Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2127
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2025. a määrus
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kristina Ivanova
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
X. X-i määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X. X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2025. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta X. X-i taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata ning
20.jaanuari 2026. a määruskaebuse täienduse lisad 1–5 toimikusse võtmata.
3.Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning jätta välja Eestisse saabumise aeg ja andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja koht).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4).
3-25-2127
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus andis 29. juuni 2025. a määrusega Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) loa pidada X. X-i kinnipidamiskeskuses (KPK) kinni kuni 29. augustini 2025 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
2.Tallinna Halduskohus andis 28.08.2025 määrusega loa pikendada puudutatud isiku KPK-s kinnipidamist kuni 28. detsembrini 2025.
3.PPA esitas 12. detsembril 2025 halduskohtule taotluse X. X-i (varasemalt X. X) KPKs kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel. PPA põhjendas taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) varasemad asjaolud pole muutunud; 2) PPA leidis 30. septembril 2025 avalikest allikatest isikut puudutava kohtuotsuse, mille kohaselt mõistis XXX rajooni kohus XXX puudutatud isiku XX.XX.XXXX süüdi Vene Föderatsiooni karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel (väljapressimine eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda) ning mõistis talle karistuseks X aastat ja X kuud vangistust, mida tuli täita XXX; 3) isikuga toimus vestlus 4. detsembril 2025. PPA koostas 5. detsembril 2025 isikule kirja seoses sellega, et isik keeldus PPA küsimustele vastamisest. PPA koostas 12. detsembril 2025 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 12506280001-1; 4) arvestades isiku tausta ja eelnevat käitumist, ei ole välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Isik mõisteti süüdi selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta, misjärel kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine) ning sidusid ta kinni. Kannatanult nõuti raha, autot ja selle dokumente ning tema vastupanu murdmiseks kasutati ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule tekitati kehalisi vigastusi. Toimus rööv. Varastati kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja mälukaart. Kaebaja roll antud teos oli aktiivne osalemine kuritegevuse plaani elluviimises. Ta oli kannatanu lähedal, aitas teda kinni hoida, et tõkestada vastupanu, samuti osales aktiivselt kuriteo toimepanemisel ja kasutas füüsilist jõudu kannatanu suhtes, täpsemalt lõi kanntanut rusikaga näo ja keha piirkonda; 5) isik ei kahetsenud rahvusvahelise kaitse vestluses toimepandud kuritegu, vaid proovis selle üksikasju varjata, pisendas seda ning väitis, et talle mõistetud karistus on ebaõiglane. Siinkohal on oluline arvestada, et isik on hiljuti Eestisse saabunud välismaalane, kellel puudub Eestis tugivõrgustik ja raha, millest tulenevalt ei saa välistada uute õigusrikkumiste toimepanemist majandusliku kasu saamiseks. Samuti ei ole isiku kinnipidamisasutustest vabanemisest möödas kuigi palju aega, millest tulenevalt puudub võimalus usaldusväärselt hinnata tema käitumise muutumist ning PPA-l puudub ka võimalus kontrollida isiku käitumist Venemaal pärast vanglast vabanemist. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes on isikust tulenev oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja reaalne; 6) isik hakkas 4. detsembril 2025 rahvusvahelise kaitse menetluse raames toimunud vestlusel PPA ametniku peale karjuma ning keeldus kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja küsimustele vastamisest. Isik peab olema PPA-le kättesaadav tõlgitud PPA otsuse nr 12506280001-1 üleandmiseks, selle vaidlustamise perioodil ja isiku väljasaatmiseks; 7) isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohaselt. Isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on kinnitanud rahvusvahelise kaitse intervjuul, et Venemaale tagasi pöördumise puhul saadetakse ta sõtta. Samuti on isik ise selgitanud, et sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks
2(6)
3-25-2127 minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased. Samuti on põgenemiseoht põhjendatud VSS § 68 p 4 kohaselt, kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; 8) VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 19. detsembri 2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa pikendada puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni 4. jaanuarini 2026 (k.a). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) avaliku korra kahjustamise ohule viitavad järgmised asjaolud. Isik on kriminaalkorras karistatud, mille eest määrati talle pikk vanglakaristus range režiimiga kinnipidamisasutuses. Isik käitus 4. detsembri 2025. a vestlusel PPA-ga agressiivselt, kui hakkas PPA ametniku peale korduvalt karjuma. Isik ei allunud 16. detsembril 2025 kohtuistungil kohtu korraldustele oodata oma järge küsimuste esitamiseks ega lasknud tõlgil tõlkida (16. detsembri 2025. a kohtuistungi helisalvestis kell 00.10.25 – 00.12.31). Isiku agressiivne käitumine (karjumine) viis selleni, et kohtuistungi ajal sisenes KPK-s puudutatud isikuga samasse ruumi lisaks teine politseiametnik (vt 16. detsembri 2025. a kohtuistungi helisalvestis kell 00.12.42); 2) isikul puudub elukoht Eestis ning tal ei ole sotsiaalseid seoseid Eestiga (puuduvad sugulased ja tuttavad). See suurendab varalisel eesmärgil kuritegude sooritamise tõenäosust. Olukorras, kus isik ei suuda kontrollitud keskkonnas end vaos hoida ja kohtu korraldusi täita, ei ole kindlust, et isik suudaks vabamas õhkkonnas väljaspool KPK-d järgida kehtivat õiguskorda. Isik väljendas kohtuistungil oma veendumust, et Eesti ei ole demokraatlik riik (vt helisalvestis 00.10.28). Vähetähtsad ei ole ka isiku enda ütlused, mille kohaselt on isik viibinud rindel Ukrainas, kuid sealt põgenenud (vt seletuskiri 1; dtl 26). Kõik eelnev kogumis annab aluse pidada isikut avalikule korrale ohtlikuks; 3) isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 tähenduses, kuna ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku põgenemisohtu suurendab, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud, tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeldu.
PUUDUTATUD ISIKU MÄÄRUSKAEBUSED
5.Puudutatud isik nõuab määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja PPA taotluse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus võttis arvesse neid asjaolusid (s.o isiku käitumine istungil ja rahvusvahelise kaitse menetluses), mille kohta puudutatud isik ei saanud oma seisukohta avaldada. Neid asjaolusid ei saanud arvesse võtta; 2) puudutatud isik allus istungil kohtu korraldustele. Ohtlikkuse hindamisel ei oma tähendust see, mitu politseinikku ruumis viibis; 3) puudutatud isik keeldus rahvusvahelise kaitse menetluses vestlusest, sest soovis advokaati. Isiku reaktsioonist ei saa ohtu järeldada. Välja tuleb nõuda kõik need hilisemate asjaolude kohta käivad tõendid; 4) XXX otsus pole uus asjaolu. PPA oli sellest teadlik varem kui 29. septembril 2025. Kinnipidamist ei saa õigustada varasemate asjaoludega; 5) spekulatiivne on väide, et isik võib toime panna õigusrikkumise. Isik kandis karistuse ära. Kriminaalasi oli fabritseeritud; 6) PPA pole rahvusvahelise kaitse menetlust viinud läbi efektiivselt;
3(6)
3-25-2127 7) pikemaajalist kinnipidamist ei õigusta uued ja kaalukad asjaolud. Isikust ei lähtu põgenemisohtu. Põgenemisohtu ei suurenda asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi. Puudutatud isik ei saanud Eestisse siseneda muud moodi kui ebaseaduslikult.
