lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-178/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 28.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-178/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
829
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-178

Määruse kuupäev

28. jaanuar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise keelamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-26-178.
2.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise vabastamiseks läbi vaatamata.

kohustusest

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav X.X. esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses suitsetamise keelamisega vanglas. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendile Vainik ja teised vs. Eesti. Kaebaja märgib, et tema teada ei pea ta uuesti kohtusse pöörduma, kui EIK tuvastas rikkumise. Kaebaja palub võimaldada talle hüvitis seoses inimõiguste rikkumisega. Kaebaja saadeti Tartu Vanglasse 2014. aastal ning pärast oli vanglas suitsetamine keelatud. Kaebaja leiab, et see oli piinamine, et ta ei saanud suitsetada. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 27. jaanuaril 2026 kohtule, et X.X. ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-26-178

4.Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas.
5.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla 27. jaanuari 2026. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses suitsetamise keelamisega Tartu Vanglas. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole pöördunud. Seega on kaebajal täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
7.Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on avaldanud kaebuses soovi saada riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, siis saaks kohus antud vaidluse puhul kaebaja õiguste kaitseks otsustada õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

3-26-178

11.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium