X, Z ja Y kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses toimunud läbiotsimistega
Menetlusosalised
Kaebaja I – X Kaebaja II – Z Kaebaja III – Y Kaebajate volitatud esindaja – vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja AnnEnel Valter
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X, Z ja Y kaebus osaliselt.
2.Tunnistada Tallinna Vangla tegevus X lahti riietumisega läbiotsimisel õigusvastaseks.
3.Mõista Tallinna Vanglalt Z kasuks välja kahjuhüvitis 750 eurot.
4.Mõista Tallinna Vanglalt Y kasuks välja kahjuhüvitis 1350 eurot.
6.Jätta X kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 105 eurot Eesti Vabariigi kanda.
7.Mõista Tallinna Vanglalt kaebajate menetluskulude katteks välja 110,32 eurot.
8.Jätta menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025
3-22-2621 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja I) esitas 11.09.2022 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (digitaalse toimiku lehed (dtl) 15–19), milles nõudis pikaajalistele ja lühiajalistele (ilma klaasist vaheseinata) kokkusaamistele eelnenud läbiotsimistega temale, tema abikaasa Z (edaspidi ka kaebaja II) ja tema tütar Y (edaspidi ka kaebaja III) tekitatud moraalse kahju hüvitamist.
2.Tallinna Vangla tagastas 08.12.2022. a otsusega nr 5-37/22/134-3 Z ja X nimel esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult esindusõigust tõendavate dokumentide esitamata jätmise tõttu ning jättis X osas kahjunõude järgmistel põhjendustel rahuldamata.
2.1.Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et Z ja X õigust isiku- ja eraelu puutumatusele oleks riivatud rohkem, kui see oleks olnud õigustatud. Z ja X käisid pikaajalisel kokkusaamisel märkimisväärselt tihemini, kui on õigusaktides sätestatud, ning ühtegi pöördumist seoses kokkusaamistega ei ole nad vanglale esitanud. Olukorras, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist jõuaks vanglani. Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud teevad küll vanglas õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid toiminguid (jälgivad operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi keelatud esemete/ainete avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ning avastamiseks jms), kuid kuna teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, ei ole see piisav, välistamaks keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamist. Kuna oht keelatud esemete ja ainete vanglasse toomiseks on väga suur, on vaatamata läbiotsimisega kaasnevatele ebamugavustele efektiivseima meetme – lahti riietumisega läbiotsimise – rakendamine enne külastaja kokkusaamisele lubamist ja kinnipeetava puhul enne ja pärast kokkusaamist põhjendatud. Enne lahti riietumisega läbiotsimist selgitatakse kokkusaajale täpset läbiotsimise protsessi ning täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus, ja selle teostab kokkusaajaga samast soost ametnik. Üla- ja alakeha otsitakse läbi eraldi – riided eemaldatakse ülakehalt ja pannakse selga tagasi ning seejärel eemaldatakse riided alakehalt ja pannakse tagasi. Täiskasvanud kokkusaajal palutakse kontrolli käigus nt avada suu ja teha kükk.
3.X, Z ja Y esitasid 08.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebajad paluvad vanglalt välja mõista igale kaebajale hüvitise 3500 eurot.
4.Tartu Halduskohus võttis 04.08.2023. a määrusega kaebuse menetlusse.
5.Tallinna Vangla esitas 05.09.2023 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
2
3-22-2621
6.Kohus otsustas 14.04.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate selgituste, seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebajad paluvad nende kahju hüvitamise nõuded rahuldada, põhjendades kaebust järgmiselt.
7.1.Kaebaja I viibis aprillist 2021 kuni juulini 2022 Tallinna Vanglas ning seal külastasid teda erinevatel aegadel tema abikaasa ja tütar (kaebajad II ja III) pikaajaliste ja lühiajaliste kokkusaamiste raames. Enne iga kokkusaamist sunniti kaebajaid II ja III võtma end läbiotsimisel riidest lahti alasti ning tegema paljalt kükke, vaatamata sellele, et eelnevalt läbisid nad keha ja riideid läbivalgustava seadme ja narkokoeraga läbiotsimise protseduuri ning ühelgi korral polnud kahtlusi, et neil võib olla kaasas keelatud esemeid/aineid, mis oleks võinud anda aluse täiendavateks läbiotsimise protseduurideks. Kaebajatele ei selgitatud ühelgi juhul põhjuseid, mis tingisid lahtiriietumisega läbiotsimise, ega ühtegi õigusakti, mis oleks andnud ametnikele voli teostada sellisel viisil läbiotsimisi. Kaebajate küsimustele vastasid ametnikud üleolevalt, et kui neile protseduurid ei meeldi, siis on neil võimalus vanglas mitte käia.
7.2.Vangla riivas kaebajate isikupuutumatust ja eraelu sfääri. Kaebajate II ja III jaoks oli lahtiriietumisega läbiotsimine äärmiselt alandav ja ebainimlik protseduur, mis tekitas neile iga kord stressi, piinlikkust, alandatuse tunnet, heaolu langust, nördimust ja intensiivseid vaimseid kannatusi.
7.3.Kaebaja I abikaasa ja lapse läbiotsimiste tõttu algasid kõik kokkusaamised stressiga ka kaebaja I jaoks. Kaebaja I oli sunnitud iga kord oma abikaasat ja tütart lohutama, kuna nad olid pärast läbiotsimist endast väljas ja nutsid. Kokkusaamiste heaolu oli igal korral rikutud. See tekitas kaebajale I vaimseid kannatusi, sest tal oli abikaasa ja tütre emotsionaalseid kannatusi valus vaadata ning ta ei saanud neid ka aidata. Pärast iga toimunud kokkusaamist pidi ka kaebaja I lahti riietuma ja ta otsiti läbi (sh pidi tegema alasti kükke), ilma et keegi oleks selgitanud selliste toimingute põhjuseid. Kaebaja I jaoks olid need protseduurid alandavad ja tekitasid intensiivseid vaimseid kannatusi.
7.4.Vangla tegevus on õigusvastane, sest sellisteks läbiotsimisteks, nagu kaebajate puhul läbi viidi, ei anna vanglale volitust ükski õigusnorm ning kohtud on tunnistanud vangla sellise tegevuse õigusvastaseks. Vangla kohtles kaebajaid alandavalt ja ebainimlikult ning riivas nende eraelu ja isiku puutumatust. Vangla on teadlik, et vanglaametnikud on tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-st 1 kohustatud tegutsema PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning austama kaebajate õigusi, kuid vaatamata sellele rikkus vangla oma kohustusi. See viitab sellele, et vangla tegi seda süüliselt ja teadlikult. Kui vangla poleks kaebajate õigusi rikkunud, siis poleks ka kahju tekkinud. Kahju tekkimine oli vanglale ettenähtav.
7.5.Kõik läbiotsimised toimusid täielikult alasti – kaebajatel kästi võtta seljast kõik riided ja nad seisid valvurite ees täiesti ihualasti. Alasti olles tuli kükitada, tõsta üles käed (et näidata kaenlaaluseid), tõsta üles jalalabad, avada suu ja keerata end ringi. Seejärel tuli täiesti paljalt oodata, kuniks kõik otsiti läbi ja valgustati läbi kõik riided, ning alles seejärel toodi riided ja lubati need tagasi selga panna.
7.6.Vastustaja ei ole esitanud selliseid faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mille pinnalt saaks veenvalt järeldada kaebajate täieliku lahti riietumisega läbiotsimiste põhjendatust. Vastustaja viidatud üldistest julgeolekukaalutlustest ja kirjeldustest keelatud esemete/ainete vanglasse sattumise võimalikkuse kohta ei nähtu, kas ja kuidas on need asjaolud konkreetselt 3
3-22-2621 seostatavad kaebajate ja nende kokkusaamistega. Kaebajate automaatsed täielikud läbiotsimised ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud, et kaebajatele ei saa ette heita seda, et nad ei esitanud Tallinna Vanglale taotlusi lahti riietumisega läbiotsimise vältimiseks.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, palub arvestada kahjunõude lahendamisel esitatud põhjendustega ning esitab järgmised täiendavad põhjendused.
8.1.Kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult taluma teatud piiranguid, s.t lubama enda läbiotsimist. Kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja tema asjade läbiotsimise õigus on sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 27 lg-s 1. Vastavalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 37 lg-le 2 ja §-le 40 otsitakse pika- ja lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isik ja tema asjad alati läbi, muu kokkusaaja läbiotsimine on vanglaametniku õigus, mitte kohustus. Kuigi isikuid on võimalik läbi otsida ka lahti riietumiseta, ei kõrvalda see alati kahtlust, et isik on peitnud riiete alla selliseid esemeid, mida pelgalt riiete kompamisega ei ole võimalik avastada. Kuna vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist, olles seejuures vastutav rikkumiste tagajärgede eest, peab vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse. Vanglas teostatakse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute lahti riietumisega läbiotsimine, sest see on ainuvõimalik meede keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Alternatiivseteks viisideks lahti riietumisele oleks ainult kompimine ja teenistuskoer, kuid nende kasutamine ilma lahti riietumiseta ei saavuta sama tulemust kui lahti riietumisega läbiotsimine. Keelatud ainete ja esemete vanglasse toimetamiseks proovitakse kasutada erinevaid viise. Nende viiside hulka kuuluvad ka keelatud ainete sisse toimetamise katsed peidikuteks ümber tehtud esemetes ja kehaõõnsustes. Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised toimuvad pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, sh puuduvad kokkusaamise ruumides kaamerad. See annab hõlpsa võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks, kust need võivad omakorda jõuda hoolikalt peidetuna kinnipeetavate eluosakonda. Üldjuhul ei ole pikaajalisele kokkusaamisele tulija karistatud õigusrikkumise eest. See aga ei välista täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu proovib isik vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetada. Kokkusaaja näol on tegemist kinnipeetavale lähedase isikuga, kes kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatud esemeid/aineid vanglasse tuua.
8.2.Üldise praktika kohaselt selgitatakse kokkusaajale enne lahti riietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus. Läbiotsimise teostab samast soost ametnik. Ametnik võib paluda läbiotsitaval kükitada visuaalseks kontrolliks. Läbiotsimisel riietutakse üla- ja alakeha lahti eraldi – riided eemaldatakse ülakehalt ja pannakse selga tagasi ning seejärel alakehalt ja pannakse tagasi. Kokkusaaja ulatab eemaldatud riided ja esemed läbiotsija kätte kontrolliks. Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 1,5 minutit. Läbiotsimisel väldib ametnik läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik koheselt läbiotsimise kabiinist ning külastaja riietab end privaatselt. Ka vaidlusaluste läbiotsimiste toimumise ajal oli vanglas kasutusel pool-pool läbiotsimise metoodika. Eluliselt on usutav, et kui mõni läbiotsimist teostanud ametnikest oleks läbiotsimisel andnud korralduse kaebajatel täiesti alasti võtta ja ületanud sellega toimingu piire, oleks kokkusaaja või kinnipeetav sellisest juhtumist vanglat teavitanud.
8.3.Olukorras, kus kinnipeetav ja kokkusaaja on huvitatud keelatud esemete/ainete vangla territooriumile jõudmisest, ei ole sisuliselt mingit võimalust, et teave nende vanglasse toimetamise plaanist jõuaks vanglani. Riigil on õigus koguda salaja isiku kohta andmeid üksnes siis, kui seadus seda otsesõnu lubab. Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna 4
3-22-2621 ametnikud teevad küll vanglas õigusrikkumiste ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid toiminguid (jälgivad operatiivolukorda, koguvad informatsiooni, analüüsivad tegevusi keelatud esemete/ainete avastamiseks, kuritegude ja õigusrikkumiste ennetamiseks ning avastamiseks jms), kuid kuna teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, ei ole see piisav, välistamaks keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamist.
8.4.Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust kaalunud. Kaalutlust ei ole teostatud küll konkreetse isiku põhiselt ega tehta igakordselt läbiotsimist teostava ametniku poolt, kuid selline kaalutlus on tehtud vangla läbiotsimise praktika kujundamisel. Sellise kaalumise tulemusel on nt otsustatud, et lühiajalisele klaasiga eraldamisega kokkusaamisele tulles kokkusaajale täielikku läbiotsimist ei teostata, kuna seal on riskid väiksemad. Vanglal puudub eelinfo selle kohta, kes kokkusaajatest ja millal keelatud esemed/ained vanglasse plaanib toimetada. Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida vanglasse tuua üksnes enda tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele. Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimise läbiviimisel. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et nende õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem, kui see oleks olnud õigustatud.
8.5.Kaebaja I läbiotsimine toimus samast soost vanglaametniku juuresolekul ning selle aluseks on seadusandlusest tulenev kohustus. Ametnikud ei ole oma teenistuskohustusi täites ületanud tegevuspiire. Kaebaja I ei ole esitanud Tallinna Vanglale ühtegi pöördumist, mis puudutaks läbiotsimisi või ametnike tegevust läbiotsimisel, samuti ei ole kaebaja I toonud esile spetsiifilist sündmust ega kuupäeva või ametniku nime. Ka kaebajad II ja III ei ole esitanud seonduvalt läbiotsimistega vanglale ühtegi pöördumist. Nad ei ole välja toonud kuupäeva ega ametniku nime, kes kaebuses väidetult käitus.
8.6.Kuigi hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ja kannatusi, võib siiski nende tõendamine mõjutada hüvitise suurust. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi nende väidetud kannatusi toetavat tõendit. Kaebaja I tervisekaardist ei nähtu, et isik oleks esitanud kaebusi vangla meedikutele hingelise kannatuse ja stressi üle, mistõttu ei ole kaebaja I lähedaste väidetav maha rahustamine ja väidetavate kannatuste nägemine kaebaja I vaimset tervist kahjustanud ja seega ei ole mingisugust kahju tekkinud. Tallinna Vangla dokumendihaldussüsteemist ei nähtu ühtegi kaebaja I pöördumist (peale kahju hüvitamise taotluse ja päringu, mitu kokkusaamist toimus), mis seostuksid toimunud kokkusaamistega või nende väidetava mõjuga pereliikmetele. Ka Vangiregistri kannetest nähtuvalt ei ole kaebaja I seonduvalt pere või kokkusaamistega ametnikele midagi täheldusväärset avaldanud.
8.7.Kaebajad käisid pikaajalistel kokkusaamistel üle aasta, kus nad iga kord kogesid kaebuse kohaselt potentsiaalselt hingelisi läbielamisi põhjustavat läbiotsimist. Kaebajatel oli võimalik samaaegselt pöörduda halduskohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega. Ka läbiotsimiste perioodi arvestades ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kaebajad ei pöördunud kahe aasta jooksul enda õiguste kaitseks ning tunnetatava õigusriive ära hoidmiseks kohtusse ega esitanud vanglale ühtegi pöördumist. Eluliselt on ebausutav, et pikaajalise kokkusaamise eel toimunud läbiotsimised olid kaebajatele II ja III niivõrd stressi tekitavad ja alandavad, et kaebajatele kahju tekkis, eriti võttes arvesse, et kahju hüvitamise taotluse esitas kaebaja I alles aasta hiljem ning varasemaid pöördumisi ei ole ükski kaebajatest esitanud. Kaebajad ei ole tõendanud, et läbiotsimised oleksid põhjustanud ebameeldivusi, mida saaks käsitada inimväärikuse alandamisena. Vangla mõistab, et täielik läbiotsimine võib olla mõneti häiriv või äärmisel juhul ebamugavust tekitav, kuid tegemist on siiski paratamatusega, mis kaasneb vangistuses viibiva kinnipeetava külastamisega.
