Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Otsuse avaldamise aeg ja koht
13. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-16-10697 Nordea Bank AB hagi Xxxxja Xxxxvastu võla nõudes 55 848,37 eurot Hageja: Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) (registrikood 12608043, asukoht Liivalaia 45,10145 Tallinn), lepinguline esindaja: Tuuli Tõnsau (e-post [email protected]) Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) 12.01.2017 Hageja lepinguline esindaja Tuuli Tõnsau Kostja II xxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Toimunud kohtuistungid Kohtuistungitel osalenud isikud
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1 alusel kuni hagiavalduse esitamiseni (12.07.2016) summas 10 413,01 eurot. Laenulepingu 2 alusel Hageja intressi ja viivist ei arvestanud. Kostja vastuväited
6) 04.02.2016 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga Xxxx, Tallinn, registriosa nr. xxxx hinnaga 86 500,00 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 78 396,41 eurot (tl 41-46); 7) 04.02.2016 kordusenampakkumisel võõrandati laenulepingut taganud tagatis asukohaga Xxxx, registriosa nr. xxxx hinnaga 22 500,00 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 20 244,55 eurot (tl 47-52). 12.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 p 1-3 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja pärast laenulepingu erakorralist ülesütlemist nõuda laenu kohest tagastamist. 13.Kohtuistungil viibinud kostja Xxxxei vaidlustanud tasumata laenu (tlk 92) suurust, leidis aga, et ei ole suuteline seda tasuma. Kohtu hinnangul on tasumata laenu võlgnevus tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjad on vaidlustanud viivise suurust, mille kohus loeb põhjendatuks. Seega võlgnevad kostjad hagi esitamise seisuga VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 2 ning § 94 lg 1 alusel hagejale põhivõlgnevuse summas 40 855,39 eurot, intressid summas 579,61 eurot ja viivised summas 10 413,01 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu 1 alusel intresse 31 146,52 eurot, kostjad on tasunud hagejale laenulepingu 1 alusel intresse kokku summas 30 566,91 eurot, seega tuleb hagiavalduse esitamise seisuga laenulepingu 1 intressi võlgnevus 579,61 eurot kostjatelt välja mõista. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu 1 üldtingimuste alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksavad kostjad viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu 1 lõpetamise seisuga oli kogunenud viiviseid summas 134,33 eurot. Laenulepingu 1 lõppemisest on hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast ülesütlemist kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist. Kohtu hinnangul on põhjendatud nõuda kostjatelt välja viivised laenulepingu 1 alusel kuni hagiavalduse esitamiseni 12.07.2016 summas 10 413,01 eurot. Kostjad ei ole esile toonud VÕS § 162 sätestatud aluseid viivise vähendamiseks. Menetluskulud 15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. 18.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 19.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1100 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja kohtukulu hagilt tasutud riigilõiv summas 1100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud summas 1100 eurot. 20.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.