C.P kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 19. novembri 2025. a hoiatuse nr 1712899/00398-8 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – C.P Vastustaja – Jõelähtme vald, esindajad Diana Surkova ja Leho Kure
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.P määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse C.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4375 resolutsiooni punkti 3 peale.
Jätta C.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4375 resolutsiooni punkt 3 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada C.P ja Q nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavalitsus kohustas 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatusega nr 1712899/00398 Jõelähtme vallas Ülgase külas asuva Mäe kinnistu (registriosa nr 7348302; katastritunnus 24504:004:0274; pindala 31,6 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) kaasomanikku Q-d (14360/316000 kaasomandist) lammutama kinnistule õigusliku aluseta püstitatud ehitise (koordinaadid X=6593858.7; Y=559771.9) hiljemalt 03.09.2018 ning hoiatas teda ettekirjutuse täitmata jätmise korral 2500 euro suuruse sunniraha rakendamise eest. Ettekirjutus on tehtud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p-de 2 ja 3, § 132 lg 3 p 2 ning § 133, samuti korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg 4, § 28 lg-te 1 ja 2 alusel. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt avastas valla järelevalveametnik 07.06.2017 paikvaatlusel Mäe kinnistul asuva ehitusjärgus kahekorruselise viilkatusega kivihoone (ehitusalune pind ca 126 m2; kõrgus ca 6 m), mille külge oli ehitatud garaaž ja mida tõenäoliselt kavandati
3-25-4375 elamuks. Vald ei ole Mäe kinnistule väljastanud ehitusluba ega andnud kirjalikku nõusolekut hoonete ehitamiseks, samuti ei ole vallale esitatud ühtegi ehitusteatist. EhS lisa 1 kohaselt on üle 60 m2 ehitusaluse pinnaga elamu püstitamiseks vajalik ehitusluba. Q selgitas 20.06.2017 ja 05.09.2017, et notariaalse kasutuskorra lepingu kohaselt on tegemist tema ainukasutuses oleva alaga, kuhu nad hakkasid koos abikaasa C.P-ga umbes 2004. a-l ehitama elumaja. Nad arvasid, et ehitamiseks piisab omandiõigusest ja ei teadnud, et selleks on vaja ehitusluba. Q palus hoone seadustada. Kuivõrd tegemist on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga, mis asub graniidimaardlal, küsis vald Maa-ametilt seisukohta kinnistu elamumaaks muutmise võimalikkuse kohta. Maa-amet selgitas 28.07.2017 vastuses, et mida suuremad ja raskemad on maapinnal olevad ehitised, seda suurem osa maavarast tuleks jätta kaevandamata, et tagada maapinna püsivus. Kaljuste kivimite allmaakaevandamisega kaasneb ka maapõuest kostev müra, mistõttu piiraks kaevandamisvõimalust mh aastaringse püsiasustuse olemasolu. Elamumaa sihtotstarbe määramine halvendaks nii maavara kaevandamisväärsena säilimist kui ka maavarale juurdepääsu, mistõttu oleks see vastuolus maapõueseaduse §-ga 14. Maa-amet peab võimalikuks, et ala kasutatakse jätkuvalt aiamaana ning maaüksusel võivad paikneda vaid põllumajandusliku tootmisega seotud hooned ja rajatised. Eeltoodust lähtudes puudub võimalus muuta kinnistu sihtotstarvet. Õigusliku aluseta püstitatud hoone tekitab oma suuruse / raskuse tõttu maavara kaevandamise puhul üleliigse koormuse või takistab maavara kaevandamist, mis kahjustab avalikke huve. Seetõttu on lammutamine ainuvõimalik vahend õiguspärase olukorra loomiseks ja lammutamisettekirjutuse tegemine on avaliku huvi kaitseks õigustatud.
2.Jõelähtme Vallavalitsus tegi C.P-le 19.11.2025 hoiatuse nr 1712899/00398-8, millega otsustas nõuda sisse Jõelähtme Vallavalitsuse 15.11.2024 hoiatuses nr 1712899/00398-7 määratud sunniraha 3500 eurot. Ühtlasi pikendati 27.09.2017 ettekirjutuse nõude (lammutada Mäe kinnistul asuv ehitis koordinaatidega X=6593858.7; Y=559771.9) täitmise tähtaega kuni 20.10.2026 ja hoiatati, et kui ettekirjutus jäetakse jätkuvalt täitmata, siis rakendatakse sunniraha 4500 eurot. Jõelähtme Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 1712899/00398 täitmise tähtajaks oli määratud 03.09.2018. Q taotlusel pikendati tähtaega kuni 31.08.2019. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 10.09.2019 sunniraha ning määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.09.2020. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 06.10.2020 uuesti sunniraha ning määras uueks täitmistähtajaks 20.10.2021. Q on taotlenud Mäe kinnistu sihtotstarbe muutmist ning lisaks kinnistu jagamist ja seejärel sihtotstarbe muutmist, kuid taotlused on jäetud rahuldamata ning nende vaidlustamine ei olnud edukas (vt haldusasi nr 3-21-819). Jõelähtme Vallavalitsus pikendas 08.09.2021 hoiatusega ettekirjutuse nõude täitmise tähtaega kuni 20.10.2022. Harju Maakohtu 05.11.2021 otsusest tsiviilasjas nr 2-21-8659 nähtuvalt on Q ja C.P varaühisus lõpetatud ning 14360/316000 mõttelist osa Mäe kinnistust, millel asub ettekirjutuse objektiks olev õigusliku aluseta püstitatud elamu, jäi C.P ainuomandisse. Seega vastutab C.P ettekirjutuse täitmise eest õigusjärgluse korras (vt HKMS § 30 lg-d 1 ja 2) ja talle on tagatud ärakuulamisõigus. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 10.01.2023 hoiatusega sunniraha ja määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.10.2023. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 28.11.2023 hoiatusega sunniraha ja määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.10.2024. Jõelähtme Vallavalitsus rakendas 15.11.2024 hoiatusega sunniraha ning määras ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 20.10.2025. C.P teatas 16.11.2025 e-kirjas, et astutakse samme hoone seadustamiseks, kuid pole arusaadav, milles see konkreetselt seisneb. Mäe maaüksuse kohta on olemas kehtiv detailplaneering, mis kehtestati Jõelähtme Vallavalitsuse 03.04.2025 korraldusega nr 283 ning mille põhijoonisel on märgitud, et krundil pos nr 22 paiknev õigusliku aluseta hoone (elamu) tuleb 27.09.2017 ettekirjutusest tulenevalt lammutada. Sama on märgitud detailplaneeringu seletuskirja p-s 5.2. Seetõttu jääb 2(6)
3-25-4375 arusaamatuks, millised elamu seadustamise protsessid väidetavalt käivad. Arvestades asjaolu, et sunnivahendite korduvale rakendamisele vaatamata ei ole ettekirjutust enam kui 8 aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud, siis ei ole alust sunniraha rakendamist peatada, sest see ei täidaks korrarikkumise kõrvaldamise eesmärki.
3.C.P esitas Tallinna Halduskohtule 23.11.2025 kaebuse tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 19.11.2025 hoiatus nr 1712899/00398-8. Hoiatust ei ole piisavalt põhjendatud ning sellest ei nähtu, milles seisneb kaebaja konkreetne rikkumine või temale tehtav etteheide. Hoiatuse koostamisel ei ole kogutud tõendeid ega võimaldatud kaebajal esitada oma selgitusi, samuti puuduvad hoiatuses viited konkreetsetele faktidele ja tõenditele. Kuna rikkumisi ei ole tuvastatud ega selgitatud, siis on hoiatus ebaproportsionaalne ja kaebajal ei ole võimalik seda täita. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada hoiatuse toime kohtumenetluse ajaks.
4.Jõelähtme vald palus 28.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlusalune 19.11.2025 hoiatus ei ole haldusakt, vaid asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg-s 1 nimetatud toiming. Haldusaktiks on Jõelähtme Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatus nr 1712899/00398, mida kaebaja ei ole õigeaegselt vaidlustanud ja mis on kehtiv, kuid seniajani täitmata. Ettekirjutuses on toodud välja nii õigusrikkumise sisu kui ka konkreetne nõue õigusrikkumise kõrvaldamiseks. Neile on viidatud ka 19.11.2025 hoiatuses. Vastustaja kontrollis 24.10.2025 ettekirjutuse nõude täitmist ning andis kaebajale 24.10.2025 kirjaga nr 10-2/4379 võimaluse esitada oma arvamus hiljemalt 31.10.2025. Samuti võimaldati kaebajal tasuda sunniraha 3500 eurot vabatahtlikult kuni 04.11.2025. Kuna kaebaja seisukoha tähtajaks ka esitas, siis oli ta 24.10.2025 kirja kätte saanud. Kaebaja ei tasunud määratud tähtaja jooksul sunniraha ega asunud täitma ka ettekirjutuse nõuet. Sunniraha rakendamise võimaluse eest oli kaebajat hoiatatud 15.11.2024 hoiatuses. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ning esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vastustaja ei esita kohtutäiturile täitmisavaldust siiski enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Olukorras, kus vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest, kuid sunniraha ei ole veel sisse nõutud (kohtutäiturile täitmisavaldust esitatud), saab isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse sunniraha sissenõudmise keelamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kaebaja ei olnud küll 27.09.2017 ettekirjutuse esialgseks aadressiks (selleks oli kaebaja abikaasa Q), kuid ta on hiljem saanud vaidlusaluse ehitise aluse Mäe kinnistu 14360/316000 kaasomandi osa ainuomanikuks. Sunnivahendit saab rakendada ka kaebaja kui õigusjärglase suhtes eeldusel, et ta on teadlik ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja sunniraha rakendamise võimalusest (ATSS § 5 lg 2 p 1 ja lg 3). Kaebajal ja vastustajal tuleb täpsustada ning esitada tõendid, millal sai kaebaja ettekirjutusest esmakordselt teada. Tühistamiskaebus võiks olla lubatav juhul, kui kaebaja sai lammutamisettekirjutusest teada 19.11.2025 hoiatusest, kuid asjaoludest nähtuvalt on see siiski vähetõenäoline. Vaidlusaluse hoiatusega ei kaasne kaebajale selliseid koormavaid tagajärgi, mida oleks koheste abinõudeta hilisem raske või võimatu kõrvaldada. Seda isegi juhul, kui kaebaja sai ettekirjutuse olemasolust esmakordselt teada alles 19.11.2025 hoiatusest. Vaidlustatud hoiatusega määrati kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uus tähtaeg (20.10.2026) ning hoiatati sunniraha 4500 eurot rakendamise eest. Hoiatus ei ole ka lõplik ega siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Kaebajal 3(6)
3-25-4375 puudub hoiatuse osas esialgse õiguskaitse vajadus. Kuigi vastustaja teatas vaidlustatud hoiatusega kaebajale lisaks 3500 euro suuruse sunniraha rakendamisest, ei ole kaebajal ka selles osas tungivat esialgse õiguskaitse vajadust. Sunniraha rakendamine võib olla kaebaja jaoks koormav ja kõiki tagajärgi ei pruugi olla võimalik kohtuotsusega kõrvaldada, kuid kaebaja ei ole siiski täpsustanud, miks sunniraha rakendamine on ebaproportsionaalne ja miks ei saa kaebaja sunniraha tasuda. Kaebuses esitatud tühistamisnõue on perspektiivitu ning ka asjakohasema keelamisnõude eduväljavaated ei ole head. Õigusrikkumine on tuvastatud juba 07.06.2017, millele järgnes 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatus nr 1712899/00398, mis on kehtiv haldusakt. Ettekirjutuse täitmise tähtaega on kaheksa korda pikendatud ning kaebajal on olnud ettekirjutuse täitmiseks aega enam kui 8 aastat, kuid seniajani ei ole kaebaja seda teinud. Kuigi ettekirjutuse algne adressaat oli kaebaja abikaasa, siis arvestades, et kaebaja oli hoone omanikuks juba 2017. a-l ning sai hoone ainuomanikuks 2022. a-l, samuti toimus vastustaja ja kaebaja vahel 2023. a-l ettekirjutust ja hoiatusi puudutav telefonivestlus, siis võib eeldada, et kaebaja oli ettekirjutusest teadlik. Nendel asjaoludel on keelamiskaebuse eduväljavaated pigem vähesed. Vaatamata sellele, et 19.11.2025 hoiatusega koos tehtud sunniraha rakendamise teatises ei ole hinnatud rikkumise olulisust ega kaebaja majanduslikku seisundit, ei saa rakendatud sunniraha pidada ebaproportsionaalseks. Kehtiva detailplaneeringu järgi kuulub ettekirjutuses toodud ehitis samuti lammutamisele. Sunniraha ei ole rakendatud maksimaalses määras (EhS § 133 kohaselt on maksimaalne sunniraha määr füüsilisele isikule 6400 eurot). Olukorras, kus Jõelähtme vald on pidanud ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendama kaheksal korral, sh vähemalt neljal korral pärast 2022. a-t, mil kaebaja sai ehitise ainuomanikuks, on 3500 euro suurune sunniraha proportsionaalne meede ettekirjutuse täitmisele kohustamiseks.
