Neutra Capital AS kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19. novembri 2025. a käskkirja nr T-11-4/25/92 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Neutra Capital AS, esindajad v.adv Villy Lopman ja adv Elvi Tuisk Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja Katri-Helena Siirak
Menetluse alus ringkonnakohtus
Neutra Capital AS määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Neutra Capital AS määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
18.detsembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4504 resolutsiooni punkt 8 muutmata.
Jõustunud kohtumäärus avaldada tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 19.11.2025 käskkirjaga nr T-114/25/92 Neutra Capital AS-le kuuluvale Tartu mnt 13 kinnistule (kt 78401:103:0690; pindala 2389 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) Elektrilevi OÜ kasuks sundvalduse elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks ja kasutamiseks talumiskohustuse kehtestamiseks. Koormatava ala pindala on 158 m2 vastavalt käskkirja lisaks olevale plaanile. Sundvaldus on tähtajatu ja sundvalduse tasu võrdub vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega (käskkirja andmise ajal 0 eurot). Sundvalduse teostajal tuleb pärast elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks ning kasutamiseks tehtud tööde lõpetamist oma kulul taastada kinnistu endine seisund.
3-25-4504 Põhjenduste kohaselt on sundvalduse seadmine vajalik Tartu mnt 15 kinnistu elektrivarustuseks ning trass on valitud lähtudes optimaalseimast tehnilis-majanduslikust kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 30.05.2019 otsusega nr 96 kehtestatud detailplaneering (DP). Elektripaigaldise rajamiseks andis Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet 31.03.2025 projekteerimistingimused nr 2511802/00282 (PT) ning tööd teostatakse Stromtec OÜ töö nr 24-98 alusel. Elektripaigaldise talumiskohustuse kehtestamine on avalikes huvides, sest Elektrilevi OÜ-le kui võrguettevõtjale tuleneb seadusest kohustus osutada võrguteenust ja tarbija elektriga varustamine on avalik teenus. Trassilahendus on määratud kindlaks PT menetluse käigus ja selle muutmine sundvalduse seadmise menetluses ei ole enam võimalik. Elektrilevi OÜ selgitustel on Tartu mnt 15 liitumispunktiks kinnistupiir, sest Tartu mnt 13 kinnistul ei planeerita ehitust ja olemasolevaid kaableid ringi ei tõsteta ning transiitkaablit ei ole võimalik viia läbi maa-aluse parkla. Tartu mnt 13 kinnistu omanik ei ole PT menetluses oma arvamust ei avaldanud. Tartu mnt 13 kinnistul kulgeb trass murukividega kaetud alal, mille taastamine on oluliselt odavam, kiiremini teostatav ja tehniliselt lihtsam, võrreldes alternatiivse lahendusega, mis eeldab Gonsiori tn 10 ja 10a kinnistutel asfaldiala kaevamist ja taastamist. Ümber alajaama kulgev trass oleks ka pikem, samuti ei ole tehniliselt võimalik lahendus, kus kaablid läbiksid alajaama seina (puuduvad maakaablite väljaviigud ning nende puurimine oleks keerukas ja eeldaks suuremahulist ajutist elektrikatkestust kesklinnas, samuti võiks see põhjustada rikkeid). Elektrilevi OÜ on selgitanud, et uute kaablite rajamisega seoses hüvitatakse parkimiskohad, mida ei saa tööde teostamise ajal kasutada. Parkimise ajutise ümberkorraldamise ja sellega seotud korralduslike küsimustega tegeleb Elektrilevi OÜ poolt volitatud töövõtja, kes võtab eelnevalt ühendust Tartu mnt 13 kinnistu omanikuga ning lepib kokku parkimise korralduse ja hüvitise arvestamise detailid. Tartu mnt 13 kinnistu lähistel on olemas ka alternatiivsed parklad, milles parkimine hüvitataks vastavalt kehtivale hinnakirjale. Käskkirja õiguslikeks alusteks on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg-d 1, 7 ja 8, § 40 lg-d 1 ja 5, asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 1 lg-d 1 ja 11, ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 1 ja § 74, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 lg-d 1–3, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg
2.Neutra Capital AS esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2025 kaebuse tühistada TLPA 19.11.2025 käskkiri nr T-11-4/25/92. Vaidlustatud käskkiri on vastuolus AÕS § 1581 lg-ga 1, sest asjaomaste elektrimaakaabelliinide paigaldamine ei ole avalikes huvides. Kui tehnorajatis on vajalik ainult ühe kinnistu või hoone omaniku huvides, siis ei ole see avalikes huvides (vt Riigikohtu 13.04.2009 otsus nr 3-2-1-144-08, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2024 otsus nr 2-23-8207, p 23). Avalikku huvi ei saa tuletada sellest, et Tartu mnt 15 kinnistule on DP järgi kavandatud mitmed korterid. Käskkiri on õigusvastane ka sundvalduse tasu määramata jätmise tõttu ning lahendatud ei ole kahju hüvitamise vajadust, mis toob kaasa käskkirja tühistamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2025 otsus nr 3-23-957, p 21). Alternatiivide ja sundvalduse seadmisega kaasnevate mõjude osas on käskkiri lisaks oluliste kaalutlusvigadega. Sundvalduse seadmine välistaks kaebaja võimaluse ehitada DP-ga lubatud ulatuses Tartu mnt 13 hoone maa-alust osa. PT väljastamisest ei saanud järeldada sundvalduse seadmise vältimatut vajadust, kuna PT menetluses ei kaalutud sundvalduse seadmise põhjendatust ja selle mõju kaebaja õigustele. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajale kuuluval Tartu mnt 13 kinnistul asub ärihoone, mille ruume ja kinnistul olevaid parkimiskohti kaebaja välja üürib. Kuna tegu on vanema hoonega 2(7)
3-25-4504 (kasutuses alates 1983), siis ei ole selles hoones asuvad äripinnad Tallinna kinnisvaraturul sama konkurentsivõimelised nagu uuemates ärihoonetes. Seetõttu on uute üürnike leidmine kaebaja jaoks aeganõudev ja keeruline. Kaebaja on suutnud leida hoonesse üürnikke tänu sellele, et saab neile pakkuda südalinna büroopindu koos parkimisega. Kui üürnikel kaob parkimisvõimalus ehitamise ajaks, siis tekib neil võimalus üürileping olulise rikkumise tõttu üles öelda (halvimal juhul kogu hoone ulatuses). Elektrilevi OÜ on paljasõnaliselt lubanud tagada üürnikele ehituse ajaks parkimisvõimaluse ja kanda sellega seotud kulud, kuid ei ole selgitanud, kus ja kuidas ta seda teeb. Parkimisvõimaluse jätkumise tagamise kohustust ei ole käskkirjas tingimusena ette nähtud. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta esineb oht, et Elektrilevi OÜ alustab ehitustöödega juba kohtumenetluse ajal (ehitusprojekt ongi esitatud vastustajale kooskõlastamiseks) ning sel juhul jäävad kaebaja üürnikud parkimiskohtadest ilma ja ütlevad tõenäoliselt üürilepingud sel põhjusel üles. Ka avalik huvi ei takista esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest sundvaldust ei ole seatud avalikes huvides ja Tartu mnt 15 kinnistu on hoonestamata. Eluliselt ei ole usutav, et kavandatav hoone valmiks enne kohtuvaidluse lõppu. Seetõttu ei teki ka tulevastel omanikel elektripaigaldise järele vajadust veel mitu aastat. Kohtupraktikas on sarnases asjas peatatud maakaabelliini paigaldamiseks seatud sundvalduse seadmise otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks, leides, et kaabli paigaldamisega kaasnevad kaebajate jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed pinnasetööde tõttu (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 määrus nr 3-20-2291, p 8).
