Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion, Tiina Pappel 12.02.2026, Tartu 3-22-2621 X.X.i, Y.Y. ja A.A. kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus X.X.i, Y.Y. ja A.A. apellatsioonkaebus ning Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad I X.X.
II Y.Y.
III A.A.
Kaebajate I-III volitatud esindaja v.adv. Raiko Paas Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajatele II ja III apellatsioonkaebuse lisana esitatud seletus.
2.Rahuldada kaebaja I apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus kaebaja I osas (otsuse resolutsiooni p 2) ning mõista Tallinna Vanglalt kaebaja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 (kolmsada) eurot.
3.Jätta kaebajate II ja III ning vastustaja apellatsioonkaebused rahuldamata.
4.Jätta kaebaja I poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 105 (sada viis) eurot Eesti Vabariigi kanda.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.03.2026 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 15.09.2022 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta taotles ajavahemikul 29.04.2021-20.07.2022 pikaajalistele ja lühiajalistele (klaasist vaheseinata) kokkusaamistele eelnenud alasti läbiotsimistega temale, tema abikaasale Y.Y.le ja tütrele X.X.ale tekitatud moraalse kahju hüvitamist summas à 10 000 eurot.
2.Tallinna Vangla tagastas 08.12.2022. a otsusega nr 5-37/22/134-3 Y.Y. ja X.X.a nimel esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult esindusõigust tõendavate dokumentide esitamata jätmise tõttu ning jättis X.X.i osas kahjunõude rahuldamata. Otsuse põhjendused: X.X. ei ole vanglas viibimise perioodil (26.04.2021-21.07.2022) esitanud pöördumisi läbiotsimiste osas. Kuigi läbiotsimiste näol on tegemist vangla külastajatele ebamugavust tekitava ning koormava meetmega, on läbiotsimiste igakordne teostamine vangla julgeoleku tagamise seisukohalt vajalik. Kuna oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toomiseks on väga suur, on vaatamata läbiotsimisega kaasnevatele ebamugavustele efektiivseima meetme – lahtiriietumisega läbiotsimise – rakendamine enne külastaja kokkusaamisele lubamist ning kinnipeetava puhul enne ja pärast kokkusaamist põhjendatud. Puuduvad tõendid, et taotleja õigust isiku- ja eraelu puutumatusele riivati rohkem, kui see olnuks õigustatud.
3.X.X., Y.Y. ja X.X.a esitasid 08.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 29.09.2023 ja 21.04.2024 täiendavad seisukohad. Kaebajad palusid välja mõista Tallinna Vangla poolt läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks à 3500 eurot. Kaebajate põhjendused: 1) Kaebaja I viibis aprillist 2021 kuni juulini 2022 Tallinna Vanglas, kus teda külastasid tema abikaasa ja tütar pikaajaliste ja lühiajaliste kokkusaamiste raames. Enne igat kokkusaamist sunniti kaebajaid II ja III võtma end riidest lahti ja tegema kükke, kuigi ühelgi korral ei olnud kahtlusi, et neil võib olla kaasas keelatud esemeid/aineid. Kaebaja I abikaasa ja lapse läbiotsimiste tõttu algasid kokkusaamised stressiga ka kaebaja I jaoks. Pärast iga kokkusaamist pidi kaebaja I lahti riietuma ja ta otsiti läbi (s.h pidi tegema alasti kükke), selgitamata toimingute põhjuseid. Vangla tegevus on õigusvastane. Vangla kohtles kaebajaid alandavalt ja ebainimlikult ning riivas nende eraelu ja isikupuutumatust. Vangla tegi seda süüliselt. 2) Kõik läbiotsimised toimusid täielikult alasti – kaebajatel kästi võtta seljast kõik riided ja nad seisid valvurite ees ihualasti. Kohtupraktikas on leitud, et kaebajatele ei saa ette heita seda, et nad ei esitanud Tallinna Vanglale taotlusi lahti riietumisega läbiotsimise vältimiseks. 3) Vastustaja seletustest ei nähtu, et kaebajate alasti läbiotsimisi oleks eelnevalt kaalutud. Külastaja ei ole kinnipeetav, kelle õiguste riivet saab õigustada vangistusega paratamatult kaasnevate tagajärgedega. Kaalumise teostamata jätmine sai toimuda vähemalt raske hooletusega.
4.Tallinna Vangla palus 05.09.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Vanglas teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute lahti riietumisega läbiotsimine, sest see on ainuvõimalik meede keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale lähedase isikuga, kes kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatud esemeid/aineid vanglasse tuua. Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust kaalunud. Kaalutlust ei ole teostatud küll konkreetse isiku põhiselt ega tehta igakordselt läbiotsimist teostava ametniku poolt, kuid selline kaalutlus on tehtud vangla läbiotsimise praktika kujundamisel. Kaebaja I läbiotsimine toimus samast soost vanglaametniku juuresolekul ja selle aluseks on seadusandlusest tulenev kohustus. Kaebajad ei esitanud seonduvalt läbiotsimistega vanglale ühtegi pöördumist. Kaebajad ei tõendanud, et läbiotsimised oleksid põhjustanud ebameeldivusi, mida saaks käsitada inimväärikuse alandamisena. 2
5.Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2025. a otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1); tunnistas Tallinna Vangla tegevuse X.X.i lahti riietumisega läbiotsimisel õigusvastaseks (resolutsiooni p 2); mõistis vanglalt Y.Y. kasuks välja kahjuhüvitise 750 eurot (resolutsiooni p 3); mõistis vanglalt X.X.a kasuks välja kahjuhüvitise 1350 eurot (resolutsiooni p 4); jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni p 5); jättis X.X.i kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 105 eurot Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 6); mõistis vanglalt kaebajate menetluskulude katteks välja 110,32 eurot (resolutsiooni p 7). Otsuse põhjendused: 1) Vangla ei pidanud võimalikuks ja vajalikuks kaaluda enne igat kaebajate läbiotsimist, kas läbiotsimine ja sellega vangla julgeoleku tagamine olnuks võimalik ka vähem piiravama läbiotsimise meetodi kasutamisel, kui seda oli kaebajate lahti riietumisega läbiotsimine. Tegemist oli vanglas üldiselt levinud praktikaga. Vangla ei viidanud ühelegi asjaolule, millest tulenevalt saanuks järeldada kõnealuste kokkusaamiste puhul kõrgendatud ohu esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks. Vanglal ei olnud õigust kaalutlusõigust teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata teostada kaebajatele igakordselt lahti riietumisega läbiotsimisi. Vangla tegevus oli kaebajale I 10-l korral, kaebajale II 5-l korral ja kaebajale III 9-l korral kaalutlusõigust teostamata lahti riietumisega läbiotsimise teostamisel õigusvastane. 2) Õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahti riietumine alandab väärikust ja kujutab eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet. Kaebajatele sellega seoses tekkinud mittevaralise kahju, ennekõike hingelise valu ja kannatuste tekkimist saab eeldada. 3) 01.11.2019. a vastus (dtl 262-267) ei ole piisav tõendamaks, et kaebajate läbiotsimised toimusid tingimata pool-pool läbiotsimise metoodikat kasutades või et selliselt läbiotsimise võimalikkust kaebajatele piisavalt arusaadavalt selgitati. Välistada ei saa, et kaebajate lahti riietumine võis toimuda ka ühes osas, nagu kaebajad väidavad. 4) Vastustaja tegevuse ja kaebajatele alasti läbiotsimistega kaasnenud hingeliste üleelamiste vahel on põhjuslik seos. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid, et kaebajad oleks täieliku lahti riietumisega läbi otsitud ka juhul, kui vastustaja oleks läbiotsimistele eelnevalt kaalutlusõigust teostanud. Vastustaja õigusvastane tegevus oli süüline. Kaalutlusõiguse teostamata jätmist tuleb pidada vähemalt hooletuseks. Kaebajatele ei saa ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Usutavaks ei saa pidada, et vangla oleks kaebajate poolt alasti läbiotsimiste vältimiseks taotluste esitamise korral muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebajad kokkusaamisele eelnevalt alasti läbi otsimata. Kaebajate kahju hüvitamise nõuete rahuldamise eeldused on täidetud. 5) Tuleb eeldada, et kaebajad II ja III, kes olid läbiotsimiste ajal täisealised, tundsid enda alasti võtmise tõttu ümbritsevate inimeste ees sellist alandatust ja piinlikkust, mille hüvitamine rahas on põhjendatud. Samas ei ole kaebajad vaielnud vastu vastustaja väidetele, et vaatamata regulaarsetele külastustele, ei pöördunud nad kordagi vangla poole kaebusega ega väljendanud seoses läbiotsimise toimingutega ebamugavust. Kaebajale I vangla poolt enne kokkusaamisi teostatud läbiotsimistest tingitud üleelamised on võimalik hüvitada vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisega. Kaebajal I kui kinnipeetaval tuleb paratamatult taluda vangistusega kaasnevaid ebamugavusi ning kaebaja väidetest ei nähtu ja kohtule ei olnud usutav, et kaebaja I pidanuks läbiotsimistega seonduvalt taluma raskeid hingelisi üleelamisi. Kaebaja väited, et kokkusaamiste heaolu oli kaebajate II ja III läbiotsimiste ja selle tõttu nende lohutamise vajaduse tõttu häiritud, ei ole piisav järeldamaks, et kaebajale I tekkinuks rahaliselt hüvitamist vajav mittevaraline kahju. Põhjendatud on mõista vastustajalt välja kaebaja II kasuks kahjuhüvitis 750 eurot ning kaebaja III kasuks kahjuhüvitis 1350 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3
6.Tallinna Vangla esitas 25.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus osas, milles kohus rahuldas osaliselt Y.Y. ja X.X.a kaebuse ning mõistis vanglalt kaebajate kasuks välja hüvitise kogusummas 2100 eurot ning menetluskulud summas 110,32 eurot ning tunnistas õigusvastaseks vangla tegevuse X.X.i lahti riietumisega läbiotsimise osas. Teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja põhjendused: 1) Kokkusaamisele saabunud külastajate lahti riietumisega läbiotsimine ei olnud põhjendamatu. Kinnipeetava läbiotsimine kokkusaamise eel ja järgselt on vajalik vanglas turvalisuse tagamiseks. Iga kokkusaamine kujutab potensiaalselt ohtu vangla julgeolekule ning vangla püüab eelneva läbiotsimisega vältida vanglasse keelatud esemete/ainete sattumist. Lisaks võivad keelatud ained/esemed liikuda kokkusaamise ruumist välja mõne muu ruumiga kokku puutuva isiku kaasabil (nt koristajad või toidujagajad). Vanglal reeglina puudub enne külastaja läbiotsimist teave selle kohta, kas isikul on keelatud esemed või ei ole. Keelatud esemete vanglasse toomiseks on suurem võimalus kinnipeetavate lähedastel, kui sõpradel ja teistel tuttavatel. Piiratud info pinnalt ei ole võimalik keelatud esemeid/ained leida või on see äärmiselt raskendatud. Läbiotsimistoimingute läbiviimine kokkusaajate suhtes on osa vangla kohustusest tagada vangla territooriumil kord ja julgeolek. Alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa. Ajast, mil lõpetati külastajate täielikud läbiotsimised, on vanglates täheldatud keelatud ainete leviku kasvu. Külastajate läbiotsimisel oli legitiimne eesmärk, mistõttu ei saa läbiotsimisi pidada õigusvastaseks. 2) Asjaolu, et kaebajad II ja III käisid Tallinna Vanglas alates 05.06.2021 süstemaatiliselt pikaajalistel kokkusaamistel, kus lasid end pretensioone esitamata läbi otsida ja nende õigusi väidetavalt riivava olukorra muutmiseks midagi ette ei võtnud, tähendab, et kaebajad ei ole oma õiguste kaitseks kohaseid õiguskaitsemeetmeid kasutanud. Kui isik ei ole esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, siis ei ole ta täitnud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldusi. Kahju hüvitamise nõude kõik eeldused ei ole täidetud ja kohus alusetult rahuldas kaebajate kaebuse. 3) Kinnipeetava läbiotsimiseks koos lahti riietumisega tuleneb alus vangistusseaduse (VangS) §-st 68, justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 32 ja kodukorra p-st 12.2.8. Kaebaja I ei ole esitanud vaiet seonduvalt kodukorra punktiga ega ühtegi pöördumist seonduvalt toimunud läbiotsimistega. Kaebaja I ei ole esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas nimetatud asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumiseks. 4) Läbiotsimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Toimingule ei kohaldu haldusakti andmisele kohalduvad nõuded, s.h HMS §-st 56 tulenev haldusakti põhjendamise kohustus. Kaebajatel oli võimalik nõuda läbiotsimise kirjalikku põhjendamist. Kahju hüvitamise taotluse tähtaegne esitamine ei tähenda, et asjaolusid, mida nõude varem esitamise korral olnuks võimalik kindlaks teha, tuleb hinnata kaebajate kasuks. Toimunud kokkusaamiste tihedust arvestades võib järeldada, et vangla toimingud ei ole külastajatele liigselt koormavaks osutunud. Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebajate õigust isiku- ja eraelu puutumatusele riivati rohkem, kui see õigustatud olnuks. 5) Kaebajate kirjeldus läbiotsimistest on moonutatud. Läbiotsimise toimingute kiiremaks läbiviimiseks on võimalik olukord, kus läbiotsimist teostavad 2 kokkusaajaga samast soost ametnikku, kellest üks viib läbi kokkusaaja läbiotsimist ja teine kontrollib kokkusaaja asju, mitte et kokkusaajaid võetakse täiesti alasti. Kaebajad ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel.
4
7.X.X., Y.Y. ja X.X.a esitasid 30.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus osas, milles kohus ei rahuldanud X.X.i hüvitise nõuet ning osas, milles kohus ei rahuldanud Y.Y. hüvitise nõuet suuremas summas kui 750 eurot ja X.X.a hüvitise nõuet suuremas summas kui 1350 eurot. Teha uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebajate kasuks à 3500 eurot või saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Koos apellatsioonkaebusega esitati kaebajate II ja III selgitus. Kaebajate põhjendused: 1) Kohtu välja mõistetud hüvitised on ebamõistlikult madalad võrreldes EIK poolt välja mõistetud hüvitistega. 2) Kohus piirdus kaebajat I puutuvalt vaid ühe lausega. Pelgalt asjaolust, et isik viibib vanglas, ei saa järeldada, et isiku valulävi õiguste rikkumisel peaks olema suurem ja et tema suhtes kehtivad teistsugused kahju hüvitamise põhimõtted. 3) Kaebajate läbiotsimisega põhjustati neile kannatusi, mis on kaitstavad EIÕK art-tega 3 ja 8. Väärikuse alandamise tõttu peaks väljamõistetav hüvitis olema suurem.
8.X.X., Y.Y. ja X.X.a vaidlevad 16.06.2025. a vastuses vastustaja apellatsioonkaebusele vastu. Kaebajate väitel puudub alus eeldada, et esmased õiguskaitsevahendid oleksid neid aidanud ja pannud vastustajat senist halduspraktikat muutma.
