Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4651
Haldusasi
Politseija kinnipidamiseks paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik – R.U , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Piirivalveameti taotlus R.U ja kinnipidamiskeskusesse
2.Jätta R.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-4651 muutmata.
3.Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades puudutatud isiku nime, sünniaja ja kodakondsuse tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20.12.2025 kell 02.29 Tallinna Lennujaamas kinni XXX kodanik R.U (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX). Isik keeldus oma passi näitamast ega osanud viibimist lennujaamas põhjendada. Isikuga käidi tema viibimiskohas – Majaka Hostel, aadress Pae tn 12, Tallinn. Tema asjade seast leiti XXX pass nr XXXXXXXXX, milles puudusid Schengeni alale sisenemise/väljumise templid, viisad vms, mis viitaks seaduslikule alusele Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. Puudutatud isikuga viidi
3-25-4651 20.12.2025 kinnipidamiskeskuses läbi küsitlus. PPA koostas isikule 20.12.2025 ettekirjutuse nr 1052293106 Eestist lahkumiseks XXX (sundtäidetav alates 20.12.2025) ja kohaldas Schengeni alale sissesõidukeeldu viieks aastaks.
2.PPA esitas 21.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse R.U kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6, § 15 lg 1 ning § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Isiku 20.12.2025 selgituste kohaselt saabus ta Schengeni alale detsembris 2022 Ukrainast Poola kaudu, eesmärgiga põgeneda Venemaa-Ukraina sõja eest. Schengeni alale sisenes isik enda eelmise XXX kodaniku rahvuspassiga (mille andmeid PPA-l ei ole), mille kaotas Saksamaal. Hetkel kasutab isik uut XXX kodaniku rahvuspassi nr XXXXXXXXX (kehtivusega 29.08.2025˗29.08.2030), mis on väljastatud Saksamaal Berliinis asuvas XXX saatkonnas. Isiku väitel õppis ta 2022. a augustist kuni 2022. a detsembrini Ukrainas Kiievis ukraina keelt, ülikooli täpset nimetust nimetada ei osanud. Ukrainas õppimise seaduslikku alust tõendavat dokumendina esitas isik telefonist pildi Ukraina ajutisest elamisloast nr 800253986 (kehtivus alates 18.11.2021). Eestis viibimise kohta selgitas puudutatud isik, et käis Soome saatkonnas tööviisat taotlemas ning sai informatsiooni, et esmalt tuleb anda sõrmejäljed Eestis asuvas Soome saatkonnas. Isiku Soomes käiku kinnitab Maksu- ja Tolliameti reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu SUSPECT 20.12.2025 väljavõte – isik saabus Soomest Eestisse VikingXPRS laevaga 13.12.2025. Hiljem väitis isik, et käis Soomes migratsiooniametis, mitte saatkonnas. Korduvatele küsimustele, miks isik ei läinud Saksamaal asuvasse Soome suursaatkonda, ta ei vastanud või andis segaseid selgitusi. Isik selgitas, et tal on plaanis minna 20.01.2026 tagasi Soome tööviisa taotlemiseks ning seejärel sõita tagasi Saksamaale – isik esitas Soome lahkumise tõendamiseks telefonis oleva pileti, Saksamaale naasmise piletit isik ei esitanud. Puudutatud isik selgitas, et ei soovi oma koduriiki naasta. Viimati üritas isik taotleda Austria viisat, mida ei saanud. PPA-l puuduvad andmed, et isik oleks kunagi Austria viisat taotlenud. Soomest ja Saksamaalt 20.12.2025 läbi kontaktkeskuse SPOC saadud vastuste kohaselt puudub isikul seaduslik alus nimetatud riikides viibimiseks, samuti ei ole olnud isikuga kontakti ja ta ei ole esitanud taotlusi. Sõrmejäljehõive andmebaasis ESTODAC hõivatud andmete kohaselt ei ole Saksamaal isiku sõrmejälgi hõivatud. Isik esitas telefonis foto dokumendist, millest nähtub, et ta on taotlenud registreerimist Saksamaal kui sõjapõgenik (väljastaja Bundesamt für Migration und Flüchtlinge). Dokumendis on antud korraldus, et isik peab ilmuma ettenähtud kohta (Saksamaal Berlini Tegeli lennujaam). Dokumendist nähtus isiku eelneva passi number
YYYYYYYYYYY.
Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Isik väidab nii seda, et tal on seaduslik alus viibida põgenikuna Saksamaal ja Schengeni alal, kui ka seda, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Kui PPA selgitas isikule, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks isik endast välja ega teinud enam koostööd ja ei allkirjastanud dokumente. Selline reaktsioon väljasaatmisele viitab, et isik soovib vältida koduriiki naasmist. Puudutatud isik viibib Eestis ja Schengeni alal ebaseaduslikult. Isiku väited on ebausaldusväärsed. Isik ei ole ajutise kaitse ega rahvusvahelise kaitse subjekt Ukraina sõjast tulenevalt. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga (23 telefoni (iPhone, Samsung), mitu sülearvutit, kaks seljakotti ja kaks erisuurusega kohvrit). Ei ole usutav, et isik tuli ajutiselt ja plaanis minna tagasi Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud n-ö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. Tõenäoliselt on isik kodutu. Isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki 2(6)
3-25-4651 lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengeni alale edasi jääda. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Isiku ebaseaduslik viibimine Eestis ja koostöö vältimine ametiasutustega viitab põgenemise ohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse, leida vajalikud kontaktid ja asutused. Isiku Schengeni alal olevad tuttavad võivad aidata teda varjata või liikuda järgnevasse sobivasse riiki. Isik on seni otsinud ressursse Schengeni alale jäämiseks, et mitte lahkuda. Põgenemisohtu tuleb VSS § 6 8 p 6 kohaselt hinnata prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist. Isiku käitumine viitab selgelt, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära vaba liikumise võimalust Schengeni alal. Isik on juba varasemalt sarnast käitumismustrit kasutanud. Tema senine käitumine on olnud teadlik. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning väljasaatmise edukas lõpuleviimine.
3.Puudutatud isik avaldas 21.12.2025 kohtuistungil, et soovib minna Saksamaale, kus on tema sugulased. Hiljem selgitas isik, et võib jääda ka Eestisse, kuid soovib minna hostelisse, kus elamise kulud kannavad tema sugulased.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2025 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a). Isik võib põgeneda (VSS § 68 p 6). Isikul puudub seaduslik viibimise alus Schengeni alal, sh peab ta end Ukraina sõjapõgenikuks, ta on oma eelmise passi ära kaotanud ja otsib Schengeni alal võimalusi enda elatamiseks ja seadustamiseks. Isiku eelnev pass on oluline tema Schengeni alale saabumise ja staatuse väljaselgitamisel – antud dokumenti aga ei ole isik esitanud. Samuti ei teinud isik küsitluse ajal koostööd ega allkirjastanud ühtegi dokumenti. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna viibida Saksamaal ja Schengeni alal, aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks ta endast välja ning ei teinud enam koostööd ega allkirjastanud dokumente. PPA pidi isikule korduvalt andma korraldusi ametnike korralduste kuulamiseks ja tõeste selgituste andmiseks. Isiku emotsionaalne reaktsioon väljasaatmisele viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge. Seega võib järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik. On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga seoses Schengeni alale, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei saanud viisat XXXs viibides. On usutav, et puudutatud isik on Schengeni alal viibides elatunud sõprade, tuttavate ja väidetavate sugulaste poolt antud rahast ning muudest abipakkumistest. Samas ei ole isikul alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Ta pole integreerunud, tal ei ole elu- ega töökohta ning tööle ta ei saagi asuda. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga – kaks seljakotti, mitu kohvrit, kõik nutiseadmed, kohvikeetmiseks vajalikud seadmed jms. Ei ole usutav, et isik tuli ajutiselt ja plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud n-ö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. Isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengeni alale edasi jääda. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda.
