Kohtuasja number Määruse kuupäev
3-26-538 26.2.2026
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
X kaebus Viljandi Linnavalitsuse vastu
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3-26-538 majandusliku olukorra tõttu üldhooldusteenuse rahastamise taotlust koos varalist seisu tõendavate dokumentidega, tegi sotsiaalkomisjon Viljandi Linnavalitsusele ettepaneku esitada ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasutud omaosaluse arve puudujääva osa tasumiseks arved M abikaasale X. Eeltoodust tulenevalt otsustas Viljandi Linnavalitsus 15.12.2025 korraldusega nr 660 järgmist: 1)Tasuda käsundita asjaajamise korras M a üldhooldusteenuse omaosaluse arve ööpäevaringset üldhooldusteenust osutava teenuseosutaja arve alusel (perioodil 04.12.2025 kuni eestkoste menetluse kohtuotsuse jõustumise kuu lõpuni osutatud teenuse eest). 2)Perioodil 04.12.2025 kuni eestkoste menetluse kohtuotsuse jõustumise kuu lõpuni M ale osutatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasutud omaosaluse arve puudujääva osa alusel, esitada käsundita asjaajamise korras X (X ) arved M a üldhooldusteenuse omaosaluse arve puudujäävale osale“.
3-26-538 kindlaksmääramisel arvestada abivajaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. See kohustus eeldab, et muu hulgas võib kohalik omavalitsus abivajaja omaosaluse kindlaksmääramisel arvestada ka pereliikmete eeldatavat rahalist ülalpidamiskohustust. Seejuures pole eeldatava ülalpidamiskohustuse ja selle ulatuse kindlakstegemine abivajaja omaosaluse määramisel õiguslikult siduv, kuna seadus ei anna omavalitsusüksusele õigust määrata tasu suuruse kindlaksmääramise menetluses kindlaks seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja selle ulatust. Omavalitsusüksus ei saa haldusaktiga panna ülalpidamiskohustuslasele kohustust teenuse eest tasuda. Tasu saab nõuda üksnes sotsiaalteenuse saajalt, kuid tema omaosaluse kindlaksmääramisel võib kohalik omavalitsus arvestada tema võimaliku elatisenõudega ülalpidamiskohustuslaste vastu. Kohalik omavalitsus peab uurima, kas ülalpeetavad võtavad osa hooldusteenuse arvete tasumisest, ning võib teha neile teatavaks, kui suure osa kuludest nad kohaliku omavalitsuse hinnangul peaksid kandma. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks võivad kaebajad kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks tehtud osa või nende arvates põhjendatud osa hoolduskuludest tasuda. 5.3.Kui kaebaja peab hooldusteenuse tasumisest osavõttu põhjendamatuks, võib ta lähtuda asjaolust, et vaidlusalune korraldus ei ole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 järgi täitedokument, mistõttu ei saa seda sundtäita. Kaebajal on võimalik esitada maakohtusse negatiivne tuvastushagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1), et tuvastada, et tal ei ole ülalpidamiskohustust. Samas selgitas Riigikohus otsuse punktis 12, et kui abivajava isiku ülalpidajad ei võta osa hooldusteenuse arvete tasumisest, saab kohalik omavalitsus täita ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustuse ja esitada käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Selleks, et kaebajatele järgneks mingi õiguslik tagajärg, peab kohalik omavalitsus pöörduma oma nõudega maakohtusse. Seega on kohtupraktikas võetud selge suund, et kuigi kohaliku omavalitsuse korraldused, mis puudutavad sotsiaalteenuse eest tasumist, on antud avalik-õiguslikus suhtes, siis siduvat õiguslikku tagajärge ülalpidamiskohustust omavatele isikutele sellised korraldused kaasa ei too.
3
3-26-538
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.