Limousini OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsuse nr 13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/570-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus välja Uraa OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/542-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus välja
Menetlusosalised
Kaebaja Limousini OÜ, esindaja Taavi Tenson Kaebaja Uraa OÜ, esindaja Inna Roosmann Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindajad Lisbet Sadam ja Jaanika Täpsi
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus, istung 9. jaanuaril 2025
RESOLUTSIOON
Rahuldada Limousini OÜ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsus nr 13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023. a vaideotsus nr 13-30.1/23/570-1 ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Limousini OÜ 11. detsembri 2022. a maksetaotlust uuesti lahendama.
2.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Limousini OÜ kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
3.Rahuldada Uraa OÜ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 3. augusti 2023. a otsus nr 13-30.1/23/511 ja 8. septembri 2023. a vaideotsus nr 13-30.1/23/542-1 ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit Uraa OÜ 29. juuli 2022. a maksetaotlust uuesti lahendama.
4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Uraa OÜ kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
3-23-2219
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Limousini OÜ
1.Limousini OÜ esitas 31. augustil 2021 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Ta taotles toetust loomaveokäru ning heina ja silo rullimise pressi ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000 eurot.
2.PRIA rahuldas 20. oktoobri 2021. a otsusega nr 13-30.1/21/753 Limousini OÜ toetustaotluse (taotlustoimiku nr 61002100043) ning talle maksti välja 30 000 eurot. Pärast toetuse määramist aktsepteeris PRIA Limousini OÜ muudatustaotluse, soetamaks ka niiduki ja sõnnikulaoturi.
3.PRIA tegi 3. augustil 2023 otsuse nr 13-30.1/23/510, millega tunnistas 20. oktoobri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/753 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Limousini OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Otsuse kohaselt on Limousini OÜ, Uraa OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) § 3 lg 6 sätestab, et toetust ei saa taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Toetuse saajate sihtgruppi ei kuulu ühiselt tegutsevad ettevõtjad, kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel, saamaks toetus lubamatus määras. Limousini OÜ lõi kunstlikult tingimused, et saada toetust investeeringuteks, mida saab kasutada majandustegevuseks koos Raigrod OÜ-ga ja Uraa OÜga. Raigrod OÜ kasutas Limousini OÜ-le määratud toetuse eest soetatud loomaveokäru ning Limousini OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Uraa OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja Limousini OÜ juhatuse liikmele kuuluva loomakasvatushoone rentimine Uraa OÜ-le.
4.Limousini OÜ esitas 21. augustil 2023 vaide, mille PRIA jättis 8. septembri 2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/23/570-1 rahuldamata. 2(19)
3-23-2219
5.Limousini OÜ esitas 5. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 3. augusti 2023. a otsuse nr 13-30.1/23/510 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/570-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus 10 000 eurot välja (haldusasi nr 3-23-2291).
6.Tartu Halduskohus võttis 25. oktoobri 2023. a määrusega Limousini OÜ kaebuse menetlusse.
7.Vastustaja esitas 22. novembril 2023 vastuse kaebusele. Uraa OÜ
8.Uraa OÜ esitas 31. augustil 2021 PRIA-le põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse. Toetust taotleti frontaallaaduri ja ratastraktori ostmiseks ning muude põllumajanduslike toodete tootmise alustamise alaste tegevuste jaoks kogusummas 40 000 eurot.
9.PRIA rahuldas 22. oktoobri 2021. a otsusega nr 13-30.1/21/777 Uraa OÜ toetustaotluse (taotlustoimiku nr 61002100038) ning talle maksti välja 30 000 eurot.
10.PRIA tegi 3. augustil 2023 otsuse nr 13-30.1/23/511 (parandatud 7. augusti 2023. a õiendiga), millega tunnistas 22. oktoobri 2021. a otsuse nr 13-30.1/21/777 kehtetuks, jättis välja maksmata toetuse summas 10 000 eurot ja nõudis Uraa OÜ-lt tagasi toetuse summas 30 000 eurot. Otsuse kohaselt on Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ omavahel seotud ettevõtted. Uraa OÜ loodi selleks, et taotleda toetust investeeringutele, mida saab kasutada ühiselt koos Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga. Raigrod OÜ kasutas Uraa OÜ-le määratud toetuse eest soetatud traktorit ning Uraa OÜ ostis temalt loomad. Seotusele Limousini OÜ-ga osutavad laenutehingud, loomade karjatamine samal katastriüksusel ja loomakasvatushoone rentimine Limousini OÜ juhatuse liikmelt. Samuti ei täitnud Uraa OÜ määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oleks taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro.
11.Uraa OÜ esitas 16. augustil 2023 vaide, mille PRIA jättis 8. septembri 2023. a vaideotsusega nr 13-30.1/23/542-1 rahuldamata.
12.Uraa OÜ esitas 1. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 3. augusti 2023. a otsuse nr 13-30.1/23/511 ja 8. septembri 2023. a vaideotsuse nr 13-30.1/23/542-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta määratud toetus 10 000 eurot välja (haldusasi nr 3-23-2170).
13.Tartu Halduskohus võttis 6. oktoobri 2023. a määrusega Uraa OÜ kaebuse menetlusse.
14.Vastustaja esitas 24. novembril 2023 vastuse kaebusele. Asjade liitmine
15.Kohus liitis 22. detsembri 2023. a määrusega haldusasjad nr 3-23-2219 ja nr 3-23-2170 ühte menetlusse ning otsustas liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-23-2219. 3(19)
3-23-2219
16.Kohus kohustas 5. novembri 2024. a määrusega vastustajat esitama täiendavad dokumendid ja seisukoha. Vastustaja esitas dokumendid ja seisukoha 2. detsembril 2024.
17.Uraa OÜ ja Limousini OÜ esitasid täiendavad seisukohad vastavalt 10. detsembril 2024 ja
12.detsembril 2024.
18.Asjas toimus 9. jaanuaril 2025 kohtuistung.
19.Uraa OÜ esitas täiendavad seisukohad 11. jaanuaril 2025, 18. jaanuaril 2025 ja 14. veebruaril 2025 ning Limousini OÜ 18. jaanuaril 2025. Vastustaja esitas täiendava seisukoha
22.jaanuaril 2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
20.Limousini OÜ põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
20.1.Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist – kõik ettevõtjatevahelise koostöö indikatsioonid ja ääremaal tegutsemise spetsiifilised eripärad tõlgendati kaebaja kahjuks. Vastustaja etteheited on alusetud ja kunstlikud ning need põhinevad eelarvamustel, oletustel ja ebaõigetel tõlgendustel, mitte tõenditel.
20.2.PRIA otsuse kohaselt ei ole toetuse saajate sihtgrupiks ühiselt tegutsevad ettevõtjad, kelle teatud majanduslikud huvid langevad kokku ja kes tegutsevad ühise majandustegevuse arendamise ja kulude optimeerimise nimel, saamaks toetust lubamatus määras. See mõttekäik tuleks jätta tähelepanuta, sest ei tulene õigusaktist, vaid moonutatud kujul määruse nr 53 seletuskirjast. PRIA väitel osutavad Limouisini OÜ ja Uraa OÜ seotusele loomakasvatushoone rent, loomade paiknemine samal katastriüksusel ja omavahelised laenutehingud. Isegi kui need väited oleksid täielikult tõesed, ei viita need kontsernile, ühisele majandustegevusele ega valitseva mõju olemasolule. Niisugune käitumine on piirkonna eripära ning vastab maaelu arengukava eesmärkidele. Kaebaja esitas toetuse taotlemisel rendilepingu, mille alusel rendib Uraa OÜ kaebajalt maid ja lauta. Hooajatöödel aitavad väikeses kogukonnas üksteist kõik teravilja- ja loomakasvatajad. Ka intressita laenu andmist ei peeta seal normivastaseks. Kaebajale ei ole arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel emaettevõtja ning milles seisneb oluline mõjutamine. Selline karm ja sisustamata jäetud etteheide viib kaebaja laostumiseni. PRIA järeldas asjaolust, et Raigrod OÜ juhatuse liige oli märgitud kaebaja loomaveokäru kasutajaks, et Raigrod OÜ oli tegelik kasusaaja, kuid ei selgitanud, millist kasu Raigrod OÜ sai. Raigrod OÜ kasutas kaebaja loomaveokäru kaebaja abistamiseks, kui kaebaja juhatuse liige ei saanud õpingute tõttu loomade eest hoolitseda.
20.3.Vastustaja ei andnud kaebajale ühtegi soovitust, mis oleks võinud kaebajal võimalikke minetusi ennetada või kahtlusi juba eos kummutada, kuigi vastustajal on PRIA põhimääruse § 8 kohaselt kohustus korraldada oma tegevusvaldkonnas koolitusi ja nõustamist.
21.Uraa OÜ põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
21.1.Toetuse tagasinõudmise otsus ei järgi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärke soodustada ettevõtjatevahelist koostööd ja äärealadel tegutsemise jätkumist – kõik ettevõtjatevahelise koostöö indikatsioonid ja ääremaal tegutsemise spetsiifilised eripärad tõlgendati kaebaja kahjuks. 4(19)
3-23-2219
21.2.Kaebaja ei moodusta Limousini OÜ-ga ja Raigrod OÜ-ga kontserni. Kaebajale ei ole arusaadav, milline ettevõte on PRIA väitel emaettevõtja ning milles seisneb oluline mõjutamine. Selline karm ja sisustamata jäetud etteheide viib kaebaja laostumiseni. Väikeses kogukonnas ei ole naabrite appikutsumises midagi keelatut ega loomuvastast. Samuti ei peeta seal normivastaseks laenu andmist intressita või ka pikaks ajaks, isegi põlvkondadeüleselt.
21.3.Otsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1, 2, 5 ja 7 rikkumine. Kaebaja täitis 2022. a detsembriks määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse. Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus ei puutu kaebajasse, sest ta ei ole piimakarjakasvatusega tegelenud.
21.4.Kaebaja ei ole Raigrod OÜ-ga ja Limousini OÜ-ga lubamatult seotud. Kaebaja juhatuse liige ei eita, et ta töötas Raigrod OÜ-s – Räpina vallas ei ole palju lihaveiste kasvatajaid, kes oleksid nõus õpetama varasema valdkondliku töökogemuseta inimest. Kaebaja vormistas Raigrod OÜ ühe traktori kasutajaks põhjusel, et Raigrod OÜ aitas teda loomadele vee vedamisel, kui kaebaja pidi töö- ja elukorralduse tõttu eemal viibima. Samuti ei eita kaebaja, et ta ostis loomad Raigrod OÜ-lt – kelleltki tuli need ju osta. Eelnevast ei järeldu, et ühel ettevõttel oleks teise üle oluline mõju. Vastustaja on kaebajale ette heitnud, et ta võttis Limousini OÜ-lt laenu, venitas rendimaksetega, kasutas Limousini OÜ-ga sama katastriüksust ja koostas Limousini OÜ vaide oma arvutist. Selline käitumine on piirkonna eripära ning see vastab maaelu arengukava eesmärkidele. Kaebaja ja Limousini OÜ ei tegutse samal aadressil. Rendileping sõlmiti 2020. aastal, sest maa olemasolu oli toetuse saamiseks vajalik ning PRIA-le oli see info juba taotluse esitamise ajal teada. Kaebajal, Raigrod OÜ-l ja Limousini OÜ-l ei ole üksteist täiendavaid tegevusalasid ega samu töötajaid. Samuti pole nad lähikondsed.
21.5.Vastustaja ei andnud kaebajale ühtegi soovitust, mis oleks võinud kaebajal võimalikke minetusi ennetada või kahtlusi juba eos kummutada, kuigi vastustajal on PRIA põhimääruse § 8 kohaselt kohustus korraldada oma tegevusvaldkonnas koolitusi ja nõustamist.
22.Vastustaja taotleb kaebuste rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
22.1.Otsustes toodud järeldused põhinevad faktilistel asjaoludel, mille üle sisulist vaidlust ei ole. Kaebajad ei ole nõus tuvastatud asjaolude pinnalt tehtud järeldustega – seega on vaidlus tõendite piisavuse üle. Kaebustes ei ole esitatud asjaolusid ega täiendavaid tõendeid, mis otsuses esitatud järeldused ümber lükkaksid.
22.2.Maaelu arengu teatud meetmete raames (ühisprojektid, koostöö) toetatakse ettevõtjate vahelise koostöö tegemist, kuid vaidlusaluse meetme osas ei ole arengukavas ega määruse nr 53 eelnõu seletuskirjas sellist eesmärki märgitud.
22.3.Toetust saab taotleda ainult noore põllumajandustootja mõistele vastav isik. Määruse nr 53 kohaselt ei või taotleja olla tihedalt majanduslikult seotud teiste ettevõtjatega. Praeguses asjas on ettevõtjatevaheline ühine majanduslik huvi tuvastatud. Määruse nr 53 § 6 lg-s 1 on sätestatud toetuse piirmäär taotleja kohta. Kui ettevõtjad moodustavad ühise majandusüksuse, tuleb neid toetuse saamise tingimuste täidetuse korral käsitada ühe taotlejana.
22.4.Toetuse saamise tingimused olid täidetud kunstlikult – toetusest saavad kasu ühte majandusüksusesse kuuluvad ettevõtjad, sealhulgas ettevõtja, kes ei oleks kvalifitseerunud 5(19)
3-23-2219 toetuse taotlejaks. Sellise tegevusega üritati tahtlikult mööda minna toetuse maksimaalsest piirmäärast taotleja kohta.
22.5.PRIA ei pea konkreetse toetustaotluse kontrollitoimingute tegemisel andma võimalike minetuste ennetamiseks soovitusi – vastasel juhul puuduks kontrolli teostamisel igasugune mõte.
22.6.Uraa OÜ otsuses on ebaõigesti tuginetud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 2 – Uraa OÜ investeering oli kavandatud lihaveisekasvatuse valdkonnas.
22.7.Uraa OÜ suhtes tuleb määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud müügitulu tähtaega arvestada taotluse esitamise aastast arvates, mitte taotluse esitamise ajal kestnud majandusaasta lõpust, ning müügitulu nõue tuleb saavutada hiljemalt taotluse esitamisele vahetult järgnenud 24 kuu möödudes ehk taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021 ja tema majandusaasta algas 1. augustil. Uraa OÜ taotluse esitamisele järgnev vahetu 12 kuu pikkune majandusaasta oli perioodil 1. august 2021 kuni 31. juuli 2022 ning järgnev teine majandusaasta kehtis 1. augustist 2022 kuni 31. juuli 2023. Seega pidi Uraa OÜ täitma müügitulu kohustuse 31. juuliks 2023.
22.8.Limousini OÜ esitas küll kulutuste aruande hilinenult (20. novembri 2022 asemel 11. detsembril 2022), kuid nimetatud asjaolu ei olnud toetuse tagasinõudmise aluseks. Limousini OÜ-le määratud toetus nõuti tagasi üksnes põhjusel, et toetuse saamise tingimused loodi kunstlikult.
23.Kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemate seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus analüüsib esmalt PRIA 3. augusti 2023. a otsuste õiguslikke aluseid (I), võtab seejärel seisukoha määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamise (II), kunstlike tingimuste loomise (III) ja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu teenimise kohustuse täitmise (IV) osas ning lahendab kaebustes esitatud nõuded (V) ja menetluslikud küsimused (VI). I
25.Vaidlus puudutab kaebajatele määratud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust. Tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antava maaelu arengu toetusega, täpsemalt ettevõtlusega alustamise toetusega noortele põllumajandustootjatele EL määruse nr 1305/2013 art 19 lg 1 p a alapunkti i tähenduses.
26.Kaebajatele määrati toetus 2021. aastal, mil kehtis 19. novembril 2014 Riigikogus vastu võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS2015). Toetuse maksmisest keeldumise ja toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise otsused tehti 2023. aastal, mil kehtis 1. jaanuaril 2023 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS2023). ELÜPS2023 § 138 lg 1 kohaselt nõutakse ELÜPS2015 alusel antud toetus tagasi ELÜPS2023-s sätestatud alustel ja korras. Seega kuuluvad praeguses asjas kohaldamisele ELÜPS2023 sätted.
