X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kontaktisiku tegevusega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetava X.X.-i nimel 30. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kontaktisiku 4. septembri 2025. a tegevusega. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla kaebaja kahjunõude nr 2-25/2-2/11366 tähtaegselt menetlemata. Kaebaja jääb enda nõude juurde ja palub selle kohtul rahuldada. Kaebuses on muu hulgas esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 2. detsembri 2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta, andes selles esineva puuduse kõrvaldamiseks, s.o heakskiidu esitamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 4. detsembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et kiidab esitatud kaebused heaks.
4.Vastusena kohtunõudele selgitas Tartu Vangla 16. detsembril 2025, et S. Grossberg esitas
4.septembril 2025 X.X.-i nimel kahjunõude nr 1-9/2-25/429-1. X.X. esitas 21. septembril 2025 ise samasisulise kahjunõude nr 1-9/2-25/483-1. S. Grossbergi esitatud kahjunõue jättis vangla läbi vaatamata 2. oktoobri 2025. a vastuskirjaga nr 1-9/2-25/394-2. Enda poolt esitatud kahjunõude võttis X.X. tagasi 13. oktoobri 2025. a taotlusega nr 6-7/2-25/3713-1. Eelmainitud dokumendid edastas vangla ka kohtule.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
6.Kohus tõlgendab, et X.X. on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust.
7.Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 2). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8.Tartu Vangla 16. detsembri 2025. a vastuse kohaselt esitas kaebaja küll 21. septembril 2025 kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse, kuid kaebaja võttis selle 13. oktoobri 2025. a kirjaga tagasi. Seega ei saa eelnimetatud taotluse esitamist ja selle tagasi võtmist pidada kohtueelse menetluse läbimiseks.
9.Samuti esitas vangla vastuse kohaselt kaaskinnipeetav kaebaja nimel 4. septembril 2025 kahjunõude, kuid vangla jättis selle 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 läbi vaatamata.
10.Kahju hüvitamise taotluse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise korral kohtueelses menetluses loeb kohus kohtueelse menetluse läbituks vaid olukorras, kus tagastamine või läbi vaatamata jätmine on toimunud õigusvastaselt. Kui tagastamine või läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud.
11.Viru Vangla jättis 2. oktoobri 2025. a vastusega nr 1-9/2-25/394-2 kaebaja nimel esitatud taotluse nr 1-9/2-25/429-1 läbi vaatamata, kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kohus leiab, et vangla jättis kaebaja nimel esitatud taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust.
12.Nagu vangla viitas ka oma 2. oktoobri 2025. a vastuses, siis on VangS § 15 lg-st 4 tulenevalt vanglateenistusel õigus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 järgi on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 2
13.Vangla selgitas 2. oktoobri 2025. a vastuses, et eelviidatud sätetest tulenevalt näeb Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 ette, et kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi ainult enda nimel. Kodukorra p 1.13.3 on sätestatud julgeoleku tagamiseks vanglas. Kinnipeetavate vaheliste tehingute tegemise piiramist julgeoleku tagamise eesmärgil on põhjendatuks peetud ka kohtupraktikas. Õigus esitada pöördumisi vaid enda nimel aitab tagada, et pöördumised esitatakse isiku vabast tahtest. Vangla julgeoleku ja karistuse täitmise eesmärgi seab ohtu olukord, kus vanglas viibivad kinnipeetavad sõlmivad tehinguid, mis ei ole kooskõlas mõlema poole vaba tahtega, see omakorda on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Sellest tulenevalt on põhjendatud kinnipeetavate vaheliste tehingute keelamine.
14.Kohus leiab, et vangla põhjendused Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 kehtestamisel on õiguspärased, kusjuures teise kinnipeetava nimel pöördumiste esitamise õiguse äravõtmine on julgeoleku tagamise eesmärgil vajalik ka siis, kus üks kinnipeetav on nõus teist kinnipeetavat esindama tasuta. Kuna praegusel juhul esitas kaebaja nimel vanglale taotluse teine kinnipeetav, mis on vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-s 1.13.3 sätestatuga, siis ei muuda taotluse läbi vaatamata jätmist õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei andnud kaebajale taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. Olukorras, kus pöördumise on vanglale esitanud teine kinnipeetav, on tegemist puudusega, mis ei ole kõrvaldatav. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks.
15.Kohus selgitab kaebajale, et taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõppeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (haldusmenetluse seadus § 43 lg 1 p 3). Eelnev tähendab seda, et kaebajal endal on võimalik samas küsimuses taotlusega haldusorgani poole pöörduda.
16.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna käesoleva määruse puhul on tegu asjas tehtava lõpplahendiga, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
19.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
20.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
21.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb
3
alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X.X.-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.