milles uroloog dr K. K tõdeb, et onkoloogilise patoloogia levikut pole. 1 aasta pärast järelkontroll. Kaebajal on eemaldatud 23.11.2020 vasakust neerust osa suurusega 4,2 x 3,2 x 3,5 cm koos kasvajaga. 20.05.2023 teostatud kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuringul on neerude suurus, asetus ja struktuur tavaline. Neerudes paisu ei ole. Kusepõis vähe täitunud, sisaldis kajavaba. Kokkuvõtteks: Maksa steatoosi tunnused. Eesnäärme suurenemine. Seega ei ole neerude ja kuseteede funktsioonis olulisi häireid. Eesnäärme suurenemine ja maksa steatoos ehk rasvmaks ei põhjusta töövõime piiranguid.
23.3.Kaebuses märgitud radioloogi dr Jelena Saarmetsa poolt hinnatud röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast on aktuaalse patoloogiata. Kaebaja poolt märgitud parema jala süvaveenitromb oli diagnoositud ja ravitud vastavalt sissekandele 30.07.2020 kuni 04.08.2020 (sisehaigustearst dr M. M). Sisehaiguste arsti dr L. L sissekandes 15.12.2020 kuni 19.01.2021 on jalatromboosi riskifaktoriks välja toodud: „Ametilt taksojuht, halbade ilmade korral oli pikalt autos istumist. Riskifaktoritest ülekaalulisus, istumine. Antikoagulantraviga jätkan kuni aprilli lõpuni, siis võib lõpetada.“. Hilisemaid pöördumisi jalavalu või tromboosi sümptomitega ei ole olnud. Parema jala ühekordsest tromboosist on möödas üle kolme aasta, see ei ole kordunud.
23.4.Seljavaluga on kaebaja pöördunud viimati vastavalt sissekandele 04.12.2018 (neuroloog dr Kaie Roosmaa): Objektiivne kirjeldus: tugeva kehaehitusega. Liigub takistuseta. Liikuvus nimmest üsna hea. Refleksid jalgadel vallanduvad. Tundlikkus korras. Lordoos sirgem nimmeosas ja sakraalsel palpatoorne valulikkus. Neuroloogiata. Sakroileiidi kontroll reumatoloogil. Kaebaja ei ole arstide vastuvõtule seljavaludega hiljem pöördunud, ei ole ravi vajanud ega ei ole täiendavaid uuringuid tehtud. Sissekandes 28.04.2021 - 05.05.2021 uroloogi dr K. K poolt neerukasvaja leviku välistamiseks teostatud 05.05.2021 Kompuutertomograafia uuringul on märgitud ära degeneratiivsed muutused lülisambas, kuid selle tõttu ravi ei ole vajanud. Kaebaja on viibinud reumatoloogi vastuvõtul sissekanne 07.03.2023- 07.03.2023 (reumatoloog dr P. P), kus seljavalu kaebust kaebaja ei esitanud.
23.5.Vaidemenetluse käigus lisandus sissekanne 01.11.2023-01.11.2023 perearst dr Y. Y: „Anamneesi kirjeldus: Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis polüartroos ja sageli alaseljavalud. Ülekaaluline. Ravi ega uuringuid ei ole perearst pidanud vajalikuks. Vastavalt sissekandele 15.08.2023 perearst dr Y. Y on kaebaja vererõhk olnud normist kõrgem, mõõdetud RR 160/90mmHg, määrati vererõhu ravim. Kehakaal on 126kg ja pikkus on 182cm, kehamassiindeks on 38.
23.6.Võtmetegevuses „Ohutu ringiliikumine“ on kirjeldatud piirangut arvestatud liikumise valdkonna hindamisel - seljavalu tõttu on takistatud erinevatel pindadel käimine. Ohutu liikumise piirangut seljavalu kaebajale ei põhjusta. Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning 8(20)
3-23-2863 mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Siin ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi.
23.7.Kaebaja on hinnanud, et suudab ohutult väljas ringi liikuda kergete (raskusaste 1) raskustega, sest tänaval kuuleb ja näeb ümbritsevat. Liigub ettevaatlikult, veidi lonkab paremat jalga (ei saa kõrgemale tõsta). Tänava ületamisega saab hakkama. Võõraid paiku üksinda ei külasta. Siseruumides suudab kaebaja enda hinnangul piiranguteta liikuda. Vastustaja leiab jätkuvalt, et liikumispiirangut antud võtmetegevuses ei esine (raskusaste 0), terviseinfosüsteemis puudub informatsioon kukkumiste ja tasakaaluhäirete kohta. Kaebaja ei ole viimase viie aasta jooksul sellise kaebusega arstide poole pöördunud.