5
3-22-2621
8.8.Tallinna Vangla on muutnud 2022. aastal seonduvalt kohtuotsusega haldusasjas nr 3-21161 külastajate läbiotsimispraktikat.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebajad on esitanud kohtule kaebuse, milles paluvad mõista Tallinna Vanglalt iga kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 3500 eurot. Kaebajate sõnul alandas Tallinna Vangla nende väärikust ning rikkus isiku- ja eraelu puutumatust, kui teostas enne lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi neile läbiotsimisi, mille käigus pidid nad end võtma alasti. Kohtule esitatud andmete järgi toimusid ajavahemikus 2021. a aprill–2022. a juuli kaebaja I kokkusaamised kaebajatega II ja III (kokku 10) järgmiselt: 1) 05.06.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga II, 2) 26.08.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga III, 3) 05.10.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajaga III, 4) 01.11.2021 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III, 5) 02.12.2021 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III, 6) 31.01.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III, 7) 09.04.2022 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III, 8) 09.05.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajaga III, 9) 21.05.2022 pikaajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III, 10) 27.06.2022 lühiajaline kokkusaamine kaebajatega II ja III (vt dtl 226). Seega toimus vaidlusaluses ajavahemikus kaebajal II kaebajaga I neli pikaajalist kokkusaamist ja üks lühiajaline kokkusaamine (kokku viis kokkusaamist) ning kaebajal III kaebajaga I viis pikaajalist kokkusaamist ja neli lühiajalist kokkusaamist (kokku üheksa kokkusaamist).
10.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu või tegevusetus on leidnud aset avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teo või tegevusetusega, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo või tegevusetuse ja isikul tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
11.VangS § 27 lg 1 esimene lause näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas lause nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Sarnaselt sätestab VangS § 68 lg 3, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Ka justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) § 31 lg 1 esimene 6
3-22-2621 lause (26.03.2021 kuni 15.07.2022 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Tulenevalt VSkE § 37 lg-st 2 (kuni 20.06.2024 kehtinud redaktsioonis) ja §-st 40 otsitakse enne ja pärast lühi- ja pikaajalist kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Kui kokkusaaja keeldub läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata (VSkE § 37 lg 4, § 40). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei ole vanglal kaalutlusruumi selle otsustamisel, kas lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida. Küll aga ei ole õigusaktidega ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset leiab. See tähendab, et vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida, ehk nn valikukaalutlus (haldusmenetluse seaduse § 4; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.07.2023. a otsus asjas nr 322-311, p 14 ja 28.02.2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10). Olukorras, kus seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus haldusasjas nr 3-21-161, p-d 10 ja 11). Kohus ei nõustu seega Tallinna Vangla seisukohaga, et kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult taluma enda lahti riietumisega läbiotsimist.
12.Tallinna Vangla on praeguses asjas selgitanud, et ta on kaalunud kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust, ning kuigi kaalutlust ei ole teostatud konkreetse isiku põhiselt ja seda ei tehta igakordselt läbiotsimist teostava ametniku poolt, on selline kaalutlus tehtud vangla läbiotsimise praktika kujundamisel. Seega nähtub vangla seisukohtadest, et vangla ei ole pidanud võimalikuks ja vajalikuks kaaluda enne igat kaebajate läbiotsimist, kas läbiotsimine ja sellega vangla julgeoleku tagamine oleks olnud võimalik ka vähem piiravama läbiotsimise meetodi kasutamisel, kui seda oli kaebajate lahti riietumisega läbiotsimine. Selle üle, et kaebajad otsiti läbi just lahti riietumisega läbiotsimise teel, poolte vahel vaidlust ei ole. Vangla esitatud väidetest tuleneb selgelt, et tegemist oli sel ajal vanglas üldiselt levinud praktikaga, mille kujundamisel leiti kõikidesse lühiajalistele (välja arvatud klaasiga eraldamisega) ja pikaajalistele kokkusaamistele eelnevatesse kontrollidesse puutuvalt, et ainuke viis selles olukorras julgeoleku tagamiseks on külaliste läbiotsimine lahti riietumisega läbiotsimisega.
