3-25-3300 X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses läbiotsimistega
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus Viru Vangla trahvimiseks.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. veebruaril 2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 2. augustil 2025 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (dtl 13), milles nõudis alasti läbiotsimistega tekitatud kahju hüvitamist 700 euro ulatuses. X märkis taotluses, et alasti läbiotsimised olid inimväärikust alandavad ning vangla ei ole põhjendanud, miks ei võidud piirduda kehaskänneri või metallidetektoriga. Taotluse kohaselt tekitasid inimväärikust alandavad protseduurid temas abituse tunde, ängistust ja stressi ning veelgi solvavam oli olukord, kus teenistuskoer toppis oma nina tema tagumikku. Taotluse kohaselt toimusid inimväärikust alandavad protseduurid 2025. a veebruaris koolis, 27. märtsil 2025 4. üksuses ning 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4. juunil 2025, 7. juunil 2025, 8. juunil 2025, 11. juunil 2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025,
3-25-3300
16.juunil 2025, 19. juunil 2025, 20. juunil 2025, 23. juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil 2025, 28. juunil 2025 ja 2. juulil 2025 Vanglate ettevõtluskeskuses.
2.Viru Vangla jättis 3. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/58-2 (dtl 14-15) X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.X esitas 7. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist 700 eurot. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju tema alasti läbiotsimistega ajavahemikul 26. mai 2025 kuni 3. juuli 2025. Läbiotsimised leidsid aset igal argipäeval väljastpoolt eluosakonda töölt naastes. Need ei tuginenud konkreetsel ohul ning kaebajalt ei leitud kordagi keelatud esemeid. Kaebaja osas teostati kokku kuni 21 läbiotsimist ning inimväärikust alandav kohtlemine tekitas kaebajale hingelisi üleelamisi. Kaebaja täpsustas
13.oktoobril 2025 kohtule esitatud avalduses, et läbiotsimised lahti riietumisega koos teenistuskoeraga leidsid aset vähemalt 6. veebruaril 2025 ja 7. veebruaril 2025 P3 hoones umbes kella 08.30 paiku.
4.Tartu Halduskohus tagastas 14. oktoobri 2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse osaliselt, s.t kahju hüvitamise nõude osas, mis ei puuduta järgmisi kuupäevi: 6. veebruar 2025, 7. veebruar 2025, 31. mai 2025, 3. juuni 2025, 4. juuni 2025, 7. juuni 2025, 8. juuni 2025, 11. juuni 2025, 12. juuni 2025, 15. juuni 2025, 16. juuni 2025, 19. juuni 2025, 20. juuni 2025, 23. juuni 2025, 24. juuni 2025, 27. juuni 2025 ja 28. juuni 2025. Sama määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse ülejäänud osas menetlusse. Kohus märkis määruse põhjenduste p-s 8, et pärast kaebuse osalist tagastamist on kohtu menetlusse jäänud hüvitamiskaebus, milles kaebaja soovib hüvitist seoses 6. veebruaril 2025, 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4. juunil 2025, 7. juunil 2025, 8. juunil 2025, 11. juunil 2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025, 16. juunil 2025, 19. juunil 2025, 20. juunil 2025, 23. juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil 2025 ja 28. juunil 2025 toimunud läbiotsimistega. Tuginedes kaebaja 17. oktoobril 2025 kohtule seletusena pealkirjastatud avaldusele võttis kohus 17. oktoobri 2025. a määrusega täiendavalt menetlusse kaebaja nõude 2. juulil 2025 tekitatud kahju hüvitamise osas. Vastustaja vastas kaebusele 7. novembril 2025.
5.Kohus selgitas 10. novembri 2025. a määrusega asjas kirjalikus menetluses arutamist määrates vastuseks vastustaja vastuväitele (põhjenduste p 8), et kaebus on võetud menetlusse osas, milles kaebaja oli esitanud hüvitamisnõude, ning kui asja lahendamisel selgub, et vastustaja 7. novembri 2025. a avalduses viidatud kuupäevadel läbiotsimisi ei toimunud, saab neid asjaolusid arvestada kaebuse sisulisel lahendamisel. Kaebaja esitas asja kirjaliku menetluse käigus 19. novembril, 24. novembril ja 7. detsembril 2025 avaldused, milles muu hulgas täpsustas kaebusega hõlmatud kuupäevi. 24. novembri 2024. a avaldus sisaldas ka taotlust vastustaja trahvimiseks. Vastustaja esitas vastuväited kaebaja esitatule 5. ja 19. detsembril 2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja märgib kaebuses ja selle täiendustes järgmist.
2
3-25-3300
6.1.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist väljaspool eluosakonda töölt naastes regulaarsete ja süstemaatiliste lahti riietumisega läbiotsimistega tekitatud väärikuse alandamise eest (26. maist kuni 3. juulini 2025, 21 läbiotsimist). Läbiotsimised ei tulenenud konkreetsest ohust ega erandlikust olukorrast vanglas, vaid tegemist oli ülemääraste kontrollimeetmetega. Lahti riietumisega läbiotsimist võib õigustada vanglale varem teadaolev info, et kinnipeetaval on kavatsus kasutada vägivalda, tema käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või on tuvastatud tööobjektilt keelatud esemete kadumine. Sagedased, süstemaatilised ja ilma konkreetse ohuta lahti riietumisega läbiotsimised ei ole lubatavad isegi juhuslikkuse põhimõttel.
6.2.Läbiotsimised põhjustasid hingelisi üleelamisi, mis on ületanud vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste raskusastme. Tööstuses toimub tavapäraselt lahti riietumisega läbiotsimine tööpäeva lõpus, kus elavas järjekorras järgemööda võetakse kinnipeetav ruumi, kus ta otsitakse lahti riietumisega läbi. Tegemist on lauskontrolliga.
6.3.Läbiotsimisel ei lähtutud nõudest, et läbiotsitav oleks pooleldi alasti ja osaliselt kaetud. Esines ka olukordi, kus ametnik nõudis kükkide tegemist, kui kaebaja oli alasti. Kaebuse täienduse (dtl 25) kohaselt toimusid vähemalt 6. ja 7. veebruaril 2025 läbiotsimised koeraga.