23.8.Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on kerge piirang, kuna seljavalu tõttu on takistatud püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Seismise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal arvestada ei saa. Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Kaebaja on hinnanud ise raske piirangu (raskusaste 3) ja välja toonud, et ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust suudab vähem kui 1 tund täpsustades, et istuda suudab umbes 15 minutit. Pikad sundasendid ei sobi seljavalude tõttu. Istuda saab kauem kui seista. Istudes peab vahepeal tõusma ja end liigutama. Toolile istuda ja sealt tõusta suudab, vahel aitan end kätega surudes püsti. Kummardada saab tasakesi, sirge seljaga (selga kumeraks ajada ei saa). Kükkasendis saab natukest aega. Tegevusi tehes peab kõik asendid läbi mõtlema.
23.9.Vastustaja selgitab, et liikumispiirang antud võtmetegevuses on kerge (raskusaste 1), kuna terviseinfosüsteemis puudub informatsioon asendivahetuse piirangut kohta. Arvestades kaebaja enda kirjeldust ja seljavalu esinemist, millega ei ole vajanud peale viimast 2018 neuroloogile pöördumist aastaid mitte mingit ravi, arvestades asjaolu, et faktilisi asendivahetuse piiranguid ei ole raviarstid kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut hinnata enam kui kergeks.
23.10.Vastustaja selgitab, et 2018. a ekspertiisis oli hinnatud mõõdukas piirang kirjeldusega, kuna on takistatud püsti tõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine, mis tagasiulatuvalt vaadates on üle hinnatud ega vasta metoodikale. Töövõime hindamise metoodikas lähtuvalt on piirang raske kui isik ei suuda istumise ja seismise asendeid vahetades olla püsti või istuli üle tunni, mõõdukas kui suutlikkus istuda või seista asendeid vahetades on alla kolme tunni. Istudes või seistes asendite vahetamise vajadus 15 minuti järgselt ei ole töövõime piirang. Raviandmete alusel töötab kaebaja taksojuhina.
23.11.Kõrgvererõhu ravi on kaebajale määratud alates 29.09.2022. Alates nimetatud kuupäevast on välja kirjutatud 9-st retseptist välja ostetud 4 retsepti igas üks originaal, milles on 60 tbl võtmiseks 1x päevas, annulleeritud on 3 retsepti, võimalik on välja osta veel 2. Välja ostetud 2040-st tabletist ei piisa kaheks aastaks igapäevaselt tablett päevas raviks. Vererõhu ravi peab olema järjepidev, ravi foonil normaliseerunud vererõhk ei ole töövõime piirang. Unehäirete osas ei ole olnud viimase viie aasta jooksul pöördumisi, kaebaja ei ole mingit ravi vajanud. Võimaliku uneprobleemi kohta terviseuuringud ja diagnoosid käesolevalt puuduvad Seljavaluga ei ole olnud pöördumisi ja ravi vajadust töövõime hindamiste vahelisel perioodil. Mõõdukas rasvumine kehamassiindeksiga 38 on kerge töövõime piirang ning dieedi, liikumisega ja tänapäevaste ravi võimalustega ohjatav.
23.12.Käesoleval juhul on kerge piiranguna arvesse võetud kardiopulmonaalse seisundi ehk kõrgvererõhutõbe ja perearsti poolt diagnoositud spondülopaatiat, seljavalu põhjus või radikulopaatia esinemine ei ole radioloogiliste ega ka neuroloogiliste uuringutega kinnitatud. 9(20)
3-23-2863 Samuti ei ole perearsti poolt vajalikuks peetud seisundit ravida. Seljavalu ravijuhendite alusel rakendatakse esmaselt valuravi ning füsioteraapiat ehk liikumisravi. Kui perearsti poolt määratud seljavalu ravi ei aita, siis suunatakse isik spetsialisti poole edasise ravi vajaduse täpsustamiseks.
24.Kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks kõrgvererõhuhaigused ja dorsopaatiad. Kerge liikumispiirang on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest, mille põhjustab vererõhu kõikumine. Liikumisel abivahendit ei vaja. Kerge piirangu ja aeg-ajalt esinevate seljavalude tõttu on takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine, püsti tõusmine, pikemaajaline ühes asendis istumine ja seismine. Pikaajalisest istumisasendist püstitõusmisel võib esineda valu, kuid funktsionaalset takistust ei ole. Arvestades mõõdukat rasvumist KMI 38 ja selle foonil ebaregulaarse ravi tõttu kõrgenenud vererõhku ning seljavalu esinemist, arvestades asjaolu, et faktilisi liikumispiiranguid ei ole kaebaja ise ega ka raviarstid kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut liikumises hinnata enam kui kergeks.
25.Vastustaja leiab, et eelnevalt on 2018. a. ekspertiisis hinnatud mõõdukas liikumispiirang, mis tänaste hindamiskriteeriumite ja tagasiulatuvalt vaadates on ilmselgelt üle hinnatud. Kaebaja ei ole vajanud ravi, ei ole hindamiste vahelisel perioodil pöördunud selja- ja või jalavaludega arstide poole. Vererõhu ravi on olnud ebaregulaarne. Unehäireid ei ole viimase viie aasta jooksul esinenud, ravimeid ei ole vajanud. Mõõdukas rasvumine KMI 38 on kerge piirang. Kaebaja toodud parema jalaga lonkamist ei ole terviseandmetes kirjeldatud. Põlvevaluga, mis tekkis vasaku põlve sisekülje löögist vastu suurt tugitooli äärt, on olnud viie aasta jooksul ühekordne pöördumine arstide vastuvõtule. Arst dr H. H 11.01.2022 epikriis: „valu korraks, edasi sai ikka käia. Täna oli öösel tööl (töötab taksojuhina), jalga panna kuhugi ei olnud ja jalg läks hullemaks. Täna auto juures korraks libises ning soovitas: rahulik režiim, mitte liigselt koormata. Valu korral kasutada paratsetamooli 1 gramm 3 korda ööpäevas, lisaks vajadusel ibuprofeeni 400 mg 3 korda ööpäevas.“. Tulenevalt kõigest eeltoodust ei ole kaebaja seisund liikumisel halvenenud ning selliseid uusi asjaolusid, mis pärast 2018 hindamist muudaksid piirangute ulatust, lisandunud ei ole.
26.Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid. Võtmetegevustes „Käte sirutamine“ ja „Käteosavus“ on kaebajal kerged piirangud, kuna käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Reumaatilist haigust ei ole leitud. Käte sirutamise all mõistetakse käte sirutamist eri kõrgustele, käte painutamist õla- ja küünarliigesest, kaasa arvatud millegi järele küünitamist või eseme viskamist. Käteosavuse all mõistetakse sõrmede ja randmete liikuvust ja jõudu, võimet käsi randmest pöörata sisse- ja väljapoole ning käte ja sõrmede täppisliigutusi (väikeste asjade haaramist, hoidmist, sõrmitsemist).
26.1.Kaebajal ise on hinnanud piirangu mõõdukaks (raskusaste 2) ning välja toonud, silmade kõrgusel asuvatest riiulitest saab esemeid kätte. Kõrgematelt riiulitelt ei saa, ei saa käsi venitada, tunneb õlgadest ja küünarliigeste juures mõõdukat valu. Sissekandes 07.03.2023 on reumatoloog dr P. P kirjeldanud, et „Obj: Väikesed Heberdeni sõlmed ehk väikesed kühmud, mis ilmuvad sõrme otsale lõpplülide liigesele on praegu põletikuta. Vereanalüüsis puuduvad viited põletikulisele haigusele. Tõenäoliselt said käed külma ja tekkis DIP liigeste OA sek sünoviit. Nõuanded. Ei vaja reumatoloogi jälgimist.“. Seega võib kaebajal esineda käte valu liigeste artroosist. Reumatoloog ei määranud spetsiifilist reumatoloogist ega ka valuravi. Sellist sõlmekeste olemasolu viitab osteoartriidile. Valu süvenemisel on vajalik valuravi ja füsioteraapia.
26.2.Võtmetegevuses „Asjade liigutamine“ kaebajal ei ole piiranguid kirjeldanud ja TTO ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. TISis puudub informatsioon, et kaebajal ei ole 10(20)
3-23-2863 suutlikkust tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti.
26.3.Võtmetegevuses „Käteosavus“ on kaebaja hinnanud piirangu muutlikuks (raskusaste 4) ning välja toonud, et kui sõrmed on tuimad ja sõrmeotsad valutavad, siis ta käelisi tegevusi ei tee, ei suuda mingeid tööriistugi käes hoida. Parematel päevadel suudab ikka mõnd tööriista käes hoida ja saab kätega ka midagi tehtud. TTO ekspertarst dr O. O on hinnanud piirangu kergeks ja põhjendanud, et käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud esemete käsitsemine. Reumaatilist haigust ei ole leitud. Piirang antud võtmetegevuses on kerge (raskusaste 1), sest sissekandes 07.03.2023 on reumatoloog dr P. P kirjeldanud, et väikesed Heberdeni sõlmed ehk väikesed kühmud, mis ilmuvad sõrme otsale lõpplülide liigestele on praegu põletikuta. Vereanalüüsis puuduvad viited põletikulisele haigusele. Seega kaebajal võib esineda käte valu sõrmede jäikust valude ägenemisel, mitte pidevalt liigeste artroosist. Reumatoloog ei määranud spetsiifilist reumatoloogist ega ka valuravi. Kaebaja ei ole ka perearsti poole rohkem käeliste kaebustega ravi saamiseks pöördunud. Käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on polüartroos. Käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Piirang on põhjustatud liigeste struktuuri kahjustusest.
27.Eelmises töövõimehindamise otsuses aastal 2018 olid käelised piirangud 2.1 ja 2.2 hinnatud mõõdukaks küünarliigese limapaunapõletiku ehk bursiidi ja liigevalude tõttu. Ekspertiisis oli kirjeldatud ühekordselt 18.04.2018 perearst dr Meeli Maripuu sissekannet: „Valud vasakus küünarliigeses, ei talu koormust. Vasaku käega esemeid tõsta ja kanda on raske. Magab padi küünarliigese all. Obj: Vasaku küünarliigese palpatsioonil valupunkt küünarõndlas. Käe kõverdamine, rotatsioon küünarliigesest valulik. Lihasjõud kätes võrdne. 17/6/2017 MRT: M. bicepsi kõõluse eelneva trauma (venitus ? osaline ruptuur??) taustal on lisandunud tenosünoviit. M24.2 - Sidemete e ligamentide haigusseisundid“.
28.Vastustaja leiab, et mõõdukas piirang ühe käe ehk vasaku küünarliigese limapauna põletiku tõttu käelise tegevuste võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 oli 2018 tagasiulatuvalt vaadates ilmselgelt üle hinnatud. Haigus ei ole kordunud, mingit ravi (kirurgilist limapauna eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja vajanud. Lihasjõud oli kätes võrdne. Reumatoloog dr P. P sissekandes 07.03.2023 kaebaja küünarliigese valu ei kaebusena ei kirjelda. Kuigi kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas 17.01.2023 kirjeldatud kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli vahele mügerikud ja valu peale kolme päevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks samuti valu esinenud, oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Seega ei saa 2018 esinenud ühekordset küünarliigese valu kaebust lugeda käesolevalt töövõimet takistavaks ja püsivaks piiranguks. Ka sõrmeliigeste valu oli reumatoloogi vastuvõtu ajaks 07.03.2023 taandunud, väikesed põletikuta sõlmed sõrmedel olid, mis ravi ei vaja ning sõrmede püsivat töövõimet takistavat liikumishäiret ei põhjusta.
29.Eeltoodust tulenevalt on alusetu kaebaja väide, et vastustaja ei ole piisavalt põhjalikult uurinud, kas vasak küünarliigese valu esineb või mitte. Rõhutame, et piiranguid hinnatakse ravi foonil. Liigese limapauna põletik on haigus, mis aeg-ajalt esineb ja taandub ravi foonil. Kui konservatiivne ravi ei aita, siis rakendatakse kirurgilist ravi. Antud juhul on puudunud igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist. Töötukassa poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb alustele, kus arvestades lisaks isiku funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja 11(20)
3-23-2863 tingimusi saab vältida. Tänaseks on kaebaja olnud suuteline tööl käima, töötanud taotluse, töötamise registri andmetel ja raviandmetes kajastuva informatsiooni alusel taksojuhina.
30.Seega kaebaja väited, et tervis on võrreldes eelmise hindamisega 2018 halvenenud ja on lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole tõene. Kaebajal on diagnoositud uusi haigusi, kuid eeltoodud põhjendustel ei ole nendest tulenevad piirangud sellised, mis piiraksid püsivat töövõimet. Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel ja käelisel tegevusel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale ei sobi suurem kehaline koormus.
31.Vastustaja selgitab, et ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Uue taotluse esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Kaebaja tõlgendus on ekslik et vastustaja ei ole 2018 pidanud tõenäoliseks, et kaebaja tervis lähema viie aasta jooksul paraneb. Kaebaja seisundist tulenevalt pidas vastustaja aastal 2018 kaebaja töövõimet osaliseks ja vähe muutuvaks 5-ks aastaks. Paraku tänaste teadmistega ja tagasiulatuvalt hinnates olid töövõime piiranguid ja viieks aastaks määratud osaline töövõime pigem ekslik ja üle hinnatud, arvestades, et kaebaja ei ole vajanud mingit ravi selja- või käevalude osas vahepealsel perioodil 2018 ning kuni käesoleva ajani, puudub informatsioon valuravi ja taastusravi kohta valude tõttu või seljahaigusest tingutud liikumispiirangute, samuti käevalude kohta. Seljavalude kirurgilise ravi vajadust ei ole üheski epikriisis märgitud. Samuti puuduvad ka seljavalu kaebustega pöördumised arstide vastuvõtule Töövõime hindamise 13.09.2023 otsuse vaidemenetluse ajal on tekkinud esimest korda seljavalu kaebusega sissekanne perearstilt dr Y. Y 01.11.2023: 01.11.2023 Y. Y: „Vajab saatekirja dr. T vv-le. Anamneesis polüartroos ja sageli alaseljavalud. Ülekaaluline.“ Mingisugust ravi, kaasaarvatud valuravi perearst ei määranud. Kaebaja on töötanud ja saanud mainitud haigusseisundite osas hakkama ilma ravita. Seega pigem olid kaebaja liikumise ja käelised töövõime piirangud ning neid põhjustanud haigusseisundid üle hinnatud. Vastustaja 2018 hindamise otsus ei ole aga selle tõttu õigusvastane ning tagantjärgi selle kehtetuks tunnistamiseks ja töövõimetoetuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.
32.Vastustaja selgitab kokkuvõtvalt, et töövõime piirangute hindamisel arvestatakse kaebaja poolt kirjeldatud piiranguid ning üldjuhul hinnatakse viimase viie aasta jooksul Terviseinfosüsteemi sisestatud terviseandmeid. Kaebajal on olnud viimase viie aasta jooksul 2020 neerukasvaja raviks operatsioon, kuid ühe neeru osaline eemaldamine ei põhjusta töövõime piiranguid ega ei põhjusta ka püsivaid neerude funktsioonihäireid. Kiiritus-ja keemiaravi kaebaja kasvaja iseloomu ning varase juhusliku avastamise tõttu ei vajanud. Samuti oli 2020 ravitud parema jala süvaveenide tromboos, mille käigus avastati juhuleiuna varakult neerukasvaja. Parema jala tromboos raviti konservatiivselt ehk manustades antikoagulantravi. Antikoagulantravi kestis kuus kuud. Dr L. L sissekandes 5.12.2020 kuni 19.01.2021 on märge, et jalaveenis rekanalisatsioon ehk verevool oli taastunud. Samuti anti kõrgenenud vererõhu püsiravi soovitus (dr Q. Q sisehaiguste arst statsionaarne 22.11.202026.11.2020 epikriis). Seega on esinenud kaebajal tõsiseid haiguseid, kuid kaebaja on nendest jääknähtudeta paranenud ja need ei ole põhjustanud pikaajalisi töövõime piiranguid. Käelise tegevuses kirjeldatud haigused põhjustavad kergeid piiranguid. 12(20)
3-23-2863
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
34.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud kordushindamisel, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.
35.Kaebusest võib aru saada, et kaebaja üheks peamiseks argumendiks on see, et tema töövõimet on varasemalt hinnatud teisiti (kaebajal oli varasemalt 2018. aastal määratud viieks aastaks osaline töövõime). Kaebaja heidab töötukassale ette, et vastustaja on rikkunud HMS § 6, sest ta ei ole omal algatusel välja selgitanud menetletavas asjas kõiki olulise tähendusega asjaolusid. Samuti on vastustaja kaebaja arvates teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused, sest kaebaja töötamist takistavate piirangute hulk on võrreldes 2018. a töövõimetoetuse määramise otsuse aluseks olevate asjaoludega hoopis suurenenud. Kaebaja leiab, et kaebaja anamneesiga tutvudes oleks vastustaja pidanud kaebaja ortopeedi vastuvõtule saatmise ette nägema enne vaidlustatud haldusaktide andmist, arvestades asjaoluga, et viimased sissekanded ortopeedi külastuse kohta seoses kaebaja käe ja seljaga olid tehtud väga ammu. Samuti oleks pidanud vastustaja küsima kaebaja kehalise ja käelise võimekuse täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid kaebaja raviarsti(de)lt. Lisaks seab kaebaja kahtluse alla töötukassa vaideotsuse õiguspärasuse ning leiab muuhulgas, et töötukassa delegeeris vaideotsuse tegemisel seadusest tuleneva kontrolli- ja selgitamiskohustuse õigusvastaselt ekspertarstile ning pealegi on eksperthinnang puudulik. Kaebaja arvates pidi vastustaja tuvastama, kas asjaolud on võrreldes 2018. aastal tehtud otsusega muutunud sedavõrd, et kaebaja terviseseisundist tulenevaid piiranguid saab pidada määruse nr 39 tähenduses mõõdukate asemel kergeteks.
36.Enne käesoleva juhtumi analüüsi juurde asumist selgitan üldiseid põhimõtteid seoses töövõime hindamisega. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
36.1.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
36.2.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). 13(20)
3-23-2863
36.3.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
37.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
38.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-202474/11, p 20).
14(20)
3-23-2863
39.Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus kontrollib seejuures ka asjaolu, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning tervise infosüsteemis kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele). Samuti kontrollib kohus, kas vastustaja on arvesse võtnud kõiki tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuid seda hindamise läbiviimise hetkel. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet hindamise läbiviimise hetkel.
40.Kaebaja on 04.09.2024 töövõime hindamise taotluses (dtl 117-126) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel järgmiselt: Ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Suudab läbida enam kui 200 meetrit, kuid kui on liikunud umbes 0,5-1 km, siis tunneb, et alaselg muutub tuimaks ja pean saama natukene puhata või sirutada. Liikumisel on parem jalg kehvem, ei sa kõrgemale tõsta (olnud tromb). Tema võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Päevad on erinevad, tuim valu on pidev ja on vaja ka käsipuule toetuda. Teisest korrusest kõrgemad on juba väsitavad. Ohutu ringiliikumise valdkonnas märkis kaebaja, et ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud suudab liikuda väikeste raskustega. Tänaval kuuleb ja näeb ümbritsevat. Liigub ettevaatlikult, veidi lonkab paremat jalga (ei saa kõrgemale tõsta).Tänava ületamisega saab hakkama. Võõraid paiku üksinda ei külasta. Siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud suudab õhtult liikuda. Seismise ja istumise osas leiab kaebaja, et ta ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata. Valu või väsimust tundmata suudab ühel kohal olla seistes või istudes tundmata valu või väsimust vähem kui 1 tund. Istuda suudab umbes 15 minutit. Pikad sundasendid ei sobi seljavalude tõttu. Istuda saab kauem kui seista. Istudes peab vahepeal tõusma ja end liigutama. Kehaasendeid suudab vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Toolile istuda ja sealt tõusta suudab, vahel aitab end kätega surudes püsti. Kummardada saab tasakesi, sirge seljaga (selga kumeraks ajada ei saa). Kükkasendis saab natukest aega. Tegevusi tehes peab kõik asendid läbi mõtlema. Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on piirang hinnatud kergeks, kuna seljavalu tõttu on takistatud püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Liikumisega seotud muude probleemide osas kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.