9.Tallinna Vangla palub 30.06.2025. a vastuses jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla põhjendused: Apellatsioonkaebusele lisatud kaebajad II ja III kirjas on kaebuse aluseks olevaid asjaolusid moonutatud, esitades uusi ja tõele mittevastavaid väiteid nende suhtes teostatud läbiotsimistoimingute kohta. Jääb arusaamatuks, kes lisa allkirjastanud kaebajatest väidetavalt ravimeid tarvitas ning ei nähtu, et seda saaks seostada vangla tegevusega. Ka jääb ebaselgeks kaebajate II ja III kirjeldus läbiotsimiste kohta. Tegemist ei ole tõendiga, mis tõendab külastajatele teostatud läbiotsimise viisi, vaid pigem taotlusega moonutada tegelikke asjaolusid üritades selliselt kohtule luua pilti, justkui oleks vangla kaebajate suhtes läbi viinud arvukaid läbiotsimisi alandaval viisil. Ei ole eksitud EIÕK art-s 8 sätestatu vastu. Olukorras, kus isikud ei kasutanud võimalust enda õigusi rikkuvate toimingute vaidlustamiseks, puudub neil RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kahju hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja I apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebajate II ja III ning vastustaja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata. Ringkonnakohus analüüsib esmalt vastustaja poolt lahti riietumisega teostatud läbiotsimiste õiguspärasust (I); seejärel halduskohtu poolt kaebuste rahuldamise määra (II). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste taotlused ning jaotab menetluskulud (III). I
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tuvastas õigesti vastustaja tegevuse õigusvastasuse kõigi kaebajate alasti läbiotsimisel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et VangS § 27 lg 1 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Ka on vanglateenistuse ametnikul VangS § 68 lg 1 järgi õigus kinnipeetav keelatud esemete ja ainete avastamiseks läbi otsida. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 37 lg 2 ja § 40 järgi otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist läbi. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 2 järgi on kinnipeetava läbiotsimine enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist kohustuslik. Ka on 5
vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik (§ 31 lg 1). Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (§ 31 lg 4)1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglal ei ole eeltoodust tulenevalt kaalutlusruumi otsustamisel, kas lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik või kinnipeetav läbi otsida, küll aga on vanglal kaalutlusruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida.
12.Riigikohus on EIK praktikast lähtudes leidnud, et kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule, s.t ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas, on ülemäärsed kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (EIÕK art 3) (RKHKo 19.06.2025, 3-22-1384, p-d 26-27 ja neis nimetatud kohtulahendid). Lahti riietumisega läbiotsimist võib õigustada vanglale varem teadaolev info, et nt kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või töö objektilt on tuvastatud keelatud esemete kadumine. Julgeolekukaalutlusel kompamisest intensiivsema astmega läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Riigikohus on teinud sellest ka järelduse, et asjakohaseid õigusnorme ei saa seetõttu tõlgendada selliselt, et lubatud on sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta lahti riietumisega läbiotsimised. Selleks peab esinema konkreetne oht, mis tingib vajaduse otsida kinnipeetav läbi lahti riietumisega (p 29). Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu hinnangul ka kinnipeetavaga kokkusaamisele saabuvate isikute puhul.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vangla selgituste pinnalt tehtud järeldusega, et vangla ei pidanud võimalikuks ja vajalikuks kaaluda enne igat kaebajate läbiotsimist, kas läbiotsimine ja sellega vangla julgeoleku tagamine olnuks võimalik ka vähem piiravama läbiotsimise meetodi kasutamisel, kui seda oli lahti riietumisega läbiotsimine. Vangla väidete põhjal saab järeldada, et tegemist oli vanglas üldiselt levinud praktikaga. Puuduvad andmed, et vangla oleks tuginenud konkreetsele ohuhinnangule (vt halduskohtu otsuse p-d 12-13). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 14) ka selles, et vanglal ei olnud õigust ilma kaalutlusõigust teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata kaebajatele igakordselt lahti riietumisega läbiotsimisi teostada ning selline toimimisviis oli õigusvastane.
14.Halduskohtus vaidlesid pooled ka selle üle, kas alasti läbi otsimised toimusid kaebaja või vastustaja kirjeldatud viisi. Halduskohus selgitas otsuses, et ei saa välistada, et kaebajate lahti riietumine võis toimuda ka ühes osas, nagu kaebajad väidavad (otsuse p 16). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tõendite puudumisel ei saa seda välistada. Vastustaja leiab, et läbiotsimine on toiming HMS § 106 lg 1 mõttes ning toimingule ei kohaldu HMS §-st 56 tulenev haldusakti põhjendamise kohustus. Kaebajatel oli võimalik nõuda läbiotsimise kirjalikku põhjendamist. Ringkonnakohus möönab, et kuigi kehtivast õigusest ei tulene sõnaselgelt läbiotsimiste dokumenteerimise või nende üle arvestuse pidamise kohustust, saab Riigikohtu praktikast järeldada, et nõuetekohase lahti riietumisega läbiotsimise tõendamiskoormus lasub vanglal, mitte kinnipeetaval. Korrektne dokumenteerimine vähendab võimalust, et ainuüksi vajalike andmete puudumise tõttu tuleb otsustada vangla kahjuks (RKHKo 19.06.2025, 3-22-1384, p 31). Seega ei saa ka ringkonnakohus välistada, et kaebajate läbiotsimine võis toimuda kaebajate, mitte vastustaja poolt väidetud viisil.
II 1
Ringkonnakohtus tugineb kokkusaamiste ajal 05.06.2021 kuni 27.06.2022 kehtinud õigusaktide redaktsioonidele.
6
15.Halduskohus rahuldas kaebajate kaebused osaliselt, tunnistas Tallinna Vangla tegevuse kaebaja I lahti riietumisega läbiotsimisel õigusvastaseks, jättes kahjuhüvitise välja mõistmata, kuid mõistis samas kaebaja II kasuks vastustajalt välja kahjuhüvitise 750 eurot ning kaebaja III kasuks kahjuhüvitise 1350 eurot, lähtudes otsuse tegemisel alasti läbi otsimiste arvust ning mõjust kaebajatele. Apellatsioonkaebuses taotlevad kaebajad esitatud hüvitisenõuete täielikku rahuldamist ning vastustajalt igale kaebajale mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 3500 eurot. Vastustaja peab halduskohtu poolt kaebajate kasuks kahjuhüvitiste väljamõistmist põhjendamatuks.
16.Ringkonnakohus leiab, et arvestades perioodil 05.06.2021 kuni 27.06.2022 toimunud kokkusaamiste arvu (kaebajal I kümme kokkusaamist, kaebajal II viis kokkusaamist ning kaebajal III üheksa kokkusaamist) on kaebajatel hingeliste üleelamiste ning mittevaralise kahju tekkimine usutav. Riigikohus on leidnud, et RVastS § 7 lg 1 ei piira kahju hüvitamise nõuet tingimusega, et eelnevalt peab kannatanu olema esitanud RVastS §-s 5 sätestatud keelamisnõude (haldusaktist või toimingust hoidumise nõude) kahju ärahoidmiseks (RKHKo 19.06.2025, 3-22-1384, p 35). Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda vastustaja seisukohaga, mille järgi ei ole RVastS § 7 lg-st 1 tulenev tingimus, vältida või kõrvaldada kahju tekkimist enne kohtusse pöördumist, täidetud.
17.Õige on halduskohtu seisukoht, et õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahti riietumine alandab väärikust ning kujutab endast eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet ning kaebajatele sellega seoses mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada (halduskohtu otsuse p 15). Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga selles, et vastustaja õigusvastane tegevus oli süüline (otsuse p 18), kuid leiab erinevalt halduskohtust, et kaalutlusõiguse teostamata jätmist saab pidada tahtlikuks, mitte pelgalt hooletuseks. Ühtlasi ei esine vastutust piiravaid asjaolusid. Kahju tekkimine pidi olema vastustajale ettenähtav ning vastustajal oli võimalik kahju tekkimist vältida. Kaebajate kahju kuulub seetõttu RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele rahas.
18.RVastS § 9 lg-st 2, §-st 13 ja VÕS § 104 lg-st 2 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitamine peab olema proportsionaalne õiguserikkumise raskusega ja arvestama süü vormi ja raskust ning vastutust piiravaid asjaolusid. Kaebajad esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse lisana kaebajate II ja III selgituse, et põhjendada tekkinud kahju suurust. Ringkonnakohus tagastab selgituse kaebajatele. Kaebajate selgitus sisaldab uusi väiteid, mida kaebajad ei ole varem esitanud. HKMS § 198 lg 3 järgi peab uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta. Kaebajad ei ole uusi väiteid sisaldava selgituse esitamist apellatsiooniastmes põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus otsuse tegemisel arvesse kaebajate uusi väiteid antidepressantide kasutamise ning alasti läbiotsimise nüansside kohta.
