Politseija Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Helena Velba Puudutatud isik – X. X (Xxxxxx kodanik; sündinud xx.xx.xxxx) Lihtmenetluses, 21.12.2025 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused X. X -le farsi keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada X. X nimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
20.12.2025 kell 02:29 peeti Tallinna lennujaamas (Tartu mnt 101, Tallinn) kinni Iraagi kodanik X. X, kuna ta keeldus ametnikele oma passi näitamast. Oma viibimise seaduslikkuse põhjendamise kohta lennujaamas ei osanud X. X selgelt väljenduda (andis erinevaid vastuseid), millest tulenevalt käidi isikuga tema viibimiskohas – Tallinnas asuv Majaka Hostel aadressil Pae tn 12, Tallinn. Isiku asjade seast tuli välja kehtiv Xxxxxx pass nr XXX, milles puudusid Schengenisse sisenemise/väljumise templid, viisad või muu oluline, mis viitaks, et isik viibib Eestis ja Schengenis seaduslikult. Pass on uus ning ilma sissekanneteta. Sellest järeldus, et isik viibib tõenäoliselt seadusliku aluseta Eestis ja Schengenis. Isikul on kaasas kogu tema isiklik vara – 23 telefoni (iPhone’id, Samsungid), mitu sülearvutit, 2 seljakotti ja kaks erisuurusega kohvrit. Usutav on, et isikul ei pruugi olla elukohta juba väga pikka aega ning tal puudub ligipääs hügieenitarvetele ning -toimingutele.
2.20.12.2025 viidi isikuga kinnipidamiskeskuses läbi küsitlus, millest selgusid järgmised asjaolud. X. X saabus viimati Schengeni enda sõnade kohaselt detsembrikuus 2022 Ukrainast Poola kaudu, eesmärgiga põgeneda Venemaa-Ukraina sõja eest. Schengenisse sisenes isik oma eelneva Xxxxxx kodaniku rahvuspassiga, mille andmeid PPA’l ei ole – isiku sõnade kohaselt on nimetatud dokument kaotatud Saksamaal. Käesoleval hetkel kasutab isik uut Xxxxxx kodaniku rahvuspassi nr XXX (kehtivusega 29.08.2025-29.08.2030), mis on väljastatud Saksamaal Berliinis Xxxxxx saatkonnas. Passis ei ole ühtegi templit, viisat ega muud sissekannet, mis annaks aimu isiku viibimisest ja reisimisest enne uue passi väljastamist. Eelnevalt Schengenisse saabumisele õppis isik enda sõnade kohaselt Ukrainas Kiievis ukraina keelt, ülikooli täpset nimetust X. X nimetada ei osanud. Õpingute perioodiks oli isiku väitel sõjavaba aeg ehk kui veel sõda ei olnud – august 2022 kuni detsember 2022 (kuupäevasid isik täpselt nimetada ei osanud). Paludes isikul esitada Ukrainas õppimiseks omatud seaduslikku alust tõendavat dokumenti, esitas ta telefonist pildi Ukraina ajutisest elamisloast nr 800253986, kehtivus alates 18.11.2021 (lisa „Ukraina elamisluba (1 ja 2)“).
3.Enda Eestis viibimise kohta selgitas X. X, et käis Soomes saatkonnas tööviisat taotlemas. Selleks anti talle Soome saatkonnast informatsioon, et esmalt tuleb anda sõrmejäljed ning selleks lähim koht on Eestis asuv Soome saatkond. Asjaolu, et isik käis Soomes, kinnitab SUSPECT (Maksu- ja Tolliameti reisijate nimekirjade töötlussüsteemi andmekogu) 20.12.2025 väljavõte isiku reisimisest – isik saabus Soomest Eestisse VikingXPRS laevaga 13.12.2025 (lisa „SUSPECT_väljavõte“). Küll aga muutis isik hiljem oma vastust Soomes käimise kohta – nimelt käis isik Soomes migratsiooniametis, mitte saatkonnas. Korduvatele küsimustele, miks isik ei läinud Saksamaal asuvasse Soome suursaatkonda, ta ei vastanud või andis segaseid selgitusi. Sõrmejälgi ei ole isik veel Eestis Soome saatkonnas andnud (tema sõnade kohaselt).
4.Veel selgitas X. X, et ta tuli Eestisse 6 päeva tagasi ning tal on plaanis minna 20.jaanuaril tagasi Soome tööviisa taotlemiseks ning seejärel sõita tagasi Saksamaale – isik tõendas enda lahkumise plaane Soome telefonist näidatava piletiga (lisa „Soome_pilet“) aga Saksamaale naasmise piletit ei olnud esitada. Oma koduriiki isik naasta ei soovi. Viimati üritas isik taotleda Austria viisat. PPA uues ja vanas viisaregistris puuduvad 20.12.2025 seisuga andmed, et isik oleks kunagi Austriasse viisat taotlenud. PPA on teinud läbi kontaktkeskuse SPOC 20.12.2025 päringud Soome ja Saksamaale (lisa „Saksamaa ja Soome SPOC päringud (1 ja 2)“) – kas isik omab nimetatud riikides seaduslikku viibimise alust või kas ta on taotlemas mingit liiki dokumenti. 20.12.2025 saadud vastustest nähtub, et isikul puudub seaduslik alus nimetatud riikides, samuti ei ole isikuga kontakti või taotluseid olnud. Sõrmejäljehõive andmebaasis ESTODAC hõivatud andmetele tuginedes saab väita, et sõrmejälgi ei ole hõivatud ka Saksamaal (lisa „ESTODAC_NOHIT“).
5.Isik esitas ka enda telefonist foto dokumendist (lisa „Saksamaa_registreering“), millest nähtub, et selle väljastaja on BAMF (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge) ta on taotlenud enda registreerimist Saksamaal kui sõjapõgeniku subjek. Dokumendis on antud korraldus, et ta peab ilmuma ettenähtud kohta (Saksamaal Berlini Tegeli lennujaam). Antud dokument on täidetud ja väljaprinditud internetikeskkonnast 14.06.2022. Veel nähtub dokumendist isiku eelneva passi number, milleks on XXX.
6.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates koostas PPA isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 5 (viis) aastat. Isik peab lahkuma oma koduriiki, milleks on Xxxxxx X.
7.21.12.2025 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Xxxxxx Xi kodaniku X. X (s.a xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 (kaheks) kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ning VSS § 68 p 6 nimetatud põhimõtted. 2
7.1 Eelnevalt asjaoludes väljatoodu viitab sellele, et isik viibib Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta, kuigi ta väidab vastupidist. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna viibida Saksamaal ja Schengenis aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks ta endast emotsionaalselt väga välja ning ei teinud enam koostööd ja dokumente ei allkirjastanud. Isiku emotsionaalne reageering väljasaatmisele viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge. Seega võib PPA järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik. 7.2 X. X on Eestis ja Schengenis ebaseaduslikult – ta ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks PPA seisukohta ümber. VSS § 15 lg 1 võimaldab PPA-l välismaalase ajutiselt kinni pidada, et selgitada tema Eestis viibimise seaduslikkust ning hinnata kinnipidamise vajalikkust. VSS § 23 lg 1 alusel võib halduskohus anda loa kuni kaheks kuuks välismaalase kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui muud järelevalvemeetmed ei taga väljasaatmismenetluse edukust. PPA on hinnanud X. X käitumist, selgitusi ja esitatud andmeid ning on leidnud, et vähemalt üks nimetatud alus on tema puhul täidetud. X. X saabus Schengeni alale kinnitamata põhjustel – kas sõja eest põgenemine või kuna ta ei ole varasemalt saanud Schengeni alale muudmoodi viisat. Ka ei ole selget fakti, millal täpselt ja millise piiripunkti kaudu isik saabus Schengeni alale. Isiku eelnev pass on tema sõnade kohaselt Saksamaal kaotatud. Isiku väidetele lisavad ebausaldusväärsust nimetatud asjaolud: Ukrainas ei õppinud ega viibinud isik august 2022 kuni detsember 2022 ning isik ei õppinud sellel perioodil Ukrainas Kiievis ülikoolis; - Isik omas Ukraina ajutist elamisluba alates 18.11.2021; - perioodis august 2022 kuni detsember 2022 ei olnud Ukrainas Kiievi linnas sõjavaba aeg – Kiiev oli Venemaa Föderatsiooni peamine ja esimene rünnak oli Kiievile; - X. X ei ole ajutise kaitse (AJK) ega rahvusvahelise kaitse (RVK) subjekt Ukraina sõjast tulenevalt ; - Isik on kaotanud oma eelmise Xxxxxx kodaniku passi - oma dokumentide kaotamine on PPA’le teada praktika välismaalaste puhul, kes