6.4.Kaebajalt ei leitud nendel läbiotsimistel kordagi keelatud esemeid ega aineid. On kaheldav, et vangla tugines konkreetsele kahtlusele, et kaebaja peidaks keelatud esemeid keha piirkonnas. Lahti riietumisega läbiotsimiste järel pidi kinnipeetav läbima ka metallidetektori. Seega olid olemas muud vahendid, mis ei nõua kõige intensiivsemat läbiotsimise vormi ning mille tõttu ei olnud põhjendatud süstemaatiline ja regulaarne lahti riietumisega läbiotsimine. Julgeolekukaalutlustel kompamisest intensiivsem läbiotsimine ei saa põhineda abstraktsel ohul.
6.5.Kaebaja lahti riietumisega läbiotsimisi ei ole dokumenteeritud.
6.6.Kohtupraktikas nt (haldusasi nr 3-22-1384) on sarnastes olukordades välja mõistetud rahalisi hüvitisi. Kaebaja peab nõutava hüvitise suurust (700 eurot) põhjendatuks, arvestades asjaolusid kogumis, konkreetse rikkumise asjaolusid ja rikkumise raskust ning nende kumulatiivset mõju.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata, märkides järgmist.
7.1.Kaebus on lubatav kuupäevade osas, mil vanglate ettevõtluskeskuse andmetel käis kaebaja tööl (31. mai 2025; 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. juuni 2025; 2. juuli 2025). Kahjunõude menetluses on vastustaja ekslikult arvestanud ka kuupäeva 27. juuni 2025. Muudel kaebaja poolt viidatud päevadel (3., 7., 11, 15., 19., 23. ja 27 juuni 2025) ei ole kaebaja vanglate ettevõtluskeskuse andmetel tööl käinud. Kaebuses viidatud päevadest on kaebajale tegelikkuses tehtud lahti riietumisega läbiotsimisi kokku 11 korral (6. ja 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28.. juuni 2025; 2. juuli 2025).
7.2.Vastustaja edastab videosalvestised päevadest, mil kaebaja tegelikult tööl käis ja talle läbiotsimised tehti. Videosalvestistelt nähtub T ja S-hoone vaheline ala (kaamera ühelt poolt ja teiselt poolt), kus läbiotsimisi teostatakse.
7.3.Lahti riietumisega läbiotsimised toimusid kaebaja puhul kõikidel juhtudel põhjendatult ja õiguspäraselt. P-hoones (kooli ruumides) toimusid 6.ja 7. veebruaril 2025 pistelised läbiotsimised, et avastada ja hoida ära keelatud esemete levik. Kuna koolis käis palju kinnipeetavaid, kes tulid eri hoonetest ja üksustest, on P-hoone 3. korrusel asuv kool asukoht, kus on eriti hõlbus vahendada keelatud esemeid ja aineid ning toimetada neid ühest hoonest teise. Seetõttu sai läbiotsimisi vangistusseaduse (VangS) § 66 lg 1 ja § 68 lg 1 mõttes pidada 3
3-25-3300
vajalikuks ja põhjendatuks vangla julgeolekukaalutlustel. Lahti riietumisega läbiotsimisi enne kooli üldjuhul ei tehta. Konkreetsetel päevadel oli tegemist pisteliste läbiotsimistega, kuhu kahel järjestikusel päeval oli kaasatud suurem hulk vanglaametnikke.
7.4.Videosalvestistelt ilmneb, et kaebaja läbiotsimine 6. ja 7. veebruaril 2025 toimus privaatses ruumis. Teenistuskoera kasutati enne lahti riietumisega läbiotsimise algust P-hoone 3. korruse kooli valveruumi ees, kus teenistuskoer nuusutas kooli saabunud kinnipeetavad üle. Teenistuskoera kasutamine on määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 5 kohaselt lubatav, et tõhustada läbiotsimist, ning täidab eeskätt eesmärki tuvastada keelatud aineid enda lõhnatajuga. Videosalvestistest nähtuvalt ei pannud koer kordagi oma nina kaebaja tagumikku ja vahetu kontakt teenistuskoera ning kaebaja vahel sisuliselt puudus. Privaatses ruumis lahti riietumisega läbiotsimisele koer kaasa ei tulnud.
7.5.Läbiotsimised on tehtud inimväärikust austavalt viisil ja proportsionaalselt. Lahti riietumisega läbiotsimine tehti kahes osas (ülakeha ja alakeha eraldi) ning isikut ei sunnitud kordagi olema täiesti alasti. Läbiotsimisel paluti ette näidata käed, avada suu ja teha üks kükk. Läbiotsimist tegid kinnipeetavaga samast soost ametnikud selleks ettenähtud privaatses kardinaga eraldatud alas või privaatses ruumis. Ajavahemikus 31.maist 2025 kuni 2. juulini 2025 toimunud lahti riietumisega läbiotsimistel tuli avada suu, näidata kaenlaaluseid ja jalataldu ning sooritada kükk. Ühelgi juhul ei ole kontrollitud kaebaja kehaõõnsusi. Juhul, kui kaebaja otsustas ise korraga tervenisti lahti riietuda, siis seda ametnikud ei takista.
7.6.Viru Vangla pääsla- ja kokkusaamiste üksuse juhi selgituste järgi tehti Viru Vangla lahti riietumisega läbiotsimisi tööstushoones töötavatele kinnipeetavatele selleks, et vältida keelatud esemete ja ainete sattumine tööstushoonest eluosakonda. Läbiotsimisi tehti T-hoone ja S-hoone vahelises galeriis selleks ettenähtud sirmide taga. Läbiotsimist viis läbi kinnipeetavaga samast soost ametnik, kes viibis koos kinnipeetavaga sirmi taga. Lahti riietumisega läbiotsimise võimaldati teha kahes osas. Kui ühe kehapoole riideesemed olid kontrollitud (vajadusel kasutades ka metallidetektorit), võis kinnipeetav kontrollitud kehapoole riideesemed kohe selga panna. Läbiotsimisel anti kinnipeetavale korraldus avada suu, näidata kaenlaaluseid ja jalataldu ning teha tuli üks kükk.