6.C.P palub 13.12.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ja tema abikaasa on juba aastaid püüdnud vaidlusalust ehitist seadustada, kuid neile ei ole selleks antud reaalset võimalust (sh ei ole selgitatud konkreetseid samme rikkumise kõrvaldamiseks ega antud mõistlikke tähtaegu dokumentide korrastamiseks), vaid neile on nii suuliselt kui ka kirjalikult korduvalt teatatud, et ainsaks võimalikuks lahenduseks on ehitis lammutada (s.o seadustamise asemel on järjepidevalt suunatud üksnes lammutamisele). Hoolimata kaebaja ja tema abikaasa valmisolekust teha koostööd ja lahendada olukord seaduslikul viisil, on nende suhtes korduvalt kohaldatud trahve ja sunniraha. Sanktsioone on rakendatud olukorras, kus ainsaks pakutud lahenduseks on ehitise lammutamine, ilma reaalse võimaluseta rikkumisi kõrvaldada ja ilma selge juhiseta olukorra seaduslikuks lahendamiseks. Sisuliselt on sanktsioone kohaldatud ilma toimiva õigusliku mehhanismita ehitise vastavusse viimiseks. Kaebaja eesmärk ei ole jätkata õigusrikkumist, vaid saada seaduslik võimalus ehitise vormistamiseks. Tuleb võtta arvesse, et kogu vaidlusaluse perioodi vältel ei ole kaebajale ja tema abikaasale antud tegelikku võimalust ehitise seadustamiseks, kohaldatud sanktsioonid on olnud survestava iseloomuga ning nendega ei ole kaasnenud selget ja kättesaadavat õiguslikku lahendust rikkumise kõrvaldamiseks. Seega tuleb vastustajat kohustada kas esitama selge ja seadusliku menetluse ehitise seadustamiseks või esitama motiveeritud otsuse koos konkreetsete õiguslike alustega, miks seadustamine ei ole võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.C.P määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle menetlemist võimaldaval määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus 4(6)
3-25-4375 vajalikuks nõuda Jõelähtme vallalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et sunniraha hoiatus ega sunniraha tasumise nõue ei ole haldusaktid, vaid haldustäitemenetluse toimingud, mistõttu ei ole tühistamisnõue asjakohane, vaid olukorras, kus sunniraha ei ole veel sisse nõutud, on kaebaja õiguste kaitseks kohane nõue keelata Jõelähtme Vallavalitsuse 19.11.2025 hoiatuse nr 1712899/00398-8 alusel sunniraha sissenõudmine (HKMS § 37 lg 2 p 3). Kui sunniraha on kaebajalt juba sisse nõutud, siis on kaebuses asjakohane taotleda vastustajale ettekirjutuse tegemist kõrvaldada sunniraha sissenõudmise toimingute õigusvastased tagajärjed ehk tagastada sunniraha (HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5; Riigikohtu 27.10.2015 määrus nr 33-1-31-15, p 12; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15). Kuigi kaebaja ei ole seni väljendanud (sh määruskaebuses), et soovib esitada keelamisnõude, eeldab ringkonnakohus, et kaebaja seda siiski soovib. Vastasel korral tulnuks tema esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (vrd Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-1245, p 16). Ehkki kaebus sisaldab mh vastuväiteid Jõelähtme Vallavalitsuse 27.09.2017 ettekirjutus-hoiatusele nr 1712899/00398, ei ole selle haldusaktiga seonduvalt esitatud ühtegi taotlust, mistõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas kaebajal oleks siinses asjas võimalik vaidlustada ka ettekirjutust. Vastustaja ja halduskohus on õigesti märkinud, et kuigi 27.09.2017 ettekirjutuse adressaadiks oli kaebaja abikaasa Q, ei ole lammutamisettekirjutuse nõue adressaadiga lahutamatult seotud ning seetõttu saab ettekirjutuse täitmist nõuda ka kaebajalt, kes on Harju Maakohtu 05.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8659 (jõustunud 11.01.2022) ühisvara jagamise tulemusel saanud Q asemel Mäe kinnistu 14360/316000 kaasomandi osa omanikuks (kinnistusraamatusse sisse kantud 21.06.2022) ning järelikult ka vaidlusaluse ehitise ainuomanikuks. Asjas seni esitatud dokumentide ja selgituste põhjal on alust arvata, et kaebajat on ettekirjutuses sisalduvast kohustusest ja selle täitmata jätmise korral sunnivahendi rakendamise võimalusest teavitatud.
9.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa üldjuhul olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o kehtiva ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmine) võimalike tagajärgede (sh sunniraha sissenõudmise) eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmine pole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt HMS § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Sunniraha rakendamise ärahoidmiseks võiks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus ettekirjutus on ilmselgelt õigusvastane või hoiatuses määratud sunniraha suurus ilmselgelt ülemäärane. Samas ei pea sunniraha olema adressaadi jaoks iseenesest hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määrus nr 3-22-240, p 12).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust seoses sunniraha sissenõudmise keelamisega ei saa välistada, kuivõrd 3500 euro sissnõudmine võib halvendada kaebaja toimetulekut. Samas ei ole kaebaja esitanud mingeid väiteid ega andmeid, millest saaks järeldada, et 3500 euro tasumine käiks temale ilmselgelt üle jõu. Selliseid andmeid ei ole vastuseks 24.10.2025 kirjale esitatud mh Jõelähtme vallale. Oluline on seegi, et kehtivat ettekirjutust ei ole täidetud enam kui kaheksa aastat ja sunnivahendite korduv 5(6)
3-25-4375 rakendamine ei ole kallutanud kaebajat ja tema abikaasat ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Konkreetselt kaebajalt on kolmel korral nõutud kohtutäituri vahendusel sisse sunniraha 2500 eurot (s.o kokku 7500 eurot). Sellises olukorras ei ole alust pidada 3500 euro suuruse sunniraha tasumise nõuet ebaproportsionaalseks. Sunniraha ei ole rakendatud seadusega lubatud maksimaalses määras (EhS § 133 kohaselt kuni 6400 eurot).
11.Sunniraha rakendamist ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja ei pakkunud kaebajale võimalust ebaseaduslikku ehitist seadustada, vaid on kehtiva ettekirjutuse alusel nõudnud selle lammutamist. Sunnivahendit rakendav haldusorgan ei pea asuma täiendavalt põhjendama, miks nõutakse adressaadilt kehtiva haldusakti täitmist. Vaidlusaluse ehitise seadustamise võimalust on analüüsitud Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-819 (jõustunud 26.02.2022), millega jäeti rahuldamata Q kaebus mh Jõelähtme valla kohustamiseks algatada detailplaneeringu menetlus vaidlusaluse ehitise seadustamiseks. Puuduvad andmed, et ehitise seadustamise võimalikkuse välistanud (s.o eelkõige maavara kaevandamist puudutavad) asjaolud oleksid hiljem muutunud. Jõelähtme Vallavalitsuse 03.04.2025 korraldusega nr 283 on kehtestatud Ülgase küla Mäe maaüksuse detailplaneering, mille põhijooniselt ja seletuskirja p-st 5.2 nähtub üheselt, et vaidlusalune ehitis krundil pos nr 22 tuleb 27.09.2017 ettekirjutusest tulenevalt lammutada. Seega ei ole ka detailplaneeringu menetluses peetud võimalikuks hoonet seadustada. Kaebaja ei ole väitnud ja ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et 19.11.2025 hoiatuses adressaadile määratud täiendav tähtaeg 27.09.2017 ettekirjutuse nõude täitmiseks (20.10.2026) oleks ebamõistlikult lühike ning ei võimaldaks ettekirjutust täita. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ka tulenevalt 19.11.2025 hoiatuses märgitud sunniraha suurusest (s.o 4500 eurot), sest see määrab ära üksnes rakendatava sunniraha ülempiiri, kuid reaalselt sissenõutav sunniraha suuruse otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel pärast seda, kui on selgunud, et ettekirjutuse nõue on jäetud ka hoiatuses määratud täiendavaks tähtajaks täitmata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 otsus nr 3-20-54, p-d 14–21).
12.Eelneva põhjal jääb C.P määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.12.2025 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
13.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja tema abikaasa nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.