Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-25-2842 9. jaanuar 2026 Karin Jõks X.X. kaebus ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja: X.X. Vastustaja: Tervisekassa
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnamuud selgitused kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas viibiv vahistatu X.X. esitas 29.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse nõudeks on tuvastada, et kaebajale ravimi kvetiapiini andmata jätmine on õigusvastane, ja kohustada andma kaebajale ravimit kvetiapiin. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist. Kaebaja taotles riigi õigusabi kaebuse läbivaatamisel. Kaebuse aluseks on järgmised asjaolud. Kaebaja on alates 16.06.2025 esitanud taotlusi psühhiaatri vastuvõtule saamiseks, kuid ei ole kaebuse esitamise seisuga seda saavutanud. Ravimi kvetiapiin retsept kehtis kuni 28.08.2025. Psühhiaater M. Viik väljastpoolt vanglat pikendas retsepti, kuid kaebajale seda ravimit ei anta. Lähtutakse vanglas tegutseva arsti seisukohast. Ida-Viru Keskhaigla ei taga kaebajale nõuetekohast ravi. Kaebajal toimus 01.09.2025 psühhiaatri vastuvõtt, ravimit kvetiapiin ei anta ka pärast seda ja vastuvõtul määratud ravimeid ei antud kohe. Ravi puuduste tõttu kaebaja vigastas ennast.
2.Tartu Halduskohus tegi 01.09.2025.a määruses kindlaks kaebuse nõuded ja vastustaja. Kohus leidis, et kaebuse nõueteks on tuvastada, et Tervisekassa jättis õigusvastaselt kaebajale andmata ravimi kvetiapiin (tuvastamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustada Tervisekassat seda ravimit kaebajale andma (kohustamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 2). Kohus tagastas kaebuse. Kohustamisnõude osas leidis kohus, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et patsiendil ei ole õigust nõuda konkreetset ravi.
1
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.12.2025.a määrusega kohustamisnõude tagastamise. Ringkonnakohus leidis, et ravimi määramine või määramata jätmine on tervishoiuteenuse osutamise küsimus, mille õiguspärasuse kohtulik kontroll on lubatav. Kuigi kohus ei saa muuta erialaseid teadmisi omava tervishoiutöötaja tehtud otsuseid ravi määramise kohta, on kohtul võimalik kontrollida tervishoiuteenuse osutamist ja analüüsida selle ulatust ja piisavust. Õige ei ole see, et kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Kui kohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud ravimi andmiseks, siis saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Halduskohtu seisukoht, et ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile määrata, ei tähenda nõude sobimatust, vaid viitab, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.
4.Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 02.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks oli kohustada tagama kaebajale kohane ja tõhus psühhiaatriline ravi ning tuvastada õigusvastasus kaebajale psühhiaatrilise ravi võimaldamisel (kohtuasi 3-25-2168). Kaebaja on lisaks kaebusele esitanud arvukalt täiendavaid avaldusi. Kaebaja tõi kaebuse alusena muuhulgas välja järgmised asjaolud: * psühhiaater on keelanud kaebajale määratud ravimite pikendamise ja kaebajale varem määratud ravimite andmise; * psühhiaatri 16.06.2025.a ambulatoorne epikriis on õigusvastane; * kaebuse eesmärgiks on ära hoida kaebajale ravimite andmise lõpetamine; * alates 26.07.2025 soovitakse lõpetada kaebajale ravimite andmine, psühhiaatri vastuvõtt on aga planeeritud septembrikuuks. Kaebaja vajab psühhiaatri vastuvõttu enne 26.07.2025; * kaebaja ei soovi kellegi kohustamist talle ravimite andmiseks. Kaebaja taotleb psühhiaatri vastuvõttu enne 26.07.2025, kuna ainult psühhiaatri vastuvõtt võib tagada talle ravimite edaspidise andmise; * 27.07.2025 võeti kaebajalt ära ravimid, mille tõttu kaebaja vigastas ennast. Kaebaja esitas kohtule psühhiaatri 16.06.2025.a epikriisi (kohtuasja 3-25-2168 dtl 9-10). Epikriisis on öeldud, et tegemist oli esmase psühhiaatri vastuvõtuga Viru Vangla meditsiiniosakonnas. Kaebaja raviskeem vastuvõtu toimumise ajal oli pregabaliin 3 x päevas kuni 26.07.2025 ja kvetiapiin õhtul kuni 29.08.2025. Arst leidis, et anamneesis on ravimite kuritarvitamine (eelmise vangistuse ajal leiti kaebaja kambrist suures koguses ravimeid kvetiapiin ja pregabaliin). Pregabaliini kirjutamiseks näidustus puudub, esineb palju vastunäidustusi, mistõttu pregabaliini ei kirjuta ega pikenda. Ka kvetiapiini kuritarvitanud, seda ka ei pikenda. Arst määras kaebajale ravi, mida vajadusel saab edaspidi suurendada. Arst palus teistel arstidel pregabaliini jt suure kuritarvitamisriskiga ravimeid võimalusel mitte välja kirjutada, kaaluda ohutumaid alternatiive. Kaebaja esitas selles kohtuasjas esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus tõlgendas taotlust nii, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldada kaebajale vanglas psühhiaatri vastuvõtt ning Ida-Viru Keskhaiglale kohustava ettekirjutuse tegemist määrata kaebajale tema soovitud ravim ehk ravim, mida kaebaja sai varem (23.07.2025.a määruse p 18). Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal ei esine vältimatu psühhiaatrilise abi vajadust, kaebajale on määratud ravi ja korduv psühhiaatri vastuvõtt septembrisse 2025. Erinevad kohtuastmed on teinud asjas 3-25-2168 mitmeid menetlustoiminguid, s.h kogunud seisukohti ja tõendeid, lahendanud esialgse õiguskaitse taotlusi ja riigi õigusabi taotlusi. 2
Kaebuse menetlusse võtmist ei ole veel otsustatud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Halduskohtu 01.09.2025.a määrus on jõustunud osas, milles kohus tagastas kaebuse tuvastamisnõudes. Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2025.a määruse tulemina on lahendamata kaebajale ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamise nõude menetlusse võtmine või tagastamine.
6.Kaebaja väiteks on, et psühhiaater M. Viik määras augustis 2025 kaebajale ravimi kvetiapiin, kuid kaebaja ravimisel Viru Vanglas järgitakse Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatri otsuseid ning seda ravimit kaebajale ei määrata ja ei anta. Vabariigi Valitsuse määruse „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 6 lg 1 p 2 alusel kuulub vanglas tervishoiuteenuste hulka vanglas kinni peetavale isikule määratud ravimite komplekteerimine ja väljastamine. Kaebajale ravimi kvetiapiin andmine või andmata jätmine on seega hõlmatud kaebajale kui vanglas viibivale isikule tervishoiuteenuse, täpsemalt psühhiaatrilise ravi osutamisega.
7.Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse nõudeks kohtuasjas 3-25-2168 on kohustada tagama kaebajale kohane ja tõhus psühhiaatriline ravi. Kaebuse üheks aluseks on, et vangistuse ajal jäeti kaebaja ravimisel ära ravim kvetiapiin - varasema retsepti kehtivusaeg lõppes, vanglas tervishoiuteenust osutav psühhiaater ei pikendanud retsepti ja ei määranud kaebajale seda ravimit ning ravimi andmine lõpetati. Kohtuasjas 3-25-2168 kuulub seega vaidluse eseme hulka küsimus, kas kaebaja ravimisel jäeti õiguspäraselt ära (jäeti kaebajale andmata/määramata) ravim kvetiapiin. Kaebaja on kohustamisnõude alusena välja toonud nii selle, et ravimi kvetiapiin andmine lõpetati, kui ka selle, et psühhiaater ei määranud kaebajale seda ravimit. Käesolevas kohtuasjas esitatud nõue ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamiseks on hõlmatud kohtuasjas 3-25-2168 esitatud nõudega kohustada osutama kaebajale kohast ja tõhusat psühhiaatrilist ravi.
8.Määravat tähtsust ei ole sellel, et kaebaja on kohtuasjas 3-25-2168 muuhulgas väitnud, et ta ei taotle kellegi kohustamist talle ravimite andmiseks. Kaebaja avaldusi kogumis vaadates on ilmselgelt kaebaja eesmärgiks saavutada, et talle varem määratud ravimite pregabaliini ja kvetiapiini ärajätmine hinnatakse õigusvastaseks ning kaebaja väiteks on, et tervishoiuteenuse nõuetekohase osutamise korral oleks tulnud jätkata talle varem määratud ravimite, s.h kvetiapiini andmist.
9.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui reeglina hinnatakse haldusakti või toimingu õiguspärasust selle andmise aja seisuga, siis kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda või toimingut teha, siis jäetakse kohustamisnõue rahuldamata (vt Riigikohtu lahendid 17.05.2021 asjas 3-18-1432 p 42, 01.03.2017 asjas 3-3-1-79-16 p 20). Kohtul tuleb seega kohtuasja 3-25-2168 raames lahendada küsimus, kas kaebajale osutatud 3
psühhiaatriline ravi on kohtuotsuse tegemise seisuga nõuetekohane võlaõigusseaduse § 762 tähenduses (vastab vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatavale hoolele). Kohtuasja 3-25-2168 lahendamisel otsustatakse, kas esinevad alused rahuldada nõue kohustada osutama kaebajale varasemast erinevat psühhiaatrilist ravi, s.h kaebajale antud/määratud või andmata/määramata jäetud ravimite osas. Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kohustamisnõuet ei saa nii-öelda ajaliselt osadeks jagada. Kui kaebaja on juba esitanud nõuetekohase psühhiaatrilise ravi osutamiseks kohustamise nõude, siis on kohustamisnõuded, mille kaebaja esitab reaktsioonina tervishoiuteenuse osutaja järgmistele toimingutele või otsustustele, paratamatult korduvad. Need väited on hõlmatud algse kaebuse aluseks oleva väitega, et kaebajale osutatud psühhiaatriline ravi ei ole nõuetekohane, ja tuleb esitada algse kohtuasja raames.
10.Kaebuse nõuet ja alust kohtuasjades ei muuda erinevaks see, kes on kaebaja hinnangul vastustaja. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
11.Kuigi kohus ei ole kohtuasjas 3-25-2168 veel kaebust menetlusse võtnud, on see kohtuasi menetluses HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses. S.h on kohus selle kohtuasja raames teinud määrusi, milles käsitletakse kaebajale tema soovitud ravimite määramise küsimust.
12.Kokkuvõttes kuulub käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus tagastamisele. Kaebajal on võimalus kaitsta oma õigusi seoses ravimi kvetiapiin määramise või andmisega kohtuasjas 325-2168. Kui kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel. Määruse punktis 7-12 toodu põhjal on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi osutamist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.