Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

3-23-551 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-23-551 Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealal ning kinnistul asuv büroohoone kuulub Bkaitsekategooriasse. Korralduse jõustumisega 17.02.2023 kaotas määrus nr 32 kehtivuse.

3-23-551 Hommiku tn 1 kinnistul ei ole säilinud ajalooline keskkond, sest seal asuv hoone on püstitatud alles 1999. a-l. Rääkida ei saa ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonist, kuna naaberkinnistul Pikk tn 10 asub korterelamu, mis on ehitisregistri kohaselt rajatud 1962. a-l, Hommiku tn 2 kinnistul asub aga 20. saj alguses aidahoonest üürikasarmuks ümber ehitatud hoone, mis on täna kasutusel kaubanduskeskusena (Port Artur). Piirkonnas on igal kinnistul omaette arhitektuuristiil ja -traditsioon. Hommiku tn 1 kinnistul ei asu arheoloogilise kultuurkihi mõttes säilitamist väärivaid ehituskonstruktsioone, -detaile, või -elemente, hoonet tuleb pidada uusehitiseks. Hommiku tn 1 hoonestus ei moodusta terviklikku linnaehituslikku kogumit ning miljöö ei ole tajutav tervikuna naabruses asuva hoonestusega. Kuna hoone määramine B-kaitsekategooriasse toob kaebajale kaasa intensiivse omandipõhiõiguse piirangu, on kitsenduse seadmise põhjendamiseks vajalik esitada oluliselt kaalukamad põhjendused. Arvestades määruse nr 23 seletuskirja, eristavad väga väärtuslikku ehitist ja väärtuslikku ehitist üksnes interjööriga seonduvad erisused. Seega peab ka B-kategooria kindlaksmääramisel lähtuma A-kaitsekategooria nõuetest. Vastustaja ei ole põhjendanud, milles Hommiku tn 1 hoone silmapaistvus või silmapaistev mõju seisneb. Kui MKA oli seisukohal, et Hommiku tn 1 hoone on sedavõrd silmapaistev arhitektuuriväärtus, oleks tulnud algatada hoone mälestiseks tunnistamise menetlus (MuKS § 8). MuKS ei sätesta Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust ega eelda, et nõukogude perioodil loodud riikliku muinsuskaitseala piirid peavad kindlasti samaks jääma. Muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada alternatiivse võimalusega, milleks on muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla võtmine. MKA seisukohad on vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt antud hinnangutega Hommiku tn 1 hoonele. Põhjendatud ei ole, miks tuleb ette näha täiendavad piirangud, võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt määratud kitsendustega. Kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu menetluse raames võimalik määrata kultuuriväärtusega objektid. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt ei ole Hommiku tn 1 asuv hoone väärtuslik üksikobjekt. Seega on kaitsekord vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu menetluse raames on üldplaneeringu lahenduse 11.12.2019 kooskõlastanud ka MKA, olles seega ise nõustunud, et Hommiku tn 1 hoonet ei ole põhjust pidada väärtuslikuks üksikobjektiks. Ei ole põhjendatud, miks üldplaneeringuga kindlaks määratud miljööväärtuslikust alast ei piisa ning vajalik on täiendavate kitsenduste kehtestamine. Kaitsekorras puuduvad vastavad selgitused. Kui kohus siiski leiab, et otsus määrata Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse on õiguspärane, tuleks tühistada otsus Hommiku tn 1 asuva büroohoone B-kaitsekategooriasse määramise osas ja määrata Hommiku tn 1 büroohoone osas kaitsekategooria uuesti. Varem muinsuskaitsealal asumine ei muuda piirangutest tulenevat riivet väiksemaks. Eksitavad ja asjakohatud on väited, et uus kaitsekord leevendas nõudeid. Kaitsekorraga loodavat olukorda tuleb võrrelda sellega, kui kaitsekord Hommiku tn 1 kinnistut ei hõlmaks, mitte vaadata erinevusi.

4(14)

3-23-551 Pärnu linna kontekstipõhine teave hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtusest on kirjas kaitsekorra põhjendava osa moodustava seletuskirja ptk 2 lk-del 3–7. Teave Hommiku tn 1 hoone ajalooja kultuuriväärtusest on kirjas kaebajale 03.08.2021 saadetud MKA vastuses nr 1.1-7/2083-74. Kirjas on selgitatud, miks arvati just Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale, paljud teised aga mitte. Teiseks on seletuskirjas korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud eksperthinnangule, mille lk-l 29 on Hommiku tn 1 hoone kohta kirjas: „Suure arhitektuuriväärtusega modernne hoone, mille lihtne kuupjas maht ja fassaadimaterjalid (punane tellis, klaas, vineer ning terasvõrk) sobituvad hästi ümbritseva miljööga. Arhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke (ehit 1999).“ Kaitsekorra koostamisel tugineti ekspertide teadmistele ning leiti, et Hommiku tn 1 hoone Bkaitsekategooriasse määramine vastab MuKS ja määruse nr 23 alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldustele. Kultuuriväärtuse ja selle kaalukuse hindamine tugineb mh valdkondliku ekspertiisi subjektiivsetele väärtusotsustele. Selliseid otsuseid teevad õiguslikult kindlaksmääratud kriteeriumitest lähtuvalt erialase ettevalmistusega eksperdid, lähtutakse ka kirjalikest allikatest. Kultuuriväärtus on ka nendel hoonetel, mida pole sellisena õiguslikult kindlaks määratud, kuid mida väärtustatakse teaduskirjanduses. Allikaid on nimetatud ja kirjeldatud kaitsekorra seletuskirjas ja kaebajale saadetud vastustes. Lisaks arhitektuuriajaloolaste publitseeritule tugineti ka kaitsekorra koostamise töörühma töös osalenud ekspertide seisukohtadele ning nt Arhitektide Liidult saadud tagasisidele. MKA teenistujatel on vastav erialaharidus ja ekspertteadmised. Kaitsekorra koostamisel osales ka Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik, kellel on vajalikud eriteadmised. Kaitsekorra hinnangulised lahendused ei ole haldusorgani suvaotsused. Pärnu vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla 27.02.1973. Kaebajale kuuluvale kinnistule ehitati kõnealune hoone 1999. a-l, mistõttu on hoonele kehtinud nõuded selle ehitamisest alates. Hoone väärtus on jätkuvalt alles ja oluline. Hoone kasutamisele ja käsutamisele on varemaltki kehtinud muinsuskaitselased piirangud ning need kehtivad edasi, sh varasemast leebemalt. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust. Kaitsekorra koostamise käigus hinnati kõikide alal asuvate hoonete, maa-ala ning sellel asuva kõikidest hoonetest moodustuva ansambli kultuuriväärtuseid asjakohase teabe alusel. Hindamise tulemusel jäeti osa seni muinsuskaitsealal asuvaid hooneid alalt välja. Hommiku tn 1 hoone puhul hinnati eraldiseisvalt nii selle eksterjööri kui ka interjööri. Kaebaja viidatud Forekspanga hoone on teises asukohas ja hoonete väärtuste üks-ühele võrdlus pole kohane. MuKS § 3 lg 8 järgi tuleb lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Teatud juhtudel makstakse omanikule toetust piirangute talumise eest (MuKS § 35), eelkõige siis, kui omaniku kohustus ületab selle tunnetusliku piiri, mil võib öelda, et kohustuse ainult omaniku kanda jätmine on ilmselgelt ebaõiglane. Välja makstud toetuste summad on vajaduspõhised. Ka kaebajal on võimalik taotleda toetust. Hommiku tn 1 hoonel on kõrge ajaloo- ja kultuuriväärtus selle ajastule vastava arhitektuuri tõttu. Valitsusel ei ole võimalik jätta piisava ja kohase riikliku kaitseta (st muuta B-kaitse Cks) üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtust, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Hommiku tn 1 puhul hoone ajaloo- ja kultuuriväärtus ajas suureneb. Täpne vastus küsimusele, mis on hoone ajakohastamisel võimalik, selgub, kui koostatakse omaniku vajadusi ja hoone väärtusi arvestavad muinsuskaitse eritingimused. Eestis on hulgaliselt kaasaegseks büroohooneks ajakohastatud kultuurimälestisi ning muinsuskaitsealade hooneid. Sama võib olla võimalik Hommiku tn 1 puhul. Arvestada tuleb 5(14)

3-23-551 hoone tehnilise eripärase lahendusega. Kaitsekord ei piira uuendustöid hoone sees. Hoone materjali (vineer) omadused ei sõltu hoone kaitsekategooriast ega asukohast muinsuskaitsealal.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Põhjendamiskohustuse rikkumist ei nähtu. Kaitsekorra p-s 29 on viidatud, et kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas. Seletuskirjas sisalduvad erinevad viitematerjalid, samuti viide seletuskirja kahele lisale, mis kokku moodustavad tervikliku haldusakti (HMS § 56 lg 1). Lisas 2 „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad“ on vastatud kaebaja vastuväidetele (hüperlingina viidatud MKA 03.08.2021 vastus nr 1.1-7/2083-74). Muinsuskaitseala piiride määramise osas on kaebajale selgitatud, et ei tuginetud ainult asjaolule, et Hommiku tn 1 oli juba varem muinsuskaitsealas, vaid kõikide muinsuskaitseala hoonete inventeerimistulemustele. Ka seletuskirjas on korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud eksperhinnangule – 06.08.2021 koostatud Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuandele, milles on kirjeldatud hoonete väärtuse tuvastamise protsessi ja põhjendatud 6(14)

3-23-551 konkreetse hoone vastavust määruse väärtusklassile (Hommiku tn 1 hoone osas lk-l 29). Seni kehtinud muinsuskaitseala piirest jäeti välja üks piirkond, kus kultuuriväärtuslikke (A- ja Bkaitsekategooriatele vastavaid) hooneid ei asunud – suurimaks kavandatavaks muinsuskaitseala piiri muudatuseks oli Pika tänava nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi kortermajade rivi ning paari uuema Pika tänava äärde jääva hoone muinsuskaitsealast väljaarvamine (kaitsekorra seletuskirja lisas 2 viidatud MKA 03.08.2021 kiri, lk 5). Hommiku tn 1, sellest ida ja põhja poole jäävaid hoonestust ja linnaehituslikke struktuure (sh Ringi tänav, allee) hinnati seevastu kõrge kultuuriväärtusega alaks. Põhjendatud on sedagi, et muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduste tuvastamisel on analüüsitud laiemat piirkonda, mitte kitsalt Hommiku tn 1 kinnistut. Kaebajale on selgitatud, et muinsuskaitsealal asuva hoone puhul väärtustatakse nii hoonet kui ka selle kuulumist muinsuskaitseala moodustuvasse ansamblisse (MKA 03.08.2021 kiri, lk 6). Ehkki eelnõus ei põhjendatud iga üksiku hoone kuulumist muinsuskaitsealale, vaid muinsuskaitseala kui terviku vastavust muinsuskaitseala kriteeriumitele, on ka iga hoone puhul selle kultuuriväärtust siiski hinnatud vastavalt määruses nr 23 loetletud väärtusklasside kriteeriumitele ja nendest kriteeriumitest lähtutud (lk 4 jj). MKA on kirjas põhjalikult vastanud kaebaja väidetele seoses hoone vastavusega muinsuskaitselistele väärtustele ja muinsuskaitseala kriteeriumitele, tuginedes nii hoone arhitektuurilisele väärtusele, valmimisajale, asukohale kui ka linnaehituslikule miljööle (lk-d 3–7). Asjaolu, et kaebajat põhjendused ei veena, ei muuda neid ebapiisavateks ega õigusvastasteks. Põhjendused ei ole asjakohatud ega subjektiivsed. Ka 1999. a-l ehitatud hoone võib oma väärtuse tõttu olla riikliku kaitse all, kui see vastab riikliku kaitse eeldustele (määruse nr 23 §d 2, 9 ja 10). Hoone määrati B-kaitsekategooriasse. Kaitsekorra p 12 sätestab, et Bkaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. Seega on õiguslikult määratletud konkreetsed kriteeriumid, millest kaitsekategooria määramisel tuleb lähtuda, isegi kui kriteeriumite loetelu arvestades eeldavad need osaliselt ka hinnangute andmist ja subjektiivseid väärtusotsuseid. Vastustaja on põhjendanud, et hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse hindamisel on tuginetud nii kaitsekorra koostamisse kaasatud erinevate ekspertide (sh lisaks MKA ametnikele ka Pärnu Linnavalitsuse linnaarhitekt, arhitekt ja planeerimisosakonna juhataja, aga ka arhitektuuriajaloolane, arhitekt ning Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur) teadmistele, hinnangutele ja järeldustele, samuti arhitektuuriajaloolaste publitseeritule. Lähtutud on konkreetselt Hommiku tn 1 asuva hoonega seonduvatest asjaoludest. Hoone on ehitatud suhteliselt hiljuti ja tolleaegse arhitektuuri teaduslikke käsitlusi on veel vähe, samas on nendes vähesteski kõnealust perioodi kajastavates publikatsioonides Hommiku tn 1 hoonet siiski esile tõstetud. MKA on 03.08.2021 kirjas selgitanud, et Hommiku tn 1 asuv hoone annab tunnistust arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul ning jätkab lähipiirkonna arhitektuuritraditsiooni kaasaaegses võtmes, mistõttu saab hoonet pidada kõrge arhitektuuriväärtusega ehitiseks; tegu on haruldase näitega 1990. a-tel loodud väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoonel on eriline ja väärtuslik eksterjöör ning see on katkematult olnud lahutamatu osa Pärnu muinsuskaitsealast. Linnaehituslikku terviklikkust ei ole võimalik hinnata ühe hoone kaupa, vaid see iseloomustab tervet linnalist keskkonda. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust, mille sisuline kultuurilooline väärtus ja sobivus ajaloolisele Pärnu muinsuskaitsealale määratleti juba selle kavandamisel ja ehitamisel muinsuskaitsealale. Kokkuvõttes on piisavalt põhjendatud, milles seisneb hoone silmapaistev mõju. MKA 03.08.2021 vastuse lk-lt 2 nähtub, et tegelikult kontrolliti hoone osas ka selle vastavust veelgi piiravamatele A-kaitsekategooria tingimustele, kuid sellest loobuti. MKA on asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole hoone võrreldav muinsuskaitsealast välja jäetud hoonetega (lk-d 2˗3), viidates seejuures nii hoone loonud tipparhitektidele, üldjoontes 7(14)

3-23-551 säilinud välisfassaadile kui ka hoone haruldusele ja silmapaistvusele (sh hoone kajastamisele arhitektuuri tutvustavates raamatutes; asjaolule, et hoone on arhitektuuriajaloolaste hinnangul keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise hoonestusega haakuv). Hoone arhitektide tuntus on hoone arhitektuurilise väärtuse hindamisel küll vaid üks aspekt, kuid seda on põhjendatud siiski arvesse võtta ja see on oluline. Kaitsekorra seletuskirjas on kaebuses viidatud hoonete muinsuskaitsealalt väljaarvamise osas selgitatud, et nende näol ei olnud tegu kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei olnud seega muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Samuti on põhjendatud vastustaja selgitused, miks ei ole kohane üks-ühele võrdlus kaebaja viidatud Forekspanga majaga Tallinnas: hooned asuvad erinevates linnades, paiknevad linnasiseselt erinevas asukohas, neid ümbritsev linnaruum on erinev. Eelnevat arvestades ei ole põhjendused Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale jätmise ja kinnistul asuva hoone B-kaitsekategooriasse määramise osas meelevaldsed ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Väited kaitsekorra vastuolust Pärnu linna üldplaneeringuga ja kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiasse sekkumisest ei ole põhjendatud. MKA on kaebajale vastates viidanud, et Pärnu linna üldplaneeringus väärtusliku üksikobjekti staatuse puudumine ei anna põhjust hooneid muinsuskaitsealalt välja arvata ning ka Pärnu linn on kaebusele vastates asjakohaselt välja toonud ja põhjendanud, et PlanS alusel kaitsmiseks puudub vajadus, kui hoone on juba kaitstud muinsuskaitseala raames. Lähtumist ebakohastest kaalutlustest või kaalutlusõiguse teostamata jätmist ei nähtu. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused on välja toodud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas (lk 8). Eelnõu koostamise üheks eesmärgiks on olnud omandiõiguse kitsenduste vähendamine. Bkaitsekategooria hooned vabastati MKA loakohustusest siseruumides ehitamisel ning Ckaitsekategooria hoonete puhul kaotati senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes määrusega nr 32 leevendab kaitsekord piiranguid ning piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitseeesmärgiga. Seletuskirja kohaselt on piirangud leebemad ja sihitumad kui senised piirangud. Kultuuripärandi säilimine on avalik huvi, mis lubab seada omandiõigusele piiranguid. Mida suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud. Praegusel juhul on kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk olulise ajaloo- ja kultuuriväärtustega muinsuskaitseala väärtuste säilimine järgmistele põlvkondadele ja muinsuskaitseala kestlik areng. Vastustaja on selgitanud, et kaitsekorra kehtestamine lähtub ettevaatuspõhimõttest, sest ajaloo- ja kultuuripärand on taastumatu ressurss. Täiendav kaitstav eesmärk on nii ühe ajalooja kultuuriväärtuslikku hoone kui ka muinsuskaitsealal asuvatest kõikidest hoonetest moodustuva hooneteansambli kui terviku kaitse. Hoone autentse eksterjööri olulise muutmise võimaldamine võib viia hoone ja arhitektuuri kaitseväärtuslikkuse nullini. Kaitsekorras on sätestatud, et muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikuks põhimõtteks on mh kultuuriväärtuslike ehk A- ja B-kaitsekategooria hoonete säilitamine ja hooldamine, kusjuures hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid (p 8 alap 6). Vastav põhimõte ei ole olemuselt haldusakti resolutiivosa mõjuga ega vahetult kohustav norm, vaid sellega tuleb arvestada konkreetsete kaitsekorra nõuete sisustamisel. Kuigi nii kaebaja viidatud kaeve- ja pinnasega seotud tööde osas sätestatud nõuded ja loakohustus (kaitsekorra p 8 alap 5, p 21 alap 1, p 25), üldisem hoone eksterjööris autentsuse säilitamise kohustus (p 12) kui ka muinsuskaitsealal asuvate A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul tööde tegemisele sätestatud konkreetsed nõuded (p 16) seavad kaebaja omandiõigusele teatud 8(14)

3-23-551 piiranguid, täidavad need piirangud olemuselt ülalkirjeldatud eesmärke ning on vajalikud kaitstava hüve säilimisel. Seletuskirjas on selgitatud, et tööd eksterjööris eeldavad MKA tööde tegemise luba (lk 21). Ka kaebaja viidatud kaitsekorra konkreetsemaid nõudeid ei ole sätestatud kujul põhjust ülemäärasteks pidada. B-kaitsekategooria hoone puhul tööde tegemisel tuleb säilitada hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms) ning välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks (kaitsekorra p 16 alap 5). Vastustaja on selgitanud, et kaebajal ei ole keelatud avatäidete lisamine, muutmine vms, vaid selliste ilmet muutvate tegevuste puhul täpsustatakse nõuded muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete vahetamine muinsuskaitsealal on seega lubatud kooskõlastatult (vt ka seletuskirja lk 25). Niisiis ei ole põhjendatud väide, et ainuüksi kaitsekorra tõttu ei ole uute avatäidete rajamine võimalik. Kaitsekorra p 16 alap-s 4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist lubatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine seega pigem välistatud. Samas on seletuskirjas märgitud, et seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt (seletuskirja lk 24–25). Kaebajal tuleb seega taotleda muinsuskaitse eritingimused kaebuses viidatud töödele, mida ta soovib ette võtta. Eritingimuste ja vajalike lubade taotlemisega kaasnevat mõningast halduskoormust ei saa pidada ülemääraseks omandiõiguse riiveks. Kaitsekorra p 21 alap-dest 1 ja 2 tuleneb omanikule kohustus selgitada enne töödega alustamist välja ja arvestada võimalike arheoloogiliste leidudega. Tegu on uuringukohustusega maa-ala osas, mis ei ole veel läbi uuritud. Uuringukohustus ei tähenda ehituskeeldu ega ka muude nimetatud tegevuste keeldu. Kuna ettevaatuspõhimõte tagab kõige olulisema ajaloo- ja kultuuriväärtuse säilimise, on uuringukohustust kui kitsendust õigustav eesmärk kaalukas. Seetõttu õigustab see ka omandiõiguse mõõdukal määral piiramist. Teadmatusest või hooletusest kaasneda võivat ajalooväärtuse hävitamist ei pruugi saada taastada. Kitsenduse talumise heastamiseks on olemas uuringukulude hüvitamise võimalus. Seetõttu võib ka p 21 alap-te 1 ja 2 pidada mõõdukaks. Seega ei ole alust pidada nõudeid kitsamas tähenduses ebaproportsionaalseks. Põhjendatud on mh arvesse võtta, et kaebaja osas on faktiliselt tegu jätkuvate omandikitsendustega, mille kehtimisega sai kaebaja arvestada juba kinnisasja omandamisel. Kaebaja omandas 2010. a-l muinsuskaitsealas paikneva kinnistu ja sellel asuvale büroohoonele laienesid juba omandamise hetkel kõik määrusest nr 32 tulenevad nõuded ja kitsendused. Kaebaja oli teadlik hoone väärtuslikkusest ning tal puudus alus eeldada, et see ajas väheneb. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks praeguseks ei ole asjaolud, sh hoone eksterjööri ajaloo- ja kultuuriväärtus muutunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-551 tuleb kaebuse lahendamisel hinnata vaidlustatud kaitsekorrast tulenevate piirangute õiguspärasust, mitte seda, kas ja kuivõrd on kaebaja olukord varasemaga võrreldes muutunud. Halduskohus on hinnanud vastustaja otsuse õiguspärasust ennekõike arvestusega, et kaebaja kinnistu oli ka varem hõlmatud muinsuskaitseala piiridega. Kohus on korranud vastustaja seisukohti, mis on suurel määral vastuolulised. Kaebajale kuuluv hoone ei vasta MuKS § 10 lg-s 1 ning määruse nr 23 § 10 lg-s 3 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud korraldusest jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest on selle tegemisel lähtunud ning kas kaebaja kinnistu kultuuriväärtus seisneb kinnistu asukohas ehk paiknevuses alal või selles, et kaebaja kinnistul asub konkreetselt endine pangahoone. Määruse nr 23 §-dest 9 ja 10 tuleneb üheselt, et esmalt tuleb riikliku kaitse alla võtmisel teha kindlaks, kas ala kui sellise puhul on täidetud riikliku kaitse eeldused. Alles seejärel saab teha kindlaks, kas ja millisesse väärtusklassi muinsuskaitsealasse jääv ehitis jääb. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna muinsuskaitseala olemasolu on põhjendatud läbi Hommiku tn 1 asuva hoone, mida ei ole võimalik teha. Kuigi kaebaja kinnistu ümber asuvad kinnistud (Hommiku tn 3 ja Pikk tn 7) on arvatud muinsuskaitsealast välja, on vastustaja põhjendamatult lähtunud asjaolust, et tuleks väärtustada kaebaja hoone kuulumist muinsuskaitseala moodustavasse ansamblisse. Muinsuskaitsealal asuvaid hooneid on määratud ka C-kaitsekategooriasse. Hoone määramisel B-kaitsekategooriasse tuleb kitsalt hinnata üksnes hoonega seotud kriteeriume, mitte muinsuskaitsealaga seotud kriteeriume. Halduskohus on eksinud hoone väärtusklassi määramise õiguspärasuse hindamisel määruse nr 23 § 10 lg 3 kriteeriumite vastu. Kaebajale kuuluv hoone ei saa iseloomustada muinsuskaitseala, sest hoone rajati alles 1998.˗1999. a-tel. Kuna tegemist on piirkonna kõige uuema ehitisega, ei saa hoone olla kuidagi kujundanud muinsuskaitseala ehitustraditsiooni ega mõjutanud muinsuskaitseala arengut – pärast kaebaja hoone rajamist ei ole piirkonda uusi hooneid püstitatud. Vastustaja ega MKA ei ole põhjendanud, mille järgi oleks objektiivselt võimalik hinnata ja sisustada seda, et kaebaja hoone oleks silmapaistva mõjuga ehitis. Halduskohus ei ole seda määruse nr 23 § 10 lg 3 mõttes tuvastanud. Hommiku tn 1 kinnistu ning kinnistul asuv hoone ei vasta ühelegi riikliku kaitse alla võtmise aluseks olevale kriteeriumile. Samal ajaperioodil ehitatud ehitisi on Pärnus veel mitmeid, mille aluseid kinnistuid ei ole muinsuskaitseala hulka arvatud (nt Hommiku tn 3 hoone). Halduskohus ei ole kontrollinud vastustaja ja MKA põhjenduste õiguspärasust. Vastustaja ei ole tuginenud ühelegi teaduslikule uuringule, mis kinnitaks hoone kõrget ajaloo- ja kultuuriväärtust. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et olemasoleval kujul ei ole võimalik hoonet sihtotstarbeliselt ehk büroohoonena kasutada, sest see ei vasta kaasaegse büroohoone vajadustele. Asjaolu, et kaebaja hoone sobitub ümbritseva miljööga, ei ole õiguspärane kaalutlus, sest see ei seostu mitte hoone, vaid muinsuskaitsealaga. Asjaolu, et hoonet on mainitud kahes arhitektuuri käsitlevas raamatus, ei tee hoonest veel üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtust. Mõlemas vastustaja välja toodud raamatus on mainitud ka suur hulk hooneid, mis on tänaseks lammutatud või oluliselt ümber ehitatud. Ka see, et 1990. a-tel valmis üldse vähe väärtarhitektuuri, ei saa olla õigustus ega põhjendus, miks määrata kaebaja kinnistu muinsuskaitsealasse ning hoone B-kaitsekategooriasse. Vastustaja ei ole avalikku huvi hoone säilimiseks võrrelnud kaebaja subjektiivsete õiguste riivega. Vastustaja korraldus on kaebaja kinnistu osas täielikult subjektiivne. Vastustaja korralduses puuduvad kaalutlused, mis võtaksid arvesse kaebaja omandipõhiõigust.

3-23-551 eeldustele. Kuna uue kaitsekorra kehtestamisel jätkuvad muudetud kujul omandikitsendused Hommiku tn 1 hoonele, on halduskohus õigesti sõnastanud vaidluse põhiküsimuse. Kohus on sisuliselt hinnanud omandikitsenduste õiguspärasust. Seda on teinud ka haldusorgan kaitsekorra koostamisel. Iga muinsuskaitsealal asuva hoone olukorda, kultuuriväärtust ning nende vastavust MuKS-i ja määruse nr 23 kriteeriumitele on hinnatud eraldiseisvalt. Kordagi pole lähtutud eeldusest, et hoonel on kultuuriväärtus ja konkreetne kaitseklass seetõttu, et see on asunud muinsuskaitsealal ka varem. Kui hoonet või ala hinnates leiti, et see ei vasta (enam) õigusaktidega kehtestatud riikliku kaitse eeldusele, ei arvatud seda muinsuskaitseala koosseisu. Kaebaja hoone on kultuuriväärtuslik nii hoone enda väärtuse tõttu kui ka põhjusel, et see asub muinsuskaitsealal. Kultuuriväärtuslik hoone üksikuna, kõikidest hoonetest moodustuv hooneteansambel ja muinsuskaitseala on omavahel seotud ja moodustavad terviku. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa muinsuskaitsealast ja selle moodustavast hooneteansamblist. Muinsuskaitseala piiri määramisel lähtutakse muinsuskaitseala kriteeriumitest ja nii on tehtud ka Hommiku tn 1 kinnistu juures – olemas on arheoloogiline kultuurkiht, osa ajaloolisest tänavavõrgust ning kultuuriväärtuslik hoone, mis sobitub hoonestusstruktuuri. Piiri kindlaksmääratud kujul kulgemine ei ole juhus, vaid kaalumise tulemus, kus arvestati kõigi muinsuskaitseala kriteeriumitega ning kus oluline roll oli ka Hommiku tn 1 hoone kultuuriväärtusel. Kaitsekorra koostamisel on kaebaja hoone määramisel Bkaitsekategooriasse hinnatud hoonega seotud kriteeriume ja seda on selgitatud haldusakti põhjendustes. Hoone arhitektuurilist kõrget väärtust on vastustaja selgitanud korduvalt. Olukorras, kus paljud sama ajastu hooned on tänaseks lammutatud või tundmatuseni ümber ehitatud, on Hommiku tn 1 hoone kui autentsena säilinud 1990. a-te arhitektuuri näide veelgi haruldasem ja väärtuslikum. Hoone kultuuriväärtuse hindamisel ei lähtutud ehitismälestise riikliku kaitse kriteeriumitest, vaid määruse nr 23 §-st 10 ja sellest, kuidas hoone toetab oma arhitektuuriga Pärnu muinsuskaitseala mitmekihilist ajaloolist keskkonda. Kaebaja hoone B-kaitsekategooriasse määramise mõjusid kaebaja omandipõhiõigusele on arvestatud. Nõuete ja piirangute proportsionaalsust ja mõju on vastustaja selgitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-551

3-23-551 võeti mälestisena kaitse alla 1997. aastal; juba plaanitakse ka 2016. aastal valminud ERMi hoone mälestiseks tunnistamist). Uuemale väärtarhitektuurile tähelepanu pööramine on ka rahvusvahelises muinsuskaitsepraktikas tavapärane. /.../ Linna ajalooline asustusmuster ja tänavate struktuur on maa-alal säilinud ja loetav. Säilinud on 19. sajandil Pärnut ümbritsenud muldkindlustuste alale rajatud Ringi tänav koos osaliselt säilinud glassiipuiesteega (Hommiku tn 1 hoonest idas), samuti jõeäärsed laohooned hoonest põhjas ja idas, Johannese kirik on markeeritud hoonest põhjas. Samuti tuleb märkida, et ajalugu ei ole ühelgi hetkel lõppenud, ka 1990ndad on tänaseks ajalugu, ning Hommiku 1 hoone annab tunnistust arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul. /.../ Lähipiirkonnas kujundavad arhitektuuritraditsiooni peamiselt punastest tellistest lao- ja aidahooned, Hommiku tn 1 arhitektuurikeeles on seda traditsiooni kaasaegses võtmes jätkatud. Hoone on ka iseseisva kõrge arhitektuuriväärtusega, st väärtuslik ehitis. /.../ Üks peamisi kriteeriume, millele hoone vastab, on silmapaistev mõju läbi selle arhitektuuriväärtuse, sest hoone on unikaalne oma aja tipparhitektide loodud autoriarhitektuur, mis on arhitektuurselt väga kõrge väärtusega. Lisaks on hoone puhul oluline selle linnaehituslik mõju: hoone on arhitektuuriajaloolaste hinnangul keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise hoonestusega haakuv. Hoone vanus on tagasihoidlik, kuid just arvestades hoone valmimisaega on tegu arhitektuuriteosega, mida saab nimetada väga haruldaseks – 1990ndatel valmis Pärnus (ja kogu Eestis) vähe väärtarhitektuuri, 1990ndate lõpul kohalike tipparhitektide kavandatud hoone vastab seega hästi ka harulduse kriteeriumile. Samuti on kõrgel kohal hoone autentsus – selle välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel, st autentsel kujul, ning on sellisena väärtuslikud.

3-23-551

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.