Favorte Koplipere OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks väljastada kaebajale ehitusluba vastavalt 12.05.2025 ehitusloa taotlusele nr 2211271/31913 Kaebaja Favorte Koplipere OÜ (registrikood 16272195), volitatud esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja Rae vald, volitatud esindaja Meeli Vaarik Kolmas isik Elering AS (registrikood 11022625), volitatud esindajad Rety Estorn ja Reeno Niinepuu Kaasatud haldusorgan Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Grete Leesmann ja Priit Poschlin
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Favorte Koplipere OÜ kaebus. Kohustada Rae valda lahendama Favorte Koplipere OÜ ehitusloa taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista Rae vallalt Favorte Koplipere OÜ kasuks välja menetluskulud summas 4000 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, hyvastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Favorte Koplipere OÜ omandis on kinnistu aadressil Harju maakond, Rae vald, Rae küla, Koplipere tee 1 (katastritunnus 65301:002:0688). Kinnistu osas kehtib Rae Vallavolikogu 09.11.2004 otsusega nr 314 kehtestatud Rae küla Koplipere kinnistu detailplaneering (töö nr 4/1003).
2.Favorte Koplipere OÜ esitas 05.06.2024 Rae Vallavalitsusele ehitusloa taotluse nr 2211271/31913 („Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 22-79 V07 „Koplipere tee 1, Rae küla, Rae vald, Harju maakond“ (edaspidi Töö nr 22-79 V07)).
3.Elering AS esitas Rae Vallavalitsusele 27.06.2024 kirja nr 12-9/2024/387, millega jättis Töö nr 22-79 V07 ohualade ja riskide hinnangu kooskõlastamata.
4.Favorte Koplipere OÜ esitas 12.05.2025 Rae Vallavalitsusele nõude Koplipere tee 1 kinnistule ehitusloa väljastamiseks ning samaaegselt ehitisregistri vahendusel korduva taotluse ehitusloa saamiseks koos kõigi sellega seonduvate dokumentidega.
5.Elering AS selgitas 21.05.2025 kirjas nr 12-9/2025/311, et jääb Töö nr 22-79 V07 osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
6.Rae Vallavalitsuse poolt 22.05.2025 ehitusregistrisse kantu kohaselt „Elering AS on esitanud kooskõlastamata jätmise kirja ja märkused, mis tuleb lahendada. Hetkel esinevad ehitusloa keeldumise alused, mis on välja toodud ehitusseadustiku (EhS) § 44 lõigetes 1 ja 3“.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 04.06.2025 Favorte Koplipere OÜ kaebus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks väljastada kaebajale ehitusluba vastavalt 12.05.2025 ehitusloa taotlusele nr 2211271/31913.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kaebajale ehitusloa väljastama (EhS § 43 lg 1).
8.1.Kaebaja kinnistut läbib kolmandale isikule kuuluv gaasi magistraaltorustik (EHR kood 220554998), millele kohaldub seadusjärgne 10 meetri laiune kaitsevöönd. Ehitusloa taotluse alusel ei kavandata hoone ehitamist nimetatud kaitsevööndisse, vaid üksnes kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud ehitusala piiresse. Kolmas isik ei saa kehtestatud detailplaneeringu olemasolu korral esitada ehitamisele ühtegi (põhjendatud) vastuväidet kaebajale antud ehitusõiguse ulatuse osas (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 4). Seetõttu on õiguslikult irrelevantsed kolmanda isiku viited standardile EVS 884:2017 „Maagaasitorustik: projekteerimise põhinõuded üle 16 baarise töörõhuga torustikele“ ja väidetavale „ohutuskujale“. Standardi näol ei ole tegemist õigusaktiga, vaid soovituslike nõuetega maagaasitorustiku ehitamisel, mis ei saa muuta detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerimist võimatuks või oluliselt kitsendada ehitusõiguse ulatust. Seejuures on kolmanda isiku senine praktika standardi EVS 884:2017 rakendamisel vastuoluline ja ebajärjekindel (vt kaebuse lisad 9 ja 10). Sarnaselt ei ole kaebajale teadaolevalt teinud kolmas
2(8)
3-25-1785
isik takistusi teiste kõnealuse gaasitrassi nn ohutuskuja piiridesse jäävate kinnistute hoonestamisele. Seega on kolmanda isiku seisukohad ehitusloa menetluses vastuolulised.
8.2.Kolmanda isiku 27.06.2024 kirjas nr 12-9/2024/287 ei ole viidatud mistahes õiguslikele alustele, vaid on esitatud üksnes tähelepanekud ja kommentaarid OÜ Hendrikson & Co koostatud ohualade ja riskid hinnangu osas. Need kommentaarid ei takista ega õigusta ehitusloa taotluse rahuldamata jätmist või selle lahendamisega viivitamist. Ehitusloa taotluse alusel kavandatav ehitustegevus on kooskõlas detailplaneeringuga ning mistahes õigusakt ehitusloa taotluse rahuldamata jätmist ei õigusta. EhS § 44 punktide 1 ja 3 eeldused ei ole täidetud. Ehitusloa taotluse aluseks oleva ehitusprojekti koostamisel on arvestatud mh gaasitorustiku kaitsevööndis kehtivate piirangutega. EhS-s sätestatud seadusjärgsete piirangute ühepoolne laiendamine läbi standardi ei ole võimalik.
8.3.Vastustajal oli tulenevalt EhS § 42 lg-st 8 võimalik põhjendada kolmanda isiku 27.06.2024 kirjas ja 21.05.2025 kirjas toodud märkuste arvestamata jätmist sellega, et esitatud vastuväited ei rajane seadusest tulenevale (ehitus)keelule. Selle asemel nõuab vastustaja aga kaebajalt kolmanda isiku kooskõlastamata jätmise kirjas toodud märkuste lahendamist.
8.4.Vastustaja on oma tegevusega rikkunud kaebaja omandiõigust.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.Vastustaja ei ole 21.05.2025 keeldunud haldusakti andmast, vaid palunud lahendada kolmanda isiku tehtud märkused. Vastustaja eesmärk antud menetluses ei ole ehitusluba väljastamata jätta. Vastustaja püüab leida lahendust, et taotlejal oleks võimalik kinnistut hoonestada. Oluline on, et hoone ehitatakse turvalisse keskkonda ehk tagada inimeste ohutus, keskkonnakaitse ja õnnetusjuhtumite vältimine.
9.2.Taotlus on täiendamisel kaebajal ehk taotlust ei ole vastustajale tagasi esitatud. Taotlus on olnud menetluses alates 24.11.2022, mitte alates 21.05.2025. Kolmas isik on korduvalt jätnud taotluse kooskõlastamata. Kohus saab kohustada vastustajat teatud aja jooksul vastu võtma haldusakti, mitte kohustada ehitusluba väljastama.
9.3.Kaebaja esitas menetlusse 05.06.2024 ohualade ja riskide hinnangu, kuid jättis kaasamata kolmanda isiku. Lisaks ei ole nimetatud hinnangust aru saada, kas selle on läbi viinud pädev isik seadme ohutuse seaduse (SeOS) §-de 10 ja 13 mõistes või EhS § 24 lg 2 mõistes.
9.4.Juhul, kui selgub, et D-kategooria gaasitrassi tõttu ei ole Koplipere tee 1 kinnistut võimalik enam hoonestada 2004. a ehk 21 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringu alusel, siis tuleb vastustajal kaaluda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist või kaebajal uue detailplaneeringu algatamist.
9.5.Märkuste lahendamisel on võimalik ehitusluba väljastada tingimusel, et D-kategooria gaasitrassi äärde ehitamise ohutus viiakse miinimumini.
9.6.Kaebaja viide Koplipere tee 5 kinnistule ei ole asjakohane. Asjaolud on erinevad. Koplipere tee 5 kinnistule püstitatav hoone asub ohutuskujast ca 40 meetri kaugusel (üks nurk 39,78 m ja teisest nurgast 45,4 m kaugusel). Iga hoone lisandumisel võidakse hinnata Dkategooria gaasitrassi ohutuskuja rangemalt.
9.7.Kolmanda isiku seisukoht ei ole põhjendamatu. Vastustaja möönab, et on ehitisregistris (EHR) ekslikult kirjutanud punktide asemel lõiked, tegelikult peaks olema EHR-s EhS § 44 pd 1 ja 3. Samas ei oma see antud juhul tähtsust, sest vastustaja ei ole andnud keelduvat haldusakti. Ehitusloa andmise menetluses peab omavalitsusüksus kontrollima, kas ehitis vastab planeeringutele, ehitistele ja ehitamisel esitatavatele nõuetele ja muudele avalikõiguslikele kitsendustele (EhS § 42 lg 1 ja § 44 p 1). Samuti tuleb ehitusloa andmise 3(8)
3-25-1785
menetluses kaaluda ehitise või ehitamisega kaasnevat mõju nii kinnisasja omanikule, kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kui ka muudele selle mõjualas olevatele isikutele. Vastustaja ongi seda ehitusloa menetluses teinud ning eeldab, et ohualade ja riskide hinnanguga riske vähendatakse ning leevendatakse.
9.8.Detailplaneering seab maksimaalse raamistiku, mida ja kui palju võib tõenäoliselt olla võimalik kinnistul realiseerida. Tegelikud ja lõplikud tingimused tekivad ehitusloa menetluses. Kolmas isik on gaasitrassi omanik ja vastutab selle ohutuse eest. Ohualade ja riskide hinnangu läbiviimisel on võimalik maandada gaasitrassist tulenevat kõrgendatud ohtu nii hoonele kui ka D-kategooria gaasitrassile. D-kategooria gaasitrassi puhul on tegemist kõrgendatud ohuga. D-kategooria gaasitrassiga seotud ehitustegevus nõuab erilist tähelepanu ja ettevaatust. D-kategooria gaasitrassi kaitsevöönd ja ohutuskuja on määratud selleks, et vähendada riske ja tagada ohutus nii ehitajatele kui ka tulevastele kasutajatele. Absoluutselt ei saa nõustuda, et kohalik omavalitsus omaalgatuslikult saab jätta arvestamata riikliku infrastruktuuri haldaja ja käitaja arvamuse, eriti kui tegemist on suurõnnetuse ohuga infrastruktuuriga.
9.9.Vastustaja ei nõua arusaamatutel põhjustel, et kaebaja „lahendaks“ kolmanda isiku kooskõlastamata jätmise kirjas toodud märkused. Ka vastustaja ei saa hinnata esitatud ohualade ja riskide hinnangus toodut, kuna ohualade ja riskide hinnangust ei selgu hoone ohutu kaugus D-kategooria gaasitrassist, kas selle on läbi viinud pädev isik, kas hoone ja Dkategooria gaasitrassi kaitseks on leitud insenertehniline lahendus. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, et ta on esitanud nõuetekohase ohualade ja riskide hinnangu. Lisaks on esitatud projektis 10 m kaitsevööndisse projekteeritud teed, trassid, torud, restkaevud (vt vastus kaebusele, lisa 7).
9.10.Kuigi standard ei ole seadus, siiski vaatamata sellele tuleb teatud juhul lähtuda ka standardist (vt SeOS § 4 lg 2; ehitus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) § 4 lg 2 p 2).
9.11.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 ei kaitse mitte kaebaja huve, vaid ka kolmanda isiku kui D-kategooria gaasitrassi omaniku huve ehk ehitusloa menetluse käigus peab vastustaja mõlema poole huve arvestama. Lisaks peab vastustaja arvestama avalikku huvi, et tagada inimeste elu ja tervis ning keskkonna ohutus.
