Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-3001

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-3001 sotsiaalset ega majanduslikku elukvaliteeti, kuna kavandatakse täiendav elamumaa. Saeveski ümberkolimine ei mõjuta majanduslikult kogukonna tegevust ning saeveski tootmisteenus saarel säilitatakse. Otstarbekam on koondada tootmismaa sihtotstarvet eeldavad objektid ühte kohta küla keskusest eemale – alale, kuhu ÜP-ga on määratud tootmismaa sihtotstarve, kuid mida ei ole kasutusele võetud. DP tulemusena kavandatud saeveski ümbertõstmine aitab kaasa ÜP-ga ja arengukavaga tootmismaaks kavandatud Tööstuse kinnistu paremale kasutuselevõtule tootmismaana. Samas jääb Tööstuse kinnistule veel piisavalt vaba tootmismaad, mida edaspidi sihipäraselt kasutusele võtta. Järjest kasvavat elamuala kavandatakse samas olemasoleva elamumaa ja ajaloolise külasüdame kõrvale.

3-23-3001 analüüsitud ja kaalutletud. ÜP põhilahendust muutev DP peab sisaldama ÜP tasemel seletuskirja. DP seletuskirjas puudub valla tootmismaade vajalikkust ja valla majandustegevuse arengut käsitlev ja analüüsiv osa. ÜP peab olema terviklik ruumilahendus ka pärast DP-ga vastuvõetud muudatusi. Vajaliku tootmismaa muutmine elamumaaks on ÜPga vastuolus. Planeeringu eesmärgiks on kahe kahekorruselise paarismaja püstitamine, kõrgusega kuni 8 m. Ruhnu saare elamuhoonestus koosneb 100% ühepereelamutest. Kui kehtis valla ehitusmäärus, sätestas see viilkatuse kohustuse ning elamu- ja suvilaehituse puhul individuaalelamu nõude. Sama seisukoht peaks valitsema ka praegu. Kortermajade ehitus muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise koledamaks ja vähendaks kõikide kinnistute väärtust. Saarele omane eramajade kõrgus ei ületa tavapäraselt 6 m.

4(11)