27.ELÜPS2023 § 132 lg 1 kohaselt kehtivad ELÜPS 2015 alusel antud õigusaktid kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini. Määrus nr 53 on 6(19)
3-23-2219 kehtestatud küll ELÜPS2015 alusel, kuid seda pole kehtetuks tunnistatud. Seega kuulub määrus nr 53 praeguses asjas kohaldamisele.
28.Kuna põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse tingimusi reguleeris ka EL määruse nr 1305/2013, tuleb toetuse saamisega seotud kohustuste täitmise hindamisel kohaldada lisaks määruses nr 53 sätestatule ka EL määruse nr 1305/2013 sätteid. Seevastu toetuse tagasinõudmist reguleerivad EL määruse nr 2021/2116 sätted, sest toetus nõuti tagasi pärast programmperioodi 2014–2020 lõppu.
29.PRIA vaidlustatud otsused on õiguslike aluste osas tõsiste põhjendamisvigadega. Nagu kohus 5. novembri 2024. a määruses märkis, tuleb haldusaktis esitada arusaadav põhjendus haldusakti õigusliku aluse täidetuse kohta. Selleks tuleb haldusmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga. Kui koosseise on mitu, tuleb iga koosseisu täidetust eraldi põhjendada. Vaidlustatud otsustes on küll esitatud nii faktilised asjaolud kui ka õigusnormid, kuid osa õigusnormidest on jäetud kohaldamata.
29.1.PRIA 3. augusti 2023. a otsuses, millega tunnistati Limousini OÜ taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, on viidatud järgmistele õiguslikele alustele: EL määruse 2021/2116 art 62, ELÜPS2023 § 64 lg 4 p 1, § 65 lg 4 p-d 1 ja 4, § 66 lg-d 3 ja 4 ning § 123 lg 1, samuti määruse nr 53 § 3 lg 6, § 14 lg 2 p-d 1, 2 ja 5 ning § 15 lg 1. PRIA 3. augusti 2023. a otsuses, millega tunnistati Uraa OÜ taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, on viidatud suures osas samadele normidele. Viidatud ei ole üksnes määruse nr 53 § 15 lg-le 1 ning täiendavalt on viidatud sama määruse § 14 lg 2 p-le 7.
29.2.Kummagi otsuse põhjendavas osas ei ole faktilisi asjaolusid seostatud määruse nr 53 § 14 lg 2 p-dega 1, 2 ja 7 ning § 15 lg-ga 1. Kuna PRIA ei kohaldanud neid norme, ei saanud vaidlustatud otsuseid nimetatud normide alusel teha. PRIA on kohtumenetluses ka täpsustanud, et ta tugines Uraa OÜ otsuses ebaõigesti määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 2 ning et ta ei tunnistanud Limousini OÜ toetuse määramise otsust kehtetuks määruse nr 53 § 14 lg 1 p 2 ja § 15 lg 1 alusel (PRIA 2. detsembri 2024. a avaldus, p-d 21 ja 26).
29.3.Mõlema otsuse põhjendavast osast nähtuvalt asus PRIA seisukohale, et kaebajad ei ole iseseisvalt tegutsevad ettevõtted ning nad lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult. Nimetatud põhjendused seostuvad määruse nr 53 § 3 lg-ga 6 ja EL määruse 2021/2116 art-ga
62.Uraa OÜ osas on vastustaja asunud täiendavalt ka seisukohale, et Uraa OÜ-l puudus määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 kohaselt nõutav omatoodetud müügitulu. Kuigi samale normile on viidatud ka Limousini OÜ otsuse sissejuhatuses, ei ole otsuse põhjendavas osas nimetatud kohustuse rikkumist talle ette heidetud. Seega puudus vastustajal Limousini OÜ osas määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 kohaldamiseks alus.
29.4.Mõlema otsuse osas on asjakohased normid ELÜPS2023 § 65 lg 4 p-d 1 ja 4, § 66 lg-d 3 ja 4 ning § 123 lg 1, mis reguleerivad toetustaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist, toetuse väljamaksmata jätmist ja väljamakstud toetuse tagasinõudmist.
29.5.PRIA otsuste eespool nimetatud põhjendamisvead ei pruugi siiski anda alust otsuste tühistamiseks, kui vähemalt üks õiguslik alus kuulus kohaldamisele ning seda kohaldati õigesti (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-1022/29, p 22). Võttes arvesse, et asjakohatule õiguslikule alusele viitamine tekitab haldusakti adressaadis segadust, peab kohus 7(19)
3-23-2219 olema ka veendunud, et haldusorgani vead pole takistanud isikul oma õigusi tõhusalt kaitsta. Praeguses asjas puudub kohtul kaebustes esitatud väidete põhjal kahtlus, et kaebajad on mõistnud otsuste tegemise põhjuseid ning seega on neil olnud võimalik otsuseid tõhusalt vaidlustada. II
30.Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse peamine eesmärk on aidata noori põllumajandustootjaid tegevuse alustamisel. Vaidlusalust toetust võis taotleda noor põllumajandustootja EL määruse nr 1305/2013 art 2 lg 1 p n tähenduses. Nimetatud säte seab toetuse saamise üheks tingimuseks, et isik asub esmakordselt tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina. Euroopa Kohus on asunud sarnase sisuga varasema määruse tõlgendamisel seisukohale, et liikmesriigid võivad täpsustada tingimusi, mille alusel saab järeldada, et toetuse taotleja on põllumajandusettevõtte juht. Täpsustavad normid peavad tagama, et isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle (vt nt C-592/11: Ketelä, p 55).
31.Eesti õiguses on selliseks normiks määruse nr 53 § 3 lg 6. Nimetatud normi kohaselt ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes kuulub kontserni või omab konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle. Sarnane kohustus kehtib ka toetuse saajale (määruse nr 53 § 14 lg 6; oluline erisus puudutab valitsevat mõju omava isiku määratlust). „Kontsern“ ja „valitsev mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses“ on õigusmõisted. Kontserni all mõistetakse emaettevõtjat koos tütarettevõtjatega (äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 3). Emaettevõtja on ühing juhul, kui ta on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, või kui ta omab teise ühingu üle valitsevat mõju (ÄS § 6 lg-d 1 ja 2). Valitsev mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses on võimalus mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda kas õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või õiguses kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Vastustaja asus 3. augusti 2023. a otsustes seisukohale, et kaebajad ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtjad ning ettevõtete tükeldamisega sooviti saada ettenähtust rohkem toetust (Limousini OÜ otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ otsuse p 2.13). Kohtu hinnangul ei piisa nimetatud järeldusest määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks. Vastustaja ei väitnud vaidlustatud otsustes, et kaebajad ja Raigrod OÜ moodustaksid kontserni või et keegi neist omaks teise üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 tähenduses. Ühtlasi ei ole vastustaja kindlaks teinud, kes kolmest äriühingust omas ülejäänud kahe äriühingu üle valitsevat mõju. Isegi kui tõlgendada vastustaja otsustes esitatud põhjendusi nii, et selleks võis olla Raigrod OÜ, ei selgu otsustest, milles valitsev mõju seisnes. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Raigrod OÜ-l oli võimalus mõjutada kaebajate juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid, või et tal oli võimalus kasutada või käsutada olulist osa kaebajate varast. Teisisõnu, vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes ära näidanud, et kaebajatel puuduks tegelik ja püsiv kontroll oma ettevõtte ja selle juhtimise üle. Vastustaja märkis nii vaideotsuses kui ka istungil, et kohtupraktikas on määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamisel tuginetud ka tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg-le 1 (vaideotsuse p 2.1.9 – dtl 108; istungi protokoll, 00:57:56). Kohus ei pea seda praeguses asjas võimalikuks. TuMS § 8 lg 1 sisustab seotud isikute mõiste: isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Määruse nr 53 § 3 lg 6 kohaldamiseks ei 8(19)
3-23-2219 piisa ühise majandusliku huvi sisustamisest, sest normi koosseis on tunduvalt kitsam ja täpsem. TuMS § 8 lg 1 kui maksuõiguse normi kohaldamiseks puudub ka vajadus, sest määruse nr 53 § 3 lg 6 näol on valdkondlik norm olemas. Haldusasjas, milles Tartu Ringkonnakohus kohaldas TuMS § 8 lg-t 1 analoogia korras, ei olnud toetuse andmise tingimusi reguleerivas määruses normi, mille sisu sarnaneks määruse nr 53 § 3 lg-le 6 (vt Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1474, p 24).
32.Seega kohaldas vastustaja 3. augusti 2023. a otsustes määruse nr 53 § 3 lg-t 6 ebaõigesti ning ei võinud nimetatud alusele tuginedes kaebajate toetuste määramise otsuseid kehtetuks tunnistada. III
33.PRIA 3. augusti 2023. a otsuste kohaselt lõid kaebajad toetuse saamise tingimused kunstlikult.
34.EL määrus nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret, sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse (määruse IV jaotis „Kontrollisüsteemid ja karistused“). Muu hulgas tuleb liikmesriikidel kehtestada õigusnormid, mille eesmärk on kõrvaldada õigusnormide rikkumised, tagada kelmuste ja pettuste vastu tõhus kaitse ning nõuda alusetud maksed koos intressiga tagasi (art 59 lg 1 p-d b, c ja e). Määruse samas jaotises paiknev art 62 sätestab liikmesriikidele kohustuse tagada, et põllumajandusalastes õigusaktides ette nähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Sarnast kõrvalehoidumisklauslit on sisaldanud ka EL varasemad õigusaktid (sealhulgas EL määruse nr 1306/2013 art 60). Klausli sisuks on keeld kasutada EL õigusnorme pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22: Asoprovac, p 39). Euroopa Kohus on ühise põllumajanduspoliitika asjades korduvalt selgitanud, et kui liidu õigusnormidest tuleneva soodustuse saamiseks vajalikud tingimused olid loodud kunstlikult, osutub saadud soodustus igal juhul alusetuks ja selle tagastamise kohustus on seetõttu põhjendatud (vt nt Euroopa Kohtu 4. oktoobri 2024. a otsus asjas C721/22 P: komisjon vs. PB, p 46 ning 29. veebruari 2024. a otsus asjas C-437/22: Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, p 57). Seega nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstliku loomise korral tuleb toetusesaajale määratud toetus tagasi nõuda.
35.Kohus kontrollib järgnevalt, kas PRIA 3. augusti 2023. a otsustes tehtud järeldus kunstlike tingimuste loomise kohta on õige.
36.Euroopa Kohus on selgitanud, et võimaliku toetusesaaja kuritarvituse tõendamiseks on nõutav nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Objektiivne koosseis on täidetud juhul, kui vaatamata õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud. Subjektiivne koosseis väljendub tahtes saada liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused (vt nt Euroopa Kohtu 4. juuli 2024. a otsus asjas nr C-708/22: Asoprovac, p 41). Sama on selgitatud ka Eesti kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-567/18, p 10). Kunstlikult tekitatud eelise tuvastamiseks tuleb PRIA-l igas konkreetses asjas analüüsida 9(19)
3-23-2219 nii asjassepuutuvate EL õiguse normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-07, p 19).
37.Äriühingute vahelised isikulised, varalised ja tehingulised seosed võivad osutada sellele, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused on loodud kunstlikult ning seetõttu tuleb neid hinnangu andmisel arvesse võtta (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 7. mai 2019. a otsus haldusasjas nr 3-16-567, p 25). Siiski on oluline silmas pidada, et ainuüksi asjaolust, et äriühingud moodustavad ühtse põllumajandusliku majapidamise, ei saa automaatselt järeldada, et äriühingutel oli eesmärk täita toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult (Tartu Ringkonnakohtu 28. mai 2024. a otsus haldusasjas nr 3-22-859, p-d 16 ja 18).
38.Vastustaja on asunud vaidlustatud otsustes seisukohale, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused loodi kunstlikult. Otsuste kohaselt seisneb kunstlike tingimuste loomine selles, et kaebajad loodi eesmärgiga taotleda meetmest toetust, sest Raigrod OÜ-l ei olnud selleks juhatuse liikmele seatud vanusepiirangu tõttu võimalust (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p 2.8.1 ja Uraa OÜ kohta tehtud otsuse p 2.14). Samas on märgitud järgmist: „Asjaolude kogumis tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et toetuse saaja on eraldiseisvalt iseseisev ettevõte. Võttes eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse, on alust arvata, et toetuse saaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja kasutada toetussummad endaga seotud isikutega, mis on [...] taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Toetuse saaja on toetuse taotlemisel varjanud tegelikke majanduslikke suhteid [vastavalt kas Uraa OÜ-ga või Limousini OÜ-ga]. Tegelikkuses on tuvastatud mitmeid asjaolusid, mis viitavad, et ettevõtted Uraa OÜ, Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ettevõtted ja toimetavad ühiselt“ (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ kohta tehtud otsuse p 2.13). Otsuste põhjal ei ole arusaadav, keda on vaidlustatud otsustes peetud kunstlike tingimuste loojaks. Eespool esitatud tekst võimaldab teha nii järelduse, et kunstlikud tingimused lõi Raigrod OÜ, kui ka järelduse, et selleks oli toetuse saaja (s.o vastavalt Limousini OÜ või Uraa OÜ). Otsustes ei ole väidetud, et kolm äriühingut lõid kunstlikud tingimused ühiselt. Vaideotsustes on märgitud, et kumbagi kaebajat kasutati eesmärgiga taotleda toetust meetmest, milleks Raigrod OÜ-l puudus võimalus (vaideotsuste p-d 2.1.12; dtl 13 ja 108). Selline seisukoht võimaldab järeldust, et vastustaja hinnangul oli kunstlike tingimuste loojaks Raigrod OÜ. Nii PRIA 3. augusti 2023. a otsuste kui ka vaideotsuste põhjal jääb aga arusaamatuks, miks tuleks kunstlike tingimuste loojaks pidada Raigrod OÜ-d. Pelgalt asjaolu, et Raigrod OÜ ei kvalifitseerunud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlejaks, ei võimalda teha järeldust, et Raigrod OÜ tahe oli nimetatud toetust kuritarvituse teel saada. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Raigrod OÜ mõjutas või juhtis kaebajate tegevust või et tema tahe oli muul moel suunatud toetusraha saamisele. Kohtu hinnangul on jäänud vastustaja seisukoht, et kunstlikud tingimused lõi Raigrod OÜ, oletuslikuks.
39.Kohus peab siiski vajalikuks kontrollida, kas kaebajad olid Raigrod OÜ-ga seotud sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et neile määratud toetuste eesmärk jäi saavutamata. Limousini OÜ seotus Raigrod OÜ-ga
40.PRIA aktsepteeritud muudatustaotluse kohaselt kavatses Limousini OÜ teha järgmised investeeringud: osta loomaveokäru (abikõlblik summa 6000 eurot), pressi heina ja silo rullimiseks (abikõlblik summa 8000 eurot), niiduki (abikõlblik summa 3000 eurot) ja 10(19)
3-23-2219 sõnnikulaoturi (abikõlblik summa 3000 eurot). Muude abikõlblike tegevuste tarbeks – seitsme ammlehma, kütuse, varuosade, väetise ja heinaseemne ostuks – oli kavandatud teha kulutusi 20 000 euro ulatuses (dtl 197–202).
41.PRIA määras Limousini OÜ-le toetuse 20. oktoobril 2021 ning maksis Limousini OÜ-le välja 30 000 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ostis Limousini OÜ 18. novembril 2021 Sadala Piim OÜ-lt loomaveohaagise (6000 eurot; dtl 408–410), 25. novembril 2021 Raigrod OÜ-lt seitse veist (10 000 eurot; dtl 485), 14. jaanuaril 2022 Söödavabrik OÜ-lt rullpressi (8000 eurot; dtl 411–413), 4. detsembril 2022 Rain Vareselt sõnnikulaotaja (3700 eurot, sh käibemaks; dtl 414–415), 5. detsembril 2022 Kaupo Piirsalult E niiduki (3600 eurot, sh käibemaks; dtl 416–417). Nimetatud investeeringute kogusumma on 30 083,33 eurot (ilma käibemaksuta).
