Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-201
Haldusasi
C.B kaebus Tallinna Vangla 22.01.2026 vastusele nr 67/1-26/370-2 ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses suitsetamiskeeluga
Menetlusosalised
Kaebaja C.B Eeldatav vastustaja Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Tallinna Vanglale (teadmiseks).
3-26-201
selle kohta, et talle on teatavaks tehtud vangistust reguleerivad õigusaktid ja nende saamise võimalus. Samuti on lehel märge, et suitsetamine on vanglas keelatud. Kaebaja esitas 08.01.2026 vanglale pöördumise, milles nõuab Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses suitsetamise mittevõimaldamisega ja suitsetamise võimaldamist mõistliku aja jooksul. Tallinna Vangla registreeris kahjunõude numbriga 1-9/1-26/13-1 ja kahjunõue on menetlemisel. Taotlus suitsetamise võimaldamiseks registreeriti numbriga 67/1-26/370-1 ja vangla jättis taotluse 22.01.2026 vastusega nr 6-7/1-26/370-2 rahuldamata. Kaebaja esitas 23.01.2026 keelduva vastuse peale vaide (reg nr 1-8/1-26/23-1), mis on menetlemisel. Vangla on 22.01.2026 vastusega nr 6-7/1-26/370-2 suitsetamise mittevõimaldamist põhjendanud. Kui kohus rahuldaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse soovitud viisil, siis otsustaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidluse sisuliselt ära. Kohtupraktika kohaselt tuleks seda vältida. Kaebajal peaksid olema väga kaalukad argumendid esialgse õiguskaitse saavutamiseks. Kaebaja ei ole esitanud Tallinna Vanglale enne 08.01.2026 pöördumisi seoses suitsetamisega. Vangla ei tea, kas kaebaja on meedikutele suitsetamise mittevõimaldamisest tekkinud võõrutusnähtudest teada andnud ja nikotiinasendusravi soovinud.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
3-26-201
summaarselt kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks tuleb esialgse õiguskaitse andmise otsustamiseks kaaluda vastanduvaid huvisid, kusjuures kaalukausile tuleb asetada ühelt poolt avalik huvi ja ettenähtavad tagajärjed vastustaja jaoks esialgse õiguskaitse kohaldamisel, ning teiselt poolt esialgse õiguskaitse taotleja õigused, nende rikkumise tõenäosus ja raskus, pöördumatu tagajärje saabumise tõenäosus ja raskus.
3(4)
3-26-201
Ringkonnakohus on varasemalt kaebajat puudutavas lahendis selgitanud, et suitsetamiskeelu tingimustes, kus ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset, tekitab olukord vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut (vt Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-17-1449, p-d 27-28). Eelnev on asjakohane ka käesoleval juhul. On eluliselt usutav, et olukord, millises on valitud kinnipeetavatele vanglas suitsetamine lubatud, võib kaasa tuua tubakatoodete kasutamise näiteks ebaseadusliku maksevahendina. Eelnev aga ei aitaks kaasa kinnipeetavate kuritegelikust keskkonnast eraldamisele ega taasühiskonnastamisele. Lisaks tuleb vanglal tagada kaebaja enda, tema kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse. Järeldusele, et suitsetav inimene ohustab nii enda kui ka nende isikute tervist, kes tema läheduses viibivad, ning et kinnipeetavate tervise kaitsmine tubakasuitsust tekkiva tervisekahju eest on vanglateenistuse vaieldamatu kohustus, on jõudnud ka Riigikohus (vt PSJVK 17.12.2019 otsus asjas nr 5-19-40, p 45). Eelnevas lahendis on nenditud ka suitsetamisega vältimatult kaasnevat tuleohtu (p 47). Seega esineb käesoleval juhul selline avalik huvi, mis välistab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.