Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 10.02.2026, Tartu 3-23-2219 Limousini OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.08.2023. a otsuse nr 13-30.1/23/510 ja 08.09.2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/570-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks Uraa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.08.2023. a otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 08.09.2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/542-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Limousini OÜ, esindaja Ero Liivik Kaebaja – Uraa OÜ Vastustaja/apellant – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.02.2025. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Limousini OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks 300 eurot (ilma käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 10.02.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Limousini OÜ esitas 31.08.2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Ta taotles toetust loomaveokäru ning heina ja silo rullimise pressi ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000 eurot.
2.PRIA rahuldas 20.10.2021. a otsusega nr 13-30.1/21/753 Limousini OÜ toetustaotluse (taotlustoimiku nr 61002100043) ning talle maksti välja 30 000 eurot. Pärast toetuse määramist aktsepteeris PRIA Limousini OÜ muudatustaotluse niiduki ja sõnnikulaoturi soetamiseks.
3.PRIA tegi 03.08.2023 otsuse nr 13-30.1/23/510, millega tunnistas 20.10.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/753 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Limousini OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Otsuse kohaselt on Limousini OÜ, Uraa OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Maaeluministri 09.09.2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (Määrus nr 53) § 3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Toetuse saajate sihtgruppi ei kuulu ühiselt tegutsevad ettevõtjad, kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel. Limousini OÜ lõi kunstlikult tingimused, et saada toetust investeeringuteks, mida saab kasutada majandustegevuseks koos Raigrod OÜ-ga ja Uraa OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Limousini OÜ-le määratud toetuse eest soetatud loomaveokäru ning Limousini OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Uraa OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja Limousini OÜ juhatuse liikmele kuuluva loomakasvatushoone rentimine Uraa OÜ-le.
4.Limousini OÜ esitas 21.08.2023 vaide, mille PRIA jättis 08.09.2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/23/570-1 rahuldamata.
5.Limousini OÜ esitas 05.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 03.08.2023. a otsuse nr 13-30.1/23/510 ja 08.09.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (haldusasi nr 3-23-2291). Limousini OÜ põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
5.1.Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke soodustada ettevõtjate vahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist. Vastustaja etteheited on alusetud ja kunstlikud ning need põhinevad eelarvamustel, oletustel ja ebaõigetel tõlgendustel, mitte tõenditel.
5.2.PRIA väitel osutavad Limousini OÜ ja Uraa OÜ seotusele loomakasvatushoone rent, loomade paiknemine samal katastriüksusel ja omavahelised laenutehingud. Isegi kui need väited oleksid täielikult tõesed, ei viita need kontsernile, ühisele majandustegevusele ega valitseva mõju olemasolule. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel rendilepingu, mille alusel rendib Uraa OÜ kaebajalt maid ja lauta. Hooajatöödel aitavad väikeses kogukonnas üksteist kõik teravilja- ja loomakasvatajad. Ka intressita laenu andmist ei peeta seal normivastaseks. Kaebajale ei ole arusaadav, milles seisneb oluline mõjutamine. PRIA järeldas asjaolust, et Raigrod OÜ juhatuse liige oli märgitud kaebaja loomaveokäru kasutajaks, et Raigrod OÜ oli tegelik kasusaaja, kuid ei selgitanud, millist kasu Raigrod OÜ sai. Raigrod OÜ kasutas kaebaja loomaveokäru kaebaja abistamiseks, kui kaebaja juhatuse liige ei saanud õpingute tõttu loomade eest ise hoolitseda. 2
6.Uraa OÜ esitas 31.08.2021 PRIA-le põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Toetust taotleti frontaallaaduri ja ratastraktori ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000 eurot.
7.PRIA rahuldas 22.10.2021. a otsusega nr 13-30.1/21/777 Uraa OÜ toetustaotluse (taotlustoimiku nr 61002100038) ning talle maksti välja 30 000 eurot.
8.PRIA tegi 03.08.2023 otsuse nr 13-30.1/23/511 (parandatud 07.08.2023. a õiendiga), millega tunnistas 22.10.2021. a otsuse nr 13-30.1/21/777 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Uraa OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Otsuse kohaselt on Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Uraa OÜ loodi selleks, et taotleda toetust investeeringutele, mida saab kasutada ühiselt koos Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Uraa OÜ-le määratud toetuse eest soetatud traktorit ning Uraa OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Limousini OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja loomakasvatushoone rentimine Limousini OÜ juhatuse liikmelt. Samuti ei täitnud Uraa OÜ Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oleks taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro.
9.Uraa OÜ esitas 16.08.2023 vaide, mille PRIA jättis 08.09.2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/23/542-1 rahuldamata.
10.Uraa OÜ esitas 01.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 03.08.2023. a otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 08.09.2023. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks (haldusasi nr 3-23-2170). Uraa OÜ põhjendas kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
10.1.Kaebaja ei moodusta Limousini OÜ-ga ja Raigrod OÜ-ga kontserni. Kaebajale ei ole arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel emaettevõtja ning milles seisneb oluline mõjutamine. Väikeses kogukonnas ei ole naabrite appi kutsumises midagi keelatut. Samuti ei peeta seal normivastaseks laenu andmist intressita või ka pikaks ajaks.
10.2.Otsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 rikkumine. Kaebaja täitis 2022. a detsembriks Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus ei puutu kaebajasse, sest ta ei ole piimakarjakasvatusega tegelenud.