7.7.Kaebaja väited rasketest üleelamistest seoses 6. ja 7. veebruaril 2025 toimunud läbiotsimistega on paljasõnalised ja ebausutavad. Kaebaja taotles toimingute kirjalikku põhjendamist alles pool aastat pärast väidetavaid üleelamisi. Jääb arusaamatuks, miks on kaebaja lasknud väidetaval kahjul ja rasketel üleelamistel nö akumuleeruda ja viivitanud enda väidete esitamisega. Toimingu põhjendamise nõudes palus ta selgitada läbiotsimise eesmärki ja väitis, et kontrolliti tema pärakut, mida aga ei toimunud– lahtiriietumisega läbiotsimine ei hõlma kehaõõnsuste kontrolli. Selles pöördumises ei väitnud kaebaja, et läbiotsimist ei võimaldatud kahes osas ega esitanud etteheiteid teenistuskoera kasutamisega seoses. Kaebaja ei ole ka varem pöördunud selgituste saamiseks, miks ei piirdunud vangla kehaskänneri või metallidetektoriga.
7.8.Lahti riietumisega läbiotsimised nii 6. ja 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28.. juuni 2025; 2. juuli 2025 olid kaebaja suhtes põhjendatud ja vajalikud ning lähtusid kaebajaga seonduvatest riskidest ja tema kohta koostatud arvukatest ettekannetest (loetelu vastuses kaebusele p 3.17). Seoses 13. veebruari 2023. a ettekandega nr 1-23-1891 on kaebajat Harju Maakohtu 30. jaanuari 2024. a otsusega karistatud ka karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9 (süstemaatiliselt toime pandud vargus) järgi.
7.9.Kaebaja 31. jaanuari 2025. a individuaalse täitmiskava kohaselt esineb tema puhul ohtlikkus, milleks on muu hulgas ka risk vanglas ja usalduse kaotus. Kaebaja käesolev karistus 4
3-25-3300
on süstemaatiliselt toime pandud varguste eest, kuid talle on määratud kriminaalkaristusi varguste, väljapressimise, asja omavolilise kasutamise, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, kehalise väärkohtlemise, kelmuse, omastamise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning omavolilise sissetungi eest ning kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Seega ilmneb muu hulgas ka kaebajast lähtuv keelatud esemete valdamise oht.
7.10.Kuna kaebaja puhul on alust kahelda keelatud esemete omamist, oli lahti riietumisega läbiotsimiste tegemine kõikidel juhtudel igati põhjendatud ja vajalik, et avastada kaebajalt võimalikud keelatud esemed ja aineid. Arvestades, et kaebaja puhul ilmneb ka pikaajaline muster keelatud ainete tarvitamise osas, täitsid lahti riietumisega läbiotsimised ka eesmärki kaitsta kaebaja ning teiste isikute elu ja tervist, et hoida ära raskemate tagajärgede realiseerumine.
7.11.Vaidlusega hõlmatud kuupäevade osas leiab vastustaja, et kaebaja töötamise päevad pidid olema kaebajale endale teada ka juba vanglale kahju hüvitamise nõuet esitades ning tööle saatmine ei saanud toimuda kuidagi tema eest varjatuna. Kaebaja töötamise päevad on välja toodud.
KOHTU SEISUKOHT
8.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on esitanud 24. novembril 2025 avalduse vastutaja trahvimiseks pahatahtlikult kohtule tõendina valeandmete esitamise eest. Kaebaja põhjendab taotlust järgmiselt: „20.10.2025 allkirjastatud (dtl 50-51) Triin Kelder (47512152724) poolt järgmised eksitavad valeandmed; ***X asus Vanglate Ettevõtluskeskusesse tööle pesumajasse alates 31.05.2025 (see oli esimene tööpäev). Märgitud kuupäevadest on ta vastavalt tööajatabelile käinud tööl 31.05.2025, 04.06.2025, 08.06.2025, 12.06.2025, 16.06.2025, 20.06.2025, 24.06.2025, 28.06.2025, 02.07.2025.***“ Kaebaja leiab, et sellega varjab vastustaja faktiliselt asjaolu et kaebaja töötas 01.06.2025 7,5 tundi, 05.06.2025 11 tundi, 09.06.2025 6,5 tundi, 13.06.2025 8,5 tundi, 17.06.2025 11 tundi, 21.06.2025 8 tundi, 25.06.2025 11 tundi, 29.06.2025 9 tundi. Kaebaja viitab, et sellised andmed on tööaja arvestuse tabelis. HKMS § 28 lg 2 ls 2 kohaselt võib kohus trahvida asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja esindaja ega vastutaja muud ametnikud käitunud kohtule kaebaja läbiotsimisega seotud andmeid esitades pahatahtlikult ega menetlust venitades või ebakohaselt väljendudes. Praeguse vaidluse puhul on üheks oluliseks asjaoluks, millistel päevadel ja kui sagedasti ning millistel asjaoludel kaebajat on läbi otsitud. Vaidlus hõlmab hulgaliselt erinevaid kuupäevi, milles orienteerumine on põhjustanud eksimuse ka kohtu jaoks nõude aluse määratlemisel ning on tinginud vajaduse kaebuse menetlusse võetud osa hiljem täpsustada (vt 17. oktoobri 2025. a määrus; dtl 33-34). Kaebajal on menetluse käigus olnud korduvalt võimalus väidetava kahju põhjustanud läbiotsimiste kuupäevi täpsustada ning vastustaja esitatule vastuväiteid esitada. Selline asjaolude täpsustamine kohtumenetluse käigus on menetlusele üldiselt omane ning lõpliku hinnangu asjaoludele annab kohus vaidlust sisuliselt lahendades. Seega ei esine HKMS § 28 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida vastustaja trahvimise ning kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. 5
3-25-3300
9.Kaebaja nõuab käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud tema lahti riietumisega läbiotsimistega. Kaebaja väidab kahju tekkimise põhjusena nii läbiotsimiste süstemaatilisust ja suurt sagedust (loetledes vastavad kuupäevad), läbiotsimiste põhjendamatust ning nende läbiviimist väärikust alandaval moel.