9.12.Vastustaja hinnangul on võimalik haldusakt anda juhul, kui kaebaja on kõrvaldanud puudused, esitades nõuetekohase ohualade ja riskide hinnangu. Juhul, kui kaebaja ei ole nõus nõuetekohast ohualade ja riskide hinnangut esitama, siis tuleb kaebajal esitada uuesti taotlus vastustajale menetlusse ning menetluse käigus hindab vastustaja esitatud dokumendid uuesti üle, vajadusel kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning peale seda on võimalik välja anda vastavalt menetluse tulemusele haldusakt.
10.Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
10.1.Kolmas isik ei nõustu, et kohus saaks vastustajat kohustada ehitusluba väljastama. Vastustaja ei ole ehitusloa väljastamisest keeldunud. Samuti ei ole kaebaja lahendanud ehitusloa eelnõule (taotlusele) esitatud märkuseid, mis võimaldaksid vastustajal ehitusluba väljastada. Kolmas isik on esitanud ehitusloa eelnõule (taotlusele) põhjendatud arvamused kooskõlas EhS § 42 lg 7 p-ga 2. Vastustaja on võtnud õiguspäraselt arvesse kolmanda isiku arvamustes välja toodud märkused ning palunud kaebajalt nende lahendamist (EhS § 42 lg 8). Ainetu on kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud keelduma kolmanda isiku arvamusega arvestamast. Seega ei ole vastustaja põhjendamatult hoidunud haldusakti andmast ning ilma täiendava kaalumiseta (ja ehitusloa taotluse dokumentide parandamiseta/esitatud märkuste lahendamiseta) ei tohiks kohustada vastustajat ehitusluba väljastama.
4(8)
3-25-1785
10.2.Ehitusloa eelnõu puudutab otseselt kolmanda isiku õigusi ja huve. Kolmas isik on kinnistut läbiva D-kategooria gaasitorustiku omanik ning talle tulenevad SeOS § 4 lg-st 1 vastavad kohustused. Kolmas isik on gaasi ülekandevõrgu eest vastutav isik ja süsteemihaldur maagaasiseaduse §-de 14 ja 15 alusel.
10.3.Kolmas isik ei ole esitatud arvamuses keeldunud ehitustegevuse lubamisest, vaid on selgitanud, et kavandatav ehitustegevus on võimalik, kui kolmas isik on veendunud, et see ei kujuta ohtu olemasolevale gaasitorustikule ja sellest tulenevalt inimestele ning ümbritsevale keskkonnale. Kolmas isik jääb ehitusloa eelnõu menetluses esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kaebaja ehitusloa taotluses esitatud dokumentide alusel tagatud gaasitorustiku ohutusnõuded (sh SeOS § 4 lg-d 1 ja 2, EhS § 76 lg 1). Ehitusprojektis kavandatud ulatuses ehitamine nõuaks täiendavate uuringute (nõuekohase riskianalüüsi) tegemist, mille alusel on võimalik veenduda, et ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamine tagab inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse või mis toob välja vajalikud täiendavad meetmed ohutuse tagamiseks (võimalik gaasitorustiku ümberehitus). Ehitusloa väljastamiseks on kaebajal võimalik lahendada ehitusloa eelnõule esitatud märkused gaasitorustiku ohutuse tagamiseks.
11.Kaasatud haldusorgan TTJA leiab järgmist.
11.1.Ehitusloa menetluses esitatud ehitusprojekt ei käsitle olemasolev D-kategooria gaasitorustiku ohutuse tagamise olulisi aspekte ohutuskuja vaatest. Kaitsevöönd on gaasitorustikku ümbritsev maa-ala torustiku enda kaitsmiseks ja kasutuskindluse ning ohutuse tagamiseks. Standardi EVS 884:2017 „Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded üle 16 baarise töörõhuga torustikele“ punkti 3.13 kohaselt on ohutuskuja gaasitorustiku ja ehitise vaheline vahekaugus ohutuse tagamiseks. Seega on ohutuskuja gaasipaigaldist ümbritsev maa-ala, kus esinevad rajatisest tulenevad ohud. Gaasitorustikku ümbritseval maa-alal tuleb ohutuse tagamiseks projekteerimisel ja ehitamisel arvestada vastavate võimalike ohtudega, mis lähtuvad gaasipaigaldisest. Gaasipaigaldisest lähtuvateks ohtudeks on näiteks süttimata gaasilekkest, gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi soojuskiirgusest ja torustiku rebenemisega kaasnev plahvatus ning jugatuli. Ohutuskujas tuleb arvestada seal valitsevate ohtudega ning projekteerimisel näha ette vastavad meetmed projekteeritava ehitise kaitseks. Selliseks meetmeks saab mh olla ka ohutuskujasse mitte-ehitamine.
11.2.Ehitusloa menetluses esitatud ehitusprojekt sisaldab järgmisi projektidokumente: 1) OÜ Inseneribüroo Kandev poolt koostatud projekt nr 22K033 „Büroo- ja laohoone Koplipere tee 1, Rae küla, Rae vald ehituskonstruktsioonid eelprojekt“; 2) Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ eelprojekt nr 22-79 v 06 „BÜROO-JA LAOHOONE“. On oluline, et eelprojekti raames oleks oluliste asjaoludega arvestatud ning neid piisavalt käsitletud, sh ohutus (vt EhS § 14 lg 1 p 2, määruse nr 97 § 8 lg 2 ja lg 4; siseministri määruse nr 17 „Ehitisel esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 17) § 9 lg 1). EhS § 14 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaoludeks ja määruse nr 17 § 9 lg-s 1 nimetatud mõjudeks, mida peab projekteerimisel arvestama, on mh keskkonnast lähtuvad ohud, mille hulka kuuluvad ka gaasitorustiku ohutuskujaga seotud küsimused. Torustiku ohutuskuja ja rakendatavad kaitsemeetmed peavad standardi EVS 884:2017 kohaselt olema piisavad selleks, et kaitsta inimeste tervist ja elu gaasitorustike tekitatud müra, vibratsiooni, õhusaaste ja lõhnade ning ohuolukorra tekkimise eest torustikus. Viidatud teavet projektidokumentidest ei nähtu.
11.3.Kaebaja esitatud OÜ Hendrikson & CO koostatud Koplipere tee 1, Rae küla, Rae vald, Harju maakond kinnistut läbiva D-kategooria gaasitrassi ohualade ja riskide hinnangus ei ole standardi EVS 884:2017 p 5.11 kohase valemi arvutuse tulemus (28,9 meetrit) õige.
11.4.Kemikaaliseaduse § 20 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavaid nõudeid väljaspool käitist torujuhet pidi toimuvale 5(8)
3-25-1785
ohtliku kemikaali transpordile, kaasa arvatud pumbajaamast. Olulised nõuded gaasipaigaldiste ehitamisele tulenevad mh ka majandus- ja taristuministri määrusest nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Analüüsis viimati nimetatud määrusele viidatud ei ole.
11.5.TTJA hinnangul ei oma hinnangu koostaja D-kategooria gaasipaigaldise projekteerimiseks nõutavat pädevustunnistust ega kutsetunnistust, mistõttu ei saa hinnangut pidada piisavaks.
11.6.TTJA-l puuduvad andmed, et käesolevas projekteerimisfaasis toimuks tegevusi, mis oleks vastuolus EhS § 70 lg-ga 2. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS § 70 lg 3). Seetõttu tuleks kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumisel juhinduda ehitise kaitsevööndis tegutsemisel kolmanda isiku kooskõlastuskirjades toodud tingimustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebaja 12.05.2025 esitatud ehitisloa taotluse lahendamata.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigusvastaselt viivitanud ehitusloa väljastamisega.
