OÜ DSVH kaebus Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korralduse „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord“ osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ DSVH, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Kultuuriministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Helen Kranich Kaasatud haldusorgan I – Muinsuskaitseamet, esindaja Kristo-Taavi Ruus Kaasatud haldusorgan II – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.OÜ-le DSVH kuulub Pärnu linnas aadressil Hommiku tn 1 kinnistu (registriosa nr 324405, katastritunnus 62510:127:2320, pindala 781 m2 ; sihtotstarve 100% ärimaa), millel asub aastatel 1998.–1999. a-l püstitatud büroohoone (endise Optiva panga maja). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.02.2006 määrusele nr 32 „Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus“ (määrus nr 32) asus Hommiku tn 1 Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealas.
3-23-551
2.Muinsuskaitseamet (MKA) koostas 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 91 lg 1 alusel Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra eelnõu. OÜ DSVH esitas eelnõu avaliku väljapaneku käigus 30.06.2021 vastuväited Hommiku tn 1 kinnistu paiknemisele muinsuskaitsealas ja Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramisele. Ta taotles muinsuskaitseala piiride muutmist selliselt, et Hommiku tn 1 ei asuks muinsuskaitsealas, vaid selle kaitsevööndis, jättes sellest tulenevalt Hommiku tn 1 hoone väärtusklassi määramata. Alternatiivselt palus OÜ DSVH muuta hoonele määratud väärtusklassiks C-kaitsekategooria. MKA esitas 03.08.2021 kirjaga nr r 1.1-7/2083-74 seisukoha OÜ DSVH vastuväidete osas. Märgiti, et kuigi eelnõuga on kavas arvata Pika tänava ääres muinsuskaitsealast välja 12 kinnistut, ei ole Hommiku tn 1 kinnistu (samuti mitmete teiste kinnistute) muinsuskaitsealast välja arvamiseks alust. Hommiku tn 1 kinnistul on hilisem hoonestusstruktuuri sobituv arhitektuur, millel on iseseisev kõrge väärtus. Tegu on 1999. a-l valminud Optiva panga büroohoonega, mille kavandasid tipparhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke ning mis kuulub vaieldamatult 1990ndate silmapaistvaimate ehitiste hulka Pärnus ja kogu Eestis. Hoone välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel kujul, siselahendusi on teadaolevalt muudetud nii palju, et A-kategooriasse hoone ei kvalifitseeru. Hoonet on toodud esile näiteks Mart Kalmu raamatus „Eesti 20. sajandi arhitektuur“ (2001) ning seda on märgitud Pärnu vaatamisväärse ehitisena linna arhitektuuri tutvustavas Leele Välja raamatus „Jalutaja teejuht. Pärnu“ (2008). Hommiku tn 1 kinnistul asuv 1999. a-l ehitatud pangahoone on kultuuriväärtuslik hoone, mis väärib B-kaitsekategooriat (vt kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 10 lg 3). Seisukohaga otsustati täiendada hoone kaitsekategooria põhjendust.
3.MKA esitas 13.10.2021 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra dokumendid edasiseks menetlemiseks Kultuuriministeeriumile.
4.Vabariigi Valitsus kehtestas 02.02.2023 korraldusega nr 42 MuKS § 14 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel ning kooskõlas MuKS § 91 lg-ga 1 Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra (dtl 16-22), mille kohaselt on Pärnu muinsuskaitseala võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Pärnu linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd, rannapark ning nende vahele jääv kuurordi ja eeslinna ala. Korraldusega jagati muinsuskaitsealas asuvatele hoonetele väärtusklassid ja kehtestati muinsuskaitseala kaitsevööndi piir. Kaitsekorrast tulenevalt paikneb Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealal ning kinnistul asuv büroohoone kuulub B-kaitsekategooriasse. Ühes korralduse jõustumisega 17.02.2023 kaotas määrus nr 32 kehtivuse.
5.OÜ DSVH esitas 09.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus võttis 08.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldus nr 42 osas, millega on Hommiku tn 1 asuv kinnistu määratud muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega on Hommiku tn 1 kinnistul asuv hoone määratud B-kaitsekategooriasse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.OÜ DSVH 09.03.2023 kaebuse (täiendavad seisukohad 02.02.2024) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaitsekorrast tulenevad piirangud riivavad oluliselt kaebaja omandipõhiõigust. MKA ei ole esile toonud põhjendusi ega kaalutlusi, mis õigustaksid sedavõrd intensiivset kaebaja omandipõhiõiguse riivet. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebaja õiguste riivet ei muuda väheintensiivseks see, et MKA saab loamenetluses arvestada mh üksikjuhtumi asjaoludega.
2(17)
3-23-551 MKA loamenetluse raames ei oleks ühelgi juhul võimalik Hommiku tn 1 kinnistut muinsuskaitseala piiridest välja arvata ega muuta hoone väärtusklassi. Nt puudub MKA-l konkreetses loamenetluses võimalus lubada kandekonstruktsioonide muutmist, muuta (sh asendada) avatäiteid, lubada maapealse osa laiendamist vastavalt omaniku soovile (kaitsekorrast tuleneb kohustus laiendamise puhul arvestada hoone ja lähiümbrusega sobivust detailsemalt kui ilma kaitsekorrata), rajada uut ventilatsiooni jne (vt kaitsekorra p 16). Kaitsekorras sätestatud tingimused kahandavad loa andja kaalutlusõiguse piire. 2) Hommiku tn 1 büroohoone ei vasta tänapäevastele vajadustele, on amortiseerunud ning moraalselt ja füüsiliselt vananenud. Hoonele on iseloomulik väga väheste avatäidete olemasolu. Hoone ruumides ei ole seetõttu võimalik tagada loomulikku valgust. Samuti ei ole võimalik luua loomulikule valgusele avatud alasid, mis on tänapäevastest heaolustandarditest tulenevalt tavapärased ja kasutajate poolt nõutavad. Hoone kuulumine B-kaitsekategooriasse keelab kaebajal rajada hoonele täiendavaid avatäiteid ja mh hoonet lammutada. Kaebaja on suhelnud hoone arhitektidega, kes ei pea põhjendatuks anda nõusolekut võimalikeks hoonega seonduvateks ümberehitustöödeks tulenevalt sellest, et hoone asub muinsuskaitsealal ja kuulub B-kaitsekategooriasse. 3) Kaitsekorra alusel on kaebaja kinnistu hõlmatud arheoloogilise kultuurkihiga alaga, kus ei ole lubatud teostada ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd ilma MKA loata. Pinnasega seotud töö puhul, sh nt pinnasest kivide eemaldamiseks, tuleks kaebajal taotleda MKA luba. Seega ei ole kaebajal endale kuuluval kinnistul lubatud kaitsekorra alusel teostada ilma MKA loata mitte ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd. 4) MKA ja vastustaja on oluliselt rikkunud MuKS § 3 lg-t 8 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2. Esitatud ei ole piisavaid põhjendusi, miks on kinnistu suhtes kaitseala määramine ja büroohoone määramine B-kaitsekategooriasse vajalik ning mõõdukas. MKA 03.08.2021 kirja põhjendused on meelevaldsed ja õigusvastased, sest MKA ei ole kaalunud avalikku huvi ja kaebaja omandipõhiõigust. Põhjendused on üldsõnalised ja sisaldavad subjektiivseid hinnanguid. Sisuliselt ainsaks põhjenduseks on asjaolu, et tegemist on 1990ndatel loodud väärtarhitektuuriga. MKA ei ole väiteid tõendanud ega põhistanud. Asjaolu, et Hommiku tn 1 hoone on välja toodud raamatutes, ei saa olla põhjuseks, miks tuleb hoonele määrata B-kaitsekategooria. Meelevaldne on ühest teosest ja autori mainitud ühest lausest teha põhjapanevaid järeldusi. Samuti on eksitav, nagu tähendaks Mart Kalmu raamatus hoone mainimine, et sel on iseseisev tähendus arhitektuuriväärtusena. MKA ei ole kõiki teoses nimetatud hooneid lugenud selliseks, mille suhtes tuleks laiendada muinsuskaitseala ning määrata hoonele kaitsekategooria. MKA ei esitanud menetluse käigus ühtegi ekspertarvamust ega erialapädevust omava isiku koostatud dokumenti, mis tõendaks, et Hommiku tn 1 hoonele kaitsekategooria määramine oleks põhjendatud. Millegagi ei ole tõendatud ega põhjendatud, et hoone oleks üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtusega, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Seda ei saa tõendada üksnes kahes arhitektuuri käsitlevas raamatus mainimine. Hoone määramisel kaitsekategooriasse ei ole alust lähtuda ka selle arhitektidest, vaid hoonest endast. Marika Lõoke ja Jüri Okas on kavandanud hulgaliselt teisi hooneid, mis ei ole kaitsekategooria alla määratud, nt Forekspanga maja. Hommiku tn 1 asuv maja on jätk sellele mastaapidelt palju suuremale, Tallinnas Narva mnt-l asuvale majale, mis aga ei ole määratud kultuurimälestiseks ega ühelgi viisil riikliku kaitse alla. Ebaõige on sisustada kultuuriväärtust läbi arhitektide. Tipparhitektide määratlemise osas ei ole vastustaja asjatundja, vaid see peaks toimuma läbi rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse. Nt ka Pärnu Elisabeti kiriku juurdeehituse on kavandanud tunnustatud arhitekt Ra Luhse, kuid selle kaitsekategooriaks on määratud C. See kinnitab, et hinnangud hoone arhitektide ja hoone kultuuriväärtuse vahel on otsitud ja subjektiivsed.
3(17)
3-23-551 5) Hommiku tn 1 kinnistu ning sel asuv hoone ei vasta ühelegi MuKS § 10 lg 1 kriteeriumile. Sama ajaperioodi ehitisi on Pärnus mitmeid, kuid neid ei ole muinsuskaitseala hulka arvatud. Näiteks Hommiku tn 1 vastas asuv Hommiku tn 3 hoone asus enne kaitsekorra kehtestamist muinsuskaitsealas. MKA on muinsuskaitseala piire ja kuuluvust sisustanud sellest lähtudes, kas ja millist väärtust omab kinnistul paiknev hoone MKA jaoks ning muinsuskaitseala sisustamisel lähtunud mitte alast kui tervikust ja selle vastavusest õigusaktides toodud kriteeriumitele, vaid hinnanud kinnistul asuvaid hooneid subjektiivselt. Tõendatud ei ole väide hoone eksterjööri ajaloo- ja kultuuriväärtusest. Hoonet ümbritsev miljöö ei ole asjakohane kaalutlus. Antud asukohas puudub üheselt defineeritav olemasolev miljöö, arvestades lähedalasuva korterelamu ja büroohoone väljaarvamist kaitsealast. 6) Hommiku tn 1 kinnistu puhul ei ole ajaloolist keskkonda säilinud, sest kinnistul asuv hoone on püstitatud alles 1999. a ning graniitkividega markeeritud keskaegse Johannese kiriku põhiplaan asub Põhja tänavamaal. Rääkida ei saa ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonist, kuna naaberkinnistul Pikk tn 10 asub korterelamu, mis on ehitisregistri kohaselt rajatud 1962. a, teisel pool Hommiku tänavat asub aga Hommiku tn 2 kinnistul 20. sajandi alguses aidahoonest üürikasarmuks ümber ehitatud hoone, mis on täna kasutusel kaubanduskeskusena (Port Artur). Piirkonnas asub igal kinnistul omaette arhitektuuristiil ja -traditsioon. Hommiku tn 1 kinnistul ei asu arheoloogilise kultuurkihi mõttes säilitamist väärivaid ehituskonstruktsioone, -detaile, või -elemente, hoonet tuleb pidada uusehitiseks. Hommiku tn 1 hoonestus ei moodusta terviklikku linnaehituslikku kogumit ning miljöö ei ole tajutav tervikuna naabruses asuva hoonestusega. Kaitsekorras ei ole põhjendatud, millistele kriteeriumitele tuginedes ja kuidas konkreetseid kriteeriumeid sisustades on järeldatud, et Hommiku tn 1 kinnistu peab olema hõlmatud muinsuskaitsealaga. Arvestades, kui intensiivse omandipõhiõiguse piirangu toob kaebajale kaasa hoone määramine Bkaitsekategooria väärtusklassi, on kitsenduse seadmise põhjendamiseks vajalik esitada oluliselt kaalukamad põhjendused. Arvestades kultuuriministri 15.05.2019 määruse nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ seletuskirja, eristavad väga väärtuslikku ehitist ja väärtuslikku ehitist üksnes interjööriga seonduvad erisused. Seega peab ka Bkategooria kindlaksmääramisel lähtuma A-kaitsekategooria nõuetest. Vastustaja ei ole põhjendanud, milles Hommiku tn 1 hoone silmapaistvus või silmapaistev mõju seisneb. Vastustaja ei ole välja toonud, et Hommiku tn 1 hoone iseloomustaks muinsuskaitseala ennast või oleks kujundanud selle ehitustraditsiooni. 7) Kui MKA oli seisukohal, et Hommiku tn 1 hoone on omaette sedavõrd silmapaistev arhitektuuriväärtus, oleks tulnud algatada hoone mälestiseks tunnistamise menetlus (MuKS § 8). MKA valis lihtsama ja vähem aeganõudva menetluse. Riikliku kaitse alla võtmise korral peab esinema eeldus, et maa-ala või kultuuriväärtusega asi esindaks Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Tegu peab olema üleriigilise, mitte kohaliku tasandi huviga. Riikliku kaitse alla võtmise eelduse täitmist MuKS § 10 lg 1 mõttes tuleks MKA-l hinnata üleriiklikus kontekstis, sh hinnata hoone silmapaistvust ja/või arhitektuuriväärtust terve Eesti kontekstis. Praegu vastustaja otsusest ega MKA selgitustest selliseid põhjendusi ei nähtu 8) MuKS ei sätesta Pärnu muinsuskaitseala riikliku kaitse alla võtmise kohustust ega eelda, et nõukogude perioodil loodud riiklik muinsuskaitseala peab kindlasti jätkuma. Muinsuskaitseala kaitse viisi valikul tuleb arvestada alternatiivse võimalusega, milleks on muinsuskaitseala kohaliku omavalitsuse kaitse alla võtmine PlanS § 75 lg 1 p 16 alusel ning muinsuskaitsealal asuvate (väga väärtuslike) ehitiste kinnismälestisena riigi kaitse alla võtmine. MKA seisukohad on vastuolus kohaliku omavalitsuse poolt antud hinnangutega Hommiku tn 1 hoone suhtes. Põhjendatud ei ole, miks tuleb ette näha täiendavad piirangud, 4(17)
3-23-551 võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt määratud kitsendustega. Kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu menetluse raames võimalik määrata kultuuriväärtusega objektid. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt ei ole Hommiku tn 1 asuvat hoonet määratletud väärtusliku üksikobjektina. Seega on kaitsekord vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu menetluse raames on üldplaneeringu lahenduse 11.12.2019 kooskõlastanud ka MKA, olles seega ise nõustunud, et Hommiku tn 1 hoonet ei ole põhjust pidada väärtuslikuks üksikobjektiks. Ei ole põhjendatud, miks üldplaneeringuga kindlaks määratud miljööväärtuslikust alast ei piisa ning vajalik on täiendavate kitsenduste kehtestamine. Kaitsekorras puuduvad vastavad selgitused. Riikliku kaitse eelistamine on toonud kaasa sekkumise kohaliku omavalitsuse autonoomiasse. Kui Pärnu linn peab hoonet olulise tähtsusega kultuurimälestiseks, oleks linn üldplaneeringus näinud ette selle määratlemise mälestisena, mida on tehtud teiste hoonete puhul ning mis kattuvad ka määratletud A-kaitsekategooria ja B- kaitsekategooria hoonetega. 9) Hommiku tn 1 kinnistu jätmine muinsuskaitseala koosseisu olukorras, kus Hommiku tn 1 naaber- ja lähikinnistud on muinsuskaitsealast välja arvatud, on vastuolus õigusaktides sätestatuga ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui kohus siiski leiab, et otsus määrata Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse on õiguspärane, tuleks tühistada otsus Hommiku tn 1 asuva büroohoone B-kaitsekategooriasse määramise osas ja määrata Hommiku tn 1 büroohoone osas kaitsekategooria uuesti. 10) Varem muinsuskaitsealal asumine ei muuda piirangutest tulenevat riivet väiksemaks. Hinnata tuleb kaitsekorrast tulenevate piirangute õiguspärasust, mitte seda, kas ja kuidas on olukord kaebaja jaoks muutunud. Kaebajal ei ole igavesti kohustust taluda muinsuskaitsealast tulenevaid kitsendusi, eriti, kui vastas- ja kõrvalasuvaid kinnistuid arvati muinsuskaitselast välja. Hoonel ka puudub väidetav kõrge arhitektuuriline väärtus. Eksitavad ja asjakohatud on väited, et uus kaitsekord leevendas nõudeid. Kaitsekorraga loodavat olukorda tuleb võrrelda sellega, kui kaitsekord Hommiku tn 1 kinnistut ei hõlmaks, mitte vaadata erinevusi. 11) Hoone välisfassaadi valitsevaks elemendiks on vineer, mida säilimiseks tuleb järjepidevalt hooldada. Kaebajale kaasneb sanktsioon olukorras, kus jäetakse täitmata säilitamiskohustus.
2.Vabariigi Valitsus vaidleb 19.09.2023 vastuses kaebusele vastu (täiendavad seisukohad 14.02.2024), tuginedes ühtlasi 04.05.2023 menetlusdokumendis Tallinna Ringkonnakohtule esitatud seisukohtadele ja leides kokkuvõtlikult järgmist. 1) Kaebaja on olnud Hommiku tn 1 omandamisest alates teadlik hoone asumisest muinsuskaitsealal ning hoone kõrgest arhitektuurilisest väärtusest, samuti kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikest omandikitsendustest. Põhjendused ja kaalutlused on kirjas kaitsekorras, seletuskirjas ja lisas 2. Haldusorgan on oma kaalutlusotsustustes MuKS ja selle alusel kehtestatud kriteeriumitega seotud. Haldusorganil on kohustus tuvastada muinsuskaitseala ja iga sellel asuva hoone kultuuri- ja ajalooväärtus, määrata kindlaks muinsuskaitseala piir ning igale hoone väärtusele vastav, määruses kirjas olev väärtusklass. 2) Kultuuriministeerium kontrollis, kas kaitsekorra eelnõus vm dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, on olemas asjakohased ning valdkondlikule ekspertiisiteadmistele vastavad hinnangud ja kaalutlused, mille alusel tuvastada, kas mh Hommiku tn 1 hoonele määratud väärtusklass on MuKS ja määruse nõuetele vastav. Pärnu linna kontekstipõhine teave hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtusest on kirjas kaitsekorra põhjendava osa moodustava seletuskirja pt 2 lk-del 3–7. Teave Hommiku tn 1 hoone ajaloo- ja kultuuriväärtusest on esiteks kirjas kaebajale 5(17)
3-23-551 03.08.2021 saadetud MKA vastuses nr 1.1-7/2083-74. Kirjas on selgitatud, miks arvati just Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale, paljud teised aga mitte. Teiseks on seletuskirjas korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud ekspertiisihinnangule, mille lk-l 29 on Hommiku tn 1 hoone kohta kirjas: „Suure arhitektuuriväärtusega modernne hoone, mille lihtne kuupjas maht ja fassaadimaterjalid (punane tellis, klaas, vineer ning terasvõrk) sobituvad hästi ümbritseva miljööga. Arhitektid Jüri Okas ja Marika Lõoke (ehit 1999).“ 3) Vastustaja tugines kaitsekorda koostades ja valitsusele kehtestamiseks esitades ekspertide teadmistele ning kontrollis, kas nende alusel hoonele määratud Bkaitsekategooria on määruse nõuetele vastav. MKA 03.08.2021 vastuses on mh kirjas, et Hommiku tn 1 on: silmapaistva arhitektuuriväärtusega modernne hoone, see on haruldane näide 1990ndatel loodud väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoone vanus on tagasihoidlik, kuid arvestades hoone valmimisaega, on tegu arhitektuuriteosega, mida saab nimetada väga haruldaseks – 1990ndatel valmis Pärnus (ja kogu Eestis) vähe väärtarhitektuuri, 1990ndate lõpul kohalike tipparhitektide kavandatud hoone vastab seega hästi ka harulduse kriteeriumile. Samuti on kõrgel kohal hoone autentsus – selle välisfassaadid on säilinud üldjoontes algsel, st autentsel kujul, ning on sellisena väärtuslikud. Samuti märgiti, et ajalugu ei ole ühelgi hetkel lõppenud, ka 1990ndad on tänaseks ajalugu ning Hommiku 1 hoone annab tunnistust arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul. C-kategooriasse hoonet ei määratud, sest see ei eelda autentsena säilitamist. Kaitsekorraga Hommiku tn 1 hoonele B-kaitsekategooria määramine vastab MuKS ja määruse alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldustele. 4) Hommiku tn 1 ajaloo- ja kultuuriväärtus ei tugine pelgalt MKA ametnike subjektiivsele arvamusele või paarile üksikule kirjandusväljaandele. Kultuuriväärtus omistatakse hoonetele ekspertiisiteadmise alusel; nt nii, et sellest kirjutatakse raamatutes, või määratakse kindlaks õiguslikult, nt muinsuskaitseala kaitsekorras või mälestise käskkirjas. Kultuuriväärtuse ja selle kaalukuse hindamine tuginebki mh valdkondliku ekspertiisi subjektiivsetele väärtusotsustele. Selliseid otsuseid teevad õiguslikult kindlaksmääratud kriteeriumidest lähtuvalt erialase ettevalmistusega eksperdid, lähtutakse ka kirjalikest allikatest. Kultuuriväärtus on ka nendel hoonetel, mida pole sellisena õiguslikult kindlaks määratud, kuid mida väärtustatakse teaduskirjanduses. Allikaid on nimetatud ja kirjeldatud kaitsekorra seletuskirjas ja kaebajale saadetud vastustes. Lisaks arhitektuuriajaloolaste publitseeritule tugineti ka kaitsekorra koostamise töörühma töös osalenud ekspertide seisukohtadele ning nt Arhitektide Liidult saadud tagasisidele. MKA teenistujatel on vastav erialaharidus ja ekspertteadmised. See ongi kaalutlus, miks koostab muinsuskaitseala kaitsekordi MKA, mitte Kultuuriministeerium. Kaitsekorra koostamisel Kultuuriministeeriumis osales mh ministeeriumi muinsuskaitsenõunik, kellel on vajalikud eriteadmised. Kaitsekorra hinnangulised lahendused ei ole haldusorgani suvaotsused. 5) Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust. Muinsuskaitseala kaitse ei tähenda ainult hoonete koosluse kaitset, vaid hõlmab ka tänavatevõrku, hoonestus- ja krundistruktuuri, asjakohasel juhul arheoloogilist kultuurkihti, loodusobjekte jm. Erinevalt tavapärastest üksikjuhu haldusaktidest, mille koostamisel lähtutakse uuest kogutavast infost ning omandikitsendus tekib haldusaktist, on 2019. a jõustunud MuKS alusel kehtestavate muinsuskaitselade kaitsekordade eripära, et üldjuhul on omanik, ühiskond ja haldusorgan maa-ala või hoone väärtusest olnud teadlik väga pikka aega. Pärnu vanalinn võeti esmakordselt muinsuskaitse alla 27.02.1973. Kaebajale kuuluvale kinnistule ehitati kõnealune hoone 1999. a, mistõttu on hoonele kehtinud nõuded selle ehitamisest alates. Hoone väärtus on jätkuvalt alles ja oluline. 6(17)
3-23-551 Hoone kasutamisele ja käsutamisele on varemaltki kehtinud muinsusnõuded ning need kehtivad edasi, sh varasemast leebemalt. Hommiku tn 1 hoone osas kaaluti ka Akaitsekategooria lahendust, millega oleksid kaasnenud kaitsekorra nõuded ka interjöörile. 6) Kaitsekorra koostamise käigus hinnati kõikide alal asuvate hoonete, maa-ala ning sellel asuva kõikidest hoonetest moodustuva ansambli kultuuriväärtuseid asjakohase teabe alusel. Hindamise tulemusel jäeti osa seni muinsuskaitsealal asuvaid hooneid alalt välja. Hommiku tn 1 hoone puhul hinnati eraldiseisvalt nii selle eksterjööri kui ka interjööri, selgitused on põhjalikult kirjas MKA 03.08.2021 kirjas. Forekspanga maja on hoone teises asukohas ja hoonete väärtuste üks-ühele võrdlus pole kohane. Samas võimaldab hoonete võrdlus anda Hommiku tn 1 hoonele arhitektuuriajalooline kontekst ning tõdeda, et pealinna moodsamate majade mõjud jõudsid 1990ndate lõpul Pärnusse just bürooarhitektuuri kaudu, mis kirjeldab tolleaegse ühiskonna arengut ja suundumusi. 7) Muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusliku hoone hooldamisel ja remontimisel eristuvad kaitsekorrast tulenevad üldised nõuded ning nõuded, mis kehtestatakse edaspidi konkreetseks tööks või tegevuseks isiku esitatud muinsuskaitse eritingimuste või tööde loa taotlust läbi vaadates. Viimaste täpne sisu ning ühtlasi omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive intensiivsus selgub konkreetseks tööks või tegevuseks esitatud taotluse läbivaatamise ning kõikide asjaolude ja menetlusosaliste seisukohtade hindamise ning kaalumise tulemusena. Praeguse kohtuasja sisu ning vaidlus on üksnes kaitsekorrast, mitte selle alusel edaspidi konkreetsete eritingimuste või loataotluse vms alusel antavatest haldusaktidest tulenevate omandiõiguste riivete proportsionaalsusest. Hinnang kaitsekorra üldiste reeglite proportsionaalsuse kohta ei pruugi olla samavõrra üksikasjalik ja konkreetne, kui seda on kaitsekorra kohaldamisel konkreetse töö tegemise kohta esitatud taotluse tulemuseks olev üksikotsustus. Kaebaja ei ole konkreetselt põhjendanud, kuidas kaitsekorrast tulenevad nõuded tema õigusi rikuvad, nt et ta sooviks välispiirdeid soojustada, kuid see ei ole võimalik. 8) Loataotlus ja selle lahendamise käigus avalike ja erahuvide kaalumine ning neid tasakaalustava lahenduse leidmine pole erandlik, muinsuskaitsele omane nõue, vaid on üldine teemavaldkonnaülene lahendus. Riigikohus on kultuuripärandi kaitse kontekstis leidnud järgmist: „PS § 32 kohaselt ei ole omandiõigus absoluutne ega piiramatu. Seda võib seadusega kitsendada. Kaebaja soov oma vara säilitada ning MKA soov mälestist kaitsta on üldjoontes kantud samast eesmärgist. Oma huvide teostamisel peab isik järgima riigi seatud piiranguid. Mida suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma vara kasutamisel, tingimusel, et need on sobivad ja vajalikud.“ Kaitsekorra nõuetega kaitstakse PS preambuli kultuuri osaks olevat kõige olulisemat ajaloo- ja kultuuripärandit, millel on põhiseaduslik väärtus (RKHKo 13.10.2021, 3-19-1841). Üldistes huvides toimuva kultuuripärandi kaitse ja omaniku õiguste riive vahel tuleb leida tasakaal. Seda on seadusandja arvestanud MuKS luues. Selle § 3 lg 8 järgi tuleb lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Teatud juhtudel makstakse omanikule toetust piirangute talumise eest (MuKS § 35), eelkõige siis, kui omaniku kohustus ületab selle tunnetusliku piiri, mil võib öelda, et kohustuse ainult omaniku kanda jätmine on ilmselgelt ebaõiglane. Välja makstud toetuste summad on vajaduspõhised. Ka kaebajal on võimalik toetust taotleda.
7(17)
3-23-551 9) MuKS ja selle alusel kehtestatud määruse riikliku kaitse eeldused ei võimalda saavutada, et Hommiku tn 1 ei kuuluks muinsuskaitsealale ega B-kategooria kaitseklassi. Hommiku tn 1 hoonel on kõrge ajaloo- ja kultuuriväärtus selle ajastule vastava arhitektuuri tõttu. MuKS alusel on täidesaatval võimul soorituskohustus kultuuripärandit kaitsta ning kaitset vajab iga maa-ala või hoone, mis vastab selle sisulise väärtuse tõttu õigusaktidega kindlaks määratud kriteeriumitele. Valitsusel ei ole võimalik jätta riikliku kaitseta, sh piisava ja kohase kaitseta (st muuta B-kaitse Cks) üleriigilise tähtsusega ajaloo- ja kultuuriväärtust, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Hommiku tn 1 puhul hoone ajaloo- ja kultuuriväärtus ajas hoopis suureneb. 10) Täpne vastus küsimusele, mis on hoone ajakohastamisel võimalik, selgub, kui koostatakse omaniku vajadusi ja hoone väärtusi arvestavad muinsuskaitse eritingimused. Eestis on hulgaliselt kaasaegseks büroohooneks ajakohastatud kultuurimälestisi ning muinsuskaitsealade hooneid. Sama võib olla võimalik Hommiku tn 1 puhul. Arvestada tuleb hoone tehnilise eripärase lahendusega. Kaitsekord ei piira uuendustöid hoone sees. Hoone materjali (vineer) omadused ei muutu sõltuvalt hoone kaitsekategooriast või asukohast muinsuskaitsealal. MuKS kohane hoolduskohustus ei ole eripärane muinsusspetsiifiline nõue, vaid on valdkonnaspetsiifiline analoogia ehitusseadustiku § 16 ehitise kasutamise ja korrashoiu nõudest. Foto hoone fasaaadimaterjali olukorrast kinnitab, et seda tuleb hooldada ja korrashoid taastada.
3.MKA palub 20.09.2023 seisukohas jätta kaebus rahuldamata, nõustudes vastustajaga.
4.Pärnu linn palub 19.09.2023 seisukohas jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist: 1) Hoone arhitektuuriväärtuslikkust ja sellega seotud kaitseväärtust ei välista asjaolu, et kaebaja ei pea Hommiku tn 1 asuvaid ehitisi väärtuslikuks või leiab, et need ei arvesta piisavalt tänapäevaste nõuetega. Kaebajale kuuluv Hommiku tn 1 kinnistu on asunud varasema Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt ja asub ka kaitsekorra järgi Pärnu muinsuskaitsealas. Seega ei muuda kaitsekord sisuliselt kaebajale kuuluva kinnistuga seotud piirangut muinsuskaitseala paiknemise tõttu. 2) Vastustaja on Hommiku tn 1 hoone kaitsekategooria ja muinsuskaitsealasse määramisel lähtunud kokku vähemalt seitsmest asjaolust, sh sellest, et hoone on kõrge arhitektuuriväärtusega ning rajatud perioodil, kui Eestis loodi vähe väärtarhitektuuri. Hommiku tn 1 kinnistu kaitsekategooria määramisel kaitsekorras esitatud asjaoludest nähtub, et Hommiku tn 1 hoone on arhitektuuriliselt väärtuslik. Hoone püstitamise eelnevalt viidi läbi 1997. a arhitektuurivõistlus. Asjaolusid kinnitavad nii Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuanne kui ka erialakirjandus. 3) Kaitsekategooria valikul on vastustaja lähtunud sellest, et hoone kaitseväärtus tuleneb suure kaitseväärtusega arhitektuurist, mis on säilinud autentsena ja seega on selle kaitse vajalik just eksterjööri autentsena hoidmise eesmärgil. Kaitsekategooria leevendamisel on võimalik muuta hoone autentset eksterjööri ja viia hoone ja arhitektuuri kaitseväärtuslikkus nullini. 4) Kaitsekord ei ole vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga. Kaebaja eksib riikliku ja kohaliku kaitse eristamisel ning mõistab ebaõigesti üldplaneeringu ja kaitsekorra vahekorda. Üldplaneeringu kehtestamisel tuleb arvestada 8(17)
3-23-551 muinsuskaitsealal kehtivate piirangutega. Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu koostamisel arvestati MuKS §-st 19 juhindudes ja alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud muinsuskaitseala piire ning selle tingimusi, sh muinsuskaitseala eritingimusi, mis tulenesid tol hetkel kehtinud põhimäärusest (tänaseks asendunud kaitsekorraga). Kuna kaitsekord on kehtestatud pärast üldplaneeringu kehtestamist, on tekkinud justkui näiline vastuolu kahe õigusakti vahel. Kaitsekord on üldkorraldava üksikaktina õigusakt PlanS § 93 lg 4 mõttes ning ka MuKS alusel kehtestatud kaitsekorraga tehtud muudatus muinsuskaitsealas või selle kaitsevööndis tuleb seega üle kanda üldplaneeringusse. See tähendab, et kui Pärnu muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid või tingimused muutuvad, kannab linn muudatused üle üldplaneeringusse ja kaebajal puudub vajadus leevendustest kasu saamiseks täiendavate sammude võtmiseks. See tagab, et kaitsekorra kehtestamisel ei ole vajalik asuda üldplaneeringut muutma, huvitatud isikutel ei teki võimalust üldplaneeringu populaarkaebuse vaidlustamise teel vaidlustada kaitsekorraga kehtestatut ning väheneb halduskoormus ilma, et kaebaja õiguslik positsioon iseenesest halveneks. 5) Asjaolu, et hoone ehitisena on võetud riikliku kaitse alla MuKS § 10 mõttes, ei saa tähendada, et kohalikult omavalitsuselt on võetud õigus kohaliku kaitse teostamiseks. Võimalik on kaitsekorraga teostada riiklikku kaitset üheaegselt ka olukorras, kus kohalik omavalitsus on teostamas kohalikku kaitset või vastupidi PlanS § 75 lg 1 p 16 mõttes.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
6.Kaebaja on vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korraldusega nr 42 kehtestatud kaitsekorra osas, millega määrati temale kuuluv Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitseala koosseisu, või alternatiivselt osas, millega määrati kinnistul asuv hoone B-kaitsekategooriasse.
7.MKA koostas kõikidele muinsuskaitsealadele uued kaitsekorrad 01.05.2019 jõustunud MuKS alusel. MuKS eelnõu seletuskirja (684 SE) kohaselt oli eelnõu eesmärgiks tasakaalustada riigi ja mälestise omaniku kohustusi ja õigusi. Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord kehtestati MuKS § 19 lg 3 alusel. MuKS §-dest 14–19 tulenevalt koosneb kaitsekorra koostamise ja kehtestamise menetlus kolmest etapist ning menetluses on pädevad kolm haldusorganit: menetluse algatab ja viib läbi MKA (praeguses asjas 2019–2021), kes esitab kaitsekorra eelnõu ja teeb ettepaneku Kultuuriministeeriumile (praegusel juhul 13.10.2021). Kultuuriministeerium kontrollib seejärel kaitsekorra vastavust MuKS ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning kooskõlastab eelnõu asjakohaste ministeeriumide, isikute ja asutustega, sh küsib arvamust kohaliku omavalitsuse üksuselt. Kultuuriministeerium esitab kaitsekorra eelnõu Vabariigi Valitsusele (praegusel juhul 22.01.2023). Vabariigi Valitsus kehtestab kaitsekorra, see avaldatakse MuKS § 19 lg 6 alusel Riigi Teatajas ning jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist. Kaitsekorra koostamise algatamise plaanist ja algatamisest teavitatakse mh maa-ala piiresse jäävat kinnisasja omanikku. Kaitsekord koostatakse MuKS § 18 lg 1 alusel avatud menetluses.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et käesoleval juhul järgiti Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisel kirjeldatud kaitsekorra koostamise menetluskorda.
9(17)
3-23-551
9.Samuti ei ole kaebaja teinud kaebuses etteheiteid enda menetlusse kaasamise või ärakuulamise osas. Haldusmenetlus on läbi viidud avatud menetlusena. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud menetlusse kaasatud, ta on saanud enne korralduse kehtestamist esitada enda arvamuse ja vastuväited. MKA on kaebaja seisukohtadele 03.08.2021 vastanud ja selgitanud, miks Hommiku tn 1 muinsuskaitsealast välja jäetavate hoonete hulka ei kuulu, põhjendades, miks MKA hinnangul on hoonel iseseisev kõrge kultuuriväärtus olemas.
10.Kaebaja peab kaitsekorda vaidlustatud osas õigusvastaseks. Kaebaja põhjendab, et nii Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitsealasse jätmise kui ka kinnistul asuvale hoonele B-kaitsekategooria määramise tõttu kehtivad kaitsekorrast (p-d 8, 12, 16, 21) tulenevalt kinnistu ja hoone suhtes mitmed olulised piirangud, mis väljaspool muinsuskaitseala asuvatele kinnistutele ja hoonetele ei kohaldu. Kaebaja sooviks oleks lahendus, kus Hommiku tn 1 kinnistu asuks muinsuskaitsealalt väljas või hoone väärtusklassiks oleks B asemel C. Tallinna Ringkonnakohus nõustus asjas 13.07.2023 tehtud määruses, et kaitsekord seab kaebajale olulised piirangud oma omandi käsutamiseks. Asja vaidluskese seisneb seega küsimuses, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud Hommiku tn 1 kinnistu muinsuskaitseala koosseisu ja määranud sellel asuva hoone B-kaitsekategooriasse ehk kas vastustaja otsus omandikitsendustega jätkata (kuivõrd vaidlus puudub, et Hommiku tn 1 kinnistu ja sellel paiknev hoone on algusest peale asunud Pärnu ajaloolises linnatuumikus, st muinsuskaitsealal) rikub kaebaja õigusi.
11.Kaebaja etteheited seonduvad eelkõige väidetega, et esitatud põhjendused kaitsekategooria määramisel on ebapiisavad, asjakohatud ning subjektiivsed ega põhine ekspertarvamusel vm tõenditel, tema omandiõigusele oluliste piirangute seadmisel ei ole kohaselt kaalutud avalikku huvi kaebaja omandipõhiõigusega, mille tõttu kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalsed. Kaebaja arvates on teda koheldud ka ebavõrdselt ning püütud õigustada hoone määramist B-kaitsekategooriasse olukorras, kus nt Hommiku tn 1 hoone eeskujuks olevat Forekspanga maja Tallinnas ei ole vastustaja pidanud riikliku kaitse alla võtmise vääriliseks ja samas on ka osad kaebaja naabruskonnas olevad hooned kaitse alt välja arvatud.
Kohtule ei nähtu põhjendamiskohustuse rikkumist.
13.Kaitsekorra p-s 29 on viidatud, et kaitsekorra põhjendused ja selgitused esitatakse seletuskirjas, mis on kättesaadav MKA veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Seletuskirjas sisalduvad omakorda erinevad viitematerjalid ja samuti viide seletuskirja kahele lisale, mis kokku moodustavad tervikliku haldusakti (HMS § 56 lg 1). Viidatud lisas 2 „Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad“ on vastatud ja ühtlasi hüperlingina viidatud ka OÜ-le DSVH MKA poolt 03.08.2021 saadetud vastusele nr 1.1-7/2083-74,1 milles on kaebaja ettepanekuid põhjalikult käsitletud ja mis on samuti käsitatavad haldusakti põhjendustena.
14.Muinsuskaitseala piiride määramise kohta on kaebajale selgitatud, et selles osas ei tuginetud ainult asjaolule, et Hommiku 1 oli juba varem muinsuskaitsealas, vaid kõikide muinsuskaitseala hoonete inventeerimistulemustele. Ka seletuskirjas on korduvalt viidatud kaitsekorra aluseks olnud ekspertiisihinnangule – 06.08.2021 koostatud Pärnu muinsuskaitseala inventeerimise lõpparuandele, milles on kirjeldatud hoonete väärtuse tuvastamise protsessi ja põhjendatud konkreetse hoone vastavust
3-23-551 määruse väärtusklassile (Hommiku tn 1 hoone osas lk-l 29). Senikehtinud muinsuskaitseala piirest jäeti välja üks piirkond, kus kultuuriväärtuslikke (A- ja Bkaitsekategooriatele vastavad) hooneid ei asunud – kirjas on selgitatud, et suurimaks kavandatavaks muinsuskaitseala piiri muudatuseks oli Pika tänava nõukogudeaegsete hruštšovka-tüüpi kortermajade rivi ning paari uuema Pika tänava äärde jääva hoone muinsuskaitsealast välja arvamine (kaitsekorra seletuskirja lisas 2 viidatud MKA 03.08.2021 kiri, lk 5). Hommiku tn 1, sellest ida ja põhja poole jäävaid hoonestust ja linnaehituslikke struktuure (sh Ringi tänav, allee) hinnati kirja kohaselt seevastu kõrge kultuuriväärtusega alaks. Põhjendatud on sedagi, et muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduste tuvastamisel on analüüsitud laiemat piirkonda, mitte kitsalt Hommiku tn 1 kinnistut.
15.Kaebajale on ka selgitatud, et muinsuskaitsealal asuva hoone puhul väärtustatakse nii hoonet kui ka selle kuulumist muinsuskaitseala moodustuvasse ansamblisse (MKA 03.08.2021 kiri, lk 6). Samuti on selgitanud, et ehkki eelnõus ei põhjendatud iga üksiku hoone kuulumist muinsuskaitsealale, vaid muinsuskaitseala kui terviku vastavust muinsuskaitseala kriteeriumidele, on ka iga hoone puhul selle kultuuriväärtust siiski hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.05.2019 määruses nr 23 loetletud väärtusklasside kriteeriumitele ja nendest kriteeriumitest lähtutud (lk 4 jj). MKA on kirjas põhjalikult vastanud kaebaja väidetele seoses hoone vastavusega muinsuskaitselistele väärtustele ja muinsuskaitseala kriteeriumitele, tuginedes nii hoone arhitektuurilisele väärtusele, valmimisajale, asukohale kui ka linnaehituslikule miljööle. Konkreetsed ja asjakohased põhjendused, miks Hommiku tn 1 hoone on määruses nr 23 loetletud kriteeriumitele vastavaks loetud, sisalduvad MKA 03.08.2021 kirja lk-del 3–7. Asjaolu, et kaebajat põhjendused ei veena, ei muuda neid ebapiisavateks ega õigusvastaseks.
16.Alust ei ole ka väitel, et esitatud põhjendused on asjakohatud ja subjektiivsed. MuKS § 9 lg 1 järgi on muinsuskaitseala MuKS-ga sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Lõike 2 alusel võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga. MuKS § 10 lg 1 järgi on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Seega võib ka 1999. a ehitatud hoone oma väärtuse tõttu olla riikliku kaitse all, kui see vastab riikliku kaitse eeldustele.
17.Riikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid sätestab MuKS § 10 lg 2 volitusnormi alusel kultuuriministri 15.05.2019 kehtestatud määrus nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Selle § 2 järgi on muinsuskaitseala riikliku kaitse hindamise kriteeriumiteks selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse § 9 järgi on muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid järgmised: säilinud on ajalooline keskkond; mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal; arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid; traditsioonilised maastikud, sh alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, 11(17)
3-23-551 väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid; terviklikkus. Määruse § 10 lg 1 järgi jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: A-, B- ja Ckaitsekategooriasse. Määruse § 10 lg 3 kohaselt on B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Lõike 4 järgi on C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta A- ega B-kaitsekategooria kriteeriumidele.
18.Vabariigi Valitsuse 07.02.2023 korraldusega määrati kaebajale kuuluval kinnistul asuva hoone väärtusklassiks B-kaitsekategooria. Kaitsekorra p 9 kohaselt on muinsuskaitseala hooned, v.a kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse (hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2). Kaitsekorra p 12 sätestab, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris.
19.Seega on õiguslikult määratletud konkreetsed kriteeriumid, millest kaitsekategooria määramisel tuleb lähtuda, isegi kui kriteeriumite loetelu arvestades eeldavad need osaliselt ka hinnangute andmist ja subjektiivseid väärtusotsuseid.
20.Vastustaja on põhjendanud, et hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse hindamisel on tuginetud nii kaitsekorra koostamisse kaasatud erinevate ekspertide (sh lisaks MKA ametnikele ka Pärnu Linnavalitsuse linnaarhitekt, arhitekt ja planeerimisosakonna juhataja, aga ka arhitektuuriajaloolane, arhitekt ning Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur) teadmistele, hinnangutele ja järeldustele, samuti arhitektuuriajaloolaste publitseeritule. Lähtutud on konkreetselt Hommiku tn 1 asuva hoonega seonduvatest asjaoludest. Põhjendatult selgitab vastustaja, et teaduslike uuringute osas tuleb küll arvestada, et hoone on ehitatud suhteliselt hiljuti ja tolleaegse arhitektuuri teaduslikke käsitlusi on veel vähe, samas on nendes vähesteski kõnealust perioodi kajastavates publikatsioonides Hommiku tn 1 hoonet siiski esile tõstetud. MKA on 03.08.2021 kirjas selgitanud, et Hommiku tn 1 asuv hoone annab tunnistust arhitektuuriajaloolistest ja ühiskondlikest protsessidest sel ajastul ning jätkab lähipiirkonna arhitektuuritraditsiooni kaasaaegses võtmes, mistõttu saab hoonet pidada kõrge arhitektuuriväärtusega ehitiseks; tegu on haruldase näitega 1990ndatel loodud väärtarhitektuurist Pärnu linnas. Hoonel on eriline ja väärtuslik eksterjöör ning see on katkematult olnud immanentne osa Pärnu muinsuskaitsealast. Kaebajale on ka selgitatud, et linnaehituslikku terviklikkust ei ole võimalik hinnata ühe hoone kaupa, vaid see iseloomustab tervet linnalist keskkonda. Hommiku tn 1 hoone on oluline osa tervikust, mille sisuline kultuurilooline väärtus ja sobivus ajaloolisele Pärnu muinsuskaitsealale määratleti juba selle kavandamisel ja ehitamisel muinsuskaitsealale. Kokkuvõttes on piisavalt põhjendatud, milles seisneb hoone silmapaistev mõju. MKA 03.08.2021 vastuse lk-lt 2 nähtub, et tegelikult kontrolliti hoone osas ka selle vastavust veelgi piiravamatele A-kaitsekategooria tingimustele, kuid sellest loobuti.
