Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema taotlus tema 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 reamees X-ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks
Menetlusosalised
Taotleja Kaitsevägi Puudutatud isik X
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada, et Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 määrati reamees X-ile distsiplinaararest seaduslikult.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel isiku, kelle suhtes taotlus on esitatud, nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Taotluse esitaja ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, võivad esitada määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
1.Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem määras 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 Viru jalaväepataljoni 1. jalaväekompanii ajateenijale reamees Xile distsiplinaarkaristuseks kaheksa ööpäeva distsiplinaararesti. Distsiplinaarmenetluses leidis kinnitust, et reamees X lahkus 9. jaanuaril 2026 kell 16:25 ja 11. jaanuaril 2026 kell 15:55 omavoliliselt oma ajateenistuskohast Jõhvi sõjaväelinnakus. Tunnistajate ütluste ning video- ja helisalvestustega on tuvastatud, et reamees X käitus 9. jaanuaril 2026 Jõhvist Tallinnasse sõites rongis ebakaitseväelaslikult: olles alkoholi tarvitamise
3-26-278
tunnustega, sülitas ta maha, kuulas valjult muusikat ja rääkis lärmakat ning käitus agressiivselt teda rongis korrale kutsunud kaasajateenijaga. Samuti tarvitas ta 9. jaanuaril 2026 rongis (s.o avalikus kohas) Kaitseväe vormi kandes alkoholi. Sõjaväepolitsei tuvastas tal väljahingatavas õhus alkoholi 0,568 mg/l.
2.Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem esitas 2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimiseks. Kaitsevägi palub halduskohtul tunnistada 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 reamees X-ile määratud distsiplinaararest seadusega kooskõlas olevaks. Taotluse kohaselt on reamees X tutvunud diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülema
27.jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5. Reamees X-ile tutvustati kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi ning tal võimaldati esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning tal võimaldati tutvuda distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja kõikide distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidega.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 1 kohaselt teatab kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule viivitamata distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. KVTS § 171 lg 7 näeb ette, et distsiplinaararestist halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist. KVTS § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vastavalt KVTS § 173 lg 3 p-dele 1–4 kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib teda karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama.
4.KVTS § 166 lg 1 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. KVTS § 166 lg 1 p 2 järgi on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte. Lähtuvalt KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks on distsiplinaararest, mida on võimalik määrata kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini, kuni 14 päevaks (KVTS § 168 lg 2 p 3 ning § 171 lg-d 2 ja 4).
5.KVTS § 49 lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. KVTS § 49 lg 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud 2
3-26-278
viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides mõnes muus ülema määratud kohas. Kaitseväes kehtivaks õigusaktiks on ka Kaitseväe juhataja 5. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud „Kaitseväe sisemäärustik.“ Kaitseväe sisemäärustiku p 16 sätestab, et kaitseväelase käitumine peab olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras ning ta peab meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe selle struktuuriüksuse üle, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab. Kaitseväe sisemäärustiku p 20 sätestab, et kandes Kaitseväe vormiriietust või viibides Kaitseväe territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides, sõidukites, õppustel ja muudes teenistuskohtades, samuti välisriigis teenistuskohustuste täitmisel, vormiriietuses lähetusse minekul või sealt naasmisel (lennujaamas, õhusõidukis, raudteejaamas, ühistranspordivahendis jne), on keelatud alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarbimine, samuti joobes eelnimetatud kohtades viibimine. Keelatud on alkohoolsete jookide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine eelnimetatud kohtades. Sellekohaste nõuete rikkumise tuvastamisel algatatakse distsiplinaarmenetlus. Kohtule esitatud 27. jaanuari 2026. a käskkirjast nr 1.2-1.26/26/5 nähtuvalt karistati puudutatud isikut selle eest, et ta lahkus 9. jaanuaril 2026 kell 16:25 ja 11. jaanuaril 2026 kell 15:55 omavoliliselt Jõhvi sõjaväelinnakust, ta käitus 9. jaanuaril 2026 avalikus kohas ebakaitseväelaslikult ning tarvitas 9. jaanuaril 2026 avalikus kohas Kaitseväe vormiriietust kandes alkoholi. Teenistuskohast ilma loata lahkumine on vastuolus KVTS § 49 lg-ga 2, ebaväärikas käitumine on vastuolus Kaitseväe sisemäärustiku p-ga 16 ning avalikus kohas alkoholi tarvitamine, kandes samal ajal Kaitseväe vormiriietust, on vastuolus Kaitseväe sisemäärustiku p-ga 20. Kohus nõustub käskkirjas nr 1.2-1.26/26/5 tooduga, et puudutatud isikule etteheidetavad teod on ajateenistuses KVTS § 166 lg-te 1 ja 2 tähenduses distsiplinaarsüüteod ning seega võib teo toimepanijale määrata distsiplinaarkaristuse.
6.KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Puudutatud isikule määras distsiplinaarkaristuse Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Margus Sander. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrusega nr 45 vastu võetud Kaitseväe põhimääruse § 3 lg 4 p 1 1 kohaselt on diviis Kaitseväe struktuuriüksus. Seega on distsiplinaarkaristuse määranud pädev isik.
7.Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või et distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb KVTS 180 lg 3 kohaselt algatada distsiplinaarjuurdlus. KVTS § 185 lg 1 teise lause kohaselt määrab ülem distsiplinaarjuurdluse korral distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt viis Kaitsevägi enne distsiplinaararesti määramist läbi distsiplinaarmenetluse ning selle raames koostati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kinnitas distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte
20.jaanuaril 2026 ning distsiplinaarkaristus määrati 27. jaanuaril 2026. Seega määrati distsiplinaarkaristus tähtaegselt.
8.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule tema õigused teatavaks tehtud ning ta on saanud anda distsiplinaarsüüteo asjaolude kohta selgitusi. Puudutatud isik on andnud seletuskirja 14. jaanuaril 2026. Samuti oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega, mis olid ära toodud seletuskirja blanketil, ning ta kinnitas 3
3-26-278
nendega tutvumist oma allkirjaga. Taotluse kohaselt on talle tutvustatud ka 20. jaanuari 2026. a distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning 22. jaanuaril 2026 on puudutatud isik kätte saanud Kaitseväe 21. jaanuari 2026. a kirja nr 0.4-3/26/20, millega anti talle võimalus esitada kavandatava distsiplinaarkaristuse kohta arvamus ja vastuväited kuni 23. jaanuarini 2026 kell
13.Kohtule esitatud materjalide hulgas ei ole puudutatud isiku arvamust, kuid 27. jaanuari 2026. a käskkirjast nähtub, et ta esitas arvamuse ning käskkirja andmisel võeti tema arvamust arvesse.
9.Eelnevale tuginedes leiab kohus KVTS § 173 lg-s 3 sätestatud kontrollieseme raames, et Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem määras 27. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 1.2-1.26/26/5 reamees X-ile distsiplinaararesti seaduslikult. Kohus selgitab puudutatud isikule, et halduskohus kontrollis praeguses asjas üksnes pädevus- ja menetlusnormide järgimist distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohus ei kontrollinud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust täies ulatuses. Muu hulgas ei hinnanud kohus, kas juhtumi asjaolude põhjal oli distsiplinaarkaristuse määramine õigustatud ning kas puudutatud isikule määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasust kontrollib kohus täies ulatuses juhul, kui puudutatud isik esitab selle käskkirja peale halduskohtule kaebuse. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on korrektne vaidlustamisviide.
10.Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.