14.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude ning taotlenud vastustaja kohustamist väljastama kaebajale ehitusluba. Tulenevalt HKMS § 41 lg-st 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohtu hinnangul on vastustajal lai diskretsioon ehitusloa väljastamisel, mistõttu ei saa rääkida diskretsiooni redutseerumisest nullini.
15.Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
16.Tulenevalt EhS § 42 lg-st 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Asja materjalidest nähtub järgmine menetluskäik: 1) kaebaja esitas ehitusloa taotluse nr 2211271/31913 ehitisregistri kaudu 24.11.2022 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 416); 2) kolmas isik on jätnud ehitusloa taotluse kooskõlastamata 19.12.2022 (dtl 471), 13.10.2023 (dtl 473), 18.01.2024 (dtl 475), 30.05.2024 (dtl 477); 3) kaebaja esitas 05.06.2024 uuesti taotluse vastustaja menetlusse; 4) kolmas isik jättis 27.06.2024 kirjaga kooskõlastamata (dtl 14); 5) kaebaja esitas 12.05.2025 vastustajale nõude ehitusloa väljastamiseks ning esitas samaaegselt EhS § 40 lg 1 vastustajale ehitisregistri kaudu korduvalt taotluse ehitusloa saamiseks koos kõigi sellega seonduvate dokumentidega (dtl 363); 6) kolmas isik keeldus taotlust 21.05.2025 kooskõlastamast (dtl 367). Seega on olnud ehitusloa taotlus nr 2211271/31913 vastustaja menetluses alates 24.11.2022 ning seisuga 12.05.2025 on ehitisregistri andmetel nimetatud ehitusloa taotlus „täiendamisel“ (vt kaebuse lisa 7, dtl 368). Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebajale on saadetud ehitusloa taotlus korduvalt täiendamisele põhjusel, et kolmas isik on jätnud ehitusloa taotluse kuus (6) korda kooskõlastamata.
17.Kohtule esitatud kolmanda isiku kooskõlastamata jätmistest ilmneb, et sisuliselt on kolmas isik olnud järjepidevalt samal seisukohal – kaebaja ehitusloa taotluses esitatud
6(8)
3-25-1785
dokumentide alusel ei ole tagatud D-kategooria gaasitorustiku ohutusnõuded; ehitusprojektis kavandatud ulatuses ehitamine nõuaks täiendavaid uuringuid (olemasolev uuring (koostatud 05.06.2024) ei käsitle piisavalt ohutusnõudeid ega ole koostatud pädeva isiku poolt) ning ehitusloa väljastamiseks on kaebajal võimalik lahendada ehitusloa eelnõule esitatud märkused gaasitorustiku ohutuse tagamiseks (dtl 539).
18.Kaebaja on 05.06.2024 esitanud vastustajale OÜ Hendrikson & Co töö nr 24004976 „Koplipere tee 1, Rae küla, Rae vald, Harju maakond kinnistut läbiv D-kategooria gaasitrass. Ohualade ja riskide hinnang“ (dtl 482), kuid ka seejärel ei ole kolmas isik 27.06.2024 kirjaga ehitusloa taotlust kooskõlastanud (dtl 14). EHR-i väljavõttest nähtub, et taotlus saadeti märkuste lahendamiseks kaebajale uuesti 02.07.2024 (dtl 372), kuid kaebaja sellele enne 12.05.2025 reageerinud ei ole. Kaebaja esitas 12.05.2025 vastustajale taotluse ehitusloa väljastamiseks (dtl 363).
19.Kohtuistungil on vastustaja selgitanud, et ehitusloa taotlust ei ole sisuliselt lahendatud tehnilistel põhjustel – nimelt on EHR-s taotlus kaebaja „käes“, mistõttu ei saa vastustaja seda lahendada.