3(6)
3-25-4651 Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest isiku hoiakute ja käitumise põhjal võib arvata, et ta ei täidaks järelevalvemeetmeid, vaid lahkuks Eestist väljasaatmise vältimiseks koduriiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1). Isikut ei ole küll võimalik välja saata 48 tunni jooksul, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust, kuid on usutav, et transiitlendude korraldamine on võimalik hiljemalt kahe kuu jooksul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Puudutatud isik palub 08.01.2026 määruskaebuses (täiendatud 20.01.2026) tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus ning vabastada ta kinnipidamiskeskusest või asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega. Kohus ei ole kinnipidamise vältimatust põhjendatud ega kaalunud, milliseid konkreetseid leebemaid meetmeid oleks isiku suhtes võimalik kohaldada. Puudutatud isik on korduvalt väljendanud valmisolekut Eestist lahkuda. Kuna menetluse eesmärk (Eestist lahkumine) on saavutatav vabadust võtmata, ei ole kinnipidamine vältimatu ega proportsionaalne. Isikul on olemas isikut tõendav dokument. Puudutatud isik on tõendanud, et Saksamaa ametiasutused on tema suhtes varem viinud läbi menetlustoiminguid, sh registreerimise ja ajutise kaitsega seotud menetlusi. Ta on avaldanud soovi suunduda Saksamaale, kus tal on sotsiaalsed sidemed ja kus tema olukorda on juba hinnatud. Kohus ja PPA ei ole hinnanud, kas ja millisel määral võimaldaks isiku varasemad seosed Saksamaaga ning tema valmisolek lahkuda Eestist tagada menetluse eesmärgi leebemate meetmete abil. Kohus on piirdunud andmevahetuskanalite SPOC ja ESTODAC hetkeseisu kirjeldamisega, analüüsimata, kas need anded on piisavad järeldamaks, et isiku suhtes puuduvad Saksamaal asjakohased menetluslikud asjaolud. Põgenemisohu järeldus peab põhinema konkreetsetel ja kontrollitavatel asjaoludel. Isiku emotsionaalne reaktsioon võimalikule väljasaatmisele ei ole põgenemisohu tõend. Menetluse käigus esinenud segadus ja ebaühtlased selgitused tulenesid keele- ja infobarjäärist ning õigusabi puudumisest, mitte teadlikust kõrvalehoidmisest. Isiku emakeel on farsi keel ning tema inglise keele oskus on algtasemel. Kohus ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kohaldada isiku suhtes konkreetseid järelevalvemeetmed. Puudutatud isiku isikusamasus on tuvastatud, tal on kehtiv reisidokument, ta viibib kindlaksmääratud elukohas. Isiku vabatahtlikku lahkumissoovi kinnitab 19.01.2026 ostetud lennupilet 02.02.2026 lennule Tallinn-Berliin (Brandenburg), mille on ostnud tema lähedased. Kohus on tuginenud väljasaatmise perspektiivi hindamisel üldisele oletusele, et transiitlendude korraldamine on kahe kuu jooksul võimalik. Samas ei ole hinnatud, kas kinnipidamine on vältimatu ning kas eesmärki (Eestist lahkumine) oleks võimalik saavutada lühema aja või leebemate meetmetega. Pelgalt abstraktne viide logistilisele võimalikkusele ei ole piisav õigustus pikaajaliseks kinnipidamiseks.
4(6)
3-25-4651 Kohus on määruse põhjendava osa p-s 18 andnud loa isiku kinnipidamiseks „mitte kauemaks kui üheks kuuks (21.02.2026)“. Kuupäev 21.02.2026 viitab ligi kahele kuule. Selline vastuolus muudab kinnipidamise kestuse ebaselgeks.
