lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-3218/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 28.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-3218/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3218

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema suhtes alates 16. juulist 2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Siim Grossberg (kaebaja) esitas 1. augustil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja suhtes lõpetati 16. juulil 2025 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Ta viidi jalutama tavalisse jalutusaedikusse, ta sai osakonnas vabalt liikuda ja käia pesemas ning kaebaja kolis oma asjad tavakambrisse. Kaebaja sai uues kambris teada, et peab magama ülemisel voodikohal, mis kaebajale ei sobinud. Kaebaja selgitas, et talle on ette nähtud pikkuse tõttu voodipikendus ja tal esinevad terviseprobleemid, mistõttu ülemisel voodikohal magamine ei ole võimalik. Vangla siiski ei võimaldanud talle alumist voodikohta. Seetõttu ütles kaebaja, et ei jää sellesse kambrisse. Vangla siiski nõudis seda, mistõttu kaebaja teatas, et sundimise korral hakkab ta kambrit lõhkuma. Seejärel paigutati kaebaja tagasi enda eelmisesse turvakambrisse ning tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebajale ei ole tänaseni meetmete rakendamise alustamise kohta käskkirja toodud ning temalt on võetud vabadus. Kaebajale toodi 1. augustil 2025 hoopis protokoll täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise kohta. Rakendatud julgeolekuabinõud ei ole proportsionaalsed. Lukustatud kambris viibides on kaebaja liikumine ja suhtlemine õigusvastaselt piiratud ning sellega kahjustatakse kaebaja vaimset tervist, kaebaja tervis aina halveneb. Vangla kahjustab sihilikult kaebaja heaolu ja elukvaliteeti. Kambri 473 tingimused

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-3218 on ebainimlikud. Kaebaja on stressis ja ebastabiilne ning kambri tingimuste tõttu on hakanud valutama kaebaja kopsud ja rindkere.

2.Tartu Vangla jättis 6. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/362-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik tõepoolest soovis lõpetada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Kaebaja suhtes ei olnud ära langenud julgeolekuabinõude kohaldamise alused, vaid üksuse otsus tugines kinnipeetavale uue võimaluse andmise kaalutlustest, sest kaebaja oli juba pikalt alates 6. veebruarist 2025 viibinud eraldatud lukustatud kambris. Inspektor-kontaktisiku kinnitusel planeeriti julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetada siis, kui kaebaja paigutus tavakambrisse on probleemideta õnnestunud. Kaebaja paigutamine ei kulgenud aga tõrgeteta. Kaebajal tekkis ametnikega arusaamatus talle määratud voodikoha üle ning ta ähvardas paigutuse teostamisel kambri lõhkumisega. Õigusvastaseks ei saa pidada seda, et üksus otsustas anda kaebajale võimaluse näidata, et ta suudab käituda ilma, et ta seaks ohtu ametnikke või vangla julgeolekut üldisemalt. Samuti ei saa pidada õigusvastaseks seda, et tema elukambrist väljavõtmise ajaks ei olnud vangla vormistanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamise käskkirja või et 16. juulil 2025 ei vormistatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta uut käskkirja. Sündmuste käiku arvestades ei osutunud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine võimalikuks. Asjaolust, et kaebajal lubati eluosakonnas teha toimetusi, mida ta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal teha ei tohiks, ei saa järeldada veel, et julgeolekuabinõude kohaldamise alused oleksid ära langenud. Vangla tõdeb, et kaebajale võis selline mulje jääda.
3.Kaebaja esitas 2. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 10 000 eurot seoses tema inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega põhjendusel, et tema suhtes rakendati alates 16. juulist 2025 õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja kordab vanglale esitatud kahjunõude põhjendusi. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
4.Tartu Vangla esitas 8. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
5.Tartu Halduskohus jättis 13. oktoobri 2025. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja andis tähtaja riigilõivu summas 300 eurot tasumiseks. Riigilõiv tuli tasuda 5 päeva jooksul määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5).
6.Kaebaja esitas 14. oktoobril 2025 eelnimetatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus 22. jaanuari 2026. a määrusega tagastas. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 22. jaanuaril 2026.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

2

3-25-3218

8.Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 13. oktoobri 2025. a määrusega Siim Grossbergi kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest arvates. Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust 22. jaanuaril 2026, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Asjaolu, et kaebaja esitas 22. jaanuaril 2026 ringkonnakohtu määruse peale ka määruskaebuse Riigikohtule, ei mõjuta ringkonnakohtu määruse jõustumise aega, sest ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks puudus kaebajal edasikaebeõigus (HKMS § 119 lg 1). Seega hakkas kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 23. jaanuaril 2026 ja möödus 27. jaanuaril 2026. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium