Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-277
Haldusasi
G.J-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250365127 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.J, esindajad v.adv Olavi-Jüri Luik ja adv Armin Heinsaar Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 3-25-277 resolutsiooni punkti 3 peale.
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2026. a määruse haldusasjas nr 3-25277 resolutsiooni punkt 3 ning teha menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.01.2025 maksuteatega nr 20250365127 G.J-i tasuma sõiduki Peugeot 5008 eest 2025. a mootorsõidukimaksu kokku 284,60 eurot.
3-25-277
2.G.J esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2025 kaebuse MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250365127 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 04.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning kaasas asjas arvamuse andmiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetlusse Rahandusministeeriumi.
4.MTA tunnistas 29.11.2025 otsusega nr 20250365127-T uute asjaolude ilmnemise tõttu G.J-ile koostatud maksuteate kehtetuks. Maksuteate kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli see, et mootorsõidukimaksu seaduses (MSMS) 15.11.2025 jõustunud muudatuste tagajärjel puudus kaebajal 2025. a mootorsõidukimaksu kohustus (vt MSMS §-d 151 ja 152).
5.G.J nõustus 19.12.2025 seisukohas haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus ühtlasi mõista HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt tema esindajakulude katteks välja 3185,47 eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja palus välja mõistetud menetluskulud kanda Eesti Keskerakonna arveldusarvele, kes on kaebaja eest kulud kandnud.
6.MTA palus 19.12.2025 seisukohas (täiendatud 30.12.2025) jätta haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral menetluskulud poolte endi kanda.
7.Tallinna Halduskohus lõpetas 07.01.2026 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 2), mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3185,47 eurot (sh käibemaks), mis tuleb vastavalt kaebaja 19.12.2025 taotlusele kanda Eesti Keskerakonna arveldusarvele (resolutsiooni p 3), ning jättis MTA menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 4). HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmist ei piira see, et vaidlustatud maksuteate kehtetuks tunnistamise kohustus tulenes MTA-le õigusliku regulatsiooni muudatusest. Kohtukaebeõiguse tagamise eesmärki silmas pidades tuleb avaliku võimu kandja (riigi) tegevust hinnata ühtsena. Automaksuga seotud kohtuvaidlused olid teada juba enne eelnõu algatamist. Kaebuse põhiväited kattuvad seadusemuudatuse sisulise ajendiga (lasterikastele peredele maksuleevenduse andmine ebaproportsionaalse tulemuse vältimiseks). Seega saab jaatada piisavat seost kaebuse esitamise ja maksuteate kehtetuks tunnistamise vahel. Seega oli maksuteate kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest ning esindajakulud tuleb jätta MTA kanda. Kohus arvestab lisaks, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. See, et kaebaja eest võib olla õigusabi kulud nõus kandma kolmas isik, sh erakond, nende väljamõistmist ei mõjuta. Arvetel toodud ajakulu (kokku 13,78 tundi) saab pidada asja mahtu ja keerukust arvesse võttes põhjendatuks. Vaidluse keskne küsimus oli mootorsõidukimaksu regulatsiooni kooskõla põhiseadusega, mis õigustab menetluskulude tavapärasest suuremat mahtu.
8.MTA palub 22.01.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.01.2026 määruse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebaja menetluskulud tervikuna tema enda kanda. Alternatiivselt taotleb MTA halduskohtu 07.01.2026 määruse resolutsiooni p-i 3 muutmist selliselt, et vähendada MTA-lt kaebaja kasuks välja mõistetava menetluskulu suurust ning mõista välja üksnes HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud kulud. Halduskohus on loonud ohtliku pretsedendi, pannes täitevvõimu (MTA) vastutama seadusandja (Riigikogu) tegevuse eest, rikkudes võimude lahususe põhimõtet. MTA oli nii maksuteadet koostades kui ka seda kehtetuks tunnistades seotud kehtiva õigusega ning tal puudus võimalus seda mitte rakendada. Maksuteadet ei tunnistatud kehtetuks kaebuse veenvuse, vaid seaduse muutmise tõttu. Seadusloome on autonoomne protsess ning pole ka 2(4)
3-25-277 alust väita, et G.J-i kaebuseta ei oleks seadust muudetud. Igal juhul on menetluskulude suurus ülepaisutatud ning põhjendatud menetluskulud ei tohiks praeguses vaidluses ületada 1000 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Vastustaja on esitanud määruskaebuse üksnes Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määruse resolutsiooni p 3 peale, millega halduskohus mõistis menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamisest tulenevalt HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja menetluskulud välja vastustajalt. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu määrust vaidlustanud, siis on see ülejäänud osas jõustunud.