3.Elektrilevi OÜ palus 11.12.2025 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Ehitusprojekt on esitatud kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kaebaja väidetud riski realiseerumine ei ole tõendatud, sest esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, millised üürnikud Tartu mnt 13 kinnistul sõidukeid pargivad, kui palju ja/või kui tihti on üürnike sõidukid kinnistul pargitud, millised tingimused on üürilepingutes parkimiskohtade osas kokku lepitud ning millistel juhtudel võivad üürnikud üürilepingu üles öelda. Elektrilevi OÜ on lubanud hüvitada parkimiskohtade ajutise kadumise, kuid sellega seonduvad asjaolud saavad selguda alles ehitustööde käigus sõltuvalt sellest, kui kaua ehitustööd kestavad ja kui mitme sõiduki parkimine tuleb ümber korraldada ning milliseks kujuneb selle hind. Elektrilevi OÜ-l ei ole otstarbekas ega põhjendatud rajada elektripaigaldist ajal, mil selleks vajaliku sundvalduse seadmise osas on kohtuvaidlus pooleli.
4.Neutra Capital AS esitas halduskohtule 12.12.2025 üürilepingud ja seotud dokumendid. Üürilepingute oluliseks osaks on parkimiskohtade olemasolu. Kaebaja on üürilepingute alusel kohustatud tagama kokku 18 parkimiskohta. Kuna Elektrilevi OÜ ei plaani ehitustöid alustada kohtumenetluse ajal, siis ei riivaks esialgse õiguskaitse kohaldamine tema õigusi ülemääraselt.
5.Tallinna linn palus 12.12.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu, sest väited sundvalduse seadmiseks avaliku huvi puudumisest ei ole põhjendatud. Avalik huvi katab ka üksiku kinnistu, kui selle omanik taotleb võrguettevõtjalt elektrituruseaduse (ELTS) §-s 65 sätestatud teenust. Sundvalduse tasu on käskkirjas määratud. Sundvalduse seadmisega tekkiva kahju hüvitamise osas on käskkirjas selgitatud sundvalduse teostaja kohustust oma kulul taastada pärast tööde teostamist kinnistu seisund. Parkimiskohtade ajutise kadumise eest makstavat hüvitist ei saanud käskkirjas kindlaks määrata, sest võimaliku kahju suurus ei ole teada ning kaebaja ei ole seda ka kuidagi tõendanud. Kui kaebaja leidis, et PT-ga kindlaks määratud elektripaigaldise asukoht rikub tema õigust DP-d osaliselt ellu viia, pidanuks ta esitama sellekohased vastuväited PT menetluses, kuid kaebaja seda ei teinud.
3(7)
3-25-4504
6.Tallinna Halduskohus võttis 18.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), kaasas kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ (resolutsiooni p 5), kuulutas menetluse kinniseks Neutra Capital AS 12.12.2025 menetlusdokumendi lisade 1–15 osas ja piiras selles osas teiste menetlusosaliste õigust toimikuga tutvuda (resolutsiooni p 7) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tema viidatud tagajärjed ei saa kaasneda vahetult sundvalduse seadmisega. Kuigi sundvalduse seadmine loob õigusliku aluse kaebaja omandiõiguse riiveks, ei tähenda see, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid talle igal juhul kahjulikud tagajärjed või muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab kolmanda isiku selgitust, et ta ei pea ehitustöödega kohtumenetluse ajal alustamist otstarbekaks ega mõistlikuks. Seetõttu on vähetõenäoline, et elektripaigaldisega seotud ehitustööd algaksid juba kohtumenetluse kestel. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka ehitustöödega kohtumenetluse ajal alustamise võimalus, sest PT p 13 järgi tuleb ehitusprojekt koos vajalike arvamuste/kooskõlastusega esitada kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt edastati 06.10.2025 taotlejale märkused ehitusprojekti korrigeerimiseks ja 24.11.2025 seisuga ei olnud ehitusprojekt veel kooskõlastatud. Kaebaja on palunud ennast vastavasse menetlusse kaasata ja pole alust eeldada, et Tallinna linna vastavad ametid ei hoiaks kaebajat menetluse käiguga kursis. Käskkirja p 1.8 kohustab samuti sundvalduse teostajat teavitama kaebajat tehnovõrkude plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest ette vähemalt viis päeva enne tööde alustamist. Seega puudub reaalne oht, et ehitustööde algus jääks kaebajale tähelepanuta ning tema õigused kaitseta. Ainuüksi haldustegevuse vaidlustamisega kaasneda võiv koormus ja kulude kandmise risk ei ole käsitatavad esialgse õiguskaitse vajadusele osutavate kahjulike tagajärgedena. Elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks tehtavad tööd ei ole sellised, mille puhul oleks endise olukorra taastamine ülemäära keerukas. Haldusasi nr 3-20-2291 ei ole praegusega võrreldav, kuna seal oli eesmärk vältida põllumaa kahjustumist. Kohus ei kahtle, et kaebaja on huvitatud sellest, et üürilepingud jätkuksid, ning kaevetööde ajaks tuleb parkimine ümber korraldada. See ei tähendada siiski, et tööde ajaks jääksid Tartu mnt 13 ärihoone üürnikud parkimiskohtadest üldse ilma. Elektrilevi OÜ on lubanud hüvitada tööde tegemise ajal lähedal asuvates parklates parkimisega seotud kulud. Seda arvestades ei ole reaalne, et kaebajaga sõlmitud üürilepingud võidaks üles öelda. Seda, kas kaebajale tekkida võivate kulude hüvitamine on vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt reguleeritud, hindab kohus sisulise menetluse käigus. Kuigi kaebuse edulootused ei ole esialgsel hinnangul väga suured, ei ole kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, siis ei pea kohus hindama avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Neutra Capital AS palub 02.01.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 8 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb oma seisukohtade juurde. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb ka juhul, kui kahjuliku tagajärje saabumine ei ole kindel. Kolmanda isiku väide, et ehitustöid ei alustata kohtumenetluse ajal, ei ole õiguslikult siduv ja ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Olukorras, kus Tartu mnt 15 kinnistule elamu- ja ärihoone ehitamiseks on väljastatud 21.06.2024 ehitusluba 2412271/04238 ning 17.12.2024 teavitatud ehitamise alustamisest, ei saa välistada, et Tartu mnt 15 kinnistu omanik soovib juba ehitustööde käigus ühineda elektrivõrguga. See eeldaks elektripaigaldise väljaehitamist. Kohus ei saa samaaegselt väita, et kohtumenetluse ajal ehitustöödega alustamine oleks ebaotstarbekas ja ehitustööde järgselt ei oleks endise olukorra 4(7)
3-25-4504 taastamine keeruline. Ehitustöödega alustamisest teada saamise osas tuleb arvestada, et elektrimaakaabelliinide paigaldamine ei eelda ehitusloa ega ehitusteatise andmist. Kaebajat ei ole ehitusprojekti kooskõlastamise menetlusse kaasatud. Ehitusprojekt esitati kooskõlastamiseks juba 22.08.2025, kuid kaebaja sai sellest teada alles 24.11.2025. Seega ei saa eeldada, et kaebajat hoitakse menetlusega kursis. Kooskõlastamise menetlus viitab, et ehitustöödega alustamise oht on reaalne. Viiepäevane etteteatamistähtaeg on liiga lühike, et kaebaja jõuaks adekvaatselt reageerida (s.o esitada esialgse õiguskaitse taotluse). Kui üürnikud peaksid parkimiskohtade ajutise puudumise tõttu üürilepingud üles ütlema, siis oleks see kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg. Kui elektripaigaldise rajamine osutub aga hiljem õigusvastaseks ning kolmandal isikul tuleks asuda seda kõrvaldama, siis tähendaks see veelkord parkimisvõimaluse piiramist. Täitmiseks on kohustuslik üksnes haldusakti resolutiivosa ning vaidlustatud käskkiri ei näe praegu ette kohustust tagada kaebajale ehitustööde ajaks ajutised parkimiskohad. Seega ei ole kolmandal isikul ka hüvitamiskohustust.