3-23-3001 Vaidlustatud DP-ga ÜP muutmine on toimunud kooskõlas PlanS § 142 lg-ga 1 ning kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega. Vastustaja on ÜP muutmise vajalikkust piisavalt põhjendanud ning ei nähtu, et ÜP-d muutva DP kehtestamine läheks vastuollu kaebusega kaitstavate avalike huvidega (sh tooks kaasa kohalike elanike elukeskkonna ja toimetulekuvõimaluste olulise halvenemise). Kaebaja on ekslikult pidanud DP eesmärgiks elamispindade loomist spetsialistidele ja sotsiaalabi vajajatele. Vastustaja on nii DP menetluse käigus esitatud kaebaja arvamustele vastates kui ka DP seletuskirjas selgitanud, et viimastel aastatel Ruhnu vallas rahvaarvu kasvamise tõttu on tekkinud järjest suurem vajadus täiendavate elamispindade järele. Arvestades et Ruhnu valla ÜP kehtestamisest oli DP kehtestamise hetkeks möödunud enam kui 20 aastat, pole põhjust pidada seda kaalutlust meelevaldseks. Sedavõrd pika aja jooksul võivadki olustik saarel ja sellest lähtuvalt ka valla arengu eesmärgid muutuda ja tuua kaasa vajaduse kehtiva ÜP muutmise järele. Vastustaja on ühtlasi asjakohaselt osutanud, et siinsel juhul tingis DP-ga ÜP muutmise avalik huvi tagada saarel jätkusuutlik elukeskkond (sh seeläbi kooli säilimine), võimaldades lastega peredel saarele püsivalt elama asuda. Kaebajale on planeerimismenetluse käigus (26.02.2021 vastuskiri) selgitatud, et vallamaja kohale kavandatud pooleli olevad elamispinnad olid mõeldud üksikutele spetsialistidele lühiajaliseks peatumiseks, mitte saarele püsivalt elama asuvatele peredele. DP seletuskirjas on samuti välja toodud, et Ruhnu eraldatuse tõttu peavad seal pakutavad elamispinnad olema ka tulevaste elanike vajadusi arvestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed korterid, nagu on vallamaja kohale planeeritud. Valla elamufondi laiendamine ja kaasajastamine kuuluvad ka Ruhnu valla arengukavas (2020–2030)1 kavandatud tegevuste hulka (lk 6). Arengukava lisaks 1 olevas tegevuskavas „Kavandatavad investeeringud, tegevused ja ajakava aastateks 2023–2027“ on otseselt ette nähtud paariselamute projekteerimine ja ehitamine (vt alajaotus 06100 „Elamumajanduse arendamine“). Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht DP vastuolust valla arengukavaga. Ei ole alust pidada põhjendamatuks valla huvi kasutada uute elamispindade loomiseks just Saeveski katastriüksust, kuna see asub olemasolevate elamualade kõrval ja moodustab külasüdamega ühtse terviku. Meelevaldseks ei saa seejuures pidada valla soovi paigutada müra tekitavad tööstusobjektid (sh Saeveski kinnistul asuv saekaater) küla keskusest ja elamualadest eemale, koondades need olemasolevatele tootmismaadele ühtsesse tööstuskompleksi (vt ka valla arengukava, lk 31) ja parandades seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Vastustaja on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ärakuulamisel selgitanud, et Saeveski katastriüksusel ei ole tootmistegevus sobilik, kuna katastriüksus piirneb elamualadega ning lähedal asub kirik (vt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.10.2023 kiri nr 14-3/2303-2, lk 5). DP-ga nähakse ette, et saekaater paigutatakse ümber Tööstuse kinnistule kui 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistule, mida vastustaja selgitustest nähtuvalt pole seni suuremas osas vastavalt sihtotstarbele kasutatud. DP seletuskirjast nähtub üheselt, et saekaatri tootmisteenus saarel säilitatakse ning aset leiab üksnes saekaatri teisaldamine Tööstuse kinnistule (vt p-d 1.2.4, 1.13.1). Samuti on kaebajale DP menetluse käigus korduvalt selgitatud, et DP realiseerimisel tagatakse saekaatri säilimine ja toimimine Ruhnu saarel ning kohalikel inimestel on edaspidi samaväärsed võimalused metsa kasutuselevõtmiseks (vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 ja 25.11.2022 vastuskirjad). Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, millele tugineb eeltoodule vaatamata tema seisukoht, et saekaater likvideeritakse ja seeläbi kohalike elanike toimetulekuvõimalused halvenevad. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et saekaater paigutatakse ümber teisele tootmismaa sihtotstarbega kinnistule. Asjassepuutumatud on kaebaja viited Ruhnu valla eelarvestrateegiale (2024–2027) ja kaebaja hinnang maksumaksja raha kulutamise põhjendatusele. See, kuidas vald konkreetsel perioodil planeerib eelarveliste vahendite 1

Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4271/1202/0023/arengukava.pdf#

5(11)

3-23-3001 kasutamist, ei oma tähtsust vaidlusaluse DP õiguspärasuse hindamisel. Valla eelarvestrateegiale tuginedes pole võimalik väita, et DP tõttu kaob võimalus saekaatri kasutamiseks. Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et Ruhnu valla ÜP kohaselt on saarel määratud piisavalt tootmismaad, mida ei ole 16 aasta jooksul pärast ÜP kehtestamist kasutusele võetud. Uus saekaatri asukoht on kavandatud 3,84 ha suurusele Tööstuse katastriüksusele, mida enamuses ei kasutata ÜP kohase sihtotstarbe kohaselt ning seega on vallal tootmismaa jaoks piisavalt alternatiive ka pärast saekaatri Tööstuse maaüksusele ülesseadmist (vt vastustaja 26.02.2021 vastuskiri). DP seletuskirja kohaselt ei halvenda tootmistegevuse koondamine ühte kohta tootmistegevuse võimalikkust saarel. Kaebaja väidete põhjal pole äratuntav, et Saeveski kinnistu elamumaaks muutmise tulemusel poleks vallal enam piisavalt tootmismaad. Saeveski kinnistu muutmist elamumaaks ei muuda põhjendamatuks ka ainuüksi kaebaja hinnang, et saarel on piisavalt elamumaad ka mujal (nt Ullis-Stock kinnistu). Isegi kui see on nii, on vastustaja piisava põhjalikkusega ära näidanud, et Saeveski kinnistu muutmine elamumaaks ja sellel asuva saekaatri teisaldamine küla keskusest eemal asuvale tootmismaale ei too kaasa kohalike elanike elukvaliteedi langust (sh ei halvene tootmisega tegelemise võimalus saarel) ja võimaldab samal ajal luua tingimused saare püsielanikkonna kasvamiseks. Kohus saab anda hinnangu üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamisele (HKMS § 158 lg 3) ega hinda planeerimisotsuse otstarbekust. Kui vastustaja jõudis DP-d menetledes seisukohale, et uute elamute kavandamine on otstarbekas justnimelt Saeveski kinnistule, kuna selle läheduses asuvad elamualad ning saekaater sinna ei sobi, ei pidanud ta hakkama täiendavalt kaaluma kõikvõimalikke alternatiivseid asukohti uute elamute kavandamiseks. Kokkuvõttes on vald DP seletuskirjas piisavalt põhjendanud, mis kaalutlustel otsustati Saeveski kinnistul asuv saekaater ümber kolida ja kinnistu elamumaaks muuta. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks DP kehtestamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Ruhnu valla ÜP seletuskirja kohaselt peaksid elamud ja suvilad olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised. Ehitustegevus saarel toimub DP või projekteerimistingimuste alusel (vt p 5). Seega on kahekorruseliste elamute kavandamine kehtiva ÜP-ga kooskõlas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et Ruhnu saarel on ka praegu hooneid, kus asub mitu korterit. Kehtiv ÜP ei määratle hoonestuse kõrguspiirangut. ÜP-s kui üldisema toimega kõrgema astme planeeringus käsitlemata tingimused määrataksegi üldjuhul kindlaks DP-s kui suurema täpsusastmega planeeringus. DP ülesandeks on muu hulgas määrata krundi ehitusõigus (PlanS 126 lg 1 p 3) ning krundi ehitusõigusega on määratud ka hoonete suurim lubatud kõrgus (PlanS § 126 lg 4). Paljasõnaline on kaebaja väide, et eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Vastustaja on selgitanud, et saarel ei ole võimalik arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone otstarvet (st kas tegemist on eramaja, seltsimaja, puhkemaja või muu kasutusotstarbega majaga). Vastustaja väitel on saarel (küla piires) mitmeid hooneid, mille kõrgus jääb vahemikku 6–8 m ning ka vaidlusaluse Saeveski kinnistu lähistel asub 8,1 m kõrgune maja. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Eelnevat arvestades puudub alus väita, et DP-ga kavandatud paarismajad eristuksid oma kõrguse poolest oluliselt piirkonna hoonestusest ning ei sobituks seetõttu ilmselgelt olemasolevasse keskkonda. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ja kavandatud elamute olemasolevasse keskkonda sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Pole ka mõistlikku põhjust arvata, et olemasolevate elamualade kõrvale müra tekitava saekaatri asemele kahe paariselamu kavandamine vähendaks oluliselt kõikide kinnistute väärtust. PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 77 lg 1 kohaselt 6(11)