11.G.J palus 19.12.2025 menetlusdokumendis mõista menetluse lõpetamise korral MTA-lt tema kasuks välja esindajakulud 3185,47 eurot ja kohustada kandma nimetatud summa Eesti Keskerakonna arveldusarvele, kes on asjaomased kulud kaebaja eest kandnud. Taotlusele oli lisatud Advokaadibüroo WIDEN OÜ kolm arvet (06.02.2025 arve nr 202500211 – dtl 342– 343; 31.03.2025 arve nr 202500807 – dtl 337–338; 18.12.2025 arve nr 202503507 – dtl 339– 340), millel nähtus eeltoodud suurusega esindajakulu kandmise kohustus HKMS § 109 lg 1 1 tähenduses. Kahtlust ei ole selles, et esitatud arved seonduvad praeguses haldusasjas kaebajale õigusteenuse osutamisega. Samas on oluline, et asjaomaste menetluskulude kandmise (s.o advokaadibüroo arvete tasumise) kohustus on Eesti Keskerakonnal, mitte kaebajal.
12.Halduskohus on määruse p-s 22 üldsõnaliselt märkinud, et õigusabikulude väljamõistmist ei mõjuta see, et kaebaja eest võib need olla nõus kandma kolmas isik (nt erakond), kuid ei ole sisuliselt hinnanud, kas selleks on täidetud HKMS § 109 lg-s 5 sätestatud tingimused, nagu neid on aja- ja asjakohases kohtupraktikas sisustatud. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt saab teise isiku poolt kantud kulud menetlusosalisele välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosalisel on kohustus need kulud kandnud isikule hüvitada (nt 08.01.2026 otsus nr 3-23-125, p 24; 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1; 15.10.2013 otsus nr 3-3-135-13, p 30). See tõlgendus lähtub arusaamast, et vastaspoolelt saab välja mõista üksnes menetlusosalise enda kulusid, mitte menetlusvälise isiku kulusid, olenemata sellest, et menetlusvälise isiku kulud võivad samuti seonduda menetletava kohtuasjaga. HKMS § 109 lg 11 järgi on kulud väljamõistetavad vaid siis, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, ning HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb seda asjaolu kohtule tõendada. Ühestki kaebaja menetlusdokumendist ei nähtu, et G.J-il oleks kohustus advokaadikulud hiljem Eesti Keskerakonnale hüvitada ja seda ei saa ka eeldada, arvestades, et tegemist oligi sisuliselt erakonna initsiatiivil algatatud kohtuasjaga (vt kaebaja 19.12.2025 menetlusdokumendi p 17).
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja kohustust asjaga seotud advokaadikulud Eesti Keskerakonnale hiljem hüvitada järeldada mh sellest, et kaebaja on 19.12.2025 seisukohas (vt taotluste p 2 ja põhjenduste p 25) palunud kanda tema kasuks välja mõistetavad menetluskulud Eesti Keskerakonna arveldusarvele. Sellisest n-ö tehnilist laadi korraldusest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kas kaebajal on tegelikult kohustus erakonnale midagi hüvitada (ning kui jah, siis millistel tingimustel) või mitte. Kohtupraktikas 3(4)
3-25-277 on välistatud menetlusvälise isiku poolt kantud kulude väljamõistmine näiteks juhul, kui menetlusosaline on viidanud pelgalt menetlusvälise isikuga kulude kandmiseks sõlmitud kokkuleppele, kuid ei ole avanud sellise kokkuleppe sisu (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2025 otsus nr 3-23-577, p 26; 06.03.2025 otsus nr 3-23-558, p 14). Riigikohus selgitas 27.11.2025 otsuses nr 3-23-885 (p 113), et HKMS § 109 lg 1 1 ei välista kulude vastaspoolelt väljamõistmist olukorras, kus menetlusosalise kulude kandmise kohustus on tingimuslik. Viidatud asjas sõltus kaebajatel menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine sellest, kas kohus rahuldab kaebuse või mitte. Samas oli kohtule esitatud kokkulepe, mille pinnalt oli võimalik kohustuse tekkimine tuvastada. Praeguses asjas ei ole kaebaja sellist kokkulepet esitanud, mistõttu ei saa lähtuda ka tingimuslikust kohustusest (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2024 otsus nr 3-21-1010, p 40).
14.Kuna kaebaja kohustus hüvitada asjaga seotud advokaadikulud need tegelikult kandnud menetlusvälisele isikule ei olnud HKMS § 109 lg-te 1, 11 ja 5 nõuete kohaselt tõendatud, siis ei saanud halduskohus menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetades kaebaja õigusabikulusid vastustajalt välja mõista, olenemata sellest, kas menetluskulude jaotuse suhtes oli kohaldatav HKMS § 108 lg 6 või tulnuks menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lgle 4. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida, kas vaidlustatud maksuteate kehtetuks tunnistamise pärast seadusemuudatuse jõustumist ja sellest tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise võis praeguse vaidluse asjaoludel lugeda HKMS § 108 lg 6 tähenduses kaebuse esitamisest tingituks või mitte, ning kas kaebaja esindajakulud olid kogu ulatuses HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud.
15.Eelneva põhjal tuleb MTA määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2026 määruse resolutsiooni p 3 tühistada.
16.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.