13.Kohus ei nõustu vanglaga, et kaebajate igal juhul lahti riietumisega läbiotsimise teostamist õigustas see, et teised läbiotsimise viisid ei saanud tagada vangla julgeolekut, s.o vältida keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumist (sh kokkusaamistel keelatud ainete tarbimist) sedavõrd tõhusal viisil kui alasti läbiotsimine. Kohtu hinnangul on siiski põhjendatud arvestada sellega, et teised läbiotsimise viisid nagu metallidetektor, kompamine, röntgenseade, kehaskänner ja teenistuskoer (vt ka määruse nr 44 § 31 lg 5) võimaldavad selle ohu siiski suurel määral ära hoida. Vangla ei ole praegusel juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, millest tulenevalt oleks saanud järeldada kõnealuste kokkusaamiste puhul kõrgendatud ohu esinemist vanglasse keelatud esemete ja ainete sissetoomiseks. Vangla ei ole väitnud sedagi, et sellist konkreetset ohuhinnangut (tuginedes näiteks kaebajate varasemale käitumisele, vanglale muul viisil teadaolevale asjakohasele infole vms) oleks antud.
14.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vanglal ei olnud õigust ilma kaalutlusõigust teostamata ja konkreetsetele asjaoludele tuginemata teostada kaebajatele igakordselt lahti riietumisega läbiotsimisi. Seega oli Tallinna Vangla tegevus kaebajale I kümnel korral, kaebajale II viiel korral ja kaebajale III üheksal korral ilma kaalutlusõigust teostamata lahti riietumisega läbiotsimise teostamisel õigusvastane.
7
3-22-2621
15.Õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahti riietumine alandab väärikust ning kujutab endast eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023. a otsus asjas nr 3-21-2616, p 10). Kaebajatele sellega seoses tekkinud mittevaralise kahju, ennekõike hingelise valu ja kannatuste (vt võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5, RVastS § 7 lg 4) tekkimist saab eeldada.
16.Kaebajate ja vastustaja avaldused erinevad osas, mis puudutavad seda, kas kaebajate ülaja alakeha lahti riietumine toimus eraldi või pidid nad end võtma ühe korraga täiesti alasti. Vastustaja sõnul teostatakse Tallinna Vanglas alates 2017. a aprillist läbiotsimisi selliselt, et kokkusaaja on poolenisti riietatud. Kaebajad väidavad aga, et kõik vaidlusalused läbiotsimised toimusid täielikult alasti – kaebajatel kästi võtta seljast kõik riided ja nad seisid valvurite ees täiesti ihualasti. Vastustaja on soovinud enda väiteid tõendada 01.11.2019. a vastusega õiguskantsleri päringule seoses läbiotsimiste korraldusega Tallinna Vanglas (dtl 262–267). Kohtu hinnangul ei ole viidatud dokument piisav tõendamaks seda, et just konkreetsed kaebajate läbiotsimised toimusid tingimata pool-pool läbiotsimise metoodikat kasutades või et selliselt läbiotsimise võimalikkust kaebajatele piisavalt arusaadavalt selgitati. Kohus ei saa välistada, et muu hulgas läbiotsimise toimingute kiiremat läbiviimist silmas pidades võis kaebajate lahti riietumine toimuda ka ühes osas, nagu kaebajad väidavad.
17.Vastustaja tegevuse ja kaebajatele alasti läbiotsimistega kaasnenud hingeliste üleelamiste vahel on olemas põhjuslik seos. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid sellele, et kaebajad oleks täieliku lahti riietumisega läbi otsitud ka juhul, kui vastustaja oleks läbiotsimistele eelnevalt kaalutlusõigust teostanud.
18.Kohus leiab, et vastustaja õigusvastane tegevus oli süüline. Kaalutlusõiguse teostamata jätmist tuleb pidada vähemalt hooletuseks (VÕS § 104 lg 3).
19.Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebajatele ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Kohus nõustub kaebajatega, et usutavaks ei saa pidada, et vangla oleks kaebajate poolt alasti läbiotsimiste vältimiseks taotluste esitamise korral muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebajad kokkusaamisele eelnevalt alasti läbi otsimata.
20.Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kaebajate kahju hüvitamise nõuete rahuldamise eeldused on täidetud.