3-23-3001 algatab ÜP kohaliku omavalitsuse volikogu. Nendest sätetest tulenevalt peab ÜP-d muutva DP algatamise või sellest keeldumise otsustama kohaliku omavalitsuse volikogu. Kuna praegusel juhul on DP algatamise otsuse teinud Ruhnu Vallavolikogu, ei ole pädevusnõuet rikutud. Vastustaja on seejuures selgitanud, et DP algatamise otsusele eelnevalt on koostatud DP lähteseisukohad, milles on DP taotlejana ära märgitud Ruhnu Vallavalitsus ja välja toodud DP eesmärk (dtl 81–83). Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väited, mille kohaselt jäeti tema 01.02.2021 esitatud kirjalik arvamus arutamata 15.07.2021 avalikul arutelul ja tema arvamust ei esitatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 01.02.2021 arvamuse Saeveski kinnistu DP eskiislahenduse (eelnõu) kohta ning vald vastas sellele 26.02.2021 kirjaga. Vastustaja suunas DP eskiislahenduse teistkordsele avalikule väljapanekule 03.05.–04.06.2021 ning edastas 01.07.2021 kaebajale teate DP eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise aja kohta. Vaidlust ei ole, et teistkordsel avalikul väljapanekul kaebaja arvamust ei esitanud ega avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud, s.t vastustajal ei olnud võimalik kaebajaga avalikul arutelul tema vastuväiteid täiendavalt läbi arutada. See, et vastustaja ei tutvustanud kaebaja arvamust ja selle kohta antud selgitusi avalikul arutelul, kus kaebaja ise ei osalenudki, ei saanud sisuliselt mõjutada lõppotsuse tegemist. Ühtlasi on kaebaja hiljem esitanud oma arvamuse ka vastuvõetud DP avalikul väljapanekul 30.10.2022 ning saanud sellelegi vastustajalt kirjaliku vastuse 25.11.2022 kirjaga. Pärast seda toimunud korduva avaliku väljapaneku käigus (06.02.–07.03.2023) ei esitanud kaebaja DP kohta enam arvamust ning 17.04.2023 toimunud avalikul arutelul ka ei osalenud. Sellises olukorras ei saa vastustajale ette heita, et ta ei edastanud kaebaja 01.02.2021 DP eskiislahendusele esitatud arvamust Regionaalja Põllumajandusministeeriumile. Viimane leidis oma 18.10.2023 kooskõlastuses, et DP menetlemine on toimunud vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega; huvitatud isikud said esitada enda seisukohad menetluse piisavalt varajases etapis ning vald andis esitatud arvamuste kohta seisukohad kirjalikult. Kuna vald on kaebaja seisukohtadele sisuliselt vastanud, pole kaebaja arvamus jäänud DP menetluses tähelepanuta ja vastustaja on seda hinnanud. Kaebaja peamisteks murekohtadeks olid saekaatri likvideerimine ja tootmismaa vähenemine – vastustaja on DP menetluse käigus (sh DP seletuskirjas) piisavalt selgitanud, et saekaatrit ei likvideerita ja tootmismaad jätkub ka DP realiseerimise järel. Kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt ära kuulatud Y vastuväited puudutasid samamoodi ÜP muutmise ebapiisavat põhjendamist ja tootmisega tegelemise võimaluste vähenemist, on ka DP heakskiitmisel neid asjaolusid hinnatud ning seejuures leitud, et vald selgitas piisavalt ÜP muutmise vajadust, planeeringulahenduse sobivust ja proportsionaalsust. See, et vastustaja vaatamata kaebaja esitatud vastuväidetele DP kehtestas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Kui esinevad menetluslikud puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta, ei ole kaebuse rahuldamine üksnes nende puuduste tõttu põhjendatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-3001 valla vahel sõlmiti kinnistu tasuta võõrandamise leping 09.02.2006, milles on samuti määratud Saeveski kinnistu tootmishoonete maaks. Ruhnu vallavolikogu taotles saeveski kinnistut munitsipaalomandisse 27.05.2003 otsusega nr 12, lähtudes maareformi seaduse (MaaRS) §-dest 25 ja 28. MaaRS § 25 lg 2 sätestab: “Munitsipaalomandisse antud maad võib kohalik omavalitsus kasutada üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.” Seega on Saeveski kinnistu DP, millega muudetakse riigilt tasuta saadud tootmismaa elamumaaks ja mille eesmärk on sellele elamute ehitamine, seadusega vastuolus. Kaebaja ei ole sellele küsimusele vastust saanud. Seda asjaolu on vald järelevalvemenetluses varjanud, kuid seda teades oleks järelevalves antud seisukoht planeeringu kehtestamise kohta olnud suure tõenäosusega teistsugune. Sotsiaalpindade ehituseks on vallal vaba elamumaad piisavalt, nt Ullis-Stocki kinnistu, seega ei ole tõsiseltvõetav vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, et valla eesmärk on luua elamispindu uutele elanikele, soovitavalt peredele, et koolis jätkuks õpilasi, samuti puuduvad hetkel vallal sotsiaalpinnad abivajajatele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 kohaselt on Ruhnu vald kohustatud korraldama kohalikku elu lähtuvalt vallaelanike vajadustest. Vald ei saa kasutada oma vara inimeste jaoks, kes ei ole valla elanikud. Vald saab inimesi saarele juurde meelitada kvaliteetsete avalike teenuste ning hea elu- ja töökeskkonna kaudu. Elamispindade ehitus väljastpoolt valda tulijatele nii müügiks kui väljaüürimiseks on erasektori ülesanne. Võimalikele uusasunikele elamute ehitamine tuleb Ruhnu elanikele vajalike avalike teenuste arvelt. Vaidlusaluse DP menetluse ajal kehtinud PlanS nägi ette järelevalvemenetluses suulise ärakuulamise ja kaebaja soovis seal ülaltoodut selgitada, kuid tema arvamus ministeeriumini ei jõudnud.

8(11)

3-23-3001 valla arengukava 2020–2030“, mis on Ruhnu Vallavolikogu 31.01.2020 määrusega nr 1 kinnitatud ja mille elluviimiseks kinnitatud tegevuste arengukavaga kavandatud tegevustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/925481

9(11)

3-23-3001 sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks; § 27 kohaselt võis sama seaduse § 24 lg 1 p-s 3 nimetatud juhul võõrandada riigile kuuluvat kinnisvara tasuta või alla hariliku väärtuse sama seaduse § 36 lg-s 2 nimetatud komisjoni otsusel. Kuivõrd Saeveski kinnistut ei ole antud Ruhnu valla munitsipaalomandisse MaaRS alusel, ei ole selle kinnistu puhul ka asjakohased kaebaja viidatud MaarS § 25 lg-s 2 sätestatud piirangud. Riigikogu majanduskomisjoni 16.01.2006 otsuses nr 3-RV on küll ära märgitud Saeveski kinnistu tollane maakasutuse sihtotstarve (toomishoonete maa), kuid ei nähtu mingeid piiranguid sihtotstarbe muutmise või kinnistu kasutamise kohta peale selle, et kinnistu on võõrandatud vallale kohaliku omavalitsuse funktsioonide täitmiseks. Selliseid piiranguid ei tulene ka Eesti Vabariigi ja Ruhnu valla 09.02.2006 kinnistu tasuta võõrandamise lepingust ja asjaõiguslepingust (dtl 209–215). Arvestades vaidlusaluses otsuses ja Saeveski kinnistu DP seletuskirjas toodud selgitusi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust väita, et kinnistu edaspidine kasutamine elamumaana ei oleks seotud Ruhnu valla funktsioonide täitmisega (vt KOKS § 6 lg 1).

3-23-3001 tegevuses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum (nt Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Kaalutlusotsuste sisuline kontroll kohtus piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (HMS §-d 4 ja 54). Nagu halduskohtule, ei nähtu ka ringkonnakohtule, et vastustaja oleks DP kehtestamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.