10.3.Kaebaja ei ole Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga lubamatult seotud. Kaebaja juhatuse liige ei eita, et ta töötas Raigrod OÜ-s. Räpina vallas ei ole palju lihaveiste kasvatajaid, kes oleksid nõus õpetama varasema valdkondliku töökogemuseta inimest. Kaebaja vormistas Raigrod OÜ ühe traktori kasutajaks põhjusel, et Raigrod OÜ aitas teda loomadele vee vedamisel, kui kaebaja pidi töö- ja elukorralduse tõttu eemal viibima. Samuti ei eita kaebaja, et ta ostis loomad Raigrod OÜ-lt. Kelleltki tuli need ju osta. Eelnevast ei järeldu, et ühel ettevõttel oleks teise üle oluline mõju. Vastustaja on kaebajale ette heitnud, et ta võttis Limousini OÜ-lt laenu, kasutas Limousini OÜ-ga sama katastriüksust ja koostas Limousini OÜ vaide oma arvutist. Kaebaja ja Limousini OÜ ei tegutse samal aadressil. Rendileping sõlmiti juba 2020. a, sest maa olemasolu oli toetuse saamiseks vajalik. Kaebajal, Raigrod OÜl ja Limousini OÜ-l ei ole üksteist täiendavaid tegevusalasid ega samu töötajaid. Samuti pole nende esindajad lähikondsed.
11.Halduskohus liitis 22.12.2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-2219 ja nr 3-23-2170 ühte menetlusse (nr 3-23-2219).
3
12.Tartu Halduskohus rahuldas 21.02.2025. a otsusega kaebused, tühistas vaidlustatud otsused ning kohustas PRIA-t kaebajate maksetaotlused uuesti läbi vaatama. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
12.1.Vastustaja kohaldas Määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti.
12.1.1.Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaselt ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale (Määruse nr 53 § 14 lg 6). Kontserni all mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega (äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3). Emaettevõtja on ühing juhul, kui ta on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, või kui ta omab teise ühingu üle valitsevat mõju (ÄS § 6 lg-d 1 ja 2). Valitsev mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses on võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda kas õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või õiguses kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.
12.1.2.Vastustaja järeldusest, et kaebajad ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtjad ning ettevõtete tükeldamisega sooviti saada ettenähtust rohkem toetust, ei piisa Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks. Vastustaja ei väida vaidlustatud otsustes, et kaebajad ja Raigrod OÜ moodustaksid kontserni või, et keegi neist omaks teise üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses. Vastustaja ei ole kindlaks teinud, kes kolmest äriühingust omas ülejäänud kahe äriühingu üle valitsevat mõju. Isegi kui tõlgendada vastustaja otsustes esitatud põhjendusi nii, et selleks võis olla Raigrod OÜ, ei selgu otsustest, milles valitsev mõju seisnes. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Raigrod OÜ-l oli võimalus mõjutada kaebajate juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või, et tal oli võimalus kasutada või käsutada olulist osa kaebajate varast. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes ära näidanud, et kaebajatel puuduks tegelik ja püsiv kontroll oma ettevõtte ja selle juhtimise üle.
12.1.3.Vastustaja märkis nii vaideotsuses kui ka istungil, et kohtupraktikas on Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamisel tuginetud ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1 (vaideotsuse p 2.1.9; istungi protokoll, 00:57:56). Kohus ei pea seda praeguses asjas võimalikuks. TuMS § 8 lg 1 sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei piisa ühise majandusliku huvi sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam. TuMS § 8 lg 1 kui maksuõiguse normi kohaldamiseks puudub ka vajadus, sest Määruse nr 53 § 3 lg 6 näol on valdkondlik norm olemas.
12.2.PRIA 03.08.2023. a otsuste kohaselt lõid kaebajad toetuse saamise tingimused kunstlikult. EL määruse nr 2021/2116 art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstliku loomise korral tuleb toetusesaajale määratud toetus tagasi nõuda. PRIA otsuste põhjal ei ole arusaadav, keda on vaidlustatud otsustes peetud kunstlike tingimuste loojaks. Otsustes ei ole väidetud, et kolm äriühingut lõid kunstlikud tingimused ühiselt. Pelgalt asjaolu, et Raigrod OÜ ei kvalifitseerunud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlejaks, ei võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud toetust kuritarvituse teel saada. Vastustaja seisukoht, et kunstlikud tingimused lõi Raigrod OÜ, on jäänud oletuslikuks.
12.3.PRIA 03.08.2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Limousini OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata. Kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l puudus iseseisev majandus- või tootmistegevus või, et tema juhtimine oli Raigrod OÜ kontrolli all.
12.3.1.PRIA osutas Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas järgmistele asjaoludele: 1) Limousini OÜ loomaveokäru registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ 4
ning Limousini OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Limousini OÜ juhatuse liige T.T. töötas Raigrod OÜ-s 14.08.2018–14.11.2019 ning alates 01.01.2021; 3) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist; 4) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ juhatuse liikmelt Rain Vareselt toetuse investeeringuna sõnnikulaotaja. Asudes seisukohale, et Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: Raigrod OÜ märkimine loomaveohaagise kasutajaks osutab soetatud investeeringu ühisele kasutamisele (varaline seotus) ning loomade ostu tõttu on nad tehinguliselt seotud. Kohtumenetluses osutas vastustaja täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus) ning Raigrod OÜ loomad asuvad Limousini OÜ-le väga lähedal (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p 14).
