Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe, Einar Vene 10. detsember 2025, Tartu 3-23-1313
Haldusasi
OÜ WeStyle kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr 1330.3/23/403-6 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsus OÜ WeStyle apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ WeStyle Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses tema poolt esitatud täiendavad tõendid.
4.Jätta kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar 2026).
OÜ-le WeStyle määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 29. märtsi 2021. a otsusega toetus 146 240,12 eurot Sõrve puhkeküla toitlustus- ja teenindushoone ning parkla ehitamiseks ning toitlustamiseks vajalike seadmete ja mööbli ostmiseks. PRIA 14. veebruari 2023. a otsusega tunnistati see otsus kehtetuks, jäeti seni välja maksmata toetussumma maksmata ning nõuti juba välja makstud toetus tagasi. Otsuse kohaselt ei ole võidukas hinnapakkuja OÜ Arens Ehitustööd ehitustööde tegelikuks teostajaks, vaid tööde
teostajaks on OÜ Vana-Tooma Talu, kusjuures toetussummad liiguvad kokkuvõttes taotleja perekonda (sisuliselt toimusid ringmaksed isale ja pojale kuuluvate äriühingute vahel).
2.OÜ WeStyle esitas pärast edutut vaidemenetlust (vaie jäeti rahuldamata PRIA 11. mai 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/403-6) kaebuse toetuse tagasinõudmise otsuse ning vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ebaõiged järeldused, et OÜ Arens Ehitustööd ei ole tegelikult ehitustööde teostajaks ja et toimusid äriühingute vahelised ringmaksed.
3.Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.PRIA asus seisukohale, et kaebaja lõi toetuse saamise tingimused kunstlikult ja sisuliselt ei vastanud hinnapakkumise võitja ja ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd toetuse määramise aluseks olnud põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25) § 7 lg 9 tingimustele. Selle sätte järgi ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. Ehitusteenuse korraldamist ja juhtimist teostas tegelikult OÜ Vana-Tooma Talu, kellel on kaebajaga ühtne majandushuvi ning isiklik side läbi selle, et OÜ Vana-Tooma Talu osanikuks ja juhatuse liikmeks on Toomas Sepp, kes on kaebaja juhatuse liikme Veiko Sepa isa.
3.2.Kohus nõustus vastustajaga, et kaebaja on täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult. Määruse nr 25 § 7 lg-s 1 on sätestatud kolme võrdleva hinnapakkumise võtmise kohustus. Selle eesmärgiks on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti see, et toetus jõuaks majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumised esitama üksteisest ja taotlejast sõltumatud ettevõtjad. Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal puudub küll määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Muuhulgas ei tohi pakkuja olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist.
3.3.Toetustaotluse menetluses oli hinnapakkujaks ning ehitusteenuse osutajaks märgitud OÜ Arens Ehitustööd. Läbi OÜ Arens Ehitustööd ning OÜ Vana-Tooma Talu vahel sõlmitud lepingute ning ehitusteenuse osutamise korraldamise, järelevalve ning finantseerimise asjaolude oli tegemist formaalse tingimustele vastamisega. Tegelikult korraldas ja juhtis ehitusteenuse osutamist OÜ Vana-Tooma Talu. Viimane oli kaebajaga tihedalt seotud isiklike, asukohaliste ja majanduslike huvide kaudu ning tema roll oli selline, mis võimaldab teda käsitleda tegeliku ehitusteenuse osutajana. Investeeringuobjekt asub OÜ Vana-Tooma Talu kinnistul ning selle vahetus läheduses on OÜ-le Vana-Tooma Talu kuuluv Sõrve puhkeküla, mille teenindamiseks investeeringuobjekt suures osas mõeldud ongi. Majanduslikud sidemed väljenduvad ehitustegevusega seotud arveldustes ning ühises majanduslikus huvis arendada Sõrve Puhkeküla kompleksi. Kaebaja poolt OÜ-le Arens Ehitustööd tehtud väljamaksetest jõudis 99% OÜ Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kes tasus väidetava ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd alltöövõtjatele ning juhtis ja kontrollis ehitustegevust. Esines ka olukordi, kus alltöövõtjate arvete saajaks ja maksjaks oli vahetult OÜ Vana-Tooma Talu. Kaebaja pisendab OÜ Vana-Tooma Talu rolli ja majanduslikku huvi.
3.4.OÜ Vana-Tooma Talu omanik, kelle kinnistule hooned ehitati, on kaebaja ainuosaniku Veiko Sepa isa T. Sepp. Kaebajat oli aastaid finantseeritud valdavalt läbi T. Sepaga sõlmitud laenulepingute. Saadud raha kasutati OÜ Arens Ehitustööd arvete tasumiseks ning saadud summad kandis OÜ Arens Ehitustööd paari päeva jooksul edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu. OÜ-l Arens Ehitustööd oli projektijuhtimisleping OÜ-ga Vana-Tooma Talu. Sisuliselt kontrollis OÜ Vana-Tooma Talu täies ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse kulgu. 2
3.5.PRIA-le selgus kaebaja ja OÜ Vana-Tooma Talu täpne seotuse ulatus alles hilisemate tehingute ja asjaolude analüüsimisel.
