Tartu Halduskohus
Kohtunik
Ülle Polluks
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
3-26-317
Kohtuasi Menetlustoiming
X kaebus Kaebuse tagastamine
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 6. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustada vanglat, et talle teatatakse mis kell täpselt valvur tungis kambrisse nr. 317, see peaks olema nähtav videokaamerate salvestusel Sektoris S5. Kaebaja taotleb ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja riigi õigusabi.
sõpra, jääb arusaamatuks, kuna vaide esitajale on edastatud info, millal tal on võimalik tutvuda kriminaalmenetluse toimikuga, mitte öeldud, et talle ei väljastata vastavat infot. Asjaolu, et vaide esitaja ei ole nõus Tartu Vangla vastusega, 3-26-317 ei anna alust asjas uue otsuse tegemiseks. Vaide esitaja ei ole oma vaides toonud välja uusi asjaolusid, mille tõttu tuleks tema vaie rahuldada. 3.Kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada talle videosalvestis, mis on kriminaalasja 25922900045 toimikus Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Juurdepääs kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tagatakse hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 224 järgi. 4.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 5.Kohus leiab, et X kaebuse menetlemine (kohustada kriminaalmenetluse toimiku materjalide väljastamist (antud juhul videosalvestis), kui toimub veel kohtueelne menetlus ja see pole veel lõppenud) ei kuulu halduskohtu pädevusse. KrMS §§-d 33-34’,224-224’ ja 228 sätestavad, et toimiku materjalide kättesaadavuse üle otsustab uurija, prokuratuur või kohus kriminaalmenetluse raames (maakohus) Halduskohus on pädev ainult siis, kui vaidlus ei puuduta kriminaalmenetluse toimingu või otsustuse õiguspärasust, vaid andmekaitselist küsimust pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Riigikohus on aga seisukohal, et kriminaalasja materjalide väljastamine jääb kriminaalmenetluse organite pädevusse.. Halduskohus märgib, et antud asja lahendamiseks on kaebajal võimalik esitada taotlus uurijale või prokuratuurile. Keeldumise korral saab ta KrMS alusel esitada kaebuse prokuratuurile või kaebuse maakohtule. 6.Eeltoodule tuginedes tagastab kohus käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 7.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.