X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.07.2025 otsuse nr P13-V2025-213094 tühistamiseks osas, millega otsustati mitte tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2025 ettekirjutust nr P13-V2025-173395 ja loeti uueks summaks 872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2 toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.02.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X (kaebaja) esitas 29.01.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks. Avalduses soovis kaebaja arvestada lapse A.(sündinud XXX) kasvatamise eest pensisonistaaži ja pensionilisa ning kinnitas, et ta on kasvatanud A. 8 aastat. Lapse B. (sündinud XXX) kasvatamise eest taotles ta hoolitsemise perioodi kuni 3 a saamiseni.
2.SKA 04.11.2019 otsusega nr 1 määrati kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates 03.11.2019. Kaebaja pensionile arvestati lapse B. kasvatamise eest juurde pensionistaaž ja pensionilisa.
3.SKA 19.03.2025 otsusega nr P5-V2025-101674 otsustati tunnistada SKA 04.11.2019. a otsus kehtetuks pensioniõigusliku staaži ja pensionilisa osas alates selle andmisest ja uuendada kaebaja poolt 29.10.2019 esitatud pensioniavalduse menetlus. Otsuses on põhjendatud, et hiljem selgus, et kaebaja pensioni määramisel oli ekslikult arvestatud pensioniõiguslikku staaži ja pensionilisa lapse B. kasvatamise eest. Rahvastikuregistri andmetel suri B. XXX ja kaebaja ei kasvatanud last 1(6)
vähemalt 8 aastat. SKA-le selgus seega, et kaebajal ei ole õigust saada pensionistaaži ja – lisa lapse B. kasvatamise eest.
4.15.04.2025 edastas SKA kaebajale ärakuulamise raames selgituse, mille kohaselt kavatseb SKA uuendatud menetluses teha otsuse, mille kohaselt kuulub kaebaja poolt tagastamisele alusetult makstud pension perioodi eest 03.11.2019 kuni 31.03.2025 summas 1744,96 eurot. Kaebajal oli võimalik esitada vastuväited 15 päeva jooksul, millist õigust kaebaja ka kasutas.
5.SKA tegi 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395, millega kohustas kaebajat tagastama pension summas 1744,96 eurot ja tasaarvestada pensioni võlgnevus summas 1744,96 eurot kaebajale makstava pensioniga alates 01.06.2025. Tasaarvestatav summa on 20% kuus makstavast pensionist.
6.Kaebaja esitas ettekirjutusele 11.06.2025 vaide.
7.SKA tegi 07.07.2025 otsuse nr P-13-V2025-213094, millega otsustas tunnistada osaliselt kehtetuks SKA 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395 alusetult makstud pensioni tagasinõudmise summa osas ja lugeda uueks summaks 872,48 eurot. Otsuses märgiti, et punktis 2 toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.
8.SKA tegi 10.07.2025 vaideotsuse nr 5-2-3/16192-2, millega rahuldas kaebaja poolt SKA 23.05.2025 ettekirjutusele esitatud vaide osaliselt, ning selgitas, et 07.07.2025 otsusega on tunnistatud 23.05.2025 otsus kehtetuks.
9.Kaebaja esitas 28.07.2025 vaide SKA 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395 ja P13V2025-213094 kehtetuks tunnistamiseks.
10.SKA tegi 06.08.2025 otsuse nr 5.2-3/16192-4, millega otsustas tagastada kaebaja poolt 28.07.2025 esitatud vaide. Vastustaja selgitas, et on 10.07.2025 väljastanud kaebajale vaideotsuse nr 5.2-3/16192-2, millega on juba lahendanud kaebaja poolt esitatud vaide 23.05.2025 ettekirjutusele. Seega on vaidemenetlus lõppenud ja vaideotsust SKA-s enam vaidlustada ei saa. Otsuses selgitati, et vaie 07.07.2025 otsusele on SKA menetluses.
11.Kaebaja esitas 03.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 07.07.2025 otsuse nr P13V2025-213094 tühistamiseks.
12.SKA tegi 24.09.2025 otsuse, millega tagastas kaebaja poolt esitatud vaide 07.07.2025 otsusele nr P13-V2025-213094, kuna kaebaja oli pöördunud otsuse vaidlustamiseks kohtu poole.
13.Tallinna Halduskohus võttis oma 02.10.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõudes Sotsiaalkindlustusameti 07.07.2025 otsuse nr P13-V2025-213094 tühistamiseks osas, millega otsustati mitte tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2025 ettekirjutust nr P13V2025-173395 ja loeti uueks summaks 872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2 toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
14.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 14.1 Pensioni suurus määrati kaebaja jaoks ametlikult ja maksti välja ametliku otsuse alusel. Kaebaja on saanud pensioni heas usus ja kulutanud selle igapäevaseks eluks. Viga on tingitud ameti enda tegevusest. 14.2 Käesolev vaidlus on tekitanud kaebajale juba suured rahalised kulutused. Kaebaja pension on 528,97 eurot ning käimasoleva asjaajamise jaoks on kaebaja pidanud soetama rohkem kütust, sest kaebajal ei ole kodus arvutit, millega saab dokumente avada või neid ise kirjutada. Dokumentide 2(6)
kättesaamiseks on kaebaja pidanud sõitma ametisse koha peale ja pöörduma teiste isikute poole, kes abistavad kaebajat dokumentide koostamisel. 14.3 Kaebaja leiab, et temale enammakstud pensioni tagasi nõudmine ei ole põhjendatud, sest kaebaja on selle saanud õiguspärase ootuse alusel. Kaebaja ei ole SKA-d petnud või esitanud valeandmeid. Riivatud on kaebaja inimväärikust. Kaebaja ei saa pensioni arvutamist ametis ise kontrollida ning leiab, et tema lapse surm on kantud Rahvastikuregistrisse ning SKA oleks pidanud ise selle faktilise asjaolu järel õigel ajal vajalikud muudatused pensionimaksete osas tegema. 14.4 Olukorra teeb kaebaja jaoks erakordselt raskeks asjaolu, et kaebaja on kaotanud oma sügava puudega lapse, mille järel oli kaebajal raske igapäevaeluga toime tulla. SKA otsus nõuda tagasi nende enda vea tõttu makstud pension mitte ei põhjusta kaebajale täiendavat majanduslikku ebakindlust, vaid avab taas valusad haavad ja meenutab rasket perioodi, mil kaebaja pidi oma lapse eest hoolitsema ja hiljem leinama. Selline ettekirjutus on kaebaja jaoks mitte ainult rahaliselt vaid ka emotsionaalselt ülemäära koormav. 14.5 Kaebaja palub kohtul arvestada, et otsuse täitmine sellistes isiklikes ja traagilistes oludes kahjustab oluliselt kaebaja psüühilist heaolu ning on ebaproportsionaalne arvestades asjaolusid ja otsuse kujunemise põhjuseid. 14.6 Kuna otsus on kehtiv, siis on kaebaja tasunud SKA-le 35 eurot kuus. Kaebaja ei saa võtta vastutust SKA tehtud vea eest, sest see ei ole kaebajast sõltunud. Vastustaja seisukoht
15.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 15.1 Vastustaja arvestas ekslikult kaebaja pensioni hulka riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lg 11 p-de 1 ja 11 alusel pensionilisa 1995. aastal sündinud lapse eest, keda kaebaja ei jõudnud 8 aastat kasvatada, kuna laps suri 2001. aastal. 15.2 23.05.2025 tehti kaebajale ettekirjutus kogu ulatuses makstud summa tagasi nõudmiseks. Kaebaja 11.06.2026 pöördumise tulemusena otsustati nõudesummat 50% ulatuses vähendada ning nimetatud otsuse on kaebaja kohtus vaidlustanud. 15.3 Kaebajal ei olnud õigust seoses pensionilisale seoses kahe lapsega. Antud juhul ei esine ühtegi SÜS 31 lg-s 3 sätestatud alust tagasinõudest loobumiseks. Küll aga võimaldab SÜS § 31 lg 1 kaaluda, kas alusetu makse nõutakse tagasi täies ulatuses või osaliselt. Vastustaja on otsustanud tagasinõutavat summat 50% võrra vähendada tulenevalt asjaolust, et alusetu makse toimis vastustaja eksimuse tõttu. Samuti on vastustaja vaidlustatud otsusega arvestanud kaebaja olukorraga, st 11.06.2025 kirjas avaldatuga, et tal on võimalik maksta tagasi kuus kuni 35 eurot. 15.4 Vaidlust ei ole ilmselt selles, et kaebajale on makstud suuremat pensioni, kui tal oli õigus saada. Kaebaja ei nõustu tagasinõudega. RPKS § 48 lg 1 ja SÜS § 31 lg 1 näevad ette alusetult makstud pensioni tagasinõudmise ja seaduses puudub alus tagasinõudest loobumiseks täies ulatuses. Kaebaja avaldatuga on arvestatud, tagasinõude summat vähendatud ja arvestatud tagasimaksel kaebaja võimalustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale määrati 04.11.2019 otsusega 1 (dtl 38) vanaduspension alates 03.11.2019. Otsuse kohaselt on kaebajale määratud pensionilisa laste eest 39,76 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja arvestas ekslikult kaebaja pensioni hulka riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lg 11 p-de 1 ja 11 alusel pensionilisa 1995. aastal sündinud lapse eest, keda kaebaja ei jõudnud 8 aastat kasvatada, kuna laps suri XXX. 3(6)
18.RPKS § 24 lg 1 ja 11 sätestasid otsuse tegemise aegses redaktsioonis, et vanaduspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa: p 1 – vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980 aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses; p 11 – vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde ulatuses.
19.Vastustaja on menetluses selgitanud, et 2019 aasta otsusel on pensionilisa summaks laste eest 39,76, st kahe lapse eest – 2 last x 3 aastahinnet (3 x 6,627). Kaebajal oli õigus pensionilisale 1 lapse eest (sündinud XXX). Seega määrati kaebajale 2019. aastal pension 19,88 euro võrra suuremas summas, kui tal vastav õigus tekkinud oli.
20.SKA tegi 19.03.2025 otsuse 2 (dtl 41), millega määrati kaebajale pension tagasiulatuvalt õiges summas, st pensionilisa laste eest on 19,88 eurot. 19.03.2025 otsusega nr P5-V2025-101674 (dtl 16) tunnistati SKA 04.11.2019 otsus 1 kehtetuks pensioniõiguslikus staaži ja pensionilisa osas ja uuendati kaebaja 29.10.2019 esitatud pensioniavalduse menetlust. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud ega ka leidnud, et tal oleks õigus saada pensionilisa edasiulatuvalt arvestatuna kahe lapse kasvatamisega.
21.Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et vastustaja eksis, kui määras kaebajale pensionilisa kahe lapse kasvatamise eest vähemalt kaheksa aastat. Vastustaja on eksimust tunnistanud, millest tulenevalt on selles ulatuses tunnistatud kehtetuks vastav otsus ning tehtud uus otsus, millega määrati kaebajale pension suuruses, mis arvestab ühe lapse kasvatamisega. Vaidlus on selles, kas põhjendatud on vastustaja otsustus enam makstud pensioni tagasi nõudmise kohta üksnes 50 % ulatuses. 23.05.2025 ettekirjutusega kohustas vastustaja kaebajat maksma tagasi pension summas 1744,96 eurot (dtl 20-21). Nimetatud ettekirjutus tühistati osaliselt 07.07.2025 ettekirjutusega tagasinõudmise summa osas ning loeti tagasinõutavaks summaks 872,48 eurot. Sama otsusega loeti, et tagasinõutavast summast on tasaarvestatud 105,79 eurot ning ülejäänud summas toimub tasaarveldus kaebajale makstava pensioniga alates 01.08.2025, arvestusega, et tasaarvestatav summa kuus on 35 eurot.
22.RPKS RPKS § 48 lõige 1 sätestab, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel tasaarveldatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult makstud summad tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 1 p 2 alusel lõpeb õigus hüvitisele, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele. SÜS § 31 lg 1 p 1 kohaselt nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi kui isikul puudus õigus hüvitisele.
23.SÜS § 31 lg 1 p 1 annab vastustajale pädevuse asjaolusid arvestades otsustada ekslikult välja makstud pensioni tagasi nõudmine täielikult või osaliselt. Kohtu hinnangul ei saa sätet aga tõlgendada selliselt, et säte piirab vastustaja diskretsiooni otsustada tagasinõudest täielikult loobuda, st vähendada tagasinõutavat summat kuni null euroni juhul, kui hüvitise tagasinõudmise asjaolud seda õigustavad.
24.Praegusel juhul on kohtu hinnangul tegemist juhtumiga, kus enammakstud pensioni kaebajalt tagasinõudmine ka pooles ulatuses oleks äärmiselt ebaõiglane. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kuidagi mõjutanud vastustajat tegema otsustust, millega talle määratakse pension kahe lapse kasvatamise eest. Tegemist on vastustaja eksimusega, mida vastustaja on ka tunnistanud.
25.Kaebaja esitas 29.01.2019 pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks (dtl 13-15). Avalduses märkis kaebaja, et palub arvestada lapse A.(sündinud XXX) kasvatamise eest pensionistaaži ja pensionilisa ning kinnitas, et on kasvatanud last A. 8 aastat. Lapse B. (sündinud 4(6)
XXX) osas märkis kaebaja, et taotleb hoolitsemise eest pensionistaaži kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. Avalduse märkuste lahtris selgitab kaebaja, et kinnitab, et hoolitses B. eest kuni lapse 3- aastaseks saamiseni. Alates 11.04.1996 hoolitses kaebaja tema eest kui lapsinvaliidi eest kuni XXX. Seega nähtub kaebaja poolt SKA-le esitatud avaldusest, et kaebaja on esitanud pensioni määramiseks tõeseid andmeid ega ole SKA ees andmeid varjanud ega andmeid moonutanud. Kaebaja on selgelt välja toonud, et hoolitses lapse eest kuni XXX, st kuni lapse surmani. Pensionilisa määramist B.i eest kaebaja ei soovinud. Vastustaja oleks kaebaja avalduse põhjal pidanud aru saama, et kaebaja soovib pensionilisa üksnes A. kasvatamise eest. Kahtluse korral oleks vastustaja pidanud pöörduma kaebaja poole selgituste saamiseks ning kontrollima andmeid Rahvastikuregistrist. Vastustaja on kaebaja avalduse menetlemisel olnud hooletu ning pensioni tagasi nõudmine asjaoludel, kus ekslik pension oli määratud lapse eest, kes suri, on kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. On usutav, et menetlus on juba iseenesest tekitanud kaebajale raskeid üleelamisi, mida ei saa õigustada avalik huvi ekslikult makstud raha tagasi saamise osas.
26.Kaebajale ei saa praegusel juhul ka ette heita, et ta oleks pidanud märkama, et talle on arvestatud pensionilisa kahe lapse kasvatamise eest. SKA 04.11.2019 otsusest nr 1, millega määrati kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates 03.11.2019 ja arvutati ekslikult B.i kasvatamise eest juurde pensionistaaž ja pensionilisa ning selle lisaks olevast staažiarvestusest (dtl 39) ei nähtu, et SKA oleks pensionilisa määramisel arvestanud kahe lapsega. Kaebaja ei pidanud teadma lapse eest määratavat pensionilisa suurust. Seega ei saa kaebajale heita ette, et ta eksimusele vastustaja tähelepanu ei juhtinud.
27.Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et kuivõrd pension määrati kaebajale juba 04.11.2019 aasta otsusega, st pensioni määramisest on möödunud kuus aastat, on kaebajal tekkinud õigustatud ootus, et tema suhtes on tehtud kehtiv ja õiguspärane haldusakt. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 1 kohasel tuleb isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et nimetatud printsiibid on kohaldatavad ka olukorras, kus isikult nõutakse tagasi õigusvastase haldusakti alusel saadu. Pooled ei vaidle praegusel juhul selle üle, et kaebajal ei ole edasiulatuvalt õigust saada pensionilisa B.i kasvatamise eest. Kaebaja on menetluses väitnud, et ta on ekslikult makstud pensionit kasutanud igapäevasteks vajadusteks. Kaebaja sai pensioni heas usus. Samas on vastustaja olnud kuus aastat tegevusetu ning ei ole oma õigusi maksma pannud. Juhul, kui vastustaja oleks olnud hoolsam, ei oleks viga esmalt üldse juhtunudki ja teisalt oleks tagasi nõutav summa oluliselt väiksem. Ka nimetatud asjaolud õigustavad tagasinõutava summa vähendamist null euroni. Kaebaja on välja toonud, et isegi 35 euro suuriste maksetena on ettekirjutuse täitmine raske.
28.Oluline on ka see, et vastustaja ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestanud SÜS § 35 lg.s 1 sätestatud aegumistähtaega. Arvestades kolme aastast tähtaega oleks igal juhul õigusvastane enam makstud pensioni tagasi nõudmine osas, milles maksed olid tehtud 04.11.2019-04.11.2021. Seega ei ole vastustaja faktiliselt vähendanud kaebajale ettekirjutusega määratud summat 50% ulatuses, nagu on näidatud 07.07.2025 otsuses kuivõrd nõue oli vastavas ulatuses aegunud ning tagasinõue oli igal juhul lubamatu.
29.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja oleks pidanud oma 07.07.2025 otsusega tunnistama 23.05.2025 ettekirjutuse kehtetuks täies ulatuses ja lugema tagasinõutavaks summaks null eurot. Seega rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Sotsiaalkindlustusameti 07.07.2025 otsuse nr P13-V2025-213094 osas, millega otsustati mitte tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2025 ettekirjutust nr P13-V2025-173395 ja loeti uueks summaks 872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2 toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot. 5(6)
30.Kuna kohus tühistab 07.07.2025 otsuse vaidlustatud osas, tuleb vastustajal kohtuotsuse jõustumise järgselt võtta vastu haldusakt, millega tühistada 23.05.2025 ettekirjutus osas, milles seda ei tühistatud 07.07.2025 otsusega nr P13-V2025-213094. Kaebaja poolt ettekirjutuse täitmiseks tasutud maksed tuleb kaebajale tagastada.
31.Kaebus kuulub rahuldamisele.
MENETLUSKULUD
32.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole ning riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
33.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.