20.Kohtu hinnangul on lubamatu, et vastustaja saadab korduvalt alates 2022. a kolmanda isiku sisuliselt samasugused märkused kaebajale „lahendamiseks“ ega lahenda ise sisuliselt kaebaja ehitusloa taotlust. Vastustaja ei saa selliselt märkusi saata lahendamiseks taotlejale 3 aasta jooksul järjepidevalt, lootuses et ehk ükskord kaebaja nõustub esitatud märkustega. Seejuures puuduvad kohtul andmed ning ka kohtule esitatud EHR-i väljavõtetest ei nähtu, et peale 05.06.2024 (mil kaebaja esitas OÜ Hendrikson & Co töö nr 24004976) esineks taotluses puudusi. Seega ka juhul, kui tõlgendada EhS § 42 lg-t 5 viisil, et ehitusloa taotlus tuleb lahendada 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest, on ilmne, et alates 16.06.2024 (05.06.2024 + 10 päeva kooskõlastamiseks (EhS § 42 lg 5 ls 2)) on vastustaja olnud ehitusloa taotluse lahendamisel õigusvastases viivituses. Seega kuulub kohustamisnõue rahuldamisele.
21.Arvestades, et vastustaja ei ole lahendanud ehitusloa taotlust sisuliselt, ei võta kohus seisukohta küsimuses, kas esineks ehitusloa taotluse andmata jätmise aluseid või tuleks ehitusloa taotlus rahuldada. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Küll aga rõhutab kohus, et tehnilised eriärasused (väide, et taotlus on „lahendamiseks kaebaja käes“) ei saa olla piisavaks argumendiks, miks taotluse lahendamine kestis seaduses sätestatud tähtajast kauem.
22.Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus kohustab vastustajat lahendama kaebaja ehitusloa taotlus nr 2211271/31913 hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 6780 eurot + kohtuistungiga seotud menetluskulud summas 843 eurot, kokku 7623 eurot. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
24.Kaebaja on esitanud arved nr 2500650 summas 1622,60 eurot, sh käibemaks 292,60 eurot ning kantseleikulu 10 eurot; arve nr 2500793 summas 1420,56 eurot (sh käibemaks 252,56 eurot) ning kantseleikulu 8 eurot ja riigilõiv 20 eurot; müügiarve 2501073 summas 50,84 eurot (sh käibemaks 9,84 eurot), millest kantseleikulu on 1 euro; müügiarve nr 2501215 summas 877,92 eurot (sh käibemaks 169,92 eurot), millest kantseleikulu on 8 eurot; müügiarve nr 2501362 summas 125,24 eurot (sh käibemaks 24,24 eurot), millest kantseleikulu on 1 euro.
7(8)
3-25-1785
25.Riigikohtu halduskolleegium on oma 11.05.2022 otsuses nr 3-20-663 selgitanud punktis 23 selgitanud järgmist: „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuigi viidatud säte ei kohaldu halduskohtumenetluses (vt HKMS § 108 lg 12), peab kolleegiumi siiski vajalikuks ühtlustada menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviilja haldusasjades, sest võimalikud probleemid sisendkäibemaksu osalise mahaarvamisega ja selle tõendamisega on tsiviil- ja haldusasjades samasugused. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise, kuidas kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte: „TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06, p 12; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kui avaldaja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte.“ (P 15)“
26.Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kinnitust, et tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seetõttu tuleb õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta.
27.Lisaks ei kuulu väljamõistmisele arvetel kajastatud kantseleikulu koos neile vastava käibemaksuosaga, kuivõrd see peaks sisalduma advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15).
28.Kaebaja on menetluskulude taotluses viidanud arvetele nr 2500650, nr 2500793, 2501073, 2501215, 2501361, 2501489 ning istungiga seotud menetluskulude taotluses arvele nr 2501490. Esitatud on kohtule aga arved nr 2500650, nr 2500793, 2501073, 2501215, 2501361 ja 2501490. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kuludeks õigusabikulud summas 3980 (1320 + 1140 + 40 + 700 + 100 + 680) ning riigilõiv summas 20 eurot. Seega kokku on mõistlikud menetluskulud 4000 eurot (ilma käibemaksuta), millise summa mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks ka välja. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.