Politseija Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Kristina Ivanova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 16.12.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui xx.xx.xxxx (kaasa arvatud).
2.Võtta haldusasja materjalide juurde: 1) haldusasjast nr 3-25-2127(1) PPA 28.06.2025 taotlus ja selle lisad (isiku tuvastamise akt, isiku kinnipidamise protokoll VRKS alusel, isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll, isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses, täiendavad andmed rahvusvahelise kaitse menetluses, andmed lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta, haavatavuse hindamise akt, seletuskirjad (1 ja 2)) ning Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokoll; 2) haldusasjast nr 3-25-2127(2) PPA 25.08.2025 taotlus ning selle lisa (25.08.2025 vestluse protokoll).
Kuulutada menetlus kinniseks käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumentide osas.
4.Rahuldada vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlused ja määrata tema poolt Advokaadibüroo LINDEBERG kaudu haldusasjas nr 3-25-2127 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 324,88 eurot (sh käibemaks).
5.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning jätta välja andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja koht).
6.Tõlkida puudutatud isikule määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde.
3-25-2127
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 12.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. Xi (varasemalt X. X) kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 36 1 lg 2 p-s 6 sätestatud kinnipidamise alus. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.Varasemad asjaolud on välja toodud 28.06.2025 ja 25.08.2025 taotlustes ja Tartu Halduskohtu 29.06.2025 määruses ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-2127 ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2025 kohtumääruses haldusasjas nr 3-252127 ning need ei ole muutunud.
1.2.Uute asjaoludena saab välja tuua järgneva: 1) PPA leidis 30.09.2025 avalikest allikatest isikut puudutava kohtuotsuse, mille kohaselt mõistis Xxxxx rajooni kohus X puudutatud isiku xx.xx.xxxx süüdi Vene Föderatsiooni karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel (väljapressimine eelnevalt kokku lepitud grupi poolt, kasutades vägivalda) ning mõistis talle karistuseks X vangistust, mida tuli täita range režiimiga paranduskoloonias; 2) PPA koostas 21.11.2025 päritoluriigi info kogumise; 3) 04.12.2025 toimus isikuga vestlus rahvusvahelise kaitse menetluses; 4) PPA koostas 05.12.2025 isikule kirja seoses sellega, et isik keeldus PPA küsimustele vastamisest; 5) PPA koostas 12.12.2025 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu otsuse nr 125062800011.
1.3.Isiku kinnipidamine on ennetav meede, et ära hoida võimalikku ohtu kaitstavatele hüvedele nagu avalik kord. PPA hinnangul, kuivõrd on isik xx.xx.xxxx Vene Föderatsiooni karistusseadustiku § 163 lg 3 alusel Xxxxx rajooni kohtus süüdi mõistetud, ei ole isiku tausta ja eelnevat käitumist arvestades välistatud, et isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale. Nimetatud asjas süüdistati isikut selles, et süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise ettekäändel üksikusse kohta, misjärel kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega löömine) ning sidusid ta kinni. Kannatanult nõuti raha, autot ja selle dokumente ning tema vastupanu murdmiseks kasutati ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga). Kannatanule tekitati kehalisi vigastusi. Toimus rööv: varastati kuldkett, sõrmus, raha, mobiiltelefon ja mälukaart. Kaebaja roll antud teos oli aktiivne osalemine kuritegevuse plaani elluviimises olles kannatanu lähedal, aitas teda kinni hoida, et tõkestada vastupanu, samuti osales aktiivselt kuriteo toimepanemisel ja kasutas füüsilist jõudu kannatanu suhtes täpsemalt lõi kanntanud rusikaga näo ja keha piirkonda.
1.4.Tallinna Halduskohus on 07.12.2015 otsuses nr 3-15-701 leidnud, et seoses asjaoluga, et välismaalasel puudub põhiõigus Eestis elamiseks ja viibimiseks, võib Eesti Vabariik lähtuda välismaalase Eestis viibimise lubamisel või keelamisel erinevatest kriteeriumitest, sealhulgas ka soovist kaitsta avalikku korda ka siis kui oht avalikule korral ei ole veel realiseerunud ning tegemist on üksnes prognoosotsusega. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-1-14 on märgitud, et oht avalikule korrale on käsitatav olukorrana, kus asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et lähitulevikus võib isik panna toime sarnase õigusrikkumise. 2(8)
3-25-2127
hinnangu andmiseks tuleb hinnata toime pandud kuriteo raskust, selle laadi ning võimaliku kordumise tõenäosust. Üheks avalikule korrale eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks on juba eelduslikult kuriteo toimepanemise fakt. Kuriteo toimepanemine ja selle asjaolud on üheks minevikusündmuseks, mis on olulise tähtsusega ja isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Seega ei ole ohu hindamisel määrav mitte ainult isiku hetkekäitumine, vaid ka tema varasemad valikud, õigusrikkumiste laad, ühiskondlik kahjulikkus ja riskide prognoositavus.
1.5.PPA arvestab seejuures ka asjaolu, et isik ei kahetsenud rahvusvahelise kaitse vestluses toimepandud kuritegu, vaid proovis selle üksikasju varjata, pisendas seda ning väitis, et talle mõistetud karistus on ebaõiglane. Siinkohal on oluline arvestada, et isik on hiljuti Eestisse saabunud välismaalane, kellel puudub Eestis tugivõrgustik ja rahalised vahendid, millest tulenevalt ei saa välistada uute õigusrikkumiste toimepanemist majandusliku kasu saamiseks. Samuti ei ole isiku kinnipidamisasutustest vabanemisest möödas kuigi palju aega, millest tulenevalt puudub võimalus usaldusväärselt hinnata tema käitumise muutumist ning PPA-l puudub ka võimalus kontrollida isiku käitumist Venemaal pärast vanglast vabanemist. Eeltoodud asjaolusid kogumina arvesse võttes on isikust tulenev oht avalikule korrale piisavalt tõsine ja reaalne. Isikust tulenevat avaliku korra ohtu on jaatanud ka Tallinna Halduskohus 28.08.2025 määruse nr 3-25-2127 p-des 10 ja 11. Oluline on, et riigil tuleb avaliku korra tagamiseks välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele reageerida ja seda eriti praeguses olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud.
1.6.Isik ei pruugi vabaduses olla õiguskuulekas ja järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austada põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust. Eelnevat ilmestab isiku suhtlusstiil 04.12.2025 rahvusvahelise kaitse menetluse raames toimunud vestlusel, mille käigus hakkas isik PPA ametniku peale karjuma ja keeldus kaasaaitamiskohustuse täitmisest ja küsimustele vastamisest.
1.7.On vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav tõlgitud PPA otsuse nr 12506280001-1 üleandmiseks, selle vaidlustamise perioodil ja isiku väljasaatmiseks. Käesolevalt puudub isiku vastu usaldus.
1.8.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tegu on avalikku korda ohustava isikuga. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isikust tulenevat põgenemisohtu ei välista ka isiku elama suunamine kindlasse elukohta, samuti puudub PPA-le teadaolevalt isikul Eestis muu võimalik elukoht. Varasem ebaseaduslik Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahelise piiri ületamine annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi kõrvale hoiduda ja mitte olla kättesaadav ametivõimudele.
1.9.Isiku puhul on põgenemisoht põhjendatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 kohaselt ehk isik on PPA-le teada andnud ja haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on kinnitanud
3(8)
3-25-2127
rahvusvahelise kaitse intervjuul, et Venemaale tagasi pöördumise puhul saadetakse ta sõtta. Samuti on isik ise selgitanud, et sattus Eestisse juhuslikult ja võimaluse korral sooviks minna Austriasse, kus viibivad tema sugulased (Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokoll 00:19:08 ja 00:23:02). Samuti on põgenemiseoht põhjendatud VSS § 68 p 4 kohaselt, kuna isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.
1.10.Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
2.Puudutatud isik leidis enda 15.12.2025 seisukohas, et PPA taotlus on põhjendamatu ning tuleks rahuldamata jätta, põhjendades seda järgnevalt.
2.1.Arvestades seda, et PPA on esitanud X Xxxxx rajooni kohtu xx.xx.xxxx. a otsuse kohtule juba 29.09.2025 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 167-252) ning selle tõlkimiseks kulus tõenäoliselt samuti aega, ei saa isiku süüdimõistmise fakti uueks asjaoluks pidada. Praegusel juhul on vaidluse all puudutatud isiku kinnipidamise teistkordne pikendamine, mis tähendab, et PPA-l lasub kohustus tuua välja ja põhistada kõiki asjaolusid, mille tõttu esineb jätkuvalt akuutne vajadus puudutatud isiku kinnipidamiseks. Pikemaajalisemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida antud juhul ei esine.
2.2.Põhjendamatu on PPA arvamus, et lähitulevikus võib isik panna toime sarnase õigusrikkumise. Arvestades, et isiku osas puudub teave, et ta oleks süütegusid toime pannud korduvalt, isik on oma karistuse täielikult ära kandnud ehk vangistuse eesmärgid on täies ulatuses täidetud, siis on käesoleval juhul PPA väited hüpoteetilise retsidiivsuse kohta pelgalt spekulatiivsed.
2.3.Meelevaldne on PPA seisukoht, et rahvusvahelise kaitse vestluses isik ei kahetsenud toimepandud kuritegu, vaid proovis selle üksikasju varjata ja pisendas seda. PPA ei ole viidanud tõendile, kust selline järeldus tuleneb. Puudutud isik on avameelselt ja ausalt (korduvalt) rääkinud oma taustast, sh vanglakaristusest, selle pikkusest, põhjusest, rangusest jms (vt nt dtl 72).
2.4.Viimase kolme ja poole kuu jooksul viis PPA läbi üksnes ühe menetlustoimingu, mis viitab rahvusvahelise kaitse menetluse ebaefektiivsusele. Seejuures ei eeldanud see menetlustoiming isiku kohalolekut. Pelgalt vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise pikendamist. PPA loataotlusest ei nähtu põhjendusi, milles seisneb vältimatu vajadus kui isiku jätkuva kinnipidamise eeldus (VRKS 361 lg 2).
2.5.Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada väidetavat põgenemisohtu (VSS § 68 p 8). Olukorras, kus puudutatud isiku eesmärk oli põgeneda tagakiusuohu eest ning ta kaalus Eestisse muul viisil sisenemist, oli tegemist praktilise ratsionaalse ja realistliku kaalutlusega, mis ei tähenda, et isikul oleks soov Eestist põgeneda või asuda ennast siseriiklikult varjama. Puudutatud isik ei vaidle vastu sellele, et ta keeldus 04.12.2025 vestlusest advokaadi juuresolekuta, ent tegemist oli reaktsiooniga asjaolule, et PPA rikkus isiku suhtes menetlusnormi (õigus kasutada menetluses esindajat VRKS § 10 lg 3 alusel).
2.6.Põgenemisohu järeldamine on ebaproportsionaalne, kuna puudutatud isik ei ole kinnipidamiskeskuses viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust kinnipidamiskeskusest vabanedes Eestist lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna. Igasugune väidetav põgenemisoht ei tingi automaatselt vältimatut vajadust isiku kinnipidamiseks. Põgenemisohu jaatamiseks peab oht olema piisavalt suur õigustamaks isiku vabaduse piiramist, paigutades teda kinnipidamiskeskusesse (RKHKo 3-3-1-24-17, p 13). Seejuures ei saa isiku väidetavat põgenemisohtu põhjendada sellega, et isikul on kategooriline
4(8)
3-25-2127
vastuseis Venemaale naasmise suhtes olukorras, kus Venemaa on isiku päritolu riik, mille eest isik rahvusvahelist kaitset taotleb.
3.PPA jäi 16.12.2025 istungil taotluse juurde.
4.Puudutatud isik vaidles 16.12.2025 kohtuistungil taotlusele vastu. Kohtuistungil ei allunud isik kohtu korraldusele, vaid segas PPA esindaja jutule vahele ega lasknud tõlgil tõlkida (16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis kell 00:10:25). PPA esindaja sai taotluse tutvustamisega jätkata alles kahe minuti möödumisel (vt 16.12.2025 helisalvestis kell 00:12:31). Kohtu küsimusele, kas isik on kriminaalkorras karistatud vastas isik küsimusega „kus“ ning kui kohus kordas oma küsimust, siis tõstis isik häält ja küsis jätkuvalt „kus, kas Eestis või Venemaal?“ (vt 16.12.2025 helisalvestis kell 00:25:07-00:25:40). Kui kohus oli täpsustanud, et kohtul on üldine küsimus, kohus ei täpsusta kohta, vaid soovib teada, kas isik on kriminaalkorras karistatud, vastas isik, et Eestis oli 1 ööpäev, Venemaal oli karistatud, aga see oli ebaseaduslikult, sest asi oli fabritseeritud.
5.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja adv K. Ivanova esitas 16.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks seoses A. X. X-i esindamisega haldusasjas nr 3-25-2127. Taotluste kohaselt seisnes osutatud õigusabi järgmistes toimingutes: 1) 15.12.2025 PPA loataotlusega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine, kliendile PPA loataotluse ja selgituste edastamine (vene keeles), e-kirjavahetus kliendiga (31 minutit, summas 41 eurot); 2) 15.12.2025 seisukoha koostamine (109 minutit, summas 142 eurot); 3) 16.12.2025 kohtuistungiks valmistumine (27 minutit, summas 36 eurot) ning kohtuistungil osalemine (33 minutit, summas 43 eurot). Kokku moodustab riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga 324,88 eurot (262 + 62,88).