21.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada RVastS § 13 lg-s 1 nimetatud asjaolusid: 1) kahju tekkimise ettenägematus; 2) objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskus; 4) eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kahju ulatuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt, arvestades iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet ja nende kumulatiivset mõju (vt nt Riigikohtu 10.10.2013 otsus asjas nr 3-3-1-3813, p 21; 17.12.2014 otsus asjas nr 3-3-1-70-14, p 24). Seejuures tuleb kohtul võtta arvesse ka rikutud õiguse olulisust (vt nt Riigikohtu 16.05.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-11-12, p 17).
22.Kaebajad taotlevad igaühele neist Tallinna Vanglalt kahjuhüvitiseks 3500 euro väljamõistmist. Kaebaja I nõude aluseks on läbiotsimised kümnel kokkusaamise korral, kaebaja II nõude aluseks läbiotsimised viiel kokkusaamise korral ja kaebaja III nõude aluseks läbiotsimised üheksal kokkusaamise korral.
8
3-22-2621
23.Varasemates kohtuasjades on täiskasvanud külastajatele täielike läbiotsimiste eest määratud hüvitisi näiteks 13 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest 2000 eurot (asjas nr 322-311) ja näiteks 6 korral toimunud täieliku läbiotsimise eest 1000 eurot (asjas nr 3-23-51).
24.Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et kaebajad II ja III, kes olid küll läbiotsimiste ajal täisealised, tundsid enda alasti võtmise tõttu ümbritsevate inimeste ees sellist alandatust ja piinlikkust, mille hüvitamine rahas on põhjendatud. Samas ei ole kaebajad vaielnud vastu vastustaja väidetele, et vaatamata regulaarsetele külastustele, ei pöördunud nad kordagi vangla poole ühegi kaebusega ega väljendanud seoses läbiotsimise toimingutega ebamugavust. Kaebajasse I puutuvalt leiab kohus, et talle vangla poolt enne kokkusaamisi teostatud läbiotsimistest tingitud üleelamised on võimalik hüvitada vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisega. Kaebajal I kui vanglas kinni peetaval isikul tuleb paratamatult taluda vangistustega kaasnevaid ebamugavusi ning kaebaja väidetest ei nähtu ja kohtule ei ole usutav, et kaebaja I oleks pidanud läbiotsimistega seonduvalt taluma raskeid hingelisi üleelamisi. Kaebaja väited sellest, et tema kokkusaamiste heaolu oli kaebajate II ja III läbiotsimiste ja selle tõttu nende lohutamise vajaduse tõttu häiritud, ei ole kohtu hinnangul piisav järeldamaks, et kaebajale I oleks tekkinud rahaliselt hüvitamist vajav mittevaraline kahju.
25.Arvestades eeltoodud kaalutlusi, kohtupraktikat ja toimunud kokkusaamiste arvu, peab kohus põhjendatuks tunnistada Tallinna Vangla tegevuse kaebaja I lahti riietumisega läbiotsimisel õigusvastaseks, mõista vastustajalt välja kaebaja II kasuks kahjuhüvitise 750 eurot ning kaebaja III kasuks kahjuhüvitise 1350 eurot. Kohus rahuldab seega kaebajate kaebuse osaliselt.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
27.Kohus vabastas 04.08.2023. a määrusega kaebaja I 105 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Nii kaebaja II kui ka kaebaja III eest on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 105 eurot. Kaebaja I menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg-d 2 ja 3). Kaebajad on kandnud kulusid esindajale 341,60 euro ulatuses (arve dtl 282). Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud (vandeadvokaadi 2 tunni töötasu) on vaatamata vastustaja vastuväidetele põhjendatud. Arvestades, et kohus rahuldab kaebajate rahalise nõude 20% ulatuses, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta vastustaja kanda kaebajate menetluskulud kokku 110,32 euro ulatuses (21+21+68,32).
28.Kohtule ei ole esitatud muid menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ning ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad seetõttu HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
29.Tulenevalt 14.04.2025. a määrusega otsustatust asendab kohus kaebajate ja nende esindaja nimed nende eraelu kaitseks avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9
3-22-2621 Kohtuotsus osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 28.04.2026
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.