6.PPA taotleb vastuses puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) VRKS § 361 lg 1 p 6 alus on täidetud; 2) isik tunnistati süüdi raskes kuriteos. Isik tunnistas rahvusvahelise kaitse menetluses, et pani teo toime. Arusaamatu on puudutatud isiku väide, et see oli fabritseeritud menetlus; 3) kaebaja käitus istungil impulsiivselt ja ta ei kontrollinud ennast; 4) PPA pole menetlusnorme rikkunud, isikule tutvustati tema õigusi. Samuti oli menetlus efektiivne; 5) isik ületas kontrolljoone ebaseaduslikult. Isikut on varem kriminaalkorras X-aastase vangistusega karistatud. Ta sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral soovib minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased; 6) isiku suhtes on kinnipidamiskeskuses viibimise ajal alustatud kaks distsiplinaarmenetlust (karjus valjult, sh kasutas roppe sõnu ning lõi rusikaga veepudelit, samuti suitsetas WC-s); 7) puudutatud isik on enda seletuses 28. juunil 2025 politseile vastanud, et tema dokumendid on sõjakomissariaadi käes. 20. jaanuari 2026. a nõustamisel ütles ta aga PPA töötajatele, et tal on kehtiv reisidokument, kuid see asub kindlas kohas ning ta ei võtnud seda teadlikult endaga kaasa. Puudutatud isik ei soovinud selle asjaolu kohta täpsemaid selgitusi anda, viidates, et tema olukorras ei ole dokumenti mõistlik kaasas kanda. Vestluse käigus oli märgata, et saadud info tekitas isikus rahulolematust ning ta otsustas vestluse lõpetada. Märkimisäärne on ka asjaolu, et isik tundis huvi kolmandasse riiki, näiteks Türki lahkumise võimaluste kohta. See kinnitab, et isiku puhul on põgenemisoht olemas ja isik võib enda passi kuskil varjata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Rahuldamata jääb puudutatud isiku taotlus nõuda PPA-lt välja vormikaamera videosalvestis X. X-i 27. juuni 2025. a kinnipidamise sündmuse ja läbi viidud menetlustoimingute kohta. Samuti jääb rahuldamata puudutatud isiku taotlus nõuda välja X. X-i 25. augusti 2025. a ja 4. detsembri 2025. a rahvusvahelise kaitse taotleja vestluste helisalvestised. Puudutatud isik on seisukohal, et need allikad sisaldavad teavet, mille alusel saab järeldada, et puudutatud isikust ei lähtu põgenemisohtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel isiku kinnipidamisel määravat tähendust sellel, kas temast lähtub põgenemisoht (vt käesoleva määruse p 9). Samuti ei oma tähendust määruskaebusele lisatud meediaväljavõtted, sest praeguses asjas ei analüüsita rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust. Seetõttu ei oma need tõendid asja lahendamisel tähendust ja tuleb jätta toimikusse võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).
8.Puudutatud isiku suhtes on PPA lükanud 12. detsembri 2025. a otsusega rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, teinud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja seadnud sissesõidukeelu. Puudutatud isik vaidlustas selle otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-26-78). Kuna halduskohus pole kaebust sisuliselt lahendanud, siis puudub rahvusvahelise kaitse menetluses lõplik otsus (VRKS § 31 lg 1 p 2). Kuna rahvusvahelise kaitse menetlus pole tänaseks veel lõppenud, siis on PPA-l võimalik taotleda isiku kinnipidamist VRKS-i alustel.
4(6)
3-25-2127
9.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (VRKS § 361 lg 2 p 6). See säte vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Euroopa Kohtu selgituste kohaselt kaitstakse sellisel alusel isiku kinnipidamisega avalikkust selle isiku käitumisega kaasneda võiva ohu eest (C-601/15 PPU: J. N., p 55). Arvestades EL põhiõiguste harta art-s 6 ette nähtud vabadusõiguse tähtsust ja sekkumise tõsidust, mida kinnipidamine selle õiguse suhtes endast kujutab, tuleb vabadusõiguse kasutamise piirangute puhul piirduda rangelt vajalikuga (C601/15 PPU: J. N., p 56). Tulenevalt vajalikkuse nõudest on taotleja kinnipidamine direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p e alusel avaliku korra ohustamise tõttu põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (C-601/15 PPU: J. N., p 67). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne (määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). (RKHKm 3-19-1068, p-d 20 ja 21).
10.Ringkonnakohtu hinnangul kujutab puudutatud isik endast VRKS § 36 1 lg 2 p 6 mõttes tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu ühiskonna põhihuvile, milleks on praegusel juhul Eesti elanike turvalisus.
11.Asjaoludest nähtuvalt mõistis XXX rajooni kohus puudutatud isiku XX.XX.XXXX süüdi Venemaa karistusseadustiku alusel (väljapressimine eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda). Isikut süüdistati selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta. Kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine), sidusid ta kinni. Nõudsid raha, autot ja selle dokumente. Kasutasid kannatanu vastupanu murdmiseks ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule tekitati kehavigastusi. Toimus rööv (võeti kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja mälukaart). Puudutatud isik osales aktiivselt kuriteo plaani elluviimises. Ta aitas kannatanut kinni hoida, lõi kannatanut rusikaga näkku. Puudutatud isikule mõisteti karistuseks X aastat ja X kuud vangistust, mida tuli täita XXX. Eesti seaduste kohaselt oleks vastav tegu käsitatav esimese astme kuriteona (vt karistusseadustiku § 214 lg 2). Asjaoludest järeldub, et puudutatud isik pani raske kuriteo toime isikliku kasu saamise eesmärgil. See asjaolu suurendab tõenäosust, et ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel (isiklike, majanduslike ja sotsiaalsete sidemete, sh sissetuleku ja turvasüsteemi puudumisel) võib isik kasutada praeguseks tekkinud olukorras teisi isikuid kahjustavaid lahendusi, tagamaks enda äraelamine ja sissetulek. Asjaolust, et puudutatud isik on oma karistuse ära kandnud, ei järeldu veel, et ta oleks karistuse tõttu oma suhtumist ja käitumist õiguskorra järgimisse ja teiste isikute õigushüvede austamisesse muutnud. Isiku karistus pöörati täitmisele XXX. Puudub teave selle kohta, kas ja kui palju suudab Venemaa Föderatsiooni range režiimigi paranduskoloonia karistust kandma tulnud isikuid taasühiskonnastada. Ühtlasi puudub igasugune teave selle kohta, kuidas puudutatud isik käitus karistuse ajal (nt viibimine isolaatoris jms).
12.Rahvusvahelise kaitse menetluses isiku antud seletustest nähtub, et pärast karistuse kandmist on ta väidetavalt surve avaldamise tulemusena liitunud Venemaa Föderatsiooni relvajõududega ning sõdinud Ukrainas, kuid põgenes. Kuigi PPA ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses nimetatud asjaolu usutavaks pidanud, on kaebaja jäänud haldusasjas nr 3-26-78 oma väite juurde. Selle väite tõele vastavuse osas ei anna ringkonnakohus praeguses asjas õiguslikku hinnangut, vaid seda analüüsitakse haldusasjas nr 3-26-78. Samas, kui eeldada, et isik, keda on karistatud raske süüteo toime panemise eest aastate pikkuse vanglakaristusega
5(6)
3-25-2127 ning pärast vanglakaristust on ta väidetavalt sõdinud ka Ukrainas Venemaa Föderatsiooni poolel, siis on tegemist asjaoluga, mis suurendab kaitstava õigushüve kahjustamise tõenäosust.
13.Puudutatud isiku erinevad eluepisoodid on olnud sisustatud kõrgendatud vägivallaga ja ta oli enda tegevuse tulemusena sattunud korduvalt vägivaldsetesse olukordadesse. Seda, et tegemist on isiku välja kujunenud käitumismustriga, lubavad järeldada ka sündmused kinnipidamiskeskuses. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et isik on probleemses olukorras käitunud agressiivselt, nt karjunud ja kasutanud ebatsensuurseid sõnu (dtl 650). Teisel juhtumil eiras puudutatud isik kinnipidamiskeskuse kodukorda, nt suitsetas ja lõhkus talle väljastatud žileti, et saada žiletitera (dtl 621). Eelnev lubab järeldada, et isik suure tõenäosusega käitub pingelises situatsioonis agressiivselt, samuti ei aktsepteeri ta neid käitumisnorme, mille eesmärgiks on suurendada teiste isikute turvalisust. Need asjaolud suurendavad samuti tõenäosust, et isik võib vabaduses asuda kahjustama ühiskonna põhihuve.
14.Eeltoodud asjaolud kogumis on ringkonnakohtu hinnangul piisavad, et lugeda VRKS § 1 36 lg 2 p-s 6 nimetatud alus kaebaja puhul täidetuks.
15.Halduskohus võttis arvesse seda, kuidas puudutatud isik käitus kohtuistungil. Nimelt segas puudutatud isik PPA esindaja kõnele vahele ega täitnud kohtu korraldust lõpetada PPA esindajale vahele segamine (helisalvestis 0.10.25 – 0.12.31). Kuigi puudutatud isik oli ärritunud ja kasutas kõrgendatud hääletooni, mille tulemusena sisenes puudutatud isikuga samasse ruumi veel teine politseiametnik, siis ei oma see episood määravat tähendust VRKS § 361 lg 1 p 6 tingimuste esinemise hindamisel. Istungi edasisel jätkumisel täiendavaid intsidente ei esinenud.
16.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine pole praeguses asjas põhjendatud, sest need ei tagaks seda, et isikust ei lähtuks ohtu ühiskonna põhihuvile ehk Eesti elanike turvalisusele. Vaidlusalust meedet ei saa pidada lähtuvalt eesmärgi kaalukusest ebaproportsionaalseks meetmeks kaebaja vabaduse piiramisel.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta puudutatud isiku määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu määrused muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.