8.Elektrilevi OÜ palub 20.01.2026 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Tartu mnt 15 kinnistu omanik saab ehitustööde ajaks vajadusel tellida ka ajutise võrguühenduse. Seega ei tähenda Tartu mnt 15 hoone ehitamisega alustamine tingimata, et juba sel ajal tuleks lahendada alaline võrguühendus. Kaebaja väide üürilepingute ülesütlemise ohust ei ole tõendatud, vaid põhineb subjektiivsel arvamusel. Asjaolu, et parkimise ümberkorraldamise ja hüvitamise kohustus ei sisaldu vaidlustatud käskkirja resolutsioonis, ei tähenda, et kolmas isik ei oleks valmis neid kohustusi täitma. Kaebaja ei ole välja toonud, miks peaks kolmas isik enda lubatust keelduma. Tõendamata on ka juba paigaldatud elektripaigaldise hilisema väljakaevamise ja sellega seonduvalt parkimisvõimaluse teistkordse kadumise oht.
9.Tallinna linn palub 23.01.2026 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes ka kolmanda isiku vastuväidetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, sest kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt asjaoluga, et kavandatavate elektrimaakaabelliinide paigaldamise ajal ei oleks Tartu mnt 13 kinnisasjal paikneva ärihoone üürnikel võimalik kasutada kinnistul asuvaid parkimiskohti, mis võiks tõenäoliselt tuua kaasa üürilepingute ülesütlemise, kusjuures uute üürnike leidmine oleks kaebaja jaoks raskendatud. Seega seondub kaebaja väidetud esialgse õiguskaitse vajadus elektripaigaldise ehitustöödega, mitte vahetult sundvalduse seadmisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista see asjaolu siiski praeguses haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kavandatava 0,4 kV elektrikaabli paigaldamine ei eeldaks EhS lisa 1 kohaselt ehitusloa saamist ega ehitusteatise esitamist ning kuigi PT p-i 13 järgi tuleb elektripaigaldise ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, ei tähenda see, et kaebaja peaks oma õiguste kaitseks eraldi vaidlustama ehitusprojektile võimalikult antavat kooskõlastust. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista iseenesest ka 5(7)
3-25-4504 kolmanda isiku lubadus mitte alustada ehitustöödega praeguse haldusasja menetluse ajal, sest selline lubadus ei ole õiguslikult siduv.
13.Eelnevale vaatamata puudub kaebajal ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kolmas isik on kaebajale saadetud 15.11.2024 e-kirjas (dtl 800) ning ka 21.01.2026 vastuses kaebusele (p-d 31–32) selgitanud, et maakaabelliinide paigaldamiseks vajalikud tööd kaebaja kinnistul kestaksid ca 2–3 päeva. Trassi pikkust (ca 70 m – dtl 788) ja kavandatud tööde sisu arvestades on see hinnang ebausutav. Seevastu ei saa pidada eluliselt usutavaks, et Tartu mnt 13 ärihoone üürnikud võiksid asuda kaebajaga sõlmitud üürilepinguid üles ütlema pelgalt selle tõttu, et neil ei ole 2–3 päeva vältel võimalik kinnistul parkida. See ei pruugi olla täielikult välistatud (vt ka võlaõigusseaduse § 314 lg 2), kuid pigem on tõenäolisem, et kui ettenähtud parkimisvõimalust lühiajaliselt ei tagata, siis esitavad üürnikud kaebajale nõuded hüvitada sõidukite parkimine Tartu mnt 13 kinnistu lähistel asuvates tasulistes parklates või avalikel parkimiskohtadel. Tartu mnt 13 kinnistust ca 300 m raadiuses oleks kaebaja üürnikel võimalik valida mitmete tasuliste parklate vahel. Ehkki vaidlustatud käskkirjas ei ole lahendatud Tartu mnt 13 kinnistul asuvate parkimiskohtade kasutamise lühiajalise võimatuse kompenseerimise küsimust, ei tähenda see, et kaebajal puuduks võimalus nõuda kolmandalt isikult mõistlikku hüvitist. Hüvitise nõudmise õigus ei sõltu seejuures kolmanda isiku lubadustest, vaid tuleneb eraõiguses kahju hüvitamist ette nägevatest normidest (nt AÕS § 158 lg 4). Pidades silmas, et vaidlustatud käskkirja p 1.8 kohaselt tuleb sundvalduse teostajal plaanilistest ehitustöödest teavitada kinnisasja omanikku ette vähemalt viis päeva enne tööde alustamist, siis jääb kaebajale piisav aeg, et korraldada oma kinnistul parkivate sõidukite ajutine suunamine mõnda teise parklasse (kas koostöös Elektrilevi OÜ või tema volitatud töövõtjaga või iseseisvalt) ning teavitada sellest Tartu mnt 13 ärihoone üürnikke.
14.Eeltoodust lähtudes on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus madal. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ülemäära suured. AÕS § 1581 lg 11 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb mh ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. Praegu on need tingimused täidetud. AÕS § 158 1 lg-st 2 tulenevalt ei oleks kaebajal AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustust juhul, kui tehnovõrgust või rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise või tehnovõrguga liitumise vastu ning on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Seda tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Vaidlustatud käskkirjast saab siiski järeldada, et enne kaebaja kinnistu sundvaldusega koormamist on kaalutud erinevaid lahendusi nii majandusliku otstarbekuse ja tehnilise teostatavuse kui ka ümberkaudsetele isikutele avaldatava mõju aspektist. Sundvalduse seadmisele eelnevalt on samalaadne kaalumine toimunud PT menetluses. Vaidlustatud käskkiri ei ole esmapilgul ilmsete kaalutlusvigadega. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus sundvalduse seadmisel oleks kaebaja kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata või lahendamata. KAHOS § 39 lg-s 6 on peetud silmas sellist kahju, mis tekib vahetult sundvalduse seadmise tõttu, mitte sundvaldusega koormatud kinnisasjal hiljem toimuvate ehitustöödega. Vaidlustatud käskkirja p-s 1.7 on seejuures nähtud ette, et sundvalduse teostaja peab pärast ehitustööde lõpetamist oma kulul taastama kinnistu endise seisundi. Sundvalduse tasu ei ole jäetud käskkirjas määramata (p 1.5), vaid sundvalduse tasuks on määratud KAHOS § 40 lg-st 5, AÕSRS §-st 155 ja AÕSRS lisast 1 tulenevalt 0 eurot. Kui kaebaja leidis, et kavandatava elektripaigaldise asukoht rikub tema õigust kehtivat DP-d ellu viia, tulnuks sellekohased vastuväited esitada DP-d täpsustava PT menetluses.
6(7)
3-25-4504
15.Kuigi kolmas isik ei kavatase väidetavalt kohtumenetluse ajal ehitustöödega alustada, ei anna see iseseisvalt alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamine tooks õiguslikult kaasa olukorra, kus Tartu mnt 13 kinnistule ei ole üldse sundvaldust seatud ning seetõttu ei pruugiks olla tagatud kinnistu praeguse faktilise olukorra säilimine. See võiks muuta kavandatava elektripaigaldise hilisema ehitamise raskendatuks juhul, kui kaebus peaks jääma rahuldamata. Kui kolmas isik peaks siiski juba kohtumenetluse ajal ehitustöödega alustama, on kaebajal võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist uuesti.
16.Eelneva põhjal jääb Neutra Capital AS määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p 8 muutmata.
17.Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.