40.1.TTO ekspertarst O. O on 08.09.2023 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 27) kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge liikumispiirang, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine, püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Piirang on põhjustatud südame ja veresoonkonna ja lülisamba struktuuri kahjustustest. Piirang on vähemuutuv. TTO ekspertarst võttis oma hinnangu aluseks TIS sissekanded, mis on märgitud kokkuvõtte „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ sektsioonis. Neist nähtuvalt on kaebaja perearsti 15.08.2023 epikriisi kohaselt kaebaja üldine enesetunne hea, kaebusi ei esine, kodus vererõhud kontrolli all. Uroloogi 20.06.2023 eprikriisis on kirjeldatud kaebajale tehtud ultraheliuuringut, mille kohaselt on tuvastatud maksa steatoos ja eesnäärme osaline suurenemine, 05.06.2023 tehtud röntgen rindkere piirkonnast on aktuaalse patoloogiata. 17.01.2023 kirjeldab perearst, et patsient oli sügisel kolm päeva puid ladunud, seejärel hakkasid sõrmede DIP liigesed 15(20)
3-23-2863 valutama, vereanalüüsis põletikulisi näitajaid ei ole, tõenäoliselt said käed külma, ei vaja neuroloogi jälgimist. Ka järgnevalt kirjeldatud uuringuid, mille tulemusel on diagnoositud diskopaatia lülisamba lumbaalosas. Ekspertarst on neid asjaolusid kaebajal esineva liikumispiirangu hindamisel arvesse võtnud, leides, et kaebaja on piirangutega üldiselt kohanenud ja liikumispiirangut tuleb hinnata kergeks..
40.2.Vastustaja on käesolevas asjas põhjalikult selgitanud 14.11.2018 töövõime hindamise otsusega hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks oli kõrgvererõhkhaigused, artroosid, dorsopaatiad, unehäired ja ülekaal ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks oli liigeste ja pehmete kudede haigusseisundid. Praeguseks on aga kaebaja kõrgvererõhkhaigused raviga kontrolli all, unehäirete kohta andmed puuduvad. Viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selja ja jalgade valu tõttu arsti poole pöördunud, valuravi ei kasuta ja taastusravil olnud ei ole. 2020 on opereeritud neeruvähk, mis tänaseks levinud ei ole. 18.10.2018 MRT uuringu alusel parempoolsele aktiivsele sakroiliidile sobiv leid. Diskopaatia lülisamba lumbaalosas. Hilisemaid uuringuid TIS andmed ei kajasta. Parema jala süvaveenide tromboos on ravitud ega mõjuta käesolevalt töövõimet. Hüpertensioon on ebaregulaarselt ravitud (retseptid annulleeritud) ja seetõttu aegajalt näitajad tõusnud. Töövõime hindamise 13.09.2023 otsuse tegemisel on arvestatud kõrgvererõhkhaigusest tuleneva kerge väsimusega, artroosi ja dorsopaatia ning ülekaaluga. Samuti on arvestatud 13.09.2023 otsuse tegemisel käelise valdkonnas liigeste ja pehmete kudede haigusseisundeid. Pikaajalisest istumisasendist püstitõusmisel võib esineda valu, kuid funktsionaalset takistust ei ole. Arvestades mõõdukat rasvumist KMI 38 ja selle foonil ebaregulaarse ravi tõttu kõrgenenud vererõhku ning seljavalu esinemist, arvestades asjaolu, et faktilisi liikumispiiranguid ei ole kaebaja ise ega ka raviarstid kirjeldanud, ei saa töövõime piirangut liikumises hinnata enam kui kergeks.
40.3.Seega nähtub eeltoodust, et vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid terviseinfosüsteemi andmetega ja selle põhjal leidnud, et kaebajal küll esineb teatav piirang liikumisvaldkonnas, kuid seda tuleb hinnata kergeks.
41.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas järgmiselt (dtl 122): Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Riiulilt asju saab kätte mõõdukate raskustega. Silmade kõrgusel asuvatest riiulitest saan esemeid kätte. Kõrgematelt riiulitelt ei saa, ei saa käsi venitada, tunneb õlgadest ja küünarliigeste juures mõõdukat valu. Asju suudab liigutada raskusteta. Võimekus käsi ja sõrmi kasutada on muutlik. Kui sõrmed on tuimad ja sõrmeotsad valutavad, siis käelisi tegevusi ei tee, ei suuda mingeid tööriistugi käes. hoida. Parematel päevadel suudab ikka mõnd tööriista käes hoida ja saab kätega ka midagi tehtud.
41.1.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 31), et kaebajal esineb käelise tegevuse valdkonnas kerge piirang, mille põhjuseks on artroosid. Käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Piirang on põhjustatud liigeste struktuuri kahjustustest. Eksperdi sõnul on kaebaja haiguse kulg raskesti prognoositav, kaebaja on piiranguga kohanenud. TTO ekspertarst võttis oma hinnangu aluseks TIS sissekanded, mis on märgitud kokkuvõtte „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ sektsioonis.
41.2.Vastustaja viitab, et eelmises töövõimehindamise otsuses aastal 2018 olid käelised piirangud 2.1 ja 2.2 hinnatud mõõdukaks küünarliigese limapaunapõletiku ehk bursiidi ja liigevalude tõttu kuid tagasiulatuvalt vaadates oli piirang ilmselgelt üle hinnatud. Haigus ei ole kordunud, mingit ravi (kirurgilist limapauna eemaldamist või valuravi) ei ole kaebaja vajanud. Reumatoloog dr P. P sissekandes 07.03.2023 kaebaja küünarliigese valu ei kaebusena ei kirjelda. Kuigi kaebaja pöördus reumatoloogi vastuvõtule perearsti saatekirjas 16(20)
3-23-2863 17.01.2023 kirjeldatud kaebuse alusel (kaebaja sõrmedele tekkisid lõpplüli ja keskmise lüli vahele mügerikud ja valu peale kolme päevast puude ladumist), kuid kui küünarliigeses oleks samuti valu esinenud, oleks reumatoloog neid ka kirjeldanud. Seega ei saa 2018 esinenud ühekordset küünarliigese valu kaebust lugeda käesolevalt töövõimet takistavaks ja püsivaks piiranguks. Ka sõrmeliigeste valu oli reumatoloogi vastuvõtu ajaks 07.03.2023 taandunud, väikesed põletikuta sõlmed sõrmedel olid, mis ravi ei vaja ning sõrmede püsivat töövõimet takistavat liikumishäiret ei põhjusta.
41.3.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on piisavalt põhjalikult uurinud, kas kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja põhjendanud, miks tuleb piirang, erinevalt varasemast, hinnata kergeks. Vastustaja viitab, et asja materjalidest nähtuvalt on puudunud igasugune ravi vajadus, kaebaja on võimeline töötama taksojuhina, seega ei ole ka piirang töövõimet mõjutav. Limapaunapõletik ei põhjusta küünarliigese kahjustust ja jäigastumist. Kaebaja väited, et tema tervis on võrreldes eelmise hindamisega 2018 halvenenud ja on lisandunud veel uusi töövõimet piiravaid asjaolusid, ei ole seega kinnitust leidnud.
42.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas järgmiselt (dtl 123): Suudab teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Kuuleb ja/või saab teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? Näeb lugeda suures kirjas trükitud teadet väikeste raskustega, peenikest kirja ei näe, suurega saab hakkama. Parema silmaga praktiliselt ei näe midagi.
42.1.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 32), et teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangut ei esine. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Nägemishäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.
43.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise valdkonnas kirjeldanud nii (dtl 123-124): Püsib teadvusel raskusteta. Suudab raskusteta kontrollida oma soolt ja põit. Suudab süüa ja juua ilma raskuseta. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute all on kaebaja märkinud, et vajab riietumisel abi, kui seljavalud on väga tugevad.
43.1.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 34), et teadvusel püsimise ka enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Enesehooldusega seotud takistuste kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.
44.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (dtl 124): Suudab raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Ei saa tegevuste alustamise ja lõpetamise osas raskusteta igapäevategevustega hakkama Mõõdukate raskustega suudab ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Suudab planeerida ja toimetan vastavalt oma tervislikule olukorrale. Kui ei saa tegutseda, siis lükkab tegemisi edasi või kutsub kellegi appi.
44.1.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 34), et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Psüühikahäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.
45.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl 124-125): Ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Tema võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik. Kui on valud, siis ei taha kodust väljagi minna, väldib ka tuttavaid kohti. Mingit ärevust või 17(20)
3-23-2863 paanikat ei esine. Tema võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Kui on valud, siis ei taha kodust väljagi minna, võõraid kohti siis väldib.
45.1.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 36), et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Psüühikahäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust.
46.Riski või ohu tajumise ja toimetulek muutustega valdkonnas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. Ravimite kõrvaltoimete kohta on kaebaja märkinud, et varasemalt on vererõhuravimeid vahetatud erinevate kõrvaltoimete esinemise tõttu. Selles osas leidis TTO ekspertarst, et ka ravimite kõrvaltoimete kohta ei ole TIS andmetes kinnitust.