12.3.2.Limousini OÜ ei vaidle faktilistele asjaoludele vastu. Ta on nii haldus- kui ka kohtumenetluses selgitanud, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas loomaveokäru tema loomade transportimiseks ühelt karjamaalt teisele ajal, mil Limousini OÜ juhatuse liige viibis õpingute tõttu eemal; piiriäärses piirkonnas kontrollib politsei sageli dokumente ning iga kord volikirja tegemine oleks tülikas olnud. Ta on Raigrod OÜ-s mõningate vahedega aastaid töötanud – piirkonnas ei ole loomakasvatuse valdkonnas teisi võimalusi. Loomad ostis ta Raigrod OÜ-lt põhjusel, et ta teadis neid loomi ja võis alustava ettevõtjana kindel olla, et need loomad on piirkonna oludega kohanenud.
12.3.3.PRIA märkis 03.08.2023. a otsuses, et Limousini OÜ selgitustes on vastuolu: Limousini OÜ oli varem selgitanud, et loomad viibivad lauda juures ja neid viiakse teise kohta suviti; hiljem aga selgitas, et teine isik transportis loomi korduvalt. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja ütlustest vastuolu („Karjatamisperioodil on kavas loomad viia eraldi karjamaale, loomad on hetkel sellel maa-alal, sest seal on ka minu loomade laut“ – dtl 421; „Raigrod OÜ on kasutajaks määratud, kuna kasutas seda [loomaveokäru] minu loomade transportimiseks, kui olin õpingutel“ – dtl 529). Vastustaja ei esitanud Limousini OÜ-le küsimust loomade transportimise kohta, vaid tegemist on muudele küsimustele antud vastustega. Limousini OÜ vastusest ei ilmne, et ta oleks soovinud vastustaja eest tegelikult toimunut varjata või moonutada.
12.3.4.Vastustaja pole väitnud, et Limousini OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (10 000 eurot) moodustas 1/3 väljamakstud toetussummast. Sõnnikulaotajat ei ostnud Limousini OÜ Raigrod OÜ-lt (nagu on vastustaja väitnud 02.12.2024. a avalduse p-s 15), vaid Raigrod OÜ juhatuse liikmelt kui eraisikult. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses sõnnikulaotaja ostule järelduste tegemisel ka tuginenud.
12.3.5.Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks ning et ta transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru ostmine ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.
12.3.6.Ka asjaolu, et Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri valiku kohta ei ole ebaratsionaalne. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele. Võttes arvesse, et Limousini OÜ tegevuse asukohaks olev kinnistu ja sellel asuv loomapidamishoone kuulub tema juhatuse liikmele (03.08.2023. a otsuse p 1.4), Limousini OÜ juhatuse liige oli omandanud veisekasvatustootja kutsetaseme 5 (dtl 168) ning Limousini OÜ kasutuses oli üle 29 ha põllumajandusmaad, ei ole alust kahelda Limousini OÜ väites, et tema juhatuse liige tegeles loomade hooldamisega. Vastustaja tõi kohtumenetluses uue väitena esile, et Raigrod OÜ müüs oma loomad ära, kuid jätkas kaebajate juures samade loomade eest hoolitsemist (02.12.2024. a avalduse p 15). Kuna vastustaja ei ole oma väite 5
kohta tõendeid esitanud, ei loe kohus nimetatud asjaolusid tuvastatuks ega tugine neile otsuse tegemisel (HKMS § 59 lg 4).
12.3.7.Ainuüksi asjaolud, et nii Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati mõnepäevaste vahedega ning nende äriühingute juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s töötanud, ei anna alust järelduseks, et kaebajad asutas Raigrod OÜ. Samuti puuduvad andmed, et Raigrod OÜ või tema juhatuse liige oleks olnud Limousini OÜ osanikuks. Võttes arvesse, et kaebajate juhatuse liikmed olid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpingukaaslased ja nad on selgitanud, et tegid erinevate dokumentide koostamisel koostööd, saab pidada vähemalt sama tõenäoliseks, et nad tegid koostööd ka osaühingute asutamise käigus.
12.4.PRIA 03.08.2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata.
12.4.1.PRIA on Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele: 1) Uraa OÜ traktori registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ ning Uraa OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Uraa OÜ juhatuse liige I.R. töötas Raigrod OÜ-s vabatahtlikuna 01.08.2000 kuni 27.02.2023; 3) Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma; 4) Uraa OÜ rentis Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku tehnikat. Asudes seisukohale, et Uraa OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: varaline seotus seisneb traktori ühises kasutamises ning tehinguline seotus loomade ostmises ja Raigrod OÜ-s töötamises. Kohtumenetluses osutas vastustaja täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus), Raigrod OÜ loomad asuvad Uraa OÜ-le väga lähedal ning Uraa OÜ sõlmis Raigrod OÜ-ga tehnika kasutuslepingu (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p-d 14 ja 15).
12.4.2.Uraa OÜ selgitas nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas traktorit tema loomadele sööda ja vee lisamiseks ajal, mil ta viibis eemal ning registreerimistunnistusele tehti kanne politseiga lahkhelide vältimiseks.