9.1.Kaebaja on eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ning Viru Vangla lahendas 3. oktoobri 2025. a otsusega 1-9/3-25/58-2 (dtl 14-15) kaebaja kahju hüvitamise nõude (dtl 13), mis hõlmas läbiotsimisi koolis 2025. a veebruaris, 4. üksuses 27.03.2025 ja vanglate ettevõtluskeskuses 31. mail 2025, 3., 4., 7., 8., 11., 12., 15., 16., 19., 20., 23., 24., 27. ja 28. juunil ning 2. juulil 2025. Vangla jättis taotluse täies ulatuses rahuldamata. Kaebuses Tartu Halduskohtule (dtl 2-7) taotles kaebaja Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses tema alasti läbiotsimistega ajavahemikul 26. mai 2025 kuni 3. juuli 2025 (kokku 21 korral). Kaebaja esitas 13. oktoobril 2025 kaebuse täienduse, milles viitas ka 6. ja 7. veebruaril 2025 P3 hoones kella 08:30 paiku toimunud lahti riietumisega läbiotsimistele, mis toimusid koos teenistuskoeraga (dtl 25) ning täpsustas 17. oktoobri 2025. a avalduses, et kohtueelse menetluse on läbinud intsident ka 2. juuli 2025. a intsidendi osas (dtl 31).
9.2.Vastustaja on arvamusel, et kaebus on lubatav järgmiste kuupäevade osas: 6. ja 7. veebruar 2025 seoses kooliga, 31. mail 2025, 4., 8., 12., 16., 20., 24. ja 28. juuni 2025; 2. juuli 2025 (mil vanglate ettevõtluskeskuse andmetel käis kaebaja tööl. Vastustaja möönab, et kahjunõude menetlemisel on ekslikult arvestatud ka 27.06.2025, kuid tegelikult kaebaja sel päeval tööl ei käinud. Samas ilmneb vanglateenistuse ettevõtluskeskuse Viru piirkonnajuhi selgitustest, et X asus Vanglate Ettevõtluskeskusesse tööle pesumajas alates 31.05.2025 (esimene tööpäev) ning kaebuses märgitud kuupäevadest on ta vastavalt tööajatabelile käinud tööl 31.05.2025, 04.06.2025, 08.06.2025, 12.06.2025, 16.06.2025, 20.06.2025, 24.06.2025, 28.06.2025, 02.07.2025 (dtl 51).
9.3.Kohus on võtnud kaebuse 14. oktoobri ja 17. oktoobri 2025. a määrustega menetlusse 6. veebruaril 2025, 7. veebruaril 2025, 31. mail 2025, 3. juunil 2025, 4. juunil 2025, 7. juunil 2025, 8. juunil 2025, 11. juunil 2025, 12. juunil 2025, 15. juunil 2025, 16. juunil 2025, 19. juunil 2025, 20. juunil 2025, 23. juunil 2025, 24. juunil 2025, 27. juunil 2025, 28. juunil 2025 ja 2. juulil 2025 toimunud läbiotsimistega. Kohus selgitas 14. oktoobri 2025. a määruses (põhjenduste p 6.2), et kohtule esitatud kaebuses saab nõuda hüvitist samadel alustel nagu kohtueelses menetluses. Loetletud kuupäevade osas on vanglas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebaja hüvitamisnõue seega lubatav. Kaebust kohtule ei muuda osaliselt mittelubatavaks asjaolu, et mõnedel kaebuses mainitud päevadest kaebaja tööl ei käinud ja kahju läbiotsimisega seega tekitada ei saadud. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja taotlust osade kuupäevade osas läbi vaatamata, vaid on kaebuse tervikuna rahuldamata jätnud. Kui ilmneb, et osadel kaebuses loetletud päevadest kaebaja suhtes läbiotsimist ei toimetatud, ei saanud neil päevadel ka kaebajale kahju tekkida ning kohtul on võimalik seda asjaolu kaebuse lahendamisel arvestada.
9.4.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja läbiotsimine toimus 6. ja 7. veebruaril 2025 seoses koolis käimisega. Pooled on esitanud erinevaid seisukohti ja tõendeid kuupäevadest, mil väidetav kahju töölt tulles toimunud läbiotsimistega võis tekkida. Kohtu hinnangul on usutavad vastustaja väited ja esitatud teave kuupäevade kohta, mil kaebaja ettevõtluskeskuses tööl käis ja sellega seoses läbi otsiti. Vastustaja esitatud tõendi kohaselt toimus see üheksal päeval (dtl 51). Kaebaja ise on loetlenud rohkem kuupäevi, kui teda väidetavalt töötamisega seoses on läbi otsitud (kokku 17 korda) ning esitanud oma väite tõendamiseks ka tööaja arvestuse tabeli 2025. 6
3-25-3300
a mai, juuni ja juuli kohta (dtl 125-128), kus on ära markeerinud kuupäevad (teinud neile ümber ringi ja värvinud tabeli vastava lahtri), millal ta väidetavalt on ettevõtluskeskuses tööl käinud. Kohtul ei ole alust pidada vanglateenistuse ettevõtluskeskuse ametniku esitatud teavet vähem usutavaks kui kaebaja esitatud tööajatabelit tema enda täiendustega. Kohtu hinnangul võib kaebaja poolt redigeeritud tabel kajastada kaebaja planeeritud graafikujärgseid töötamisi, kuid tegelikult töötatud päevad selguvad ettevõtluskeskuse ametniku koostatud selgitusest. Kohtule esitatud videosalvestistel päevadest, mil kaebaja ettevõtluskeskuses tööl käies läbiotsimisi läbis (kokku 9, dtl 92-109 ), on nähtav iga vastava salvestise kuupäev. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja jätnuks ülejäänud päevade kohta salvestised nende olemasolul esitamata põhjusel, et näidata kaebaja tööpäevade ja läbiotsimiste arvu tegelikust väiksemana. Konkreetsete läbiotsimiste arvust olulisem on aga kohtu arvates hinnata kaebaja väiteid läbiotsimiste süstemaatilisusest, regulaarsusest ja põhjendamatusest ning läbiotsimiste viisi valiku õigusvastasusest.
