Vertetom Autokool MTÜ kaebus Tõrva valla 18. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Vertetom Autokool MTÜ kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tõrva Gümnaasium (hankija) viis läbi väikehanke „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1. veebruar 2026.
2.Tõrva Vallavalitsus tunnistas 18. veebruari 2026. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes „B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ edukaks ühispakkujate OÜ Autosõit (registrikood 10835817) ja OÜ Autosõit Tartu (16318307) ühispakkumuse maksumusega 788,40 eurot ühe õpilase kohta. Hankija sõlmis 18. veebruaril 2026 hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1.
Haldusasjas nr 3-26-476 esitas Vertetom Autokool MTÜ (kaebaja) 19. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 23/2026/64 ja OÜ Autokooliga sõlmitud lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamiseks.
4.Tartu Halduskohus tagastas 20. veebruaril 2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-476 kaebuse. Riigihangete puhul on ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), kuid kaebaja ei ole kohtueelset menetlus nõuetekohaselt läbinud. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õigesti läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) § 192 lõike 3 punkt 1 alusel, sest vaidlustuse esitamise hetkeks oli hankeleping juba sõlmitud. Kohus tagastas kaebuse hankelepingu tühistamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus selgitas, et kohus ei tühista kehtivat hankelepingut, vaid kohtul on üksnes võimalus
3-26-504 tuvastada hankelepingu tühisus (HKMS § 267 lg 3). Kohtu hinnangul puudus hankelepingu tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks alus, kuna õigusaktides ei ole väikehanke puhul vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sõlmimise vahel ooteaega kehtestatud, samuti ei ole keelatud sõlmida hankelepingut ooteajal.
5.Kaebaja esitas 22. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-26-504, milles nõuab 18. veebruaril 2026 sõlmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamist. Edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Autosõit Tartu pakkumuse oli esitanud esindusõigust mitteomav isik. Edukaks tunnistatud pakkumuses ei olnud tõenäoliselt käibemaksu lisatud, mistõttu on teadlikult esitatud vale pakkumine. Väikehanke alusdokumendid olid vigased, kuna ainus õppesõiduväljak Valgamaal kuulub kaebajale. Kaebaja vaiet ei ole lahendatud ning seetõttu on hankeleping sõlmitud õigusvastaselt. Hankeleping ei ole kehtiv, kuna Tõrva valla dokumendiregistrisse ei ole sõlmitud hankelepingut lisatud. Riigihankes on tehtud menetluslikke eksimusi, sealhulgas ei ole hankekomisjon kontrollinud pakkumuste vastavust. Esitatud pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kuigi kaebuse pealkirjas on viidatud ka lepingu tühisusele, siis ei nähtu kaebusest, et kaebaja sooviks lepingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse sisu viitab kaebaja soovile tuvastada hankelepingu õigusvastasus hankemenetluses rikutud menetlusreeglite tõttu. Seega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes. Kaebuse puhul on tegemist hankeasjaga (HKMS § 266 lg 1).
7.Kohus märgib esmalt, et lähtuvalt HKMS § 267 lg-st 1 on hankeleping üks võimalikest otsustest, mille peale võib kaebuse halduskohtule esitada. Kaebaja oli hankeasjas pakkuja ning seega on kaebaja eelduslikult asjas kaebuse esitamiseks õigustatud isik, kuna kaebuse oma õiguste kaitseks hankija tegevuse peale võib esitada pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (HKMS § 268 lg 1). Siiski seab menetlusseadus tuvastamisnõude esitamiseks täiendavaid piiranguid.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele, sest HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.
9.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või
2
3-26-504 ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Tõrva vald võib tulevikus sarnases olukorras hankelepinguid sõlmida ning õigusvastaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Hankeasjades on pakkuja eeldatavaks huviks ning eesmärgiks sõlmida õiguspärane hankeleping. Ka õiguskirjandus toetab kohtu seisukohta, et isikul puudub hankeasjades vaidlustamisõigus, kui isegi vaidlustuse rahuldamise korral on vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine välistatud (Simovart, M. A.; Parind, M. (koost.) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne 2019, § 185, komm. nr 25). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vastustajat sõlmima hankelepingut kaebajaga. Lähtuvalt HKMS § 267 lg 3 ls-st 1 ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. Hankelepingu kehtivust ei mõjuta selle võimalik õigusvastasus. Seega hankelepingu õigusvastasuse tuvastamisel jääks juba sõlmitud hankeleping jätkuvalt kehtima ning kaebaja ei saavutaks soovitud eesmärgina hankelepingu sõlmimist.
10.Kohus märgib lisaks, et hankelepingu tühisust ning selle aluseid on kohus kaebajale selgitanud haldusasja nr 3-26-476 raames (vt Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2026. a määrus asjas nr 3-26-476, p 8.2). Sealhulgas on kohtul tühistamisnõude menetlemisel võimalik tuvastada ka hankelepingu tühisus (HKMS § 267 lg 3 ja § 41 lg 4). Seega on hankelepingu tühisuse tuvastamine peaasjalikult haldusasja nr 3-26-476 vaidluse esemeks (HMS § 41 lg 1 ja HMS § 267 lg 1). Haldusasjas nr 3-26-476 tehtud tagastamise määrus ei ole jõustunud ning kaebajal on võimalik tugineda määruskaebemenetluse raames võimalikule hankelepingu tühisusele, sealhulgas esitada väide ooteaja kohaldumisest, tolle menetluse raames. Seega ei hinda kohus käesolevas asjas eraldiseisvalt hankelepingu tühisuse aluseid. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et arvestades RHS sätteid, ei ole alla lihthanke piirmäära jääva hanke puhul eraldi ooteaega kehtestatud ja seeläbi tühisuse alust selles osas ei esine, mistõttu ei saaks kaebaja sellele hankelepingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes eraldi ka tugineda.
11.Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Vertetom Autokool MTÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.