12.4.3.Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks ning abistas Uraa OÜ-d loomade hooldamisel tasuta, ei võimalda teha järeldust, et traktori ostmine ei aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Uraa OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus traktori järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.
12.4.4.Ka asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele. Vastustaja pole väitnud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (4500 eurot) moodustas 15% väljamakstud toetussummast.
12.4.5.Võttes arvesse, et Uraa OÜ juhatuse liige oli varem Raigrod OÜ-s töötanud ning äriühingute tegevuskohad on lähestikku, saab pidada Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tegevuseks vajaliku tehnika rentimist ratsionaalseks otsuseks. Rendilepingus ei ole märgitud tehnika täpsemat koosseisu ning Uraa OÜ pole tõendanud, et ta tasus Raigrod OÜ-le rendilepingus ettenähtud renti. Need asjaolud ei ole siiski piisavalt kaalukad, et pidada rendilepingut näiliseks tehinguks. Leping on sõlmitud 01.08.2021, mil Uraa OÜ-le polnud veel toetust määratud. Saab pidada tõenäoliseks, et leping sõlmiti selleks, et tõendada Uraa OÜ taotluses esitatud äriplaani elluviimise võimekust ning lepingupooltel puudus toona üksikasjalikumate kokkulepete järele vajadus. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et Uraa OÜ-l polnud tegelikkuses toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikku tehnikat.
12.5.Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebajate äriplaan ja investeeringud lõid soodsa võimaluse ühiseks majandustegevuseks ning kaebajad olid nii geograafiliselt, 6
tehinguliselt kui isiklikult tihedalt omavahel seotud. Samas ei tekkinud kohtul asja materjalide põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt vaidlusalust toetust saama või toetuse saamise tingimusi täitma.
12.5.1.Vaidlust pole selles, et mõlemad kaebajad märkisid toetuse taotluses kavandatava tegevuse asukohaks ühe ja sama kinnistu (Liiva kinnistu; katastritunnus 45401:003:0215) ning et see kinnistu kuulub T.T.-le, Limousini OÜ juhatuse liikmele. Nimetatud asjaolud olid vastustajale taotluste esitamise ajal teada. Uraa OÜ esitas toetustaotluse menetlemise käigus PRIA-le 01.08.2020 sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt andis T.T. Uraa OÜ-le kasutamiseks loomakasvatushoone (dtl 41). Lepingus on märgitud loomakasvatushoone asukohaks katastriüksus 45401:003:0053. Samas selgitas Uraa OÜ enne toetuse määramist, s.o 15.10.2021. a vastuses PRIA 11.10.2021. a järelepärimisele, et ta paigutab loomad talveperioodil Liiva kinnistul asuvasse loomakasvatushoonesse, mida ta kasutab rendilepingu alusel; Liiva kinnistul asub mitu loomakasvatushoonet ning loomad hakkavad asuma erinevates ja selgelt eraldatud hoonetes (dtl 536). Seega pole poolte vahel vaidlust ka selles, et Uraa OÜ loomad asusid Liiva kinnistul ning Uraa OÜ kasutas seal asuvat loomakasvatushoonet (sõltumata sellest, kas ta oli selleks sõlminud kirjaliku lepingu). PRIA otsustest nähtuvalt lähtus PRIA asjaolust, et kaebajate loomad asusid samal katastriüksusel (Limousini OÜ otsuse p 1.34) ja samal karjamaal (Uraa OÜ otsuse p 1.38). Vastustaja on jätnud arvestamata kaebajate väidetega, mille kohaselt olid karjamaad eraldatud karjustega, need ei asunud samal massiivil ning olid varustatud äriühingute nime kandvate siltidega. Kohtumenetluses märkis vastustaja, et kaebajate tegevuskohtade läheduse tõttu „ei ole välistatud, et loomade pidamine ei ole eraldatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse tegelikkuses ühiselt“ (vastustaja 02.12.2024. a avalduse p 14). Vastustaja ei selgitanud haldusega vaidemenetluses välja, kas kaebajate loomad olid eraldatud või mitte. Ebaselgust, mis on tingitud nii kaebajate esitatud ortofoto ja siltide tähelepanuta jätmisest kui ka kohapealse kontrolli läbi viimata jätmisest, ei saa tõlgendada kaebajate kahjuks. Seepärast ei loe kohus tõendatuks vastustaja väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa omistada kaalukat tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul.
12.5.2.Asjas pole vaidlust selle üle, et Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu. Vastustaja asus Uraa OÜ otsuses seisukohale, et laenude võtmine ei ole keelatud tegevus, kuid tegemist on Limousini OÜ ja Uraa OÜ vahelise tehingulise seosega. Kohus nõustub vastustaja järeldusega. Siiski ei piisa nimetatud seisukohast, et järeldada sellest toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomist. Vastustaja on vaidlustatud otsustes lähtunud ekslikult arusaamast, et kunstlike tingimuste loomise tuvastamiseks piisab kaebajate ühise tegutsemise tuvastamisest. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes välja selgitanud ega põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas laenutehing toetuse tingimustele vastamist ja kaebajatele määratud toetuse eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et laenutehing oleks takistanud kaebajatel äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või et Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma saavutada omavahendite arvel. Sama hinnang kehtib ka lepingutes ettenähtud renditasude maksmata jätmise ja intressi tasumise kohustuse puudumise kohta.
12.5.3.Kohus ei pea probleemseks asjaolu, et kaebajate vastused PRIA järelepärimistele, vaided ja kaebused on sarnase sisuga. Kohus nõustub, et dokumentide koostamisel ja esitamisel abistamine osutab isikutevahelisele seotusele. Siiski puudub sellel asjaolul praeguses asjas äratuntav seos toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.
12.5.4.Vaidlustatud otsuste kohaselt varjasid kaebajad toetuse taotlemisel omavahelisi tegelikke majanduslikke suhteid. Kuna otsustes ei ole täpsustatud, milliseid majanduslikke suhteid on silmas peetud, ei pea kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.
12.5.5.Mõlema kaebaja juhatuse liikmed olid omandanud loomakasvatuseks vajaliku kutsetaseme, mistõttu pole alust kahtluseks, et tegemist oli variisikutega. Nende käsutuses või kasutuses olid nii loomade pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis 7
kavandatud investeeringud. Võttes arvesse, et vaidlusalune toetus on mõeldud põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale, ei saa kaebajatelt eeldada kogemusi ja oskusi, mis peavad olema kogenud põllumajandustootjal.
12.6.Vaidlustatud otsustes esile toodud asjaolud ei jäta kahtlust, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja isiklikult seotud. Vastustaja ei ole aga suutnud üksnes dokumentaalse teabe põhjal põhjendada ja tõendada, et toetuse määramise eesmärk jäi kaebajate ühise tegutsemise tõttu saavutamata. Seepärast puudub alus hinnanguks, et kaebajad lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult. Seega ei olnud PRIA-l alust tunnistada kaebajate toetuste määramise otsuseid EL määruse 2021/2116 art 62 alusel kehtetuks.
12.7.PRIA tunnistas Uraa OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks ka põhjusel, et Uraa OÜ-l puudus nõutav omatoodetud müügitulu. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 alates 14.03.2021 kehtiva redaktsiooni seletuskirjast nähtub selgelt määrusandja tahe anda taotlejale müügitulu nõude täitmiseks kaks majandusaastat, mitte kaks aastat. Uraa OÜ-l tuli tagada 4000 eurot ületav omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu hiljemalt 31.07.2024. Kuna 03.08.2023. a otsuse tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi alusel toetuse tagasinõudmiseks alus.
12.8.Kuna kohus tühistas PRIA 03.08.2023. a otsused, millega otsustati muu hulgas jätta kummalegi kaebajale toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tuleb vastustajal otsustada nimetatud toetussummade väljamaksmise üle uuesti.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus tõlgendas siseriiklikku õigust ekslikult liiga kitsalt, jättes ebaõigesti kohaldamata tulumaksuseaduse ning arvestamata Euroopa Liidu õiguse, mis on otsekohalduv.
13.1.Ettevõtjate seotust hinnates tuleb konkurentsiõiguse sisustamisel arvestada ka tulumaksuseaduse ning Euroopa Liidu õigusega. Seega jõudis halduskohus ebaõigele järeldusele, et PRIA kohaldas 2023. a otsustes Määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti.
13.1.1.Määruse nr 53 § 3 lg 6 järgi ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale, kes ei tohi meetme Määruse § 14 lg 5 järgi kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni olla ÄS § 6 tähenduses tütarettevõtja ja tema üle ei tohi omada KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine ettevõtja.
13.1.2.Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille järgi võib formaalselt erinevad ettevõtjad lugeda sisuliselt üheks ettevõtjaks. Selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, tuleb arvesse võtta kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõttega ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda, mistõttu ei saa neid ammendavalt loetleda. Hindamisel peab arvesse võtma kõiki tõendeid ettevõtjate vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja juriidiliste seoste kohta (vt Riigikohtu 18.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1287).
13.1.3.Lisaks tuleb ettevõtjate vahelisi seoseid hinnates arvestada ka Euroopa Liidu otsekohalduva õigusega. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse andmise õiguslik alus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art-st 19, mille lõike 3 kohaselt võib põllumajandustootja majapidamise liikmeks pidada füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale või rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja arvatatud põllumajandusettevõtte töötajad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p d kohaselt on põllumajandusliku majapidamise mõiste 8
avatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art-s 4. Nimetatud artikli kohaselt moodustavad põllumajandusliku majapidamise kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Eeltoodust tulenevalt käsitletakse ettevõtjaid, kes tegutsevad sisuliselt ühise põllumajandusliku majapidamisena ning on üksteisest sõltuvad, st tegutsevad üksteise toel ning kasutavad varasid ühiselt, ühe põllumajandusliku majapidamisena, kellele kehtivad toetuse saamiseks sätestatud tingimused ühiselt. Seega ei ole ettevõtjate ühiselt tegutsemise tuvastamisel oluline mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Toetuse saamise tingimuste tegeliku täitmise kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta ka õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke seoseid.
13.1.4.KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on lisaks asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Nimetatud normidest lähtuvalt võib valitsev mõju seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.
13.2.PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et mõlemad kaebajad olid võimelised iseseisvalt toetuse saama või toetuse saamise tingimusi täitma, mistõttu ei ole kunstlike tingimuste objektiivne koosseis tõendatud. Määruse nr 53 § 3 lg 6 objektiivne koosseis on kunstlikult täidetud juhul, kui näiliselt iseseisvatele ettevõtjatele määratud ja makstud toetus koondub seotud isikute või ettevõtete võrgustikele, olenemata sellest, kas toetus oli selliste ettevõtete majandustegevusele vajalik või aitas nende majandustegevust edendada. Arvestades, et halduskohus jõudis tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates järeldusele, et kaebajad on omavahel ning Raigrod OÜ-ga seotud, tuleb jaatada asjaolu, et sisuliselt on kaebajate toetused koondunud seotud ettevõtetele, kes on kõik toetustest kasu saanud.
14.Kaebajad palusid vastustes apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.1.Apellatsioonkaebuse väited, et halduskohus tõlgendas tulumaksuseadust valesti, on paljasõnalised ning ainetud.
14.2.Kaebajad ei nõustu PRIA tõlgendusega KonkS § 2 lg 4 osas. Äriühingute vahel ei esinenud kontserni suhet. PRIA otsus kogu toetuse tagasinõudmise kohta tugines oletustele ning sellega rikuti õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Tunnistaja Rain Varese ütlused 09.01.2025 toimunud kohtuistungil kinnitasid, et kaebajad tegid toetuse saamisel äriplaanijärgseid investeeringuid, pidasid loomi, täitsid koolituskohustused ja ärilised eesmärgid.
14.3.PRIA-l oli aega ja võimalusi ettevõtjate vaheliste organisatsiooniliste, majanduslike ja juriidiliste sidemete kindlaks tegemiseks. Kuna PRIA ei ole vastavaid sidemeid suutnud seni tõendada, on vastustaja vastavad väited ainetud. PRIA ei ole oma 03.08.2023. a otsustes näidanud, kes oli kunstlike tingimuste looja ning kuidas tõendatud asjaolud seostuvad normide rikkumisega.
14.4.Euroopa Kohtu praktikast (C-708/22; C-437/22) tuleneb, et kunstlike tingimuste tõendamiseks peavad olema täidetud nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. PRIA ei ole tõendanud, et toetuse saamise formaalselt täidetud tingimused jätsid täitmata normi eesmärgi; kaebajatel puudus iseseisev kontroll oma majandustegevuse üle ja et tingimused loodi sihilikult toetuse saamiseks keelatud viisil. PRIA oletused ei asenda tõendeid. Kaebajad tegutsesid reaalselt, tegid investeeringud, pidasid loomi ja täitsid äriplaanid. Toetuse määramise eesmärk ei jäänud täitmata.
9
14.5.Apellatsioonkaebuses viidatud asjaolud (laenutehingud, sama katastriüksuse kasutamine, ühised tehingupartnerid) ei näita ei kontsernikuuluvust ega valitseva mõju olemasolu. Need viitavad pigem ääremaal tegutsevate ettevõtjate pragmaatilisele koostööle.
14.6.Uraa OÜ lisas, et kui tegu oleks kontserniga, siis emaettevõte peaks saama tütarettevõttest kasu ja aitama tütarettevõtet, kui on rasked ajad. Pärast PRIA toetuse tagasinõuet ei saanud kaebaja oma ettevõttega majanduslikult edasi tegeleda ja varad ei läinud Raigrod OÜ-le. Seega kontserni mõistet ei saa kasutada. On olnud ainult hea tava.
15.Vastustaja esitas enda vastuväited kaebajate seisukohtadele.
15.1.Vastustaja jääb seisukohale, et ta tuvastas vaidlustatud haldusaktides õiguspäraselt ettevõtjate vahelise seotuse ning kunstlike tingimuste loomise osas on täidetud nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Vastustaja hinnangul on ettevõtjate vahelise seotuse tuvastamisel asjakohane lähtuda ka Euroopa Liidu õigusest ning analoogia korras ka TuMS § 8 käsitlusest. Seda lähenemist kinnitab ka senine kohtupraktika (nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-16-1220; Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-22-2659). Omavahel seotud ettevõtjate käsitlemist toetuse saamise tingimustele vastamise kontekstis ning neile ühiste piirmäärade kohaldamist on kohtud jaatanud ka teiste toetusmeetmete vaidlustes, leides, et tulumaksuseaduse kohaldamine on analoogia korras põhjendatud (kohtuotsuseid asjades nr 3-22-2285 ja 3-22-679).
15.2.KonkS § 2 lg 4 ei sätesta ammendavalt, kuidas valitsev mõju võib avalduda. Sättes on välja toodud küll mõned võimalused, kuidas mõjutamine võib avalduda, aga see ei tähenda, et mõjutamine ei võiks avalduda teistsugusel viisil. Kuivõrd konkurentsiseadus jätab valitseva mõju avaldumise viisid avatuks, on PRIA tuginenud sätte sisustamisel analoogia korras tulumaksuseadusele.
15.3.Kaebajate väide, et PRIA on tuginenud oletustele ega ole seostanud tuvastatud asjaolusid normide rikkumisega, on alusetu. PRIA leidis, et kaebajad ja Raigrod OÜ on majanduslikult seotud ja nende tegutsemist tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena, mistõttu ei ole täidetud toetuskõlbulikkuse nõue (olla iseseisev põllumajandustootja).
15.4.Kaebajad ei eita asjaolu, et ettevõtjad teevad omavahel koostööd. Kuigi ettevõtjate vahelist koostöö tegemist toetatakse teatud maaelu arengu meetmete raames, siis vaidlusaluse meetme osas sellist eesmärki arengukavas ega ka Määruse eelnõu seletuskirjas märgitud ei ole.
