Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar 11. detsember 2025, Tartu 3-25-2842 X.X. kaebus ravimi kvetiapiin andmise kohustamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 1. septembri 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Tervisekassa
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude ja sel juhul ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kohustamisnõudega on hõlmatud küsimus, kas vastustaja tegevus oli õiguspärane. Halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole patsiendil õigust nõuda konkreetset ravi. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile määrata. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kui kohus ei saa otsuses kohustada vastustajat määrama kaebajale konkreetset ravimit, siis ei saa seda teha ka esialgse õiguskaitse korras. Eelneva tõttu puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse kohustamisnõude
rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tulenevalt kohtuasja asjaoludest oleks kaebuse rahuldamise korral kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärk ehk olukord, kus kaebajale antakse tema soovitud kindlat ravimit. Ravimi määramine või määramata jätmine on tervishoiuteenuse osutamise küsimus, mille õiguspärasuse kohtulik kontroll on lubatav. Kuigi kohus ei saa muuta erialaseid teadmisi omava tervishoiutöötaja tehtud otsuseid ravi määramise kohta, on kohtul võimalik kontrollida tervishoiuteenuse osutamist ja analüüsida selle ulatust ja piisavust. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 võib kohus kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sellega on seadusandja ette näinud võimaluse kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, kui kaebaja on valinud sobimatu õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks. Teisisõnu sätestab HKMS § 121 lg 2 p 2 aluse kaebuse tagastamiseks nendel juhtudel, mil kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Praegusel juhul see nii ei ole. Kui kohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud ravimi andmiseks, siis saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Seega on kaebuses esitatud nõue iseenesest sobiv kaebaja õiguste kaitseks.
tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja ei ole jäetud vanglas ilma arstiabita. Asja materjalidest selgub, et kaebajale on võimaldatud psühhiaatri vastuvõtte. Viimati on ta ise seda kinnitanud kohtule 2. septembril 2025 esitatud kaebuse täienduses, et 1. septembril 2025 oli tal vanglas psühhiaatri vastuvõtt. Halduskohus tuvastas, et haldusasja nr 325-2507 materjalide hulgas on Ida-Viru Keskhaigla 21. augusti 2025. a seisukoht, mille kohaselt on kaebajale määratud asjakohane psühhiaatriline ravi, s.h varasemate lõppemas olnud ravimite asemel alternatiivne ravim. Raviplaani koostamisel on arvestatud varasema riskikäitumisega nagu ravimite kogumine ja kuritarvitamine. Arst ei ole keelanud teatavate ravimite määramist kaebajale, vaid soovitanud mitte ordineerida kuritarvitamisriskiga ravimeid ning võimalusel kaaluda ohutumaid alternatiive. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajat ei saa praegu ähvarda tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada. Kaebaja on vanglas viibides tervishoiutöötajate järelevalve all ning talle on tagatud vajalik ravi. Seega ei ole hädavajalik kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja õiguste kaitseks ja kohustada tervishoiutöötajat andma kaebajale ravimit kvetiapiin.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.