10.VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vanglaametnikul on VangS § 68 lg 1 ls-st 1 tulenevalt õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 järgi kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Läbiotsimise täpsem kord on sätestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, milles läbiotsimise korraldust on täpsustatud alates 25. novembrist 2022 kehtivas redaktsioonis. Määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 §-s 32 on sätestatud olukorrad, milles kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik. Viru Vangla kodukorra1 p 4.6 (alates 15. aprillist 2024 kehtivas redaktsioonis) näeb ette, et kinnipeetava läbiotsimine teostatakse vastavalt määruse nr 44 §-s 32 sätestatule. Selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed selleks ettenähtud tähistele seinal või muule vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole. Vajaduse korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahti riietumisega. Läbiotsimise teostamise üldisemate põhimõtetena on vangistusseaduses ja määruses nr 44 välja toodud vajadus teha seda inimväärikust austaval ja proportsionaalsel moel. Määruses nr 44 täpsustatakse isiku läbiotsimist järgmiselt. Läbiotsimine tuleb läbi viia viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega, kuid samas peab läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (§ 31 lg 31). Ka VangS § 41 ja 41 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb kinnipeetavat inimväärikalt kohelda ning karistuse kandmine ei tohi tuua kaasa rohkem kannatusi ega ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega, ning kohaldatavad piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
11.Kaebaja väidab tema lahti riietumisega läbiotsimiste regulaarsust ja süstemaatilisust ning on arvamusel, et neid viidi läbi põhjendamatult. 1
11.1.Kohus möönab, et kaebaja õigusi võib rikkuda ja seejuures ka tema väärikust alandada läbiotsimiste liigne sagedus ning seda eriti juhul, kui sellisteks sagedasteks läbiotsimisteks puudub põhjus. Läbiotsimiste õiguspärasust sh nende põhjendatust peab tõendama vangla, mitte kinnipeetav (RKHKo 3-22-1384/55 p-d 30 ja 31).
11.2.VangS § 68 lõike 1 kohaselt on läbiotsimise (sh ka kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise) eesmärgiks avastada keelatud esemeid ja aineid. Sellisel eesmärgil teostatavate läbiotsimiste ja vangla julgeoleku ning sealhulgas kinni peetavate isikute turvalisuse vahel on õiguspraktikas nähtud selget seost. Vangla julgeolek ning seal viibivate isikute elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille vastu võitlemise üheks meetmeks on ka läbiotsimised.2 Kui kinnipeetu läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist iseenesest näha kinni peetava isikut alandava kohtlemisena (vt õiguskantsleri viidatud arvamus, p 17). Küll aga on kohtupraktikas seatud kahtluse alla n-ö lauskontrolli läbiviimise õiguspärasus, kus järjepidevalt ning kindlat põhjendust esitamata otsitakse läbi kõiki kinnipeetavaid nt töölt eluosakonda naasmisel ilma kaalutlusõigust teostamata (viidatud otsus asjas nr 3-22-1384, p 30).
11.3.Vastustaja selgituste kohaselt oli P-hoones kooli ruumides 6. ja 7. veebruaril 2025 toimunud kahe läbiotsimise puhul tegemist pisteliste läbiotsimistega, et avastada ja hoida ära keelatud esemete levik. Vastustaja selgitab, et kuna koolis käis palju kinnipeetavaid, kes tulid erinevatest hoonetest ja üksustest, on P-hoone 3. korrusel asuv kool asukohaks, kus on eriti hõlbus vahendada keelatud esemeid ja aineid ning toimetada neid ühest hoonest teise. Vastustaja on seisukohal, et seetõttu sai läbiotsimisi pidada VangS § 66 lg 1 ja § 68 lg 1 mõttes vangla julgeolekukaalutlustel vajalikuks ja põhjendatuks. Vastustaja on siinjuures ka rõhutanud, et lahti riietumisega läbiotsimisi enne kooli üldjuhul ei tehta. Konkreetsetel vaidlusalustel päevadel toimunud pisteliste läbiotsimiste tegemisse oli kahel järjestikusel päeval kaasatud suurem hulk vanglaametnikke. Seega ei saa kooliruumides tehtud läbiotsimiste puhul praegusel juhul ette heita süstemaatilisust ega liigset sagedust. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei põhinenud need läbiotsimised aga ühegi konkreetse kinnipeetava (sh kaebaja) käitumisest lähtuval ohul. Vangla on välja toonud läbiotsimiste täpsema, vangla julgeoleku tagamisel põhineva eesmärgi ning selgitanud, miks oli kooliruumide juures pistelise läbiotsimise teostamine kahel järjestikusel päeval põhjendatud (kohtuvad erinevatest eluosakondadest pärit kinnipeetavad, kes igapäevaselt muul ajal kokku ei saa ning oht keelatud esemete ja ainete liikumiseks vangla sees on sedavõrd suurem). Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei tehta selliseid läbiotsimisi süstemaatiliselt, kuid sellise pistelise läbiotsimise eesmärk on tingitud vangla ja seal viibivate isikute julgeoleku tagamise vajadusest. Eelduslikult põhineb sellise läbiotsimise planeerimine teabel võimalikest ohtudest ning eesmärgil vanglas julgeolek tagada ja välistada kinnipeetavate tervist kahjustavate ainete ning esemete sattumine nende kasutusse on põhjendatud ka ennetavad, mitte üksnes tagantjärgi reageerivad tegevused.
11.4.Vanglateenistuse ettevõtluskeskuses tööstushoones töötavatele kinnipeetavatele toimunud lahti riietumisega läbiotsimiste eesmärk on vangla selgituste kohaselt vältida keelatud esemete ja ainete sattumine tööstushoonest eluosakonda (Pääsla ja kokkusaamiste üksuse juhi selgitused, dtl 53). Kuni 3. juulini 2025, mil vangla muutis läbiotsimiste korraldust, toimus lahti riietamisega läbiotsimine kõikide tööstushoones töötavate kinnipeetavate suhtes nende tööpäeva lõpus enne eluosakonda naasmist. Esitatud selgitustest ega tõenditest ei ilmne, et vastustaja oleks arvestanud neid läbiotsimisi toimetades igast konkreetsest kinnipeetavast lähtuda võivat ohtu. 2
Õiguskantsleri 14.02.2014 arvamus nr 6-3/131329/1400717; RKHKo 25.09.2006, nr 3-3-1-49-06, p 11.