takistavad sellega teadlikult täpsemate asjaolude väljaselgitamist või Schengeni alalt väljasaatmist; - Isik käitub justkui ta oleks sõjapõgenik ja talle laieneb kõik sellega kaasnev ning esitas vaid 2022 aastal esitatud Saksamaa registreeringu, siiski on ta suutnud endale uue passi taotleda ja seda enne Eestisse saabumist; - Isik on andnud vastuolulisi ja segaseid selgitusi selle kohta, kus, millises saatkonnas ja mis põhjusel ta käinud on. Samuti ei ole usutav, et isik peab andma sõrmejälgi Eestis Soome saatkonnas, eriti, kui ta juba käis Soomes konsulteerimas – kui isik soovib Soomes tööviisat, siis selleks hõivatakse sõrmejäljed ka Soomes vastavas asutuses, kui isik esitab taotluse tööviisa saamiseks. On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga Schengenisse, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei saanud viisat Xxxxxxs viibides. 7.3 PPA on seisukohal, et X. X siiski ei oma tänasel päeval alust Eestis ega Schengenis viibimiseks. Integreerunud ta ei ole, elukohta ega töökohta ei ole ning tööle ei saagi asuda, kui puudub seaduslik alus viibimiseks. On ka usutav, et isik ei ole tulnud Eestisse ja Soome vaid sõrmejälgedeks hõivamiseks. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga. Ei ole usutav, et X. X tuli ajutiselt ja et ta plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud nö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. On tõenäoline seegi, et isik on kodutu. Seegi kinnitab, et isik ei ole seaduslikult Schengenis, kuna saades seadusliku aluse või taotleja staatuse, pakub Saksamaa isikutele elukohta ja sotsiaaltoetusi toimetulekuks. 7.4 X. Xl oli esitada pilet Soome naasmiseks, kuid esitatud fotost nähtub kuupäev 09.01.2025, mitte 20.01.2025 nagu ta väitis. Isik ei ole esitanud piletit Saksamaale naasmiseks või et ta tuli Saksamaalt lennuga Soome. Schengeni-siseselt on võimalik kasutada lennutransporti selliselt, et isiku identiteet jääb tuvastamata. X. X ei ole esitanud oma liikumisteekonda tõendavat lennupiletit ning on võimalik, et ta reisis teiste andmetega. Alles pärast küsitlust ja 3
ettekirjutuse tutvustamist hakkas isik selgitama, et tema lennupiletitega tegeleb keegi sõber – seega on usutav, et ka broneeringutel ning soetamistel ei saagi tuvastada isiku reisiteekonda Schengeni-siseselt, kuna antud toiminguid ei ole teinud isik ise. 7.5 Veel on oluline, et ei ole isik pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengenisse edasi jääda, mida kirjeldab kõik eelnevalt kirjeldatu. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. 7.6 PPA hinnangul viitab isiku ebaseaduslik viibimine Eestis, samuti tema koostöö vältimine ametiasutustega põgenemise ohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse, leida vajalikud kontaktid ja asutused ning on põhjust arvata, et tema Schengenis olevad tuttavad võivad aidata teda varjata või liikuda järgnevasse sobivasse riiki. Isik on seni otsinud ressursse Schengeni alale jäämiseks, et mitte lahkuda. Saksamaa ei ole väljastanud isikule seaduslikku staatust, seda kinnitab ka ESTODAC sõrmejälje hõivebaasi negatiivne tulemus. Nimetatud põhjustel ei ole alust isiku usaldamiseks - tema senine käitumine viitab pigem koostöö vältimisele ja ükskõiksusele Eesti ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud normide suhtes. Põgenemisohtu tuleb VSS § 6' 8 p 6 kohaselt hinnata prognoosotsusena, arvestades isiku senist käitumist. PPA hinnangul viitab isiku käitumine selgelt sellele, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta või suunduks teise liikmesriiki, kasutades ära Schengeni vaba liikumise võimalust. Isik on juba varasemalt sarnast käitumismustrit kasutanud. Tema senine käitumine on olnud teadlik ning kinnitab PPA hinnangut isikut mitte usaldada. PPA on seega seisukohal, et X. X kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on proportsionaalne ja vajalik meede, et tagada isiku kättesaadavus ning väljasaatmise edukas lõpuleviimine. X. X ebaseaduslik viibimine Eestis ja Schengeni alal, vastuoluliste selgituste andmine ning koostöö vältimine viitavad selgelt tema soovile jääda edasi ebaseaduslikult Eestisse või liikuda võimalusel edasi Schengenisse.
8.Isik avaldas 21.12.2025 toimunud kohtuistungil algselt, et soovib minna Sakasamaale, kus on tema sugulased. Hiljem selgitas, et võib ka jääda Eestisse, kuid soovib minna hostelisse, kus elamise eest kannavad kulud tema sugulased. Isik soovib võtta ühendust Saksamaal elavate sugulastega, kes leiaksid talle advokaadi.
9.PTA kinnitas istungil kohtule, et isikule anti enne istungit võimalus helistada sugulastele. Samuti kinnitas PPA kohtule, et isikule selgitatakse võimalust saada Eestis advokaat.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et PPA taotlus X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul, kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas 20.12.2025 puudutatud isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052293106 Eestist lahkumiseks ja koos sellega sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks.
12.VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 15 lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
13.VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses 4
sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende saamine vastuvõtvast transiitriigist viibib (p 3). Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
14.Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lähtudes VSS § 68 p-st 6. Nimetatud sätte kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikul puudub seaduslik viibimise alus Schengenis, sh peab ta end Ukraina sõjapõgenikuks, ta on oma eelmise passi ära kaotanud ja otsib Schengenis võimalusi enda ära elatamiseks ja seadustamiseks. Isiku eelnev pass on oluline faktor tema Schengenisse saabumise ja staatuse väljaselgitamisel – antud dokumenti aga ei ole isik esitanud. Samuti ei teinud isik küsitluse ajal koostööd, ühtegi dokumenti ei allkirjastanud. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mis seisnevad selles, et tal justkui oleks seaduslik alus põgenikuna viibida Saksamaal ja Schengenis aga samal ajal väidab, et Soomest saaks ta kiiremini seadusliku aluse ning toetused. Isiku käitumine näitab selgelt, et ta ei soovi lahkuda Schengeni alalt. Teavitades isikut, et ebaseaduslikult viibivad isikud saadetakse tagasi koduriiki, läks ta endast emotsionaalselt väga välja ning ei teinud enam koostööd ja dokumente ei allkirjastanud. Isikule pidi PPA korduvalt andma korraldusi, et ta kuulaks ametnike korraldusi või annaks tõeseid selgitusi. Isiku emotsionaalne reageering väljasaatmisele viitab, et ta on soovinud vältida just koduriiki naasmist ja on üritanud vältida sellist tagajärge. Seega võib järeldada, et isik on olnud selle tagajärje võimalikkusest teadlik. On tõenäoline, et isik ongi saabunud sõjaga Schengenisse, kuna ta on kinnitanud küsitluses, et ta ei saanud viisat Xxxxxxs viibides. Sh on usutav, et X. X on Schengenis viibides elatunud sõprade, tuttavate ja väidetavate sugulaste poolt antud rahast ning muudest abipakkumistest. Samas ei ole isikul alust Eestis ega Schengenis viibimiseks. Ta pole ka integreerunud, tal ei ole elukohta ega töökohta ning tööle ta ei saagi asuda, kui puudub seaduslik alus viibimiseks. On ka usutav, et isik ei ole tulnud Eestisse ja Soome vaid sõrmejälgedeks hõivamiseks. Isik on saabunud ja viibib Eestis kogu talle kuuluva varaga – 2 seljakotti, mitu kohvrit, kõik nutiseadmed, kohvikeetmiseks vajalikud seadmed jms, mis isiku asjades on. Ei ole usutav, et X. X tuli ajutiselt ja et ta plaanis tagasi minna Saksamaale. Asjaolud viitavad, et isik on saabunud nö järgmisesse riiki, kus proovida oma õnne, elatuda toetustest ja saadavatest võimalustest. Veel on oluline, et isik ei ole pöördunud abi saamiseks ametkondade poole koduriiki lahkumiseks, vaid otsib viise, kuidas Schengenisse edasi jääda, mida kirjeldab kõik eelnevalt kirjeldatu. Asjaolud kogumis viitavad, et tal puudub reaalne motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Seda eriti, kuna ta on küsitluses viidanud korduvalt, et Schengenisse on raske saada viisat ja samuti kinnitas, et sõda avas talle lõpuks võimaluse Euroopasse tulla.
15.Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest isiku hoiakute ja käitumise põhjal võib arvata, et ta ei täidaks järelevalvemeetmeid, vaid lahkuks Eestist väljasaatmise vältimiseks koduriiki.
16.Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta. 17.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 1). Isikut ei ole küll võimalik välja saata 48 jooksul, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja 5
logistilist ettevalmistust, kuid kohtu jaoks on usutav, et transiitlendude korraldamine on võimalik hiljemalt kahe kuu jooksul.
18.Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (21.02.2026).
19.Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul, kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
20.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
21.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.