3-25-277 X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteatele 2025 aasta mootorsõidukimaksu kohta nr 20250365127 Kaebaja – X. X Esindajad – vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja advokaat Armin Heinsaar Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja 3-25-277 menetlus.
2.Tagastada kaebajale tasutud riigilõiv summas 20 eurot vastavalt kaebaja 19.12.2025 taotlusele EESTI KESKERAKOND arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3.Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja X. Xi kantud menetluskulud summas 3185,47 eurot (sh käibemaks). Maksu- ja Tolliametil tuleb see kanda vastavalt kaebaja 19.12.2025 taotlusele
EESTI
KESKERAKOND
arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.
4.Jätta Maksu- ja Tolliameti menetluskulud tema enda kanda.
Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi ja arveldusarve numbrid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1-4 peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 03.01.2025 maksuteatele 2025. aasta mootorsõidukimaksu kohta nr 20250365127.
2.09.12.2025 määrusega palus kohus kaebajal ja andis vastustajale võimaluse esitada seisukoht, kas ja millisel viisil kaebaja maksukohustus on ümber arvestatud seoses muudatustega õiguslikus regulatsioonis (mootorsõidukimaksu seaduse § 151ja § 152) (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 300 jj).
3.19.12.2025 esitas MTA seisukoha, et kaebaja maksukohustus on ümber arvestatud Maksuteade on tunnistatud kehtetuks. Kaebaja tasus tühistatud mootorsõidukimaksu esimese osa. Kaebaja enammakse on tänaseks kantud kaebaja ettemaksukontole. Menetluskäigu osas puudub vastustaja hinnangul kaebajal käesolevas vaidluses haldusakt, mille üle vaidlust jätkata. Kuna kehtiv õigus on muutunud, ei ole vastustajale äratuntav kaebaja võimalik ja põhjendatud huvi vaidluse jätkamiseks kaebuses viidatud Põhiseaduse vastasuse argumentidel. Vastustaja viitab, et kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 6), vaid kehtiva õiguse muutusest 15.11.2025. Eeltoodu tõttu ja menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, palub vastustaja jätta menetluskulud poolte endi kanda (dtl 324 jj).
4.19.12.2025 esitas kaebaja seisukoha, milles nendib, et esineb HKMS § 152 1õike 1 punktis 4 nimetatud alus menetluse lõpetamiseks. Kaebajale tuleb tasutud riigilõiv tagastada HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista HKMS § 108 lõike 6 alusel. Kaebaja esitas asja juurde menetluskulude nimekirja (dtl 322 jj). Kaebaja täiendas oma seisukohta 06.01.2026 vastuseks MTA seisukohale (dtl 355 jj).
5.22.12.2025 määrusega andis kohus MTA-le võimaluse hiljemalt 30.12.2025 esitada seisukoht kaebaja 19.12.2025 menetluskulude taotluse osas. Kohus määras, et kaebajal on võimalik vastata vastustaja seisukohale seoses menetluskulude hüvitamise taotlusega hiljemalt 06.01.2026 ning rahandusministeeriumil tuleb hiljemalt 30.12.2025 vastata kohtu küsimustele (dtl 3245 jj).
6.30.12.2025 vastas Rahandusministeerium kohtu küsimustele (dtl 348) ning MTA esitas seisukoha, milles vaidles menetluskulude MTA kanda jätmisele vastu (dtl 350 jj).
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
7.HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kohtu hinnangul puuduvad takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Kaebaja vaidlustatud haldusakt on tunnistatud kehtetuks, kaebaja ei ole taotlenud § 152 lõike 2 alusel maksuteate õigusvastasuse tuvastamist (vt ka 09.12.2025 kohtunõude selgitused, dtl 301). Seega lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.
8.Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. See tähendab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
Menetluskulud
9.Kaebaja palub tagastada kaebaja poolt tasutud riigilõivu kogusummas 20 eurot ning mõista vastustajalt välja kaebaja lepinguliste esindajate kulud summas 3185,47 eurot (koos käibemaksuga).
2(7)
Riigilõiv
10.HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel. Seega tuleb tasutud 20 eurot kaebajale tagastada.
Õigusabikulude jaotus
11.Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamises (HKMS § 108 lg 6).
12.MTA on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6) vaid kehtiva õiguse muutusest 15.11.2025. Haldusorgan on seotud kehtiva õigusega. Maksuteate andmise ajal (03.01.2025) oli mootorsõidukimaksu seadus kehtiv. MTA-l puudus kaalutlusõigus seda mitte rakendada. MTA on täitevvõimu asutus, kes peab täitma kehtivat seadust. Kas mõni Riigikogu liige hääletas kehtiva õiguse muutmise poolt istungil viidatud haldusasjade numbritele viitamise ajendil ei oma käesolevasse vaidlusse sisulist puutumust, sest MTA rakendab vaid kehtivat õigust. Seadusemuudatused tehakse siiski laiema sotsiaalmajandusliku poliitika raames, mitte vastupidi. MTA (täitevvõim) ja Riigikogu (seadusandlik võim) on eraldiseisvad, mitte kaebuses vihjatult ühised vastutajad. MTA palub vastustaja kulusid vähendada ebamõistlikkuse ja ebaproportsionaalsuse tõttu summani, mis ei ületaks 1000 € (sh käibemaks), kuna kaebaja menetluskulud on põhjendamatult ebamõistlikult paisutatud.
13.X. X on kokkuvõtvalt seisukohal et käesoleval juhul kaebaja maksukohustus vähenes seadusemuudatuse vastuvõtmise tõttu, mis ajendas MTA-d vaidlusalust haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesolev haldusasi ei pruukinud olla Riigikogu jaoks ainus kaalutlus kaebaja maksukohustust leevendava seadusemuudatuse vastuvõtmisel, kuid siiski nähtub stenogrammidest, et Riigikogu täiskogu istungil oldi teadlik ja arvestati käesoleva haldusasjaga. Erinevalt MTA seisukohast leiab kaebaja, et Riigikogu liikmete hääletusotsuste kaalutlused eelnõu vastuvõtmisel saavad olla aluseks HKMS § 108 lõike 6 kohaldamisel.
14.Rahandusministeerium on vastuseks kohtu küsimustele selgitanud, et ta oli teadlik nendest mootorsõidukimaksuga seotud kohtuvaidlustest, millesse Rahandusministeerium oli kaasatud, kuid kehtiva õiguse muudatused ei olnud tingitud konkreetsetest kohtuvaidlustest. Eelnõu ettevalmistamisel lähtuti poliitilise otsustustasandi suunistest ja sisulisest poliitilisest kokkuleppest, mitte pooleliolevatest kohtuasjadest. Seega ei olnud kaebuse esitamine põhjuseks, miks kaebuses vaidlustatud haldusakti aluseks olev regulatsioon muutus.
Maksuteate kehtetuks tunnistamine
15.HKMS § 108 lõike 6 kohaldamisel tuleb arvestada selle eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (RKHKo 05.11.2013 nr 3-3-1-50-13, p 12). Seda arvestades ei piira kohtu hinnangul HKMS § 108 lõike 6 mõttes kulude jätmist vastustaja kanda see, et maksuteate kehtetuks tunnistamise kohustus tulenes MTA-le õigusliku regulatsiooni muudatusest. Kohtu hinnangul tuleb kohtukaebeõiguse tagamise eesmärki silmas pidades tõlgendada sätet laiendavalt viisil, kus hinnata tuleb avaliku võimu kandja (riigi) tegevust ühtsena. Praeguse vaidluse puhul pole küsimus kitsalt MTA tegevuses, vaid laiemalt avaliku võimu kandja (riigi) tegevuse ajendites (vrld TlnRnKo 08.10.2020 nr 3-19-1416, p 12). Teisisõnu tuleb hinnata, kas kaebuses toodud
3(7)
põhiargumendid kattuvad seadusemuudatuse, mis tingis maksuteate kehtetuks tunnistamise, ajendiks olnud argumentidega.
16.Menetluskulude HKMS § 108 lõike 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. Kohtu hinnangul ei pea kaebuse esitamine olema peamine või ainus haldusakti kehtetuks tunnistamise ajend, vaid nõutav on piisav ja äratuntav seos avaliku võimu kandja tegevuse ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel.
17.Tulenevalt MSMS § 151 ja § 152 muudatuste jõustumisest 15.11.2025 tunnistati kaebaja maksuteade kehtetuks. Viidatud sätted kehtestavad lapse eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamise regulatsiooni. Seletuskirjast (694 SE, lk 2) nähtub, et maksuvähendus on suunatud lastega peredele ja toetab nende liikumisvõimalusi ning üldist hakkamasaamist. Üldine teatud tingimustel maksu vähendamine registriandmete põhjal on läbipaistvam ja lihtsam hallata, kui toetuste tõstmine. Maksuvähenduse eesmärk on konkreetselt automaksust tuleneva mõju leevendamine.
18.Seoses lasterikastele peredele loodud maksusoodustuse kujunemisega nähtub kohtule järgmine:
- 26.02.2025 tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskolla viimiseks. Selle lisamärkustes (p 51) märkis õiguskantsler järgmist: „Mootorsõidukimaksu ei saa üldistel alustel küll pidada konfiskeerivaks, kuna mediaanmaks on küllaltki madal (116 eurot). Teisalt on paljudes pikaajalise automaksu traditsioonidega riikides näiteks puuetega inimestele ette nähtud maksuvabastused. Mõistagi kaalub iga riik maksusoodustuste kehtestamisel oma ühiskonna vajadusi ja võimalusi, ühistranspordi kättesaadavust jm olulisi asjaolusid ehk üks ühele teise riigi lahendusi üle võtta ei saa. Siiski võib lasterikastele peredele ja puuetega inimestele erandite puudumine tingida vajaduse automaksu tõttu hädavajalikust sõidukist loobuda ning konkreetsetel juhtudel võib see põhjustada põhiseadusvastase olukorra. Seesugustele olukordadele viitavaid kaebusi on jõudnud nii õiguskantsleri ametkonda kui ka halduskohtutesse. Põhiseadus kohustab lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest eriliselt hoolt kandma.“. - 10.04.2025 viitas õiguskantsler ettepaneku Riigikogus tutvustamisel ka lasterikaste peredega seotud võimalikule põhiseaduslikule probleemile: „Ütlen ette, et mõned põhiseaduslikkuse järelevalve asjad võivad võrsuda ka sellelt pinnalt, et mõned lasterikkad pered, kes on oma automaksuteate kätte saanud, peavad seda ilmselgelt üle jõu käivaks – 800 eurot ja enam näiteks on enamasti maal elavale perele üle jõu käiv. Nendel inimestel oleme soovitanud pöörduda halduskohtusse, sest see on ainuke viis maksu tasumisest pääseda. Nii et isegi juhul, kui Riigikohus peaks tunnistama automaksu mingis osas põhiseadusevastaseks, pääsevad maksmisest üksnes need, kes on ise halduskohtusse pöördunud. Ja tulenevalt sellest, et Riigikogu on pannud õiguskantslerile kohustuse edendada laste, lastega perede ja puuetega inimeste õigusi, lisasin ametlikule põhiseaduslikkuse järelevalve ettepanekule, mis puudutas olematu vara maksustamist varamaksuga, ka lisamärkused, milles palusin uuesti kaaluda erandeid lasterikastele peredele ja puuetega inimestele. Näiteks Soomes on niisugused erandid võimalikud ja paljud Eesti autoomanikud Soome süsteemi paljudel põhjustel ka tunnevad.“. - 24.05.2025 sõlmiti valitsusliidu alusleping, mille punktis 304 on kajastatud kõnealust maksumuudatust järgmiselt: „Leevendame mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta ja investeerime aastamaksu ulatuses täiendavalt teedesse. Ühtlustame autode ja väikebusside (M-kategooria ja N-kategooria busside) maksumäära, et invasõidukite ja
4(7)
paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse väikebuss on registreeritud. Tähtaeg IV kvartal 2025.“. - 08.09.2025 algatas Vabariigi Valitsus mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (694 SE). Seletuskirjas on märgitud: „MSMS muutmine on seotud
24.mail 2025. a Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 vahel sõlmitud koalitsioonileppega, mille punkti 304 kohaselt planeeritakse juba alates käesolevast aastast leevendada mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta. Samuti ühtlustada M- ja N-kategooria autode ja väikebusside maksumäärasid, et invasõidukite ja paljulapseliste perede väikebusside maksustamine ei sõltuks sellest, kumba kategooriasse need registreeritud on.“. - 06.10.2025 694 SE eelnõu esimene lugemine lõpetati. Stenogrammist nähtub, et eelnõu eesmärgiks on lastega peredele maksukergenduse andmine, soodustuse eesmärk on automaksukulude leevendamine (stenogramm 15:42; 16:44). Samast stenogrammist nähtub, et eelnõu 677 SE arutamise raames on viidatud sellele, et lasterikastele peredele tehtud maksusoodustus adresseerib õiguskantsleri lisamärkuseid seoses erandite kehtestamisega lasterikastele peredele (stenogramm 18:00). - 05.11.2025 694 SE eelnõu teine lugemine lõpetati. Stenogrammist nähtub, et eelnõu eesmärgiks on lasterikaste perede toetamine ja see vajadus on ka õiguskantsleri lisamärkustes välja toodud (stenogramm 20:24), kuigi need ei olnud ametliku ettepaneku osaks (stenogramm 19:05). - 12.11.2025 võeti eelnõu 694 SE kolmandal lugemisel vastu.
19.Esiteks nähtub eelnevast, et eelnõu seletuskiri on seadusemuudatuse eesmärgi osas napp ja seletuskirjas ei ole põhiseadusega kooskõla küsimust eraldiseisvalt välja toodud. Seletuskirjas on maksuvähenduse eesmärgi kohta öeldud vaid seda, et eesmärgiks on automaksust tuleneva mõju leevendamine ja mootorsõidukimaksust tuleneva koormuse vähendamine. Põhjalikumalt seletuskirjas maksuvähenduse eesmärki lahti seletatud ei ole, analüüsitud on üksnes vahetut mõju riigieelarvele seoses rakenduva soodustuse määraga. Sellest, et seadusemuudatuse põhjendused on äärmiselt napid, ei järeldus siiski, et seadusemuudatuse peamine eesmärk oli eraldiseisvalt üksnes koalitsioonilepingu täitmine. Kohtu hinnangul tagab automaksust tuleneva mõju leevendamine muuhulgas ühe eesmärgina selle, et lasterikkad pered ei satuks üksikjuhul olukorda, kus automaksul oleks omandist loobuma sundiv iseloom või oleks takistatud oluliselt mõne teise põhiõiguse realiseerimine (PS §-d 10, 11, 19, 32, 113). Seega on seadusemuudatusel otsene seos põhiseadusega kooskõla tagamise eesmärgiga sõltumata sellest, et põhiseadusvastasus võib selguda eelkõige konkreetse normikontrolli käigus.
20.See, et enne eelnõu saatmist Riigikogusse oli teada, et seoses automaksuga on vaidlused kohtus, sh lasterikatse peredega seoses, pidi olema teada nii Rahandusministeeriumile, Riigikogule kui ka MTA-le hiljemalt 11.03.2025 Rahanduskomisjoni istungist, kus õiguskantsler selgitas, et vastavad kaasused on kohtus pooleli. Rahandusministeerium on olnud kohtuvaidlustesse kaasatud ja nendest teadlik. Seega ei ole kohus veendunud, et seadusemuudatusel puudus üldse seotus kohtuvaidlusega ja seal toodud argumentidega automaksu põhiseaduspärasusest üksikjuhul. Eeltoodud seadusemuudatuse kujunemise kronoloogia alusel saab vastavat seost pigem jaatada ja nähtub, et õiguskantsleri poolt 26.02.2025 väljatooduga on sisuliselt arvestatud. Kaebuse üheks põhiväiteks on, et MSMS § 12 lõige 1 ning § 15 on materiaalselt põhiseadusega vastuolus tulenevalt kaebaja ning tema leibkonna vajadustest (dtl 5-9). Seega kattuvad kaebuse põhiväited seadusemuudatuse sisulise ajendiga – lasterikastele peredele maksuleevenduse andmine ebaproportsionaalse tulemuse vältimiseks. Seega saab jaatada kaebuse esitamise ja maksuteate kehtetuks tunnistamise omavahelist piisavat seost.
5(7)
21.Johtuvalt on täidetud tingimus, et maksuteate kehtetuks tunnistamine oli olnud tingitud kaebuse esitamisest ja menetluskulud (õigusteenuse osutamine) tuleb jätta MTA kanda. Kohus arvestab siinjuures sellega, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (nt TlnRnKm 26.08.2025 nr 3-24-3098/39, p 22).
22.See, et kaebaja eest võib olla õigusabi kulud nõus kandma kolmas isik, sh erakond, nende väljamõistmist ei mõjuta.
Õigusabikulude põhjendatus
23.Kaebaja on esitanud asja juurde ka menetluskulude nimekirja ja õigusabiteenuse arved. Arvel on näidatud ka menetlustoimingutega seotud ajakulu ja kogusumma kujunemine (dtl 335-340).
24.Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 15.09.2021 nr 318-1711/103, p 41).
25.Kohtu hinnangul saab arvetel toodud ajakulu (9,59 h +0.38 h + 3,81 h) pidada asja mahtu ja keerukust arvesse võttes põhjendatuks. Kuigi tegemist on vaidlusega maksuteate üle, mis on üldjuhul tavapärasest maksuasjast vähem mahukam, oli praegusel juhul vaidluse keskne küsimus mootorsõiduki maksu regulatsiooni kooskõla põhiseadusega, mis õigustab menetluskulude tavapärasest suuremat mahtu. Sealjuures ei saa kaebuse koostamisele kulunud aega (dtl 343; 9,59 h) arvestades automaksu väljatöötamisega seotud materjalide mahtu ja põhiseaduspärasusega seotud küsimuste keerukust pidada ilmselgelt ülepaisutatuks.
26.MTA väide, et kaebuse väited on koostatud varem või korduvad, ei ole tõendatud. MTA-l kui vastustajal oleks olnud võimalus esitada vastavad tõendid.
27.Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et maksuteate summa ehk vaidlusalune summa on oluliselt väiksem menetluskuludest, menetluskulude vähendamise aluseks olukorras, kus kaebuses ei nähtu ilmselgelt asjakohatut ja vaidluse all on küsimus, mis võinuks kaebaja maksukohustust mõjutada ka edaspidi. Vastupidine tõlgendus piiraks ebaproportsionaalselt kaebeõigust summaarselt väikeste, kuid intensiivse põhiõiguste riivega vaidlustes (see on nii ka käesolevas asjas), kuna kaebaja peaks sisuliselt arvestama, et menetluskulud jäävad suuremas osas tema enda kanda sõltumata tulemusest.
28.Seoses MSMS muudatuse seletuskirja, protokollide ning stenogrammide analüüsiga leiab kohus, et arve kirjeldusel (dtl 340) toodud ajamahtu (kokku 3,81 h) saab pidada mõistlikuks. Arvestades HKMS § 108 lõike 6 kohaldamise eelduseid, sh seda et vaidluse all on maksuteate kehtetuks tunnistamise ajend, saab vastavate materjalidega tutvumist pidada asjakohaseks. Tegemist ei ole tavapärase menetluskulude hüvitamise taotlusega üksnes selle summaarse põhjendatuse osas, vaid olukorraga, kus tuleb hinnata sisuliselt maksuteate kehtetuks tunnistamise põhjuseid.
6(7)
29.Kohus asendab määruse avalikustamisel kaebaja nime ja arveldusarve numbrid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Kui menetlusosaline soovib määruse avalikustamist teistsuguses mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2026 määrusega.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.