8
3-25-3300
11.5.Konkreetsemalt kaebaja puhul on vastustaja juba kohtueelselt kaebaja hüvitamisnõuet lahendades märkinud, et kaebajat iseloomustavate andmete ja arvukate ettekannete põhjal oli teda võimalik seostada keelatud ainete ja esemetega ning keelatud ainete tarvitamisega, mistõttu esines põhjendatud kahtlus läbiotsimiseks lahti riietumisega (Viru Vangla 3. oktoobri 2025. a otsus nr 1-9/3-25/58-2, p 2.4; dtl 14-15).
11.6.Kohtupraktika järgi on kinnipeetava süstemaatilised lahti riietumisega läbiotsimised, mis ei tugine konkreetsele ohule (ei tulene kinnipeetava käitumisest või erandlikust ohuolukorrast vanglas), ülemäärased kontrollimeetmed ja kujutavad endast inimväärikust alandavat kohtlemist (RKHKo 3-22-1384/55, p 27 ja seal viidatu praktika). Sagedane ja süstemaatiline väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine ei ole proportsionaalne, sest ei ole seotud konkreetse ohuga (samas, p 29). Lahti riietumisega läbiotsimist võib kohtupraktika kohaselt õigustada vanglale varem teadaolev info, et kinnipeetaval on nt kavatsus kasutada vägivalda, kinnipeetavate käitumine viitab ohule vangla julgeolekule või töö objektilt on tuvastatud keelatud esemete kadumine /viidatud otsus asjas nr 3-22-3300, p 29). Praeguse kaebuse lahendamisel ei ole määrav, kas õiguspärane oli igakordne läbiotsimine pärast tööpäeva lõppu üleüldse, vaid et kas kaebaja puhul esinesid läbiotsimist õigustavad asjaolud.
11.7.Vastustaja on vastuses kaebusele (p 3.17, dtl 48) loetlenud 16 ettekannet (dtl 55-70) ajavahemiku 20. jaanaur 2023-13. juuni 2025 ( st enne vaidlusalust ajavahemikku ning selle ajal) kohta, mille kohaselt leiti kaebaja juurest korduvalt esemeid, mis ei kuulunud temale või mis kujutasid endast lausa vanglas keelatud või neile sarnaseid esemeid (korduvalt ravimid, tundmatu pruun vedelik, nikotiiniplaaster, superliim, läbipaistev kotike valge pulbriga, teravaks ihutud lusikas jm) ning osa esemete leidumine kaebaja juures seondub töötamisega tööstushoones (nt kaks audiokaabli juhet, mille otsad olid tinaga joodetud). Kaebajale 19. detsembril 2024 teostatud kiirtest näitas positiivset tulemust bensodiasepiinide suhtes. Vastustaja esitatud ettekannete loetelust ilmneb, et ka pärast praeguse vaidlusega hõlmatud ajavahemikku on kaebaja juurest leitud talle mittekuuluvaid või keelatud esemeid ning kahel korral on tema uriinitest andnud positiivse vastuse opiaatide ja morfiini suhtes. Selline vanglale teadaolev info kinnipeetava käitumise kohta on praegusel juhul ka talletatud vangla koostatud ettekirjutuste näol nagu on oma praktikas oluliseks pidanuid Riigikohus (viidatud otsus asjas nr 3-22-1348, p 29). Tegemist ei ole pelgalt viitega vangla üldisemale julgeolekuvajadusele, vaid dokumenteeritud teabega kaebaja käitumises korduvalt ilmnenud ohtudele. Kuigi vastustaja ei saanud läbiotsimisi korraldades arvestada hilisemate juhtumitega (7 ettekannet ajavahemikus 11.juuli 2025-19. september 2025; dtl 71-78), annavad need siiski tunnistust kaebajale omasest käitumismustrist ning kinnitavad vastustaja hinnangute paikapidavust kaebajast lähtuda võiva ohu kohta.
11.8.Kuigi praegusel juhul ei ole selgunud, et kaebajat, kelle puhul võib vastustajaga nõustuda temast lähtuda võiva ohu osas, oleks erinevalt mõnedest teistes töölt naasvatest kinnipeetavatest läbi otsitud just temast lähtuda võiva ohu tõttu, ei saa kaebaja puhul tõelise ohu olemasolu eitada ega tema suhtes kontrollimeetmeid ülemääraseks pidada. Riigikohus pidas viidatud haldusasjas nr 3-22-1384 (otsuse p 30) määravaks, et vangla ei olnud pikemaajalise preventiivsel eesmärgil kõiki töölt naasvaid kinnipeetavaid läbi otsides suutnud põhjendada, et vähemalt mõni lahti riietumisega läbiotsimine oli viidatud asja kaebaja suhtes konkreetse ohu ärahoidmiseks vajalik. Praegusel juhul oli vastustajal olemas teave korduvate juhtumite kohta, mil kaebaja juurest leiti keelatud aineid või esemeid ning ka teadmine, et ta võib neid muu hulgas tuua kaasa tööstushoones töötades. 9
3-25-3300
Tartu Ringkonnakohus on hiljutistes (hetkel veel jõustumata) lahendites leidnud, et kui vanglalt ei nõutud kaebajate läbiotsimise kirjalikku põhjendamist, tuleb selle üle, miks konkreetselt kaebajad vaidlusalustel kuupäevadel lahti riietumisega läbi otsiti, otsustada vangla poolt vaide- ja kohtumenetluses esitatud seisukohti ja muid asjaolusid arvestades. Kohtumenetluses tuleb hinnata seda, kas juhul, kui vangla oleks käitunud õiguspäraselt, st langetanud iga isiku suhtes konkreetseid asjaolusid arvestava kaalutlusotsuse, oleks esinenud asjaolud selle konkreetse isiku lahti riietumisega läbiotsimiseks või mitte (Tartu Ringkonnakohtu 4. detsembri 2025. a otsus asjas nr 3-23-472 , p 13 ja 22. detsembri 2025. a .otsus asjas nr 3-23-256, p 7). Kuna kaebaja puhul oli juba enne läbiotsimisi vanglal olemas läbiotsimise põhjendatust kinnitav teave, oleks läbiotsimise tagajärg kaebaja jaoks samasugune sõltumata, kas see toimub lauskontrolli vormis või konkreetset teadaolevat ohtu silmas pidades. Kaebaja ei saanuks eeldada, et tema varasem käitumine keelatud esemete ja ainetega ei seaks teda julgeolekukaalutlustel kontrollimiseks tähelepanu alla.
