lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-2888/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 06.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2888/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-25-2888 6. jaanuar 2026 Karin Jõks X.X. kaebus tuvastamis- ja hüvitamisnõudes seoses psühhiaatrilise raviga Kaebaja: X.X. Vastustaja: Tervisekassa

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas viibiv vahistatu X.X. esitas 02.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on vastustajana märgitud sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Kaebuse nõudeks on tuvastada õigusvastasus psühhiaater T. Sedmani vastuvõtus ja määrata mittevaralise kahju hüvitamine 1000 eurot psühhiaatri vastuvõtuga põhjustatud tervise kahjustamise eest. Kaebaja taotles riigi õigusabi. Kaebuses on selle alusena välja toodud järgmised asjaolud: * kaebaja soovis 20.05.2025 vanglasse saabudes psühhiaatri vastuvõtule, seda võimaldati alles 16.06.2025; * kaebajale enne vangistust määratud ravimite retseptid lõppesid vastavalt 26.07.2025 ja 29.08.2025. Ravimite lõpetamine kahjustas kaebaja tervist; * kaebaja palus ravimite annuste tõstmist, seda ei tehtud; * arst keelas kaebajale ravimite väljakirjutamise, kuna kaebaja eelmisel aastal kuritarvitas ravimeid. Psühhiaater ei arvestanud selle otsuse tegemisel kaebaja seisundiga; * 01.09.2025 jäi arst selle otsuse juurde, vaatamata kaebaja selgitustele; * kaebaja vigastas ennast 27.07.2025 ja sai psühhiaatri vastuvõtule alles 01.09.2025; * vastuvõtt toimus video vahendusel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas 01.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, see registreeriti kohtuasjana 3-25-2851. Kaebaja tõi kaebuses ja 02.09.2025 esitatud täiendavas avalduses kaebuse alusena välja järgmised 1

asjaolud: * kaebajale enne vangistust määratud ravimi pregabaliin andmine lõpetati 26.07.2025 ja ravimi kvetiapiin andmine lõpetati 29.08.2025; * kaebaja teavitas 20.05.2025 vanglasse saabudes, et soovib psühhiaatri vastuvõttu, kuid sai vastuvõtule 16.06.2025; * kaebajale keelduti ravimite annuste tõstmisest ja retseptide pikendamisest; * kaebaja vigastas ennast; * psühhiaater tugines valesti sellele, et kaebaja on kuritarvitanud ravimeid, mitte kaebaja hetkeseisundile; * kaebaja võttis ise ühendust psühhiaatriga, kes määras kaebajale ravimi, kuid seda ei anta; * vastuvõtt pärast seda, kui kaebaja ennast vigastas, toimus 01.09.2025; * kaebaja pidi 01.09.2025.a vastuvõtul paluma ravimite määramist; * vastuvõtt toimus video vahendusel; * 01.09.2025 määratud ravimeid ei ole toodud. Kohus on asjas 3-25-2851 teinud menetlustoiminguid. Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel.

KOHTU SEISUKOHT

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 alusel on vastustaja Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kui vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine vanglas, siis on vastustajaks Tervisekassa, kuna Tervisekassal on vangistusseaduse § 49 lg 3 alusel kohustus korraldada tervishoiuteenuste osutamine kinnipeetavale. Tervishoiuteenuse osutaja, praegusel juhul sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, ei ole avaliku võimu kandja ja talle ei ole õigusnormiga antud avalikku ülesannet. Kui mõista olukorda nii, et Tervisekassa andis lepinguga sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla volituse täita avalikku ülesannet, siis on riigivastutuse seaduse § 12 lg 3 alusel vastustajaks siiski eraõiguslikule juriidilisele isikule avalike ülesannete täitmise volituse andnud haldusorgan ehk Tervisekassa.
4.Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk hüvitamisnõude. Sel juhul ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine lubatud. Hüvitamisnõudega on hõlmatud küsimus, kas kaebuse alusena välja toodud vastustaja tegevus või tegevusetus oli õiguspärane.
5.Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja esitas kohtuasjas 3-25-2851 mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kõik asjaolud, mis on kaebuse aluseks käesolevas kohtuasjas, on kaebaja esitanud ka kohtuasjas 3-25-2851 (vt määruse punkte 1 ja 2). S.h esitas kaebaja kohtuasjas 3-25-2851 kaebuse täienduse pärast seda, kui oli toimunud 01.09.2025.a psühhiaatri vastuvõtt. See tähendab, et kohtuasja 3-252

2851 koosseisu kuulub ka kahju, mis kaebaja väitel tekkis 01.09.2025.a psühhiaatri vastuvõtu tõttu. Kaebusi kohtuasjades 3-25-2851 ja käesolevas kohtuasjas ei muuda erinevaks see, et varasemas kaebuses ei ole vastustajat märgitud ja praeguses kaebuses on vastustajana märgitud sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. Kohus selgitas eespool, et vastustaja teeb kindlaks kohus. Määrav tähtsus on sellel, et mõlemal juhul on nõudeks psühhiaatrilise abi osutamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamine ja kattuvad asjaolud, millele kaebaja kaebuse alusena tugineb.

6.Kohus märgib, et kaebaja esitas korduva kaebuse psühhiaatrilise abi osutamise raames tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ka kohtuasjas 3-25-3108. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 09.10.2025.a määrusega, kuna kaebaja on kohtuasjas 3-25-2851 juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus leidis, et kuigi haldusasjas 3-25-2851 ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmise kohta veel määrust teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses kohtu menetluses, ning kaebaja saab kaitsta oma õigusi haldusasja 3-25-2851 raames. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.12.2025 kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti selgitanud, et tegemist on korduva kaebusega, ning juhtis tähelepanu halduskohtu määruses märgitule, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta haldusasja 3-25-2851 raames. Kaebaja esitas määruskaebuse Riigikohtule, kuid ei vaidlustanud selles korduva kaebuse tagastamist, vaid üksnes riigi õigusabi andmata jätmist.
7.Kui kaebaja soovib taotleda kohtus mittevaralise kahju hüvitamist alusel, et talle osutatud psühhiaatriline ravi alates kaebaja vanglasse saabumisest kuni 01.09.2025.a psühhiaatri vastuvõtuni ei olnud nõuetekohane, siis tuleb kaebajal seda teha kohtuasja 3-25-2851 raames. Kui kaebaja soovib esitada kohtule veel mõne kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes alusel, et kaebajale osutatud psühhiaatriline abi ei olnud nõuetekohane, siis on see võimalik üksnes juhul, kui kaebuse aluseks olevad asjaolud ei kattu ühegi varem esitatud ja kohtu menetluses oleva kaebuse aluseks olevate asjaoludega.
8.Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse punktis 4-5 toodust tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kuulub kohaldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praeguses asjas ei esine tungivat avalikku huvi. Vaidlused tervishoiuteenuse osutamise raames tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on kohtupraktikas tavalised.
9.Kohus asendab HKMS § § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi andmist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium