Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuaril 2026 Tallinnas Haldusasja number
3-25-4669
Haldusasi
T.J-i kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksma kaebajale töövõimetuspensioni ja hüvitama kahju
Menetlusosalised
Kaebaja T.J Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Triin Tamm
Menetlustoiming
Kahjunõude tagastamine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada kohustamisnõude menetlus.
2.Tagastada kaebus kahju hüvitamise nõude osas.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 204 lg 1, § 121 lg 4 ja § 155 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 22. detsembril 2025 T.J-i kaebus, milles ta palus Eesti Töötukassa kohustamist jätkama talle töövõimetoetuse maksmist. Lisaks taotles kaebaja töötukassalt 1000 euro suuruse kahju hüvitamist mõnitamise, valetamise ja elu ohtu seadmise eest. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Kaebuse ja menetlusabi taotluse järgi tekitas töötukassa kaebajale kahju kirjadega, kus soovis kaebajalt andmeid. Ühes kirjas küsis töötukassa dokumente, mille kaebaja oli juba esitanud. Teises kirjas valetas töötukassa, et kaebaja ei olnud taotlusele lisanud oma kontonumbrit. Viimaks mõnitas töötukassa kaebajat, väites, et ta olla öelnud, et tal on vaimuhaiglas arst.
2.Töötukassa selgitas 13. jaanuari 2026. a vastuses kohtunõudele järgmist.
2.1.Kaebajale koostati 23. detsembril 2025 otsus nr TVT/25/060664, millega talle määrati töövõimetoetus viieks aastaks puuduva töövõime alusel.
2.2.Kaebaja 13. novembri 2025. a töövõimetoetuse taotluses ei olnud kaebaja konto numbrit. Seetõttu saadeti talle 14. novembril 2025 teade kirjaga TVT-25040445-1. Kaebaja kõrvaldas puuduse 19. novembril 2025 telefoni teel, lisaks saatis ka kirjalikult makseviisi muutmise avalduse 16. detsembril 2025 sama konto numbriga, mille telefoni teel ütles.
2.3.Töövõime hindamise taotlust esitades ei andnud kaebaja töötukassale nõusolekut oma terviseandmete töötlemiseks. Seetõttu edastas töötukassa 19. novembril 2025 kaebajale vastava
puuduste kõrvaldamise nõude (kiri TVH-25037855-1). Kaebaja teavitas 21. novembril 2025 töötukassat telefoni teel, et ei soovi anda vastustajale oma terviseandmete töötlemise nõusolekut. Terviseandmetes olla tema kohta kajastatud vale info. Kaebaja soovis, et tema töövõimet hinnataks tema esitatud dokumentide alusel. Samal päeval esitas kaebaja töötukassale dokumendid oma terviseandmetega.
2.4.Töötukassa 11. detsembri 2025 kirja TVH-25037855-2 kohta teavitas kaebaja töötukassat 15. detsembril 2025 telefoni teel, et ta ei ole viimased kümme aastat Paldiski maanteel käinud.
3.Kaebaja kinnitas 13. jaanuari 2026. a avalduses, et on töötukassa 23. detsembri 2025. a otsuse kätte saanud. Kaebaja avaldas, et kahjunõue laimamise ja mõnitamise eest jääb jõusse. Töötukassa poleks tohtinud üldse mainida psüühikat, otsides vaimuhaigust üldhaigusega inimese puhul. See on mõnitamine, mis halvendas vahepeal kaebaja tervist oluliselt. Tal tekkis õhupuudus, hingeldamine ja üle keha valud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus lõpetab kohustamisnõude menetluse ilma nõuet menetlusse võtmata, kuna kaebuses nõutud haldusakt on antud (vt dtl 224; HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3). Kaebaja 13. jaanuari 2026. a avaldusest järeldab kohus, et ta nõustub selles osas menetluse lõpetamisega, kuid soovib jätkata kahjunõude menetlemist.
5.Kahjunõude rahuldamine oleks võimalik juhul, kui töötukassa oleks toiminud õigusvastaselt ning selle tõttu oleks kaebajal tekkinud kahju (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1). Kaebaja väidab praegusel juhul, et töötukassa tegevus tekitas talle tervisekahju (RVastS § 9 lg 1).
6.14. novembri 2025. a kirjas (dtl 23) on töötukassa märkinud: „Teie poolt esitatud taotluses on märkimata, millisel viisil soovite töövõimetoetuse maksmist. Juhul, kui Te soovite töövõimetoetuse maksmist teise isiku arvelduskontole, tuleb Teil TVTS § 17 lg 2 p 2 kohaselt vormistada selleks kirjalik avaldus Eesti Töötukassas või esitada digitaalselt allkirjastatud elektrooniline avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus. Palume esitada avaldus töövõimetoetuse makseviisi valikuga hiljemalt 24.11.2025 [---].“
7.19. novembri 2025. a kirjas (dtl 22) on töötukassa märkinud: „Taotleja ei ole Töötukassale/SKA-le andnud nõusolekut terviseandmete töötlemiseks. Selgitame, et töövõimetoetuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt esitab isik töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse töötukassale. Sama sätte kohaselt taotluse esitamisel annab isik nõusoleku töövõime hindamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks. [---] Juhul, kui Te ei soovi anda nõusolekut terviseandmete töötlemiseks, on Teil võimalus meile ise esitada terviseandmed, töövõime hindamiseks vajame: 1) Teie viimase 5 aasta epikriisid, saatekirjad, uuringute tulemused, sh andmed haiglas viibimise osas; 2) viimase 2 aasta jooksul välja kirjutatud ravimite retseptid ja meditsiiniseadmed; 3) viimase 2 aasta haiguslehe episoodid koos perioodi ja haiguslehe põhjuseks oleva diagnoosiga. Palume Teil edastada nõusolek Teie kohta tervise infosüsteemis olevate andmete töötlemiseks või ülaltoodud nõuetele vastavad andmed esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 28.11.2025 [---]“.
8.11. detsembri 2025. a kirjas (dtl 24) on märgitud: „Olete telefonikõnedes meile maininud, et Teie arst Paldiski maantee olla Teile kinnitanud, et Teid peab edasi grupi peal hoidma, kuna 2(3)
Teil on nii palju füüsilisi haigusi. Paluksime edastada meile Teie enda poolt mainitud arsti epikriis, kus vastav info kajastatud või selle puudumisel edastage meile arsti nimi ja asutus, kus ta töötab. Seejärel saaksime ise arstilt vastava info üle küsida. Epikriisi saate esitada aadressil Lõõtsa 2a, Tallinn või soovi korral saate info ka telefoni teel edastada.“
9.Töötukassal on õigus küsida töövõimetoetuse taotlust menetledes taotlejalt täpsustusi ja andmeid. Taotlejal on kohustus teha koostööd (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 21, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 15 lg 4). Töötukassa kirjad on neutraalses ja viisakas toonis.
10.Kuigi kaebaja oli enda sõnul vastustajale juba oma terviseandmetega dokumendid viinud, võis töötukassa üle küsida, kas kaebaja annab nõusoleku kasutada ka tervise infosüsteemis olevaid andmeid. Samuti tegi töötukassa õigesti, kui selgitas kaebajale seda, millised dokumendid on töövõime hindamiseks vajalikud olukorras, kus kaebaja nõusolekut ei anna. Kaebajal oli selle info põhjal võimalik veenduda, kas ta on esitanud kõik vajaliku ja vajaduse korral esitada lisadokumendid. Töötukassa selgituse järgi kaebaja seda tegigi.
11.Töötukassa pole 11. detsembri 2025. a kirjas väitnud, et kaebajal on vaimse tervise haiguseid. Isegi kui see nii oleks olnud, on kõik haigused töövõime hindamise kontekstis neutraalsed. Seda, kui inimesel on vaimse tervise haigus, ei ole põhjust pidada mingil moel erinevaks füüsilisest haigusest. Tegu pole asjaoluga, mida oleks inimesel alust salata, mille kohta ei tohiks küsida või millele viidet saaks pidada kuidagi solvavaks.
12.Kirjades kaebajale järelepärimiste tegemine ei olnud seega õigusvastane. Kuna töötukassa tegevus oli õiguspärane, pole kahjunõude rahuldamine tõenäoline.
13.Kaebaja sõnul tekitas töötukassa tegevus tal tervisehäired: õhupuudus, hingeldamine ja üle keha valud. Kaebaja ise on hinnanud tekitatud tervisekahju väärtuseks 1000 eurot. Kohus pole seotud kaebaja hinnanguga mittevaralise kahju suurusele. Mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. See võimalus on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-142-15, p 29; 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Kaebaja kirjeldatud terviserike ei kujuta endast sellist riivet.
14.Kohus tagastab kahjunõude, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
15.Menetluse lõpetamise korral pole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.