47.Muude tervisehäirete osas on kaebaja märkinud, et esineb kroonilist bronhiiti, õhu ja temperatuuri vahetus ajab köhima. Vererõhk kõrgem - ravi olemas. Üks neer ära lõigatud, käib uroloogil kontrollis. Lisaks on kaebaja taotlusel enda töötamise kohta märkinud, et tal on liigeste- ja seljaprobleemid. Raskusi on taksojuhti töös pikalt ühel kohal istumisega. Saab ise oma tööaega kujundada. Kui on palju kliente järjest, siis tuleb mõnest väljakutsest loobuda. Vahepeal peab 10 min end sirutama ja liigutama. Suurema valu korral läheb koju ja teeb harjutusi ning puhkab. Seoses sellega teeb nüüd taksosõite vähem. Selles osas leidis TTO ekspertarst, et kaebajal kopsuhaigust diagnoositud ei ole ja muud piirangud tervisehäirete osas ei leidnud kinnitust.
48.Kokkuvõttes andis TTO ekspertarst kaebaja tegevusvõime kohta järgmise hinnangu: Kaebajal on kerge liikumispiirang, mis on põhjustatud seljavalust ja üldisest väsimusest. Liikumisel abivahendit ei vaja. Takistatud on pikemate vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel käimine, püstitõusmine, pikemaajaline istumine ja seismine. Käte valu ja jäikuse tõttu on takistatud käte sirutamine ja esemete käsitsemine. Takistatud on kummardumine, istumis- ja seismisasendi säilitamine, siirdumine, käsitsemine, küünitamine, pikkade vahemaade kõndimine, erinevatel pindadel kõndimine. Kaebajal on olnud viimase viie aasta jooksul 2020 neerukasvaja raviks operatsioon, kuid ühe neeru osaline eemaldamine ei põhjusta töövõime piiranguid ega ei põhjusta ka püsivaid neerude funktsioonihäireid. Kiiritusja keemiaravi kaebaja kasvaja iseloomu ning varase juhusliku avastamise tõttu ei vajanud. Samuti oli 2020 ravitud parema jala süvaveenide tromboos, mille käigus avastati juhuleiuna varakult neerukasvaja. Parema jala tromboos raviti konservatiivselt ehk manustades antikoagulantravi. Antikoagulantravi kestis kuus kuud. Dr L. L sissekandes 5.12.2020 kuni 19.01.2021 on märge, et jalaveenis rekanalisatsioon ehk verevool oli taastunud. Samuti anti kõrgenenud vererõhu püsiravi soovitus (dr Q. Q sisehaiguste arst statsionaarne 22.11.202026.11.2020 epikriis). Seega on esinenud kaebajal tõsiseid haiguseid, kuid kaebaja on nendest jääknähtudeta paranenud ja need ei ole põhjustanud pikaajalisi töövõime piiranguid. Käelise tegevuses kirjeldatud haigused põhjustavad kergeid piiranguid. TTO ekspertarst tegi kokkuvõtte, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuid soovituste all tõi välja, et ei sobi suurem kehaline koormus ning esineb töövõime toetamise vajadus taastusravi näol.
49.TTO 08.09.2023 ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst S. S (dtl 127-129), kes vaidemenetluses vaatas kaebaja taotluse 13.11.2023 veel kord üle ning samuti töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk, kes analüüsis ja hindas samuti kaebaja 04.09.2023 töövõime hindamise taotlust, tervise infosüsteemis olevaid terviseandmeid, ekspertarsti 08.09.2023 koostatud eksperthinnangut, vaidemenetluses antud ekspertarsti 13.11.2023 eksperthinnangut ja kaebuses kirjeldatud asjaolusid (dtl 131). Viimases leiti, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja 18(20)
3-23-2863 tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õige. Sellega on vastustaja täitnud kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22).
50.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi suurem kehaline koormus ja tema töövõimet toetaks taastusravi. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (nt kõrgvererõhu ravimid) ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et kui tervise infosüsteemi andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt, siis nähtub asja materjalidest, et vastustaja ei ole pidanud TIS-andmeid ebapiisavateks või vastuolulisteks ning sellega nõustub ka kohus. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on taotluses kirjeldanud piiranguid, mida TIS ei kajasta, ei tähenda, et vastustaja pidanuks saatma kaebaja täiendavatele uuringutele või korraldama kaebaja terviseseisundi hindamiseks ekspertarsti vastuvõtu.
51.Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just oma erialast või senist tööd. Samas selgub kaebuse materjalidest, et kaebaja tervislik seisund ei sega tal taksojuhi tööd tegemast ning 13.04.2022 läbis ta ka edukalt läbivaatuse juhiloa saamiseks.
52.Vastustaja on õigesti märkinud, et töötukassa ei ole hindamise otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega, töötukassa on piisavalt põhjalikult selgitanud miks vaidlusaluses 2023. aasta otsuses jõuti teistsugusele järeldusele kui 2018. aastal.
53.Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
54.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
55.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. 19(20)
3-23-2863 Isikute nimede asendamine lahendis
56.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.