Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar 11. detsember 2025, Tartu 3-25-2842 X.X. kaebus ravimi kvetiapiin andmise kohustamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Tervisekassa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025. a määrus osaliselt. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, et tuvastada kaebajale ravimi kvetiapiini andmata jätmise õigusvastasus ja kohustada vanglat andma kaebajale ravimit kvetiapiin. Kaebajale ei ole tema taotlusel võimaldatud psühhiaatri vastuvõttu. Ravimi kvetiapiin retsept kehtis kuni 28. augustini 2025. Psühhiaater väljastpoolt vanglat pikendas retsepti, kuid 28. augustil 2025 kaebaja ravimipinalis kvetiapiini ei olnud, kuna lähtuti vanglas tegutseva arsti seisukohast. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja hakata talle esialgse õiguskaitse korras andma ravimit kvetiapiin.
2.Tartu Halduskohus tagastas 1. septembri 2025. a määrusega X.X. kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et kui kaebuse aluseks on asjaolu, et kaebajale ei antud ravimit kvetiapiin ja kaebuse nõudeks on kohustada kaebajale seda ravimit andma, siis on vastustajaks Tervisekassa. Seega on kaebuse nõueteks tuvastada, et Tervisekassa jättis õigusvastaselt kaebajale andmata ravimi kvetiapiin ja kohustada Tervisekassat seda ravimit kaebajale andma.
Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude ja sel juhul ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kohustamisnõudega on hõlmatud küsimus, kas vastustaja tegevus oli õiguspärane. Halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole patsiendil õigust nõuda konkreetset ravi. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile määrata. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kui kohus ei saa otsuses kohustada vastustajat määrama kaebajale konkreetset ravimit, siis ei saa seda teha ka esialgse õiguskaitse korras. Eelneva tõttu puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 1. septembri 2025. a määruse tühistamiseks. Kaebaja taotleb saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja hinnangul tagastas halduskohus kaebuse valesti ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse samuti valesti läbi vaatamata. Vastustajaks on Ida-Viru Keskhaigla, mitte Tervisekassa. Kohus ei arvestanud, et vangla meditsiinitöötajad jätsid kaebajale andmata ravimid, mille kohta oli psühhiaater eelnevalt retsepti kirjutanud. Seetõttu on kaebus põhjendatud. Vangla meditsiinitöötajate tegevusetus põhjustas selle, et kaebaja ei saanud mitu ööd magada, selle oleks taganud esialgse õiguskaitse kohaldamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada osaliselt, kohustamisnõude tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas.
5.Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1) ja kohustamisnõude põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).
6.Määruskaebuses leiab kaebaja, et tema kaebus tagastati ebaõigesti, kuna vangla meditsiinitöötajate tegevusetusega on kaebus põhjendatud.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna tuvastamisnõude esitamisele on sätestatud piirangud ning kaebaja esitas ka kohustamiskaebuse, mis on tuvastamisnõudega võrreldes tõhusam nõue, siis oli põhjendatud tagastada tuvastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohustamisnõude lahendamisel analüüsiks kohus ka küsimust, kas vastustaja tegevus oli kaebuses väljatoodud asjaoludel õiguspärane.
8.Vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et kaebaja oleks jäetud vanglas ilma arstiabita. Pigem ei ole kaebaja rahul talle konkreetse ravimi määramise või määramata jätmisega.
Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse kohustamisnõude 2
rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt kohtuasja asjaoludest oleks kaebuse rahuldamise korral kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärk ehk olukord, kus kaebajale antakse tema soovitud kindlat ravimit. Ravimi määramine või määramata jätmine on tervishoiuteenuse osutamise küsimus, mille õiguspärasuse kohtulik kontroll on lubatav. Kuigi kohus ei saa muuta erialaseid teadmisi omava tervishoiutöötaja tehtud otsuseid ravi määramise kohta, on kohtul võimalik kontrollida tervishoiuteenuse osutamist ja analüüsida selle ulatust ja piisavust. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellega on seadusandja ette näinud võimaluse kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, kui kaebaja on valinud sobimatu õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Teisisõnu sätestab HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, mil kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Praegusel juhul see nii ei ole. Kui kohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud ravimi andmiseks, siis saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Seega on kaebuses esitatud nõue iseenesest sobiv kaebaja õiguste kaitseks.
10.Halduskohtu seisukoht, et ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile määrata, viitab, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Kaebuse rahuldamise tõenäosus normi kohaldamise eeldusena on nimetatud HKMS § 121 lg 2 p-s 2 1. Samuti tuleb kaebuse eduväljavaateid arvesse võtta kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 111 lg 1).
11.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebuses esitatud kohustamisnõude tagastamise osas tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata selles osas haldusasi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
12.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jäi halduskohtul kaebuse ebaõigel alusel tagastamise tõttu lahendamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Arvestades vaidluse asjaolusid ja menetlusökonoomia põhimõtet, lahendab ringkonnakohus halduskohtu asemel ise kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitatud taotluse.
13.Kaebaja taotleb, et talle hakataks esialgse õiguskaitse korras andma ravimit kvetiapiin. Halduskohus jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Halduskohus leidis, et kui kohus ei saa otsuses kohustada vastustajat määrama kaebajale konkreetset ravimit, siis ei saa seda teha ka esialgse õiguskaitse korras. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kaebaja kohustamisnõue oli tema õiguste kaitseks kohane, sest kohus võib teha vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud ravimi andmiseks ja seeläbi saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Eelnevat arvestades on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuid sellest hoolimata ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei rahulda.
14.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Kuigi kaebaja on esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud ainult väitega, et ta ei saanud ilma rohtu (kvetiapiin) võtmata magada ja see halvendas tema heaolu niivõrd, et ta ei suuda kaitsta oma õigusi, ei pea kohus vajalikuks taotlust käiguta jätta. Kohtu hinnangul on ilmselge, et kaebajal ei esine käesoleval ajal esialgse õiguskaitse vajadust. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et taotluse rahuldamata jätmisega kaasneksid kaebajale pöördumatud kahjulikud 3
tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole jäetud vanglas ilma arstiabita. Asja materjalidest selgub, et kaebajale on võimaldatud psühhiaatri vastuvõtte. Viimati on ta ise seda kinnitanud kohtule 2. septembril 2025 esitatud kaebuse täienduses, et 1. septembril 2025 oli tal vanglas psühhiaatri vastuvõtt. Halduskohus tuvastas, et haldusasja nr 325-2507 materjalide hulgas on Ida-Viru Keskhaigla 21. augusti 2025. a seisukoht, mille kohaselt on kaebajale määratud asjakohane psühhiaatriline ravi, s.h varasemate lõppemas olnud ravimite asemel alternatiivne ravim. Raviplaani koostamisel on arvestatud varasema riskikäitumisega nagu ravimite kogumine ja kuritarvitamine. Arst ei ole keelanud teatavate ravimite määramist kaebajale, vaid soovitanud mitte ordineerida kuritarvitamisriskiga ravimeid ning võimalusel kaaluda ohutumaid alternatiive. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajat ei saa praegu ähvarda tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Kaebaja on vanglas viibides tervishoiutöötajate järelevalve all ning talle on tagatud vajalik ravi. Seega ei ole hädavajalik kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja õiguste kaitseks ja kohustada tervishoiutöötajat andma kaebajale ravimit kvetiapiin.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.