KOHTU PÕHJENDUSED
Haldustoiminguks loa andmine
6.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1; VRKS § 362 lg-d 5 ja 6, § 361 lg 1, lg 2 p 6, lg 2 1; VSS § 68 p 6). Kohus võtab haldusasja materjalide juurde haldusasjast nr 3-25-2127(1) PPA 28.06.2025 taotluse ja selle lisad (isiku tuvastamise akt, isiku kinnipidamise protokoll VRKS alusel, isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll, isikuandmete ankeet rahvusvahelise kaitse menetluses, täiendavad andmed rahvusvahelise kaitse menetluses, andmed lähedaste sugulaste ja pereliikmete kohta, haavatavuse hindamise akt, seletuskirjad (1 ja 2)) ja Tartu Halduskohtu 29.06.2025 kohtuistungi protokolli ning haldusasjast nr 3-25-2127(2) PPA 25.08.2025 taotluse ning selle lisa (25.08.2025 vestluse protokoll). Kohus kuulutab viidatud dokumentide osas menetluse kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 2, VRKS § 13 lg 1). Samas asjas tehtud Tartu Halduskohtu 29.06.2025 määruse, Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2025 määruse asja juurde võtmiseks puudub vajadus, kuivõrd tegemist on jõustunud ja avalikustatud kohtulahenditega.
7.Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (VRKS § 361 lg 2 p 6). See säte vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punktile e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb 5(8)
3-25-2127
tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (vt Euroopa Kohtu 30.06.2022 otsus C-72/22, p 87; 15.02.2016 otsus N. C-601/15 PPU, p 65 ja seal viidatud kohtupraktika). Mõiste „riiklik julgeolek“ hõlmab nii liikmesriigi sisejulgeolekut kui ka välisjulgeolekut ja järelikult võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine (vt Euroopa Kohtu 30.06.2022 otsus C-72/22, p 88; 15.02.2016 otsus N. C601/15 PPU, p 65 ja seal viidatud kohtupraktika). Oht riiklikule julgeolekule või avalikule korrale saab taotleja kinnipidamist või tema kinnipidamise jätkamist direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punkti e alusel vajalikkuse nõudest tulenevalt põhjendada üksnes siis, kui isiku konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut (vt Euroopa Kohtu otsus C-72/22, p 89; 15.02.2016 otsus N. C-601/15 PPU, p 67 ja seal viidatud kohtupraktika).
8.Avaliku korrana mõistetakse mis tahes seaduslikkust (vt nt korrakaitseseaduse § 4 lg 1, mis lisaks õigusnormide järgimisele toob avaliku korra eeldusena välja ka õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstuse – nende tagamine eeldab aga seaduste, sh Eesti Vabariigi põhiseaduse järgimist, sh aktiivse tegevusega)1. Kuigi avalik kord on Euroopa Liidu õiguses autonoomne mõiste, siiski on õigusriigis EL-i aluspõhimõtetega sarnased põhimõtted. Ohtu avalikule korrale saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega, tema sidemetega, aga ka tema juurest leitud esemetega, näiteks ründeks kasutatavate vahendite või narkootiliste ainetega, samuti muude asjaoludega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 12).
9.Käesoleval juhul viitavad avaliku korra kahjustamise ohule järgmised puudutatud isikuga seotud konkreetsed asjaolud: 1) isik on kriminaalkorras karistatud, mille eest määrati talle pikk vanglakaristus range režiimiga kinnipidamisasutuses (dtl 393); 2) isik käitus 04.12.2025 vestlusel PPA-ga agressiivselt, kui hakkas PPA ametniku peale korduvalt karjuma (dtl 432); 3) isik ei allunud 16.12.2025 kohtuistungil kohtu korraldustele oodata oma järge küsimuste esitamiseks ega lasknud tõlgil tõlkida (16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis kell 00:10:2500:12:31); 4) isiku agressiivne käitumine (karjumine) viis selleni, et kohtuistungi ajal sisenes KPK-s puudutatud isikuga samasse ruumi lisaks teine politseiametnik (vt 16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis kell 00:12:42).
10.Käesoleval juhul on kaitstavaks hüveks avalik kord ehk et isik ei paneks vabaduses viibides toime uusi kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Vaidlust ei ole seejuures asjaoludes, et isikul puudub elukoht Eestis ning tal ei ole sotsiaalseid seoseid Eestiga (puuduvad sugulased ja tuttavad siin), mis tõstab varalisel eesmärgil kuritegude sooritamise tõenäosust. Olukorras, kus isik ei suuda väga kontrollitud keskkonnas, nagu kohtuistungil end vaos hoida ja kohtu korraldusi täita, ei ole kindlust, et isik suudaks palju vabamas õhkkonnas (väljaspool KPK-d) järgida Eesti Vabariigis kehtivat õiguskorda. Seda enam, et isik väljendas kohtuistungil oma veendumust, et Eesti Vabariik ei ole demokraatlik riik (vt 16.12.2025 kohtuistungi helisalvestis 00:10:28). Kuigi isiku kinnipidamine KPK-s riivab tema vabadusõigust, siiski esineb käesoleval juhul ülekaalukas avalik huvi kaitsta avalikku korda. Seejuures ei oma eelviidatud asjaolude juures tähtsust, kas PPA teadis juba varem puudutatud isiku karistatusest ja vastavast kohtuotsusest või mitte. Fakt on see, et nimetatud asjaolu jätkuvalt mõjutab hinnangut puudutatud isikust lähtuvast ohust avalikule korrale. Vähetähtis ei ole ka isiku enda ütlused, mille kohaselt on isik viibinud rindel Ukrainas, kuid sealt põgenenud (vt seletuskiri 1; dtl 26). Kõik eelnev kogumis annab aluse pidada isikut ohtlikuks avalikule korrale. 1
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar paragrahvile 54, punkt 2. Kättesaadav:
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
6(8)
3-25-2127
11.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punkti 6 tähenduses (vt VRKS § 361 lg 21). Viidatud normi kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA on vastavad põhjendused taotluses esitanud (dtl 320). Isiku põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasilükatud, tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldatud sissesõidukeeldu PPA 12.12.2025 otsusega nr 12506280001-1 (dtl 373). Olukorras, kus rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasilükatud ning isikut soovitakse riigist välja saata, on suur tõenäosus, et vabaduses olles hoiaks isik väljasaatmismenetlusest kõrvale ega oleks enam PPA-le kättesaadav, kuivõrd taotlejale on ilmne, et tema taotlus ei olnud perspektiivikas ning ähvardab väljasaatmine. Kuigi isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei ole see takistanud puudutatud isikul ebaseaduslikku piiriületust. Schengeni alal puudub piirikontroll, mis lihtsustab liikumist liikmesriikide vahel. Lisaks puuduvad isikul igasugused sotsiaalsed seosed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elukohta. Nimetatud asjaolud suurendavad põgenemisohu tõenäosust. Põgenemisohtu on jaatanud ka Tallinna Halduskohus oma 28.08.2025 määruse nr 3-25-2127 punktides 13-15 ning Tallinna Ringkonnakohus oma 01.10.2025 määruse nr 3-25-2127 punktis 10. Põgenemisohu tuvastamisel aluseks võetud asjaolud muutunud ei ole.
12.Põgenemisohu tuvastamisel ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29). Seda tingituna asjaolust, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine, kus isik peab VRKS § 34 lg 5 järgi viibima kella 22-st kuni 6-ni, ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine (elamine kindlaksmääratud kohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPAsse registreerimisele, PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva) (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-14, p 18).
13.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Kuigi KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamine on vabadusõiguse riive, siiski esineb selleks seaduslik alus ning taotletava eesmärgi saavutamiseks muud tõhusad meetmed puuduvad, mis riivaks puudutatud isiku õigusi vähem. KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid eesmärk on tagada isiku kättesaadavuse rahvusvahelise kaitse menetluses.
14.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui xx.xx.xxxx (kaasa arvatud). Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3) ning jätab välja andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus ning selle kandmise aeg ja koht). Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine
15.Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud (RÕS § 22 lg 7). Riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal (RÕS § 22 lg 6). Selliseks korraks on justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord). Vastavalt korra § 11 lg-le 1 on tasu riigi õigusabi osutamise eest mh halduskohtumenetluses 39 eurot iga poole tunni kohta.
7(8)
3-25-2127
16.Juhindudes RÕS § 22 lg-st 7 leiab kohus, et kulunud aeg (3h ja 20 minutit) ja tehtud toimingud on põhjendatud, mistõttu tuleb tasu taotletud suuruses kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutati õigusabiteenust Advokaadibüroo LINDEBERG kaudu, mistõttu on põhjendatud taotletud summale käibemaksu lisamine. Riigi õigusabi tasu väljamaksmist korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.