11.9.Kohtule teadaolevalt ei ole kaebajale töölt naastes läbiotsimisi tehes neid dokumenteeritud nii, et selgelt kajastuks igal konkreetsel juhul läbiotsimise ajendiks olnud kaebajast lähtuda võiv oht. Samas ei saa ka ebapiisav dokumenteerimine muuta läbiotsimisi õigusvastaseks olukorras, kus kaebajat iseloomustavad andmed tema käitumise ja harjumuste kohta sisalduvad tema kohta koostatud korduvates ettekirjutustes. Nii Viru Vangla kui ka Tallinna Vangla ja Tartu Vangla, kus kaebaja varem on viibinud, on keelatud esemete ja ainete leidmist kaebaja juurest ning ainete kasutamist kinnitavate testide tulemusi dokumenteerinud ettekannetes, mis on säilitatud ja esitatud ka praeguses kohtuasjas tõenditena. Seega on kaebajast lähtuda võivale ohule osutavad asjaolud talletatud hilisemat kontrollimist võimaldaval viisil nagu seda on peetud oluliseks viidatud otsuses asjas nr 3-22-1384 (p 29).
11.10.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja puhul ei saa kaebaja läbiotsimisi seoses koolis käimisega ja tööstushoones töötamisega pidada nende põhjendatust arvestades õigusvastaseks ega väärikust alandavaks kohtlemiseks. Kaebusega hõlmatud ajavahemikul toimunud läbiotsimiste arv ei ole ka olnud võrreldava näiteks viidatud asjas nr 3-22-1384 käsitletud juhtumiga, mil järjepidevate läbiotsimiste arv ületas väidetavalt 400 korda (otsuse p-d 3 ja 5.4).
12.Kaebaja väitel tekitasid inimväärikust alandavad protseduurid temas abituse tunnet, ängistust ja stressi. Kaebaja sõnul on tema väärikust läbiotsimistel alandatud sellega, et tema puhul ei kohaldatud osalist lahti riietumist, vaid ta pidi viibima täiesti alasti ning seejuures kohustati teda tegema kükke. Kaebaja on arvamusel, et vastustaja on jätnud kasutamata vähem invasiivsed meetodid (nt metallidetektor või kehaskänner).
12.1.VangS § 68 ega määrus nr 44 ei reguleeri detailselt, kuidas tagada läbiotsimine inimväärikust austaval ja proportsionaalsel moel. VangS § 68 lg 1 ls 2.sätestab, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Määruse nr 44 § 31 lg 5 kohaselt võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Seega on vanglal läbiotsimise viisi valikul teatud ulatuses kaalutlusõigus (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-22-1384, p 23).
12.2.Läbiotsimise mõju intensiivsus on erinevate läbiotsimisviiside puhul erinev (viidatud otsus asjas nr 3-22-1384, p 23). Viidatud kohtupraktika kohaselt tuleb läbiotsimisel eelistada kõige vähem invasiivset viisi, mis on eesmärgi saavutamiseks piisav, järgides inimväärikuse põhimõtet ja õiguste olemust moonutamata (samas, p 25). 10
3-25-3300
Riigikohus on VangS § 68 kohaldades varasemas praktikas leidnud, et kõige vähem intensiivne on läbiotsimine läbi riiete kompamise teel ja suuõõnsuse kontrollimine. Intensiivsema mõjuga on vaadelda ja uurida alasti keha ilma läbiotsija ja läbiotsitava füüsilise kontaktita. Samas märkis Riigikohus, et kõige intensiivsemat läbiotsimise viisi (kinnipeetava kehaõõnsuste läbiotsimine) VangS § 68 lg 1 üldse ei võimaldagi (vt RKHKo 3-19-549/98, p-d 15, 20). Kaebaja suhtes läbi viidud lahti riietumisega läbiotsimised kujutavad endast läbiotsimise intensiivsemat liiki. Haldusasjas esitatud selgituste ja haldusasja tõendite pinnalt saab järeldada, et seejuures välistatakse võimalikult maksimaalselt füüsiline kontakt läbiotsiva ametniku ja läbiotsitava kinnipeetava vahel. Lahti riietumisega läbiotsimise eesmärk on leida keha juurde peidetud aineid ja esemeid. Lahti riietumisega läbiotsimiste osas on kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et selle abinõu intensiivsuse vähendamiseks tuleb võimaldada lahti riietumist kahes osas (eraldi esmalt üla- ja seejärel alakeha), vältides nii täielikku alastiolekut. Vastustaja selgituste kohaselt on selliselt korraldatud läbiotsimine ka Viru Vanglas ning läbiotsimisala juures on ka vastavad selgitavad sildid. Pärast ühe kehapoole kontrolli lõppu võimaldatakse need riided selga tagasi panna. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et kui kaebaja on ise otsustanud end täielikult lahti riietada, on see olnud tema enda valik, mitte tingitud läbiotsimise korraldusest (üksuse juhi selgitused, dtl 53). Vastustaja on selgitanud, et läbiotsimine ei hõlma kehaõõnsuste kontrollimist, mis pole ka lubatav vastavalt kehtivale õigusele ja kohtupraktikale. Sellist sekkumist ei ole praegusel juhul ka tuvastatud. Seega on alusetud ka kaebaja toimingute põhjendamist taotledes esitatud väited tema päraku kontrollimisest läbiotsimistel. Vastustaja selgituste kohaselt anti läbiotsimisel kinnipeetavale korraldus avada suu, näidata kaenlaaluseid ja jalataldu ning teha tuli üks kükk.
12.3.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et läbiotsimistel ei ole kasutatud isiku privaatsust vähem riivavaid vahendeid (kehaskänner, metallidetektor). Määruse nr 44 § 31 lg 5 kohaselt võib metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid kasutada läbiotsimise tõhustamiseks. Normi sõnastusest ilmneb, et tehnilised vahendid ei saa alati asendada muud läbiotsimise viisi (sh lahti riietumisega läbiotsimine), vaid saavad neid võimalusel tõhustada. Ka vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse juhi selgitustest (dtl 53) ilmneb, et valvur kontrollis seljast võetud riideesemeid kompimise teel ning vajadusel kasutas ka metallidetektorit. Kui tegemist on näiteks keelatud ainetega (ravimid, narkootilised või psühhotroopsed ained), mille peitmine keha juurde on nende väikest kogust ja mõõtmeid arvestades hõlbus, ei ole tõenäoline, et lahti riietumisega läbiotsimist koos keha liigutamisega (nt kükkide tegemine, kaenlaaluste ettenäitamine) saaks täielikult asendada metallidetektor. Kaebaja juurest oli varsemalt leitud keelatud aineid või tuvastatud nende kasutamist uriinitestiga, mis viitab sellele, et näiteks piirdumine metallidetektori või muu tehnilise vahendiga ei pruugiks olla eesmärgi saavutamiseks alati sobiv.
12.4.Nii kooli kui ka tööstushoone juures on läbiotsimine viidud läbi privaatselt nii, et kõrvalistel isikutel toimingule juurdepääs puudub – läbiotsimine toimub kas eraldi ruumides (kooli juures) või sirmidega eraldatud alal (tööstushoone juures), mis nähtub ka videosalvestistelt (kooli osas dtl 89-91 ja tööstushoone puhul dtl 92-109.). Videosalvestistelt nähtuv kinnitab ka vastustaja selgitust, et meessoost kinnipeetavate (sh kaebaja) läbiotsimist viivad läbi meessoost ametnikud. 11
3-25-3300
12.4.Kaebuses kohtule ei ole kaebaja esitanud väiteid, et tema õigusi oleks täiendavalt rikkunud läbiotsimise käigus teenistuskoera kasutamine ning kaebuse täienduses (dtl 25) märgib ta üksnes teenistuskoera kasutamist 6. ja 7.veenruaril 2025 toimunud läbiotsimistel. Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes on kaebaja viidanud siiski teenistuskoera kasutamisele teda solvaval moel (dtl 13). Vastava väljaõppe saanud teenistuskoera kasutamine isikute läbiotsimistel (ennekõike narkootilist või psühhotroopsete ainete otsimiseks) on lubatav tulenevalt VangS § 71 lg-st 5 ja määruse nr 44 § 31 lg-st 5. Vastustaja ametnik on teenistuskoera kasutamise kohta selgitanud järgmist. Koerajuhtidele ei meenunud nendega peetud vestlustest, et teenistuskoer oleks oma nina kaebaja tuharate vahele pannud. Teenistuskoer võis nuusutada tuharate piirkonda. Keha piirkondade nuusutamine on osa teenistuskoera tööst ning selle eesmärk on narkootiliste ainete avastamine. Kuigi teenistuskoera käitumine võib tunduda ebamugav, on tegemist tööülesandega, mitte isikliku solvanguga. Lisaks on teenistuskoera läbiotsimisel kasutamise kohta selgitatud, et see toimub ainult siis, kui kinnipeetaval on riided seljas, mitte kui isiku keha on paljas. (dtl 53). Kaebaja väidetav privaatsuse rikkumine teenistuskoera kasutamisel ei ole seega kinnitust leidnud.
13.Mittevaraline kahju on hüvitatav riigivastutuse seaduse (RVastS) §-des 7 ja 9 sätestatud järgmistel tingimustel: avaliku võimu kandja (RVastS § 2 lg 1) peab olema tegutsenud õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes; isikul peab olema tekkinud kahju; avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; isik peab olema eelnevalt ammendanud õiguskaitsevahendid, mida RVastS § 7 lg 1 kohaselt tuleb kasutada. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise puhul tuleb lisaks silmas pidada, et seda võib nõuda üksnes juhul, kui süüliselt on alandatud inimese väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, samuti kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodud sätete järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline. Kohus on praegusel juhul arvamusel, et vastustaja tegevus kaebaja suhtes lahti riietumisega läbiotsimisi toimetades ei ole olnud õigusvastane. Ülal viidatud õiguslikud alused ja kohtupraktika võimaldavad isikute lahti riietumisega läbiotsimisi ning vastustaja on neid läbi viinud selliselt, et meetme olemusest tulenevalt oleks isiku privaatsusesse ja kehalisse puutumatusesse sekkutud vähimal võimalikul moel. Kohus peab ülal tuvastatud asjaolude pinnalt vajalikuks rõhutada, et isegi kui põhimõtteliselt saab kahelda läbiotsimiste korraldamise õiguspärasuses kõikide töölt naasvate kinnipeetavate puhul üldises korras, on vähemalt kaebaja puhul tõendamist leidnud asjaolud, mis viitavad temast lähtuda võivale ohule ning saavad olla läbiotsimist õigustavaks põhjuseks. Asjaolu, et vastustaja ei ole loonud üheselt äratuntavat seost kõiki kinnipeetavaid hõlmava läbiotsimise ning konkreetsemalt kaebaja puhul tuvastatud ohu vahel, ei muuda sellist alust olematuks ega kaebaja lahti riietumisega läbiotsimist (viisil nagu see on toimunud) õigusvastaseks. Vastustaja tegevus kaebaja läbiotsimistel ei ole toimunud tema väärikust alandaval moel ega ole talle tekitanud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Seega ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
14.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja kantud menetluskulu (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) tema enda kanda. 12
3-25-3300
Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud, kuid kulude olemasolul jäävad need HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.