6.PPA palub 30.01.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Kinnipidamise eesmärk ei ole puudutatud isiku Eestist lahkumine, vaid lahkumine Schengeni alalt, kuna tal puudub Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Elamisõigust ega viibimisalust Schengeni alal ei anna olemasolevad sotsiaalsed sidemed, vaid see peab tuginema kehtivale õiguslikule alusele. Põgenemisohu esinemisel ei ole tarvidust kaaluda, milline konkreetne järelevalvemeede oleks võimalik ja milline mitte. Põgenemisohu olemasolu annab aluse isiku kinnipidamiseks. Isik on oma varasema käitumisega andnud mõista, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda, vaid otsib võimalusi jääda. Isiku vabaduses viibimisel võib ta liikuda teise liikmesriiki ja asuda end varjama. Soome ja Saksamaa ametivõimudelt 20.12.2025 saadus vastustest nähtub, et isikul puudub seaduslik alus nimetatud riikides viibimiseks. Saksamaa ei ole teada andnud, et isikuga oleks pooleli mõni menetlus. PPA-l ei ole põhjust kahelda ametliku andmevahetuskanali kaudu saadud informatsioonis. Sõrmejäljehõive tulemusel ei nähtu samuti, et isikul oleks üheski Schengeni liikmesriigis sõrmejäljed hõivatud. Kui isikuga oleks Saksamaal läbi viidud ajutise kaitse toimingud, oleks tulnud teavitus Saksamaalt ja sõrmejälgede tabamus. Puudutatud isiku vastuolulised selgitused ei tulenenud keele- ega infobarjäärist. Temaga viidi 20.12.2025 küsitlus läbi farsi keeles. Seega sai ta suhelda ja asjaolusid selgitada emakeeles. PPA korraldab isiku väljasaatmise Eestist isiku koduriiki nii kiirelt, kui see on võimalik ega venita kinnipidamiseks saadud maksimaalset aega. Väljasaatmise korraldamine toimub mitme riigi koostööna, selleks on vajalik võimalike transiitlendude kooskõlastamine ja logistiline ettevalmistus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebusmenetluses on kaebaja esitanud täiendavalt tõendeid, mis on osaliselt korduvad ja asjakohatud. Asjaolu, et puudutatud isikul on olemas lennupilet, mida kasutades saaks ta vabatahtlikult lahkuda Saksamaale, ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Seetõttu jätab ringkonnakohus täiendavad tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 235˗311 ja 315˗354 HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde võtmata.
8.PPA tugines 21.12.2025 taotluses kinnipidamise alustena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 2 ning seostas järeldust puudutatud isiku põgenemise ohust VSS § 68 p-s 6 toodud asjaoluga.
9.VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud 5(6)
3-25-4651 olulisi asjaolusid. VSS § 68 p-st 6 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on mh PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
10.Halduskohus tuvastas õigesti isiku põgenemise ohu (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-s 6 toodud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA on teinud isikule 20.12.2025 ettekirjutuse nr 1052293106 lahkuda Eestist XXX. Isik on väljasaadetava staatuses ja tema kinnipidamise eesmärgiks on tagada lahkumiskohustuse täitmine Eestist ja Schengeni alalt. PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ega pruugi olla väljasaatmistoiminguteks kättesaadav. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isik on 20.12.2025 küsitlusel väitnud, et kinnipidamiskeskusest vabastamisel lahkuks ta Soome ja sealt edasi Saksamaale, kus elavad tema lähedased ja sõbrad. Ka 21.12.2025 kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et soovib minna Saksamaale, kus elab tema perekond. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on Eestist väljasaatmise ootamise ajal PPA-le kättesaadav. Eelneva põhjal kogumis on puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud, sest esineb tema põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 järgi. Seetõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka VSS § 23 lg 1 p 2.
11.Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et isiku ebaühtlased selgitused tulenesid keele- ja infobarjäärist, märgib ringkonnakohus, et PPA viis 20.12.2025 küsitluse isikuga läbi farsi keeles ning farsi keele tõlk osales ka halduskohtu 21.12.2025 istungil. Seega oli isikule tagatud võimalus esitada oma selgitused ja vastuväited emakeeles. Isegi kui isikul oleks olnud 21.12.2025 kohtuistungil esindaja, ei muutnuks see järeldust, et kinnipidamine on siinses asjas põhjendatud.
12.Kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei olnud ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Isikul on olemas reisidokument ning tema väljasaatmiseks on vajalik üksnes transiitlendude kooskõlastamine ja logistiline ettevalmistus. Seetõttu puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks puudutatud isiku kinnipidamist hinnata VSS § 23 lg 11 alusel lubamatuks.
13.Halduskohtu 21.12.2025 määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et kohus on määruse põhjendava osa p-s 18 märkinud, et annab loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks „mitte kauemaks kui üheks kuuks (21.02.2026)“. Tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse resolutsiooni. Määruse resolutsiooni p-ga 1 on kohus andnud selgelt loa mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a). Täitmiseks kohustuslik on kohtulahendi resolutsioon.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.