42.PRIA on Limousini OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele: 1) Limousini OÜ loomaveokäru registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ ning Limousini OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Limousini OÜ juhatuse liige Taavi Tenson töötas Raigrod OÜ-s alates 14. augustist 2018 kuni 14. novembrini 2019 ning alates 1. jaanuarist 2021; 3) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist; 4) Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ juhatuse liikmelt Rain Vareselt toetuse investeeringuna sõnnikulaotaja.
43.Asudes seisukohale, et Limousini OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: Raigrod OÜ märkimine loomaveohaagise kasutajaks osutab soetatud investeeringu ühisele kasutamisele (varaline seotus) ning loomade ostu tõttu on nad tehinguliselt seotud (otsuse p-d 1.24 ja 1.34). Kohtumenetluses on vastustaja osutanud täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus) ning Raigrod OÜ loomad asuvad Limousini OÜ-le väga lähedal (vastustaja 2. detsembri 2024. a avalduse p 14).
44.Limousini OÜ ei vaidle faktilistele asjaoludele vastu. Ta on nii haldus- kui ka kohtumenetluses selgitanud, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas loomaveokäru tema loomade transportimiseks ühelt karjamaalt teisele ajal, mil Limousini OÜ juhatuse liige viibis õpingute tõttu eemal; piiriäärses piirkonnas kontrollib politsei sageli dokumente ning iga kord volikirja tegemine oleks tülikas olnud. Ta on Raigrod OÜ-s mõningate vahedega aastaid töötanud – piirkonnas ei ole loomakasvatuse valdkonnas teisi võimalusi. Loomad ostis ta Raigrod OÜ-lt põhjusel, et ta teadis neid loomi ja võis alustava ettevõtjana kindel olla, et need loomad on piirkonna oludega kohanenud.
45.PRIA on 3. augusti 2023. a otsuses märkinud, et Limousini OÜ selgitustes on vastuolu: Limousini OÜ oli varem selgitanud, et loomad viibivad lauda juures ja neid viiakse teise kohta suviti; hiljem aga selgitas, et teine isik transportis loomi korduvalt. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja ütlustest vastuolu („Karjatamisperioodil on kavas loomad viia eraldi karjamaale, loomad on hetkel sellel maa-alal, sest seal on ka minu loomade laut“ – dtl 421; „Raigrod OÜ on kasutajaks määratud, kuna kasutas seda [loomaveokäru] minu loomade transportimiseks, kui olin õpingutel“ – dtl 529). Vastustaja ei esitanud Limousini OÜ-le küsimust loomade transportimise kohta, vaid tegemist on muudele küsimustele antud vastustega. Limousini OÜ vastusest ei ilmne, et ta oleks soovinud vastustaja eest tegelikult toimunut varjata või moonutada. 11(19)
3-23-2219
46.Kohtu hinnangul ei osuta PRIA 3. augusti 2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis Limousini OÜ ja Raigrod OÜ sellisele seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Limousini OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata.
47.Kirjeldatud asjaolud ei kinnita, et Limousini OÜ-l puudus iseseisev majandus- või tootmistegevus või et tema juhtimine oli Raigrod OÜ kontrolli all. Vastustaja pole väitnud, et Limousini OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (10 000 eurot) moodustas 1/3 väljamakstud toetussummast. Sõnnikulaotajat ei ostnud Limousini OÜ Raigrod OÜ-lt (nagu on vastustaja väitnud 2. detsembri 2024. avalduse p-s 15), vaid Raigrod OÜ juhatuse liikmelt kui eraisikult. Vastustaja pole vaidlustatud otsuses sõnnikulaotaja ostule järelduste tegemisel ka tuginenud.
48.Pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Limousini OÜ loomaveokäru kasutajaks ning et ta transportis Limousini OÜ loomi tasuta, ei võimalda teha järeldust, et loomaveokäru ostmine ei aidanud kaasa Limousini OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Limousini OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus loomaveokäru järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et loomaveokäru poleks asunud Limousini OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud. Ka asjaolu, et Limousini OÜ soetas Raigrod OÜ-lt seitse veist, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Limousini OÜ põhjendus tehingupartneri valiku kohta ei ole ebaratsionaalne. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele. Võttes arvesse, et Limousini OÜ tegevuse asukohaks olev kinnistu ja sellel asuv loomapidamishoone kuulub tema juhatuse liikmele (3. augusti 2023. a otsuse p 1.4), Limousini OÜ juhatuse liige oli omandanud veisekasvatustootja kutsetaseme 5 (dtl 168) ning Limousini OÜ kasutuses oli üle 29 ha põllumajandusmaad, ei ole alust kahelda Limousini OÜ väites, et tema juhatuse liige tegeles loomade hooldamisega. Vastustaja tõi kohtumenetluses uue väitena esile, et Raigrod OÜ müüs oma loomad ära, kuid jätkas kaebajate juures samade loomade eest hoolitsemist (2. detsembri 2024. a avalduse p 15). Kuna vastustaja ei ole oma väite kohta tõendeid esitanud, ei loe kohus nimetatud asjaolusid tuvastatuks ega tugine neile otsuse tegemisel (HKMS § 59 lg 4).
49.Vastustaja 3. augusti 2023. a otsuste põhjenduste kohaselt seisneb kunstlike tingimuste loomine selles, et Limousini OÜ loodi eesmärgiga taotleda meetmest toetust, sest Raigrod OÜ-l ei olnud selleks juhatuse liikmele seatud vanusepiirangu tõttu võimalust (p 2.8.1). Selle põhjal võib mõista, et vastustaja hinnangul oli Limousini OÜ asutajaks Raigrod OÜ. Ka selle väite või kahtluse kohta ei ole vastustaja ühtegi tõendit esitanud. Ainuüksi asjaolud, et nii Limousini OÜ kui ka Uraa OÜ asutati mõnepäevaste vahedega ning nende äriühingute juhatuse liikmed olid Raigrod OÜ-s töötanud, ei anna alust järelduseks, et kaebajad asutas Raigrod OÜ. Samuti puuduvad andmed, et Raigrod OÜ või tema juhatuse liige oleks olnud Limousini OÜ osanikuks. Võttes arvesse, et kaebajate juhatuse liikmed olid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õpingukaaslased ja nad on selgitanud, et tegid erinevate dokumentide koostamisel koostööd, saab pidada vähemalt sama tõenäoliseks, et nad tegid koostööd ka osaühingute asutamise käigus. Uraa OÜ seotus Raigrod OÜ-ga
12(19)
3-23-2219
50.PRIA aktsepteeritud muudatustaotluse kohaselt kavatses Uraa OÜ teha järgmised investeeringud: osta MTZ frontaallaaduri (abikõlblik summa 4600 eurot) ja ratastraktori (abikõlblik summa 26 000 eurot). Muude abikõlblike tegevuste tarbeks – 20 mullika, lehma ja pulli ostuks – oli kavandatud teha kulutusi 10 000 euro ulatuses (dtl 287–290).
51.PRIA määras Uraa OÜ-le toetuse 22. oktoobril 2021 ning maksis Uraa OÜ-le välja 30 000 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ostis Uraa OÜ 4. jaanuaril 2022 Dotnuva Baltic AS-lt traktori koos esilaaduriga (29 166,67 eurot; dtl 644–646) ja 30. mail 2022 Raigrod OÜ-lt viis looma (4500 eurot; dtl 632 ja 641). Nimetatud investeeringute kogusumma on 33 666,67 eurot (ilma käibemaksuta).
52.PRIA on Uraa OÜ ja Raigrod OÜ seotuse osas osutanud järgmistele asjaoludele: 1) Uraa OÜ traktori registreerimistunnistusele oli kantud kasutajana Raigrod OÜ ning Uraa OÜ pangakonto väljavõtetel ei kajastu teenuse eest tasumist; 2) Uraa OÜ juhatuse liige Inna Roosmann töötas Raigrod OÜ-s vabatahtlikuna alates 1. augustist 2000 kuni 27. veebruarini 2023; 3) Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma; 4) Uraa OÜ rentis Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku tehnikat.