15.5.Selles, kes kunstlikud tingimused toetuse saamiseks lõi, ei saa vaidlust olla. Kunstlikud tingimused loob isik, kes püüab alusetult toetusele ligi pääseda. PRIA on vaidlustatud haldusaktides kunstlike tingimuste loomist ette heitnud mõlemale kaebajale ning leidnud, et kaebajad on loonud toetuse saamiseks kunstlikud tingimused koos Raigrod OÜ-ga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
17.Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. PRIA apellatsioonkaebuse sisust nähtuvalt ei vaidlusta vastustaja halduskohtu otsuse neid põhjendusi ja järeldusi, milles halduskohus analüüsis PRIA 03.08.2023. a otsuste õiguslikke aluseid (otsuse põhjendava osa p-d 25-29.5) ning leidis, et kuna 03.08.2023. a otsuste tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi alusel toetuse tagasinõudmiseks alus (otsuse põhjendava osa p-d 70-75). Kuna vastustaja ei 10
ole eelnimetatud osas halduskohtu otsuses toodud järelduste suhtes vastuväiteid esitanud, siis ei analüüsi ka ringkonnakohus käesolevas otsuses neid halduskohtu otsuse põhjendusi ja järeldusi täpsemalt.
18.Ringkonnakohus nõustub PRIA apellatsioonkaebusega osas, mille kohaselt vastustaja leiab, et halduskohus tõlgendas ekslikult siseriiklikku õigust liiga kitsalt.
18.1.Halduskohus leidis vaidlusaluse otsuse p-des 30-31 nimelt, et kõnealust toetust võis taotleda noor põllumajandustootja EL määruse nr 1305/2013 art 2 lg 1 p n tähenduses ning Euroopa Kohus on asunud sarnase sisuga varasema määruse tõlgendamisel seisukohale, et liikmesriigid võivad täpsustada tingimusi, mille alusel saab järeldada, et toetuse taotleja on põllumajandusettevõtte juht. Täpsustavad normid peavad tagama, et isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle (vt nt C-592/11: Ketelä, p 55). Halduskohus märkis, et Eesti õiguses on selliseks normiks Määruse nr 53 § 3 lg 6, mille kohaselt ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale (Määruse nr 53 § 14 lg 6). Vastustaja selgituse kohta, et kohtupraktikas on Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamisel tuginetud ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1, leidis halduskohus, et ta ei pea seda praeguses asjas võimalikuks, kuna Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei piisa ühise majandusliku huvi sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam ja TuMS § 8 lg 1 kohaldamiseks puudub ka vajadus, sest Määruse nr 53 § 3 lg 6 näol on valdkondlik norm olemas.
18.2.Ringkonnakohus halduskohtu sellekohase seisukohaga ei nõustu. TuMS § 8 lg 1 sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Vastustaja leidis ringkonnakohtu hinnangul iseenesest õigesti, et omavahel seotud ettevõtjate käsitlemist toetuse saamise tingimustele vastamise kontekstis on kohtud jaatanud ka teiste toetusmeetmete vaidlustes, leides, et TuMS-i kohaldamine on analoogia korras põhjendatud (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 323-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-2285, 3-22-1744 ja 3-22-2659). Kuigi halduskohus viitas ka sellele, et Tartu Ringkonnakohus kohaldas TuMS § 8 lg-t 1 analoogia korras asjas, kus ei olnud toetuse andmise tingimusi reguleerivas määruses normi, mille sisu sarnaneks Määruse nr 53 § 3 lg-le 6 (Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1474, p 24), siis on kohtud iseenesest TuMS § 8 lg-1 kohaldamist aktsepteerinud ka käesoleva asjaga analoogsel juhul, so kohtuasjas 3-22-2659. Nimetatud asjas taotleti samuti toetust Määruse nr 53 alusel ja PRIA tunnistas kehtetuks varasema toetustaotluse rahuldamise otsuse, jättis osa toetusest välja maksmata ja nõudis osa toetusest tagasi, viidates oma otsuse alusena Määruse nr 53 § 3 lg-le 6 ja tuvastades kaebaja ning FIE ühe majandusüksusena tegutsemise läbi EL määruse nr 1307/2013 art 4 ja TuMS § 8 lg 1. Halduskohus jättis taotleja kaebuse rahuldamata ja see otsus jõustus, kuna Riigikohus ei võtnud menetlusse kaebaja kassatsioonkaebust. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust tõlgendada Määruse nr 53 § 3 lg 6 nii kitsalt, et selle kohaldamisel ja sisustamisel ei tohi PRIA isikute seotuse hindamisel tugineda mh ka TuMS § 8 lg-le 1.
19.Eeltoodu ei too siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, sest vaatamata sellele, et halduskohtu hinnangul oli lubamatu tugineda ettevõtjate seotust hinnates tulumaksuseadusele, jõudis halduskohus otsuse põhjendava osa p-des 60 ja 68 tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates järeldusteni, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja isiklikult seotud. Sellele vaatamata, et halduskohus tuvastas Limousini OÜ, Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotuse, ei jätnud kohus esitatud kaebusi rahuldamata, vaid rahuldas need põhjusel, et PRIA ei ole asja materjalidega tõendanud, et kaebajad lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult, kuna kunstlike tingimuste loomise objektiivne koosseis on veenvalt 11
tõendamata. Selle halduskohtu seisukohaga ringkonnakohus tulenevalt asja materjalidest, sh 09.01.2025 toimunud istungil antud seletustest ja tunnistaja R. Varese ütlustest, nõustub.
