Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-2127 Taotluse kohaselt tabasid PPA ametnikud XX.XX.XXXX Setomaa vallas kaks inimest, kellel puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida. Nad rääkisid vene keelt ja on enda sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi ületada ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja asjaolud polnud selged. Puudutatud isik esitas tabamisel suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik võib olla Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puudusid. Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik esitanud ega PPA veel leidnud isiku telefoni läbivaatuse käigus ühtegi koopiat isikut tõendavast dokumendist, mis aitaks tuvastusprotsessiga edasi minna. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab intervjuud kaitse taotlejaga, tõendite ja telefoni läbivaatamist ning päritolumaainfo kogumist. Isikuga tehti 25.08.2025 intervjuu. Isiku jätkuv kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga seotud asjaolud ei ole veel välja selgitatud ning rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA peab kontrollima intervjuul saadud teavet ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale seda on vaja teha isikuga täiendav intervjuu, et isik saaks tuua välja vastuväited PPA argumentidele. Esmasel vestlusel isik andis segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Ainuüksi esmastel toimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täpsustamist. Pärast täiendavat vestlust peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama. Esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 6 järgi, arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis: ebaseaduslik piiriületus, sõjatsoonis viibimine ja kaevikute kaevamine ning karistuse kandmine Venemaa vanglas. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada ka teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitse. Isik on rahvusvahelise kaitse intervjuu raames öelnud, et viibis sõjaliinil ning teda saadeti kaevikuid kaevama. Pärast kaevikute kaevamist ta põgenes öösel laagrist teadmata suunas üle põldude ja metsade. Varjudes umbes nädal aega, jõudis ta Moskvasse ja seejärel teisel nädalal Eestisse. PPA-le teadaolevalt on isik toime pannud kriminaalkuriteo (väljapressimine), mille eest mõisteti talle X pikkune vangistus eriti range režiimiga XXX. Isik mõisteti süüdi XXXX. a-l ja ta vabanes XXXX. a-l. PPA-le teadaolevalt pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu puudub PPA-l võimalus veenduda puudutatud isiku antud ütluste usaldusväärsuses. Esineb põgenemisoht, sest puudutatud isiku varasema tegevuse ja soovi tõttu jõuda Austriasse (seal olevat tal sugulased ja sõbrad) ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides jääb ta rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestisse ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks. Isik on rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda, sest ta saadetaks sõtta. Isiku hoiakutest tulenevalt on näha, et võimaliku tagasipöördumise korral võib isik avaldada vastupanu ning mitte olla vabaduses kättesaadav. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületada riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja EL liikmesriigi vahelist piiri ning eelnevalt ei ole üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Isik on viibinud koloonias vangistuses väljapressimise eest. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et enda 2(6)

3-25-2127 eluolukorras on ta ennast juba varasemalt ametivõimude eest varjanud ning teadlikult teinud tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda. Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul pole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole välistatud, et isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda tema põgenemise ohtu, lisaks pole isikul Eestis elukohta.

3(6)

3-25-2127 elu. Arvestades kuriteo iseloomu ja toimepanemise aega, on isikust lähtuv oht avalikule korrale seega piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema käitumisest tulenevalt põhjendab tema kinnipidamist põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 4, 6 ja 8. Isikut on karistatud kuriteo toimepanemise eest 7 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades isiku üldist olekut ning tema väljendatud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes, ei ole eluliselt usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jääks rahuldamata. Seda kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel ning ka kohtuistungil tehtud avaldused, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa piiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad dokumendid ja sidemed Eestiga. Tal ei ole rahalisi vahendeid, mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist. Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust, mingeid etteheiteid KPK-s viibimise kohta ei esitanud isik ka kohtuistungil. Puudutatud isik on KPK-s praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega viivitanud. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline KPK-s viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(6)

3-25-2127 jääb täiesti arusaamatuks, mis asjaoludele või tõenditele see tugineb. Esmasel kinnipidamisel ei tuginenud PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 6, ehkki asjaolud olid samad. Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada põgenemisohtu. Isik on oma varasemate süütegude eest karistused ära kandnud. Samuti on kuriteo toimepanemisest möödunud aeg äärmiselt pikk. Kohus ei ole võtnud arvesse teo iseloomu ja asjaolusid, vaid üksnes karistust. Arvesse tuleb mh võtta, et üldiselt isikute kriminogeensus aja jooksul langeb. Mistahes teoreetiline põgenemisoht ei tähenda automaatselt, et esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks. Väidetavat põgenemisohtu ei ole kohane põhjendada sellega, et isikul on kategooriline vastuseis Venemaale naasmisele olukorras, kus Venemaa eest isik rahvusvahelist kaitset taotlebki. PPA ega kohus ei ole isegi välja toonud, millisesse riiki võiks isik hüpoteetiliselt põgeneda, kui selline oht on väidetavalt olemas. Riigikohus on selgitanud, et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Puudutatud isik ei üritanud ennast varjata. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik kohe soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning muud võimalikud sündmuste ahelad on vaid teoreetiline/hüpoteetiline käsitlus ja spekulatsioon. Puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja KPK-s viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna. Leebemad meetmed on võimalikud ning täidaksid eesmärki. Alternatiivina kinnipidamisele on võimalik määrata isikule järelevalvemeetmed, nagu elamine kindlaksmääratud kohas (sh nt varjupaigataotlejate majutuskeskuses), kohustus ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimiseks, ilmumine PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine elukoha muutumisest jms. PPA võiks rakendada kõiki neid eelnimetatud meetmeid korraga. Pikemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida aga pole võrreldes eelmise loa andmise menetlusega esile toodud.

Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

PPA on oma taotluses välja toonud isikuga seotud asjaolud ja põhjalikult neid analüüsinud ning sama on teinud halduskohus. Isikut on tarvis kinni pidada menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest isik ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit ning seetõttu saab vaid tugineda isiku ütlustele. Samuti on põhjendatult tuginetud isiku varasemale käitumisele. Kuna isik ise ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, siis on PPA on pidanud tuginema pikendamise loa taotlemisel piiratud teabele. Isiku napisõnalisus rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuul on tekitanud olukorra, kus isikusamasuse ja kinnipidamisega seotud asjaoludega kontrollimine on raskendatud. Isik kaldus intervjuul PPA küsimustele vastamisest kõrvale, kui sooviti asjaolusid täpsustada. Isiku vastumeelsus takistab rahvusvahelise kaitse menetlust. Nüüdseks on PPA käsutuses XXXs tehtud kohtuotsus, millest nähtuvad väljapressimise asjaolud, mille eest isik süüdi mõisteti (süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta; kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine); sidusid ta kinni; nõudsid raha, autot ja selle dokumente; kasutasid kannatanu vastupanu murdmiseks ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga); tekitasid kannatanule kehalisi vigastusi; röövisid esemeid – puudutatud isikul oli kirjeldatud tegevustes aktiivne roll). Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-14 käsitletud asjaolud erinevad oluliselt siinse juhtumi asjaoludest. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku elama suunamine majutuskeskusesse ei vähendaks tema põgenemise ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-25-2127

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.