19.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta halduskohtu poolt kaebajate II ja III kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurusi. Halduskohtul on mittevaralise kahju hüvitise määramisel avar kaalutlusruum. Halduskohus tugines õigesti eeldusele, et kaebajad II ja III tundsid läbiotsimistel piinlikkust ja alandatust, ning õigusvastase tegevuse hüvitamine rahas on põhjendatud. Kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestas halduskohus asjakohaselt ka asjaolu, et vaatamata regulaarsetele külastustele, ei pöördunud kaebajad läbiotsimiste ajal või vahetult pärast seda kordagi kaebusega vangla poole. Võttes arvesse ka seda, et kaebajad olid läbiotsimiste ajal täiskasvanud ning läbiotsimised olid jaotunud pikema ajaperioodi peale, ei saa kaebajate II ja III üleelamisi pidada sedavõrd traumeerivaks, et õigustatud oleks 7
kummalegi kaebajale kahjuhüvitise väljamõistmine summas 3500 eurot. Võttes samas arvesse senist kohtupraktikat määratavate hüvitiste suuruse osas (vt nt TlnRnKo 26.09.2025, 3-222575/41, p 18), ei hälbi halduskohtu poolt väljamõistetud hüvitis kohtute poolt väljamõistetud summadest. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust ka halduskohtu poolt välja mõistetud summasid vähendada.
20.Halduskohtu otsust tuleb siiski muuta kaebajaga I seoses. Riigikohus on haldusasjas 3-22-1384 pidanud võimalikuks mõista kinnipeetavast kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 550 eurot alasti lahtiriietamisega läbiotsimiste eest, mis toimusid rutiinselt ja sageli, kuid dokumenteerimata ca 1 a ja 9,5 kuud väldanud perioodi jooksul (RKHKo 19.06.2025, 3-22-1384, p 38). Nimetatud asjas toimusid kaebaja läbiotsimised seoses tema igapäevase tööga väljaspool vanglat juhusliku valimi põhimõttel – seega mitte igapäevaselt, kuid siiski piisavalt tihti. Võrreldes käesoleva ja eelviidatud asja tehiolusid, peab ringkonnakohus kaebajale I tekitatud mittevaralist kahju mõnevõrra vähem intensiivseks, kuid siiski rahas kahjuhüvitise väljamõistmiseks piisavaks. Sellega seoses muudab ringkonnakohus halduskohtu otsust kaebajatele välja mõistetud kahjuhüvitiste suuruse osas. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et puudub alus jätta kaebajale I kahjuhüvitis täielikult välja mõistmata pelgalt sel põhjusel, et ta kannab vanglakaristust ning tal tuleb paratamatult taluda vangistusega kaasnevaid ebamugavusi. Ringkonnakohus möönab siiski, et ka ringkonnakohtule ei ole usutav, et kaebaja I pidi kogema kaebajatega II ja III samaväärseid hingelisi üleelamisi, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kaebaja I kasuks välja kahjuhüvitise summas 300 eurot. III
21.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kaebaja I apellatsioonkaebuse osaliselt ning mõistab kaebaja I kasuks välja kahjuhüvitise summas 300 eurot. Kaebajate II ja III ning vastustaja apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (lg 4).
23.Ringkonnakohtule ei ole menetluskulude nimekirja esitatud. Kuna kaebajate II ja III apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus ka kaebajate poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, vastavalt 82,50 eurot ja 64,50 eurot, väljamõistmiseks. Kaebaja I oli Tartu Halduskohtu 04.08.2023. a määruse (tl 110-111) ning Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2025. a määruse (tl 181-182) alusel kohtumenetluses riigilõivu tasumisest summas 105 eurot vabastatud. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja I poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 105 eurot Eesti Vabariigi kanda.
24.Ringkonnakohus peab tuginedes HKMS § 175 lõikele 3 vajalikuks asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebajate nimed tähemärgiga. 8
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.