53.Asudes seisukohale, et Uraa OÜ ja Raigrod OÜ on omavahel seotud ja ühiselt tegutsevad ettevõtted, tugines PRIA osadele eespool nimetatud asjaoludele: varaline seotus seisneb traktori ühises kasutamises ning tehinguline seotus loomade ostmises ja Raigrod OÜ-s töötamises (otsuse p 2.3). Kohtumenetluses on vastustaja osutanud täiendavalt järgmistele asjaoludele: mõlemad ettevõtted tegutsevad Räpina vallas, neil on sama tegevusala (muu veislaste ja pühvlikasvatus), Raigrod OÜ loomad asuvad Uraa OÜ-le väga lähedal ning Uraa OÜ sõlmis Raigrod OÜ-ga tehnika kasutuslepingu (vastustaja 2. detsembri 2024. a avalduse p-d 14 ja 15).
54.Uraa OÜ selgitas nii haldus- kui ka kohtumenetluses, et Raigrod OÜ juhatuse liige kasutas traktorit tema loomadele sööda ja vee lisamiseks ajal, mil ta viibis eemal ning registreerimistunnistusele tehti kanne politseiga lahkhelide vältimiseks (dtl 609).
55.Kohtu hinnangul ei osuta PRIA 3. augusti 2023. a otsuses kirjeldatud asjaolud kogumis Uraa OÜ ja Raigrod OÜ sellisele seotusele sellisel määral, mis võimaldaks järeldada, et Uraa OÜ-le määratud toetuse eesmärk jäi saavutamata.
56.Vastustaja pole väitnud, et Uraa OÜ-le määratud toetus oleks koondunud Raigrod OÜ kätte. See ei nähtu ka asja materjalidest. Raigrod OÜ-lt soetatud loomade ostuhind (4500 eurot) moodustas 15% väljamakstud toetussummast.
57.Nii nagu Limousini OÜ puhul, ei võimalda ka Uraa OÜ osas pelgalt asjaolud, et Raigrod OÜ oli kantud Uraa OÜ traktori kasutajaks ning abistas Uraa OÜ-d loomade hooldamisel tasuta, teha järeldust, et traktori ostmine ei aidanud kaasa Uraa OÜ majandustegevuse arendamisele. Vastustaja pole tuvastanud, et Uraa OÜ-l puudus oma majandustegevuses vajadus traktori järele. Samuti pole vastustaja tuvastanud, et traktor poleks asunud Uraa OÜ tegevuskohas ja et Raigrod OÜ oleks seda oma majandustegevuses vajanud või kasutanud.
58.Ka asjaolu, et Uraa OÜ soetas Raigrod OÜ-lt viis looma, ei osuta toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikule loomisele. Vastustaja ei ole väitnud, et tehing ei vastanud turutingimustele. 13(19)
3-23-2219
59.Võttes arvesse, et Uraa OÜ juhatuse liige oli varem Raigrod OÜ-s töötanud ning äriühingute tegevuskohad on lähestikku, saab pidada Raigrod OÜ-lt põllumajanduslikuks tegevuseks vajaliku tehnika rentimist ratsionaalseks otsuseks. Rendilepingus ei ole küll märgitud tehnika täpsemat koosseisu ning Uraa OÜ pole tõendanud, et ta tasus Raigrod OÜ-le rendilepingus ettenähtud renti (dtl 40). Siiski ei ole need asjaolud kohtu hinnangul piisavalt kaalukad, et pidada rendilepingut näiliseks tehinguks. Leping on sõlmitud 1. augustil 2021, mil Uraa OÜ-le polnud veel toetust määratud. Saab pidada tõenäoliseks, et leping sõlmiti selleks, et tõendada Uraa OÜ taotluses esitatud äriplaani elluviimise võimekust ning lepingupooltel puudus toona üksikasjalikumate kokkulepete järele vajadus. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses väitnud, et Uraa OÜ-l polnud tegelikkuses toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks vajalikku tehnikat.
60.Vaidlustatud otsustes esile toodud asjaolud ei jäta kahtlust, et Limousini OÜ ja Uraa OÜ olid Raigrod OÜ-ga majanduslikult ja isiklikult seotud. Siiski on vastustaja jätnud kunstlike tingimuste loomise objektiivset koosseisu veenvalt sisustamata. Limousini OÜ ja Uraa OÜ omavaheline seotus
61.Vaatamata vaidlustatud otsuste põhjenduste puudulikkusele, võivad otsused osutuda põhjendatuks, kui kunstlikud tingimused lõid kaebajad või üks kaebajatest. Seepärast peab kohus vajalikuks kontrollida, kas vastustaja on tuvastanud toetuse saamise õiguse kuritarvituse kaebajate omavahelises tegevuses.
62.Vastustaja osutas vaidlustatud otsustes Limousini OÜ ja Uraa OÜ seotuse osas järgmistele asjaoludele: 1) mõlema kaebaja kavandatava tegevuse asukohaks oli üks ja sama kinnistu; 2) Limousini OÜ juhatuse liige rentis Uraa OÜ-le loomakasvatushoonet; 3) loomad paiknesid samal katastriüksusel (loomi karjatati samal karjamaal ja hoiti samas loomakasvatushoones); 4) Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu; 5) kaebajate vastused PRIA järelepärimistele on sarnase sisuga ning failide metaandmete kohaselt on dokumendid koostanud üks ja sama isik.
63.Vaidlust pole selles, et mõlemad kaebajad märkisid toetuse taotluses kavandatava tegevuse asukohaks ühe ja sama kinnistu (Liiva kinnistu; katastritunnus 45401:003:0215) ning et see kinnistu kuulub Taavi Tensonile, Limousini OÜ juhatuse liikmele. Nimetatud asjaolud olid vastustajale taotluste esitamise ajal teada. Uraa OÜ esitas toetustaotluse menetlemise käigus PRIA-le 1. augustil 2020 sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt andis Taavi Tenson Uraa OÜ-le kasutamiseks loomakasvatushoone (dtl 41). Loomakasvatushoone kasutamislepingus on märgitud loomakasvatushoone asukohaks katastriüksus 45401:003:0053. Samas selgitas Uraa OÜ enne toetuse määramist, s.o 15. oktoobri 2021. a vastuses PRIA 11. oktoobri 2021. a järelepärimisele, et ta paigutab loomad talveperioodil Liiva kinnistul asuvasse loomakasvatushoonesse, mida ta kasutab rendilepingu alusel; Liiva kinnistul asub mitu loomakasvatushoonet ning loomad hakkavad asuma erinevates ja selgelt eraldatud hoonetes (dtl 536). Seega pole poolte vahel vaidlust ka selles, et Uraa OÜ loomad asusid Liiva kinnistul ning Uraa OÜ kasutas seal asuvat loomakasvatushoonet (sõltumata sellest, kas ta oli selleks sõlminud kirjaliku lepingu). 14(19)
3-23-2219
64.PRIA 3. augusti 2023. a otsustest nähtuvalt lähtus PRIA asjaolust, et kaebajate loomad asusid samal katastriüksusel (Limousini OÜ otsuse p 1.34) ja samal karjamaal (Uraa OÜ otsuse p 1.38). Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud arvestamata kaebajate väidetega, mille kohaselt olid karjamaad eraldatud karjustega, need ei asunud samal massiivil ning olid varustatud äriühingute nime kandvate siltidega (Limousini OÜ otsuse p-d 1.14 ja 1.15 ning Uraa OÜ otsuse p-d 1.37 ja 1.38). Vastustaja on Limousini OÜ otsuses märkinud, et ta palus esitada kaebajate karjatamise ala kohta ortofoto, kuid see jäeti esitamata (Limousini OÜ otsuse p 1.28). Limousini OÜ väitis aga vaides, et ta esitas 23. aprillil 2023 vastusena PRIA
19.aprilli 2023. a järelepärimisele (dtl 528) küsitud ortofoto nii PRIA iseteeninduse keskkonna kui ka e-posti kaudu (dtl 223) ning esitas oma väite kinnituseks ka tõendi, ekraanipildi 23. aprilli 2023. a e-kirjast PRIA ametnikule (dtl 226). Ortofotol on markeeritud Limousini OÜ laut ja loomade karjatamise ala ning Uraa OÜ loomade karjatamise ala (dtl 229). Samuti esitasid mõlemad kaebajad vaidemenetluses fotod karjamaadel asuvatest siltidest (dtl 243 ja 331). Vaideotsustes ei ole nimetatud selgitusele ja tõenditele tähelepanu pööratud (dtl 11 ja 106). Kohtumenetluses on vastustaja märkinud, et kaebajate tegevuskohtade läheduse tõttu „ei ole välistatud, et loomade pidamine ei ole eraldatud ja mõlema ettevõtte loomi peetakse tegelikkuses ühiselt“ (vastustaja 2. detsembri 2024. a avalduse p 14). Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vastustaja ei selgitanud haldus- ega vaidemenetluses välja, kas kaebajate loomad olid eraldatud või mitte. Ebaselgust, mis on tingitud nii kaebajate esitatud ortofoto ja siltide tähelepanuta jätmisest kui ka kohapealse kontrolli läbi viimata jätmisest, ei saa tõlgendada kaebajate kahjuks. Seepärast ei loe kohus tõendatuks vastustaja väidet, et kaebajad pidasid loomi ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa omistada kaalukat tähendust ka asjaolule, et kaebajad tegutsesid samal kinnistul.
65.Asjas pole vaidlust ka selle üle, et Limousini OÜ andis Uraa OÜ-le laenu. Asja materjalide hulgas on kaebajate vahel 1. detsembril 2021 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis Limousini OÜ Uraa OÜ-le laenu 7207 eurot; laenu tagastamise tähtaeg oli 31. detsember 2023 ning tagastamisega viivitamise korral tuli laenusaajal tasuda viivist (0,2% päevas sissenõutavaks muutunud summalt) (dtl 237). Limousini OÜ selgitas vastuseks PRIA järelepärimisele, et laenu tagasimaksed toimusid sularahas, kuid tõendeid selle kohta ei esitatud (Limousini OÜ otsuse p 1.29). Vastustaja asus Uraa OÜ otsuses seisukohale, et laenude võtmine ei ole keelatud tegevus, kuid tegemist on Limousini OÜ ja Uraa OÜ vahelise tehingulise seosega (p 1.34). Kohus nõustub vastustaja eeltoodud järeldusega. Siiski ei piisa nimetatud seisukohast, et järeldada sellest toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomist. Vastustaja on vaidlustatud otsustes lähtunud ekslikult arusaamast, et kunstlike tingimuste loomise tuvastamiseks piisab kaebajate ühise tegutsemise tuvastamisest. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsustes välja selgitanud ega põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas laenutehing toetuse tingimustele vastamist ja kaebajatele määratud toetuse eesmärgi saavutamist. Asja materjalidest ei nähtu, et laenutehing oleks takistanud kaebajatel äriplaanis kavandatud investeeringute tegemist või et Uraa OÜ-l oli vaja raha toetuse muude tingimuste täitmiseks, mida ta oleks pidanud suutma saavutada omavahendite arvel. Sama hinnang kehtib ka lepingutes ettenähtud renditasude maksmata jätmise ja intressi tasumise kohustuse puudumise kohta.
66.Kohus ei pea probleemseks asjaolu, et kaebajate vastused PRIA järelepärimistele, vaided ja kaebused on sarnase sisuga. Vastustaja on Limousini OÜ otsuses märkinud, et teise inimese poolt vastuste koostamine ja nende esitamine ei ole lubatud (p 1.33). Asja materjalidest ei 15(19)
3-23-2219 nähtu, et kaebajate asemel oleks dokumente esitanud muu isik. Vastustaja ei ole osutanud normidele või toetuse saamise reeglitele, mis keelaksid esitada enda nimel dokumenti, mille on koostanud muu isik. Vastustaja möönis istungil, et tegemist polnud etteheitega, samas võeti seda kaebajate vahelise seotuse tuvastamisel arvesse (kohtuistungi protokoll, 01:16:04 – 01:20:27). Kohus nõustub, et dokumentide koostamisel ja esitamisel abistamine osutab isikutevahelisele seotusele. Siiski puudub sellel asjaolul praeguses asjas äratuntav seos toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisega.
67.Vaidlustatud otsuste kohaselt varjasid kaebajad toetuse taotlemisel omavahelisi tegelikke majanduslikke suhteid (Limousini OÜ kohta tehtud otsuse p 2.9 ja Uraa OÜ kohta tehtud otsuse p 2.13). Kuna otsustes ei ole täpsustatud, milliseid majanduslikke suhteid on silmas peetud, ei pea kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.
68.Kokkuvõtlikult nõustub kohus vastustaja hinnanguga, et kaebajate äriplaan ja investeeringud lõid soodsa võimaluse ühiseks majandustegevuseks ning kaebajad olid nii geograafiliselt, tehinguliselt kui isiklikult tihedalt omavahel seotud. Samas ei tekkinud kohtul asja materjalide põhjal veendumust, et kumbki kaebaja ei olnud võimeline iseseisvalt vaidlusalust toetust saama või toetuse saamise tingimusi täitma. Mõlema kaebaja juhatuse liikmed olid omandanud loomakasvatuseks vajaliku kutsetaseme, mistõttu pole alust kahtluseks, et tegemist oli variisikutega. Nende käsutuses või kasutuses olid nii loomade pidamiseks vajalik hoone kui ka karjamaa ning nad tegid äriplaanis kavandatud investeeringud. Võttes arvesse, et vaidlusalune toetus on mõeldud põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale, ei saa kaebajatelt eeldada kogemusi ja oskusi, mis peavad olema kogenud põllumajandustootjal.
69.Kaebajate väidet, et nende käitumist õigustavad piirkonna eripärad, ei pea kohus tõsiseltvõetavaks – õigust kohaldatakse kõigile ühetaoliselt. Vaidlustatud otsustes esile toodud etteheited kaebajate tegevusele on asjakohased ja tõsised. Vastustaja ei ole aga suutnud üksnes dokumentaalse teabe põhjal põhjendada ja tõendada, et toetuse määramise eesmärk jäi kaebajate ühise tegutsemise tõttu saavutamata. Seepärast puudub alus hinnanguks, et kaebajad lõid toetuse saamise tingimused kunstlikult. Seega ei olnud PRIA-l alust tunnistada kaebajate toetuste määramise otsuseid EL määruse 2021/2116 art 62 alusel kehtetuks. IV
70.PRIA tunnistas 3. augusti 2023. a otsusega nr 13-30.1/23/511 Uraa OÜ-le toetuse määramise otsuse kehtetuks ka põhjusel, et Uraa OÜ-l puudus nõutav omatoodetud müügitulu.
71.Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 kohaselt võtab toetuse saaja kohustuse tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro. PRIA 3. augusti 2023. a otsuse kohaselt peab tootja läbima omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu saamiseks tervikliku tootmistsükli. Uraa OÜ oli 16. oktoobri 2022. a vastuses PRIA-le teatanud, et tal ei olnud omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitehinguid toimunud. PRIA asus seisukohale, et toetuse saaja ei ole suutnud põhjendada, mil moel või mil viisil ta panustas oma vara või tööga toodangu kasvatamisse (otsuse p 2.7.3). Otsuses on ka kirjeldatud, et Uraa OÜ oli esitanud vastusena PRIA 24. jaanuari 2023. a järelepärimisele 28. jaanuaril 2023 PRIA-le kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt oli 7. detsembril 2022 laekunud eraisikult 4808,70 eurot ning arvel kajastub 13 tonni odra müük. 16(19)
3-23-2219 PRIA asus järelepärimiste käigus kaebaja esitatud teabe põhjal seisukohale, et Uraa OÜ ei tõendanud vilja kasvatamist ja saagi müümist ning arve omatoodetud põllumajanduslike toodete müügi kohta koostati näilikult (3. augusti 2023. a otsuse p-d 1.12–1.21).
72.Kohus palus 5. novembri 2024. a määruses vastustajal täpsustada määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 koosseisu täidetust: millal saabus omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu kohustuse täitmise tähtaeg. Vastustaja selgitas 2. detsembri 2024. a vastuses, et Uraa OÜ müügitulu pidi olema üle 4000 euro hiljemalt perioodi 1. august 2021 kuni 31. juuli 2022 lõpuks, sest Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021, s.o majandusaastal, mis kestis
24.augustist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (vastuse p 24). Kohtuistungil muutis vastustaja esindaja seisukohta, märkides, et nõutav müügitulu tuli saavutada perioodi 1. august 2022 kuni 31. juuli 2023 lõpuks (istungi protokoll, 03:09:43). Samale seisukohale jäi vastustaja 22. jaanuari 2025. a avalduses (dtl 708). Vastustaja märkis, et määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 alates
14.märtsist 2021 kehtiva redaktsiooni aluseks oleva seletuskirja kohaselt peab toetuse saaja muudatuse tulemusena tagama, et nõutav müügitulu saavutatakse hiljemalt taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. „See tähendab, et muudatuse tulemusena ei nõuta noortelt põllumajandustootjatelt toetust täielikult tagasi, kui ühel majandusaastal kavandatavat müügitulu ei saavutatud. Edaspidi võimaldatakse neil kaks majandusaastat tegutseda ja alles teise majandusaasta (üldjuhul äriplaanis kajastatud viimane majandusaasta) lõpuks tuleb nimetatud müügitulu nõue täita, sest teatud põllumajandustootmise valdkondades võib võtta 4000 euro suuruse müügituluni jõudmine aega rohkem kui üks aasta, seda eriti keerulises majanduslikus olukorras.“ (PRIA vastuses esitatud tsitaat pärineb eelnõu seletuskirjast; dtl 713). Vastustaja asus 22. jaanuari 2025. a avalduses seisukohale, et määruse kujunemisloost nähtuvalt tuleb müügitulu tähtaega hakata arvestama taotluse esitamise aastast arvates, mitte aga taotluse esitamise ajal kestnud majandusaasta lõpust; müügitulu nõue tuleb saavutada hiljemalt taotluse esitamisele vahetult järgnenud 24 kuu möödumisel ehk taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks.
73.Kohus PRIA seisukohaga ei nõustu. Eespool tsiteeritud seletuskirjast nähtub selgelt määrusandja tahe anda taotlejale müügitulu nõude täitmiseks kaks majandusaastat, mitte kaks aastat. Uraa OÜ esitas toetustaotluse 31. augustil 2021. Kui tal oleks tulnud täita müügitulu nõue hiljemalt 31. juuliks 2023, ei oleks talle jäänud nõude täitmiseks kahte aastat ega ka kahte majandusaastat. Kohtu hinnangul on määrusandja kasutanud määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 sisustamisel taotluslikult sõnu „taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks“ ning pole silmas pidanud „taotluse esitamisele järgneva majandusaasta lõppu“. Lisaks seletuskirjas märgitule osutavad sellele ka määruse muud sätted. Määruse nr 53 § 4 lg 1 p 15 kohaselt peab taotleja esitama äriplaanis „taotluse esitamise aasta ja sellele järgneva kahe majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu prognoosi“. Seega on asjakohased kolm majandusaastat. Määruse § 14 lg 2 p-ga 5 haakub ka määruse § 4 lg 3, mille kohaselt peab taotleja äriplaanis kavandama „taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks“ omatoodetud põllumajanduslike toodete müügituluks üle 4000 euro. Samuti ei ole määruses mõisteid „aasta“ ja „majandusaasta“ samastatud, sest muudes sätetes, kus pole silmas peetud majandusaastat, on kasutatud sõna „aasta“ (nt § 14 lg 1). Taotluse esitamise majandusaastat ei saa lugeda „taotluse esitamisele järgnevaks majandusaastaks“.
74.Nagu vastustaja on 22. jaanuari 2025. a avalduses märkinud, algab Uraa OÜ majandusaasta 1. augustil ja lõpeb 31. juulil. Uraa OÜ esitas toetustaotluse majandusaastal 2021–2022. Sellele järgnev majandusaasta oli 2022–2023 ning järgnev teine majandusaasta oli 2023–2024. Seega tuli Uraa OÜ-l tagada 4000 eurot ületav omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu hiljemalt 31. juuliks 2024. 17(19)
3-23-2219
75.Kuna 3. augusti 2023. a otsuse tegemise ajaks ei olnud Uraa OÜ-le määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg saabunud, puudus PRIA-l nimetatud normi alusel toetuse tagasinõudmiseks alus. V
76.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PRIA 3. augusti 2023. a otsused nr 13-30.1/23/510 ja nr 13-30.1/23/511 tuleb tühistada. Kuna nimetatud otsused on õigusvastased, tühistab kohus ka PRIA 8. septembri 2023. a vaideotsused nr 13-30.1/23/570-1 ja nr 13-30.1/23/542-1.
77.Kumbki kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude, et vastustaja maksaks neile määratud toetuse välja. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Nimetatud sättest tulenevalt saab kohus kohustamiskaebuse rahuldada juhul, kui vastustajal nii faktiliselt kui ka õiguslikult võimalik kohustust täita. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma kui ka haldusakti andmist uuesti otsustama – mõlemal juhul on tegemist kaebuse rahuldamisega. Määruse nr 53 § 16 lg 3 kohaselt teeb PRIA toetuse teise osa maksmise otsuse ja kannab toetusraha teise osa toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul äriplaanis kavandatud kõigi § 14 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatud tegevuste elluviimisest ning nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Limousini OÜ ja Uraa OÜ esitasid toetusraha teise osa (s.o 10 000 euro) väljamaksmise taotlused vastavalt 11. detsembril 2022 ja 29. juulil 2022 (dtl 402 ja 539). Kuna kohus tühistas PRIA 3. augusti 2023. a otsused, millega otsustati muu hulgas jätta kummalegi kaebajale toetussumma 10 000 eurot välja maksmata, tuleb vastustajal otsustada nimetatud toetussummade väljamaksmise üle uuesti. Kohus ei saa kohustada vastustajat kaebajatele toetuse teist osa välja maksma, sest määruse nr 53 § 16 lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetust tuleb hinnata vastustajal (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 4 ja 5). Vastustaja ei ole väitnud, et taotlusi poleks faktiliste või õiguslike takistuste tõttu võimalik uuesti lahendada. Kohus rahuldab kohustamiskaebused ning kohustab PRIA-t Limousini OÜ
11.detsembri 2022. a ja Uraa OÜ 29. juuli 2022. a maksetaotlust uuesti lahendama.
78.Seega rahuldab kohus Limousini OÜ ja Uraa OÜ kaebused täies ulatuses.
79.Uraa OÜ esindaja märkis kohtuistungil, et PRIA on asunud 3. augusti 2023. a otsust nr 13-30.1/23/511 sundtäitma. Kohus selgitab Uraa OÜ-le, et tal on vajaduse korral õigus esitada
3.augusti 2023. a otsuse sundtäitmise takistamiseks kohtule esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse taotlust on võimalik esitada kohtumenetluse ajal (s.o praeguses asjas enne kohtuotsuse jõustumist). Enne apellatsioonimenetlust tuleb taotlus esitada halduskohtule ning pärast edasikaebuse esitamist kõrgema astme kohtule (HKMS § 172). Taotluses tuleb esitada HKMS § 250 lg-s 1 nimetatud andmed, sealhulgas esialgse õiguskaitse aluseks olevad asjaolud ja soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb ka põhistada (vt HKMS § 250 lg 2 ja § 63). VI
80.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. Siiski ei takista menetluskulude nimekirja esitamata jätmine 18(19)
3-23-2219 tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 312-201/117, p 26). Kumbki kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning kohus mõistab nimetatud menetluskulu vastustajalt kaebajate kasuks välja (HKMS § 108 lg 1).
81.Kohus selgitab kaebajatele, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas (HKMS § 175 lg 1). Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3). Vastav taotlus tuleks esitada Tartu Halduskohtule enne kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Märkus: Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2025. a otsus jõustus 13. märtsil 2026. a. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. veebruari 2026. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2025. a otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.