20.Esitatud apellatsioonkaebuses on vastustaja küll selgitanud, mida tema arvates kunstlike tingimuste loomise objektiivse koosseisu kontrollimisel tuleb tuvastada ja leidnud, et sätte objektiivne koosseis on täidetud juhul, kui näiliselt iseseisvatele ettevõtjatele määratud ja makstud toetus koondub seotud isikute või ettevõtete võrgustikele.
20.1.Samas ei ole vastustaja esitatud apellatsioonkaebuses kuidagi ümber lükanud halduskohtu poolt asja läbivaatamise käigus tuvastatut ega ka seisukohti, mille alusel halduskohus leidis, et kunstlike tingimuste loomise objektiivne koosseis on tõendamata: 1) ainuüksi asjaolu, et Raigrod OÜ ei kvalifitseeruks ise põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlejaks, ei võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud toetust kuritarvituse teel saada, ning PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Raigrod OÜ mõjutas või juhtis kaebajate tegevust või oli tema tahe muul moel suunatud toetusraha saamisele; 2) PRIA 03.08.2023. a otsuse kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Limousini OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata; 3) PRIA otsuses esile toodud asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l puudus iseseisev majandus- või tootmistegevus või et tema juhtimine oli Raigrod OÜ kontrolli all. Vastustaja pole väitnud, et Limousini OÜ-le määratud toetus on koondunud Raigrod OÜ kätte ja seda ei nähtu ka asja materjalidest; 4) pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks ning et ta transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru ostmine ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud; 5) asjaolu, et Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri valiku kohta ei ole ebaratsionaalne ja vastustaja ei väida, et tehing ei vastanud turutingimustele; 6) üksnes asjaolud, et nii Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati 2020. a augustis (so mitte vahetult enne 2021. a toetustaotluste esitamist) ning nende äriühingute juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s töötanud, ei anna alust järelduseks, et kaebajad asutas Raigrod OÜ; 7) PRIA 03.08.2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ei osuta Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata; 8) pole tõendatud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte, Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (4500 eurot) moodustas üksnes 15% väljamakstud toetussummast; 9) pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks ning abistas Uraa OÜ-d loomade hooldamisel tasuta, ei võimalda teha järeldust, et traktori ostmine ei aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Uraa OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus traktori järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud; 10) asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele, samuti pole vastustaja väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele; 11) Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tegevuseks vajaliku tehnika rentimiseks 01.08.2021 sõlmitud rendilepingut, mil Uraa OÜ-le polnud veel toetust määratud, ei ole alust pidada näiliseks tehinguks; 12) PRIA ei selgitanud haldus- ega vaidemenetluses välja, kas kaebajate loomad olid eraldatud või mitte ning kaebajate esitatud ortofoto ja sildid jäeti tähelepanuta. Seega ei loe kohus tõendatuks vastustaja väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt ja eeltoodu tõttu ei saa omistada kaalukat tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul; 13) PRIA pole vaidlustatud otsustes välja selgitanud ega põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas kaebajatevaheline laenutehing toetuse tingimustele vastamist ja kaebajatele määratud toetuse 12
eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et laenutehing oleks takistanud kaebajatel äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või, et Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma saavutada omavahendite arvel; 14) dokumentide koostamisel ja esitamisel abistamine osutab isikutevahelisele seotusele, kuid sellel puudub äratuntav seos toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.
20.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et äriühingute vahelised isikulised, varalised ja tehingulised seosed võivad osutada sellele, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult ning seetõttu tuleb neid hinnangu andmisel arvesse võtta, kuid oluline on silmas pidada ka seda, et ainuüksi asjaolust, et äriühingud moodustavad ühtse põllumajandusliku majapidamise, ei saa automaatselt järeldada, et äriühingutel oli eesmärk täita toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult (Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859, p-d 16 ja 18). Nagu eelpool juba märgitud, analüüsis halduskohus asja materjale ning ka kohtuistungil kuuldut ja leidis, et tal ei tekkinud asja materjalide põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt vaidlusalust toetust saama või toetuse saamise tingimusi täitma ning mõlema kaebaja juhatuse liikmed olid omandanud loomakasvatuseks vajaliku kutsetaseme, nende käsutuses või kasutuses olid nii loomade pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis kavandatud investeeringud. Seega leidis halduskohus põhjendatult, et kunstlike tingimuste loomise objektiivne koosseis on käesolevas asjas vastustaja poolt veenvalt tõendamata ja kaebajate kaebused tuleb rahuldada.
21.Eeltoodust tulenevalt jääb PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Limousini OÜ esitas taotluse apellatsioonimenetluse kulude (õigusabikulud) summas 300 eurot, väljamõistmiseks, esitades Erovik Õigusbüroo OÜ arve nr 55-2025. Arvelt nähtub kaebajale osutatud teenus ehk vastuse koostamine apellatsioonkaebusele käesolevas asjas ja selle hind ilma käibemaksuta. Kuna PRIA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb PRIA-lt kaebaja apellatsioonimenetluse kulud summas 300 eurot kaebaja kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.