21.Vastuseks kaebaja seisukohtadele on MKA asjakohaselt põhjendanud ka seda, miks ei ole hoone võrreldav muinsuskaitsealast välja jäetud hoonetega (lk-d 2-3), viidates ka seejuures nii hoone loonud tipparhitektidele, üldjoontes säilinud välisfassaadile kui ka hoone haruldusele ja silmapaistvusele (sh hoone kajastamisele arhitektuuri tutvustavates raamatutes; asjaolule, et hoone on arhitektuuriajaloolaste hinnangul keskkonda tundlikult paigutatud ja piirkonna ajaloolise hoonestusega 12(17)
3-23-551 haakuv). Vastustaja on selgitanud, et hoone arhitektide tuntus on hoone arhitektuurilise väärtuse hindamisel küll vaid üks aspekt, kuid seda on põhjendatud siiski arvesse võtta ja see on oluline. Kaitsekorra seletuskirjas on kaebuses viidatud hoonete muinsuskaitsealalt väljaarvamise osas selgitatud, et nende näol ei olnud tegu kultuuriväärtusliku hoonestusega ning nende ümberehitamisel ei olnud seega muinsuskaitselised kitsendused põhjendatud. Kaebaja seisukohtadele vastates on MKA õigesti leidnud, et kultuuriväärtuseta hoonetele leebema režiimi kohaldamine ei saa olla aluseks nõuda piirkonna kõrge kultuuriväärtusega hoonestuse suhtes sama ning erinev käsitlus on põhjendatud tulenevalt hoonete erinevast väärtusest. Samuti on põhjendatud vastustaja esitatud selgitused, miks ei ole kohane üks-ühele võrdlus kaebaja viidatud Forekspanga majaga Tallinnas: hooned asuvad erinevates linnades, paiknevad linnasiseselt erinevas asukohas, neid ümbritsev linnaruum on erinev. Samas märgib vastustaja õigesti, et kaudselt ilmestab võrdlus Forekspanga majaga tolleaegse ühiskonna arengut ja suundumusi, võimaldades näha pealinna moodsamate majade mõju ja levikut Pärnu suunas.
22.Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et põhjendused Hommiku tn 1 muinsuskaitsealale jätmise ja kinnistul asuva hoone B-kaitsekategooriasse määramise osas oleksid meelevaldsed või rikuksid võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka kaebusest ei ilmne konkreetseid asjaolusid, mis hoone arhitektuuriväärtuslikkuse ümber lükkaksid või seda devalveeriksid. Seega järeldasid MKA ja vastustaja põhjendatult, et puudus alus Hommiku tn 1 kinnistu välja jätmiseks muinsuskaitsealalt ning ajaloo- ja kultuuriväärtuslikule hoonele madalama kaitsekategooria määramiseks. Vastustaja märgib õigesti, et MuKS ja määruse materiaalõiguslikest kriteeriumitest tulenevalt ei saa seada hoonele madalamat kaitset, kui see tuleneb hoone sisulisest väärtusest.
23.Ka väited kaitsekorra vastuolust Pärnu linna üldplaneeringuga ja kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiasse sekkumisest ei ole põhjendatud. MKA on kaebajale vastates viidanud, et Pärnu linna üldplaneeringus väärtusliku üksikobjekti staatuse puudumine ei anna põhjust hooneid muinsuskaitsealalt välja arvata ning ka Pärnu linn on kaebusele vastates asjakohaselt välja toonud ja põhjendanud, et planeerimisseaduse alusel kaitsmiseks puudub vajadus, kui hoone on juba kaitstud muinsuskaitseala raames.
24.Lähtumist ebakohastest kaalutlustest või kaalutlusõiguse teostamata jätmist ei nähtu.
25.Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused on välja toodud kaitsekorra eelnõu seletuskirjas (lk 8). Viidatakse, et eelnõu koostamise üheks eesmärgiks on olnud omandiõiguse kitsenduste vähendamine. See on saavutatud senistest ühetaolistest kitsendustest kolme kaitsekategooria (A-, B- ja C-kaitsekategooria) määramise kaudu ning B- ja C-kaitsekategooriate osas omandiõiguse piirangute vähendamisega: Bkaitsekategooria hooned vabastati MKA loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaotati senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Samuti on selgitatud, et võrreldes senise, 2006. a muinsuskaitseala põhimäärusega leevendab kaitsekord piiranguid ning piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse-eesmärgiga. Seletuskirja kohaselt on piirangud leebemad ja sihitumad kui senised piirangud.
26.Kaebaja tugineb kaebuse põhjendustes valdavalt omandiõiguse riivele, kuid tuleb arvestada, et nagu omandiõigus, on ka kultuuriväärtused, sh
13(17)
3-23-551 arhitektuuriväärtused põhiseaduse kaitse all. PS § 32 kohaselt ei ole omandiõigus absoluutne ega piiramatu. Kultuuripärandi säilimine on avalik huvi, mis lubab seada omandiõigusele piiranguid. Mida suurem on avalik huvi pärandi säilimise vastu, seda suuremad võivad olla omanikule seatud piirangud oma vara kasutamisel, kui need on sobivad ja vajalikud.
27.Praegusel juhul on kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk olulise ajaloo- ja kultuuriväärtustega muinsuskaitseala väärtuste säilimine järgmistele põlvkondadele ja muinsuskaitseala kestlik areng. Vastustaja on selgitanud, et kaitsekorra kehtestamine lähtub ettevaatuspõhimõttest, sest ajaloo- ja kultuuripärand on taastumatu ressurss. Täiendav kaitstav eesmärk on nii ühe ajaloo- ja kultuuriväärtuslikku hoone kui ka muinsuskaitsealal asuvatest kõikidest hoonetest moodustuva hooneteansambli kui terviku kaitse. Piirangute mõtteks on tagada, et säilib ja kõigile on üldpildina näha A- ja B-kaitsekategooria hoonete ajaloo- ja kultuuriväärtuslik eksterjöör. Seevastu võib hoone autentse eksterjööri olulise muutmise võimaldamine viia hoone ja arhitektuuri kaitseväärtuslikkuse nullini.
28.Sisuline vaidlus puudub selles, et eesmärke arvestades on kaitsekorras sätestatud nõuded iseenesest kohased ja vajalikud. Kaitsekorras on sätestatud, et muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklikuks põhimõtteks on mh kultuuriväärtuslike ehk A- ja B-kaitsekategooria hoonete säilitamine ja hooldamine, kusjuures hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid (p 8 alap 6). Vastustaja selgitab õigesti, et vastav põhimõte ei ole olemuselt haldusakti resolutiivosa mõjuga ega vahetult kohustav norm, vaid sellega tuleb arvestada konkreetsete kaitsekorra nõuete sisustamisel. Kuigi nii kaebaja viidatud kaeve- ja pinnasega seotud tööde osas sätestatud nõuded ja loakohustus (kaitsekorra p 8 alap 5, p 21 alap 1, p 25), üldisem hoone eksterjööris autentsuse säilitamise kohustus (p 12) kui ka muinsuskaitsealal asuvate A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul tööde tegemisele sätestatud konkreetsed nõuded (p 16) seavad kaebaja omandiõigusele teatud piiranguid, täidavad need piirangud olemuselt ülalkirjeldatud eesmärke ning on vajalikud kaitstava hüve säilimisel.
29.Kaebaja hinnangul on tegu ebamõõdukate piirangutega, mis tema omandiõigust liiga intensiivselt riivavad.
30.Esiteks on vastustaja selles osas õigesti rõhutanud, et kaitsekorra nõuded ei ole üldjuhul imperatiivsed ja ainult üht kindlat lahendust võimaldavad, vaid need võimaldavad leida tänu määratlemata mõistete kasutamisele ja kaalutlusõigust sisaldavatele normidele konkreetsed õiglased lahendused muuhulgas ka Hommiku tn 1 hoone restaureerimisele, konserveerimisele või ilme muutmisele, kuivõrd need määratakse kindlaks eraldiseisvas haldusmenetluses.
31.Kaitsekorra p 8 alap 6 põhimõte tähendab eelkõige kohustust leida kõigi asjaolude kaalumisel põhimõttega kooskõlaline lahendus. Vastustaja selgitab õigesti, et sellest põhimõttest ei tulene vahetut ja otsest omandikitsendust, mis võiks olla kaebaja jaoks ülemäärane. Kaitsekorra p-st 12 tulenev nõue säilitada hoone autentsus eksterjööris ei tähenda samuti jäika kohustust säilitada eksterjöör identse ja täielikult muutumatuna ega määra vahetult ära ka omanikul lasuvat remondikohustuse ulatust. Seletuskirjas on selgitatud, et tööd eksterjööris eeldavad MKA tööde tegemise luba (seletuskirja lk 21).
14(17)
3-23-551
32.Teiseks ei ole ka kaebaja viidatud kaitsekorra konkreetsemaid nõudeid sätestatud kujul põhjust ülemäärasteks pidada. B-kaitsekategooria hoone puhul tööde tegemisel tuleb säilitada hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms) ning välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks (kaitsekorra p 16 alap 5). Vastustaja on selgitanud, et kaebajal ei ole keelatud avatäidete lisamine, muutmine vms, vaid selliste ilmet muutvate tegevuste puhul täpsustatakse nõuded muinsuskaitse eritingimustega. Kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate avatäidete sobivus hoone kui tervikuga selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Avatäidete vahetamine muinsuskaitsealal ei ole seega lubatud omavoliliselt, küll aga kooskõlastatult (vt ka kaitsekorra seletuskirja lk 25). Niisiis ei ole põhjendatud väide, et ainuüksi kaitsekorra tõttu ei ole uute avatäidete rajamine võimalik.
33.Kaebaja on välja toonud, et piiratud on ka tema võimalus hoonet remontida või lammutada, viidates mh keelule soojustada välispiirdeid (p 16 alap 4). Kaitsekorra p 16 alap-s 4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist lubatakse ainult juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine seega pigem välistatud. Samas on seletuskirjas märgitud, et seinte soojustamist väljastpoolt võib kaaluda, kui kogu hoone laudis vajab niikuinii välja vahetamist ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, räästas jms) proportsioonid. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka seinte soojustamist seestpoolt (seletuskirja lk 24–25).
34.Kaebajal tuleb seega taotleda muinsuskaitse eritingimused kaebuses viidatud töödele, mida ta soovib ette võtta. Eritingimuste ja vajalike lubade taotlemisega kaasnevat mõningast halduskoormust ei saa praegusel juhul pidada ülemääraseks omandiõiguse riiveks. Nagu eelnevalt märgitud, on ajaloo- ja kultuuripärandi säilimise vastu avalik huvi. Oma huvide teostamisel peab kaebaja järgima riigi seatud piiranguid. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad üldise raamistiku muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ning vastustaja on piisavalt põhjendanud, et mõningad erinevused menetluse läbiviimisel ja täiendavate kooskõlastuste saamisel (võrreldes muinsuskaitsealasse mittekuuluvate või madalama kaitsekategooria hoonetega) ei riiva ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Lisaks on ka konkreetsel juhul antavad eritingimused haldusakt ja kui kinnisasja omanik leiab, et eritingimustes kehtestatu riivab tema õigusi, on võimalik neid vaidlustada.
35.Kaebaja on ka välja toonud, et ilma MKA loata ei ole tal lubatud teha ühtegi kaevetööd ega muud pinnasega seotud tööd (kaitsekorra p 25). Vastustaja on selgitanud, et kaitsekorra p 21 alap-dest 1 ja 2 tuleb omanikule kohustus selgitada enne töödega alustamist välja ja arvestada võimalike arheoloogiliste leidudega. Tegu on uuringukohustusega maa-ala osas, mis ei ole veel läbi uuritud. Uuringukohustus aitab tuvastada arheoloogiliste leidude olemasolu, et korralda arheoloogiliste leidude uurimise ja säilitamise võimalus, mis on vajalik arheoloogiapärandi kaitseks ning kindlustab, et oluline teave ei lähe kaduma. Vastustaja selgitab põhjendatult, et see kohustus ei too kaasa nimetatud tegevuste piiramist või keelamist. Uuringukohustus ei tähenda ehituskeeldu ega ka muude nimetatud tegevuste keeldu. Lisaks on uurimine enne tööde tegemist maaomanikule isegi vähem koormav kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu. Uuringukohustust tasakaalustab vastustaja viidatud õigus saada hüvitist. Kuna ettevaatuspõhimõte tagab põhiseaduse 15(17)
3-23-551 preambulis nimetatud kultuuri osaks oleva kõige olulisema ajaloo- ja kultuuriväärtuse säilimise, on uuringukohustust kui kitsendust õigustav eesmärk kaalukas. Seetõttu õigustab see ka omandiõiguse mõõdukal määral piiramist. Teadmatusest või hooletusest kaasneda võivat ajalooväärtuse hävitamist ei pruugi saada taastada. Kitsenduse talumise heastamiseks on olemas uuringukulude hüvitamise võimalus. Seetõttu võib ka p 21 alap-te 1 ja 2 pidada mõõdukaks.
36.Seega ei ole alust pidada nõudeid kitsamas tähenduses ebaproportsionaalseks.
37.Kohtu arvates on põhjendatud muu hulgas arvesse võtta ka asjaolu, et kaebaja osas on faktiliselt tegu jätkuvate omandikitsendustega, mille kehtimisega sai kaebaja arvestada juba kinnisasja omandamisel. Vastustaja on õigesti põhjendanud, et juba hoone kavandamisel ja rajamisel muinsuskaitsealasse arvestati selle asukohaga. Pärnu ajalooline südalinn, kus asub ka Hommiku tn 1 kinnistu, on olnud riikliku kaitse all alates 1973. a-st. Hommiku tn 1 kinnistu on seega muinsuskaitsealas asunud muinsuskaitseala esmasest kindlaksmääramisest alates ning 1999. a ehitatud büroohoone on teadvalt püstitatud muinsuskaitsealale. Kaebaja omandas Hommiku tn 1 kinnistu 15.03.2010 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2010. See tähendab, et kaebaja omandas 2010. a muinsuskaitsealas paikneva kinnistu ja ka sellel asuvale büroohoonele laienesid juba omandamise hetkel kõik Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevad nõuded ja kitsendused vastavalt põhimääruse 3. peatükile. Kaebaja oli teadlik hoone väärtuslikkusest ning tal puudus alus eeldada, et see ajas väheneb. Kaitsekord kinnistas Hommiku tn 1 eksterjööri jätkuva riikliku kaitse, säilitas ja ajakohastas hoone ajaloo- ja kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikud põhimõtted, nõuded ja piirangud. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks praeguseks ei ole asjaolud, sh hoone eksterjööri ajaloo- ja kultuuriväärtus muutunud suunas, mis annaks aluse kinnistu või hoone osas muinsuskaitseliste piirangute leevendamiseks.
38.Kõike eelnevat kokku võttes nõustub kohus vastustajaga, et nii kinnistu jätmine muinsuskaitsealale kui ka hoonele määratud B-kaitsekategooria ning sellega kaasnevad kultuuriväärtuse säilimiseks vajalikud nõuded on sobivad, vajalikud ja õiglased kultuuriväärtuse säilimiseks ega lähe kaugemale kui minimaalselt vajalik. Nii kaitsekorra seletuskirjas, kaebajale saadetud vastustes kui ka kohtule esitatud arvamustes on eraldi põhjendatud seniste nõuete leevendumisega seonduvat ja kaitsekorraga kaasnevaid nõudeid ja piiranguid ning normides sisalduvaid paindlikkust võimaldavaid sätteosi, millest tuleneb kaalumisvõimalus ja -kohustus juhtudeks, kui omanik soovib hakata hoonet remontima, ajakohastama vms. Kaitsekorra nõuded ja piirangud on sätestatud viisil, mis ühelt poolt aitavad kaitsta olulise ajaloo- ja kultuuripärandi säilimist, teisalt aga võimaldavad tänu kaalumisruumile teha üksikjuhu õiglaseid otsuseid.
39.Neil põhjustel leiab kohus, et Vabariigi Valitsuse 02.02.2023 korralduse osaliseks tühistamiseks puudub alus.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
16(17)
3-23-551 (allkirjastatud digitaalselt)
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.