3.6.Puudub mõistlik põhjus, miks pidanuks OÜ Arens Ehitustööd kandma sisuliselt kogu väidetava ehitustegevusega seotud sissetuleku koheselt üle OÜ Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kui tema oli vastutav ja tegelik ehitaja. On raskesti mõistetav, millist kasu OÜ Arens Ehitustööd üldse väidetava ehitustegevusega sai, kui 99% maksetest kanti koheselt edasi.
3.5.Kaebaja on OÜ Vana-Tooma Talu rolli kajastamata jättes loonud kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. OÜ Vana-Tooma Talu tegevus seab teise valgusesse ka hinnapakkumise vastavuse toetustingimustele – ka OÜ Arens Ehitustööd esitatud hinnapakkumist tuleb käsitada kunstlikuna ja tingimustele mittevastavana. Ta oli üksnes nn vahelüliks projektis, kus OÜ Vana-Tooma Talu ei saanud seotuse tõttu ise hinnapakkumist teha. Tegelikku hinnapakkujat varjates esitas kaebaja sisuliselt valeandmeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.OÜ WeStyle apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Alusetu on väide, et kaebaja on toetusetaotlusega loonud kunstlikud tingimused OÜ-le Arens Ehitustööd, kes ei vastanud sisuliselt määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud tingimustele. Taotlust kontrollis PRIA ning määras kaebajale toetuse. Kuna projektile määrati toetus, ei saanud olla pakkumistes midagi eksitavat või valet.
4.2.Kohus ei ole hinnanud piisavalt kaebaja esitatud tõendeid ning õige pole seisukoht, nagu oleks vastustaja tuvastanud toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise kaebaja poolt.
4.3.Kaebaja oli täitnud kõik nõudmised, mis määrusest nr 25 tulenesid.
4.4.Määruse nr 25 § 7 lg 9 ei sätesta nõudeid alltöövõtjate osas. Kaebaja küsitud hinnapakkumiste tegijad ei olnud seotud omavahel ega kaebajaga.
4.5.Vastustaja soov esitada ehitajana OÜ-d Vana-Tooma Talu on mõistmatu, võrdluses tegeliku ehitajaga OÜ-ga Arens Ehitustööd, kellel on olemas vajalikud litsentsid, load ja registreeringud.
4.6.Sõrve Puhkeküla kompleks on asukoha üldnimetus, mis ei tähenda ühist tegevust samas ettevõttes. Ettevõtted on erinevad.
4.7.Puuduvad tõendid, et ehitusega seoses oleks midagi tehtud valesti või jäetud tegemata.
4.8.PRIA oli teadlik T. Sepa ja V. Sepa sugulussidemetest. Laene võeti sugulastelt sellepärast, et 2020. a majandustegevus oli koroonaviiruse pärast kannatada saanud.
4.9.Kuna loodavad töökohad olid planeeritud kaebajale, on ebaõige majandusliku huvi tõlgendus OÜ Vana-Tooma Talu kasuks. OÜ Vana-Tooma Talu võib saada küll kaudselt kasu, kuid seda ei saa lugeda majanduslikuks kasuks.
4.10.Kuna kaebaja sõlmis lepingu ehituseks OÜ-ga Arens Ehitustööd, kes on ehitise valmis teinud ja esitanud kõik dokumendid ning ehitusjärelevalve teostaja on tööd üle kontrollinud, teab kaebaja, et ehitaja oli OÜ Arens Ehitustööd.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see järgmistel põhjendustel rahuldamata jätta.
5.1.Arens Ehitustööd OÜ oli üksnes vahelüliks, kellele väidetavate tehingute eest rahasummade maksmise kaudu on näidatud investeeringuobjektil deklareeritud tööde eest tasumist.
5.2.Tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et OÜ Vana-Tooma Talu panus projekti elluviimisel on võrreldav peatöövõtja rolliga tänu isikuliste (perekondlike), asukohaliste ja tehinguliste seoste ja ühise majandusliku huvi kaudu.
5.3.Toetusetaotluse menetlemise ajal ei olnud teada, et taotluses näidatud hinnapakkumiste võitja ei korralda, ei juhi ega korralda planeeritud töid. 3
5.4.Määruse nr 640/2014 art 35 lg 6 sätestab, et kui tehakse kindlaks, et toetuse saaja esitas toetuse saamiseks võltsitud tõendeid või jättis vajaliku teabe hooletuse tõttu esitamata, toetust ei maksta või tühistatakse see täielikult. Seega puudub PRIA-l toetuse saamise tingimuste kunstlikul täitmisel ja/või valeandmete esitamisel kaalutlusruum toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Toetuse osaline tagasinõudmine võiks kohtupraktika järgi julgustada taotlejaid kunstlikke toetuse saamise tingimusi looma ning kahjustab nende isikute õigust toetuse saamiseks, kellel selleks tegelikult õigus oleks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Põhilised asjaolud, millele vastustaja toetuse määramise otsust kehtetuks tunnistades ja toetust tagasi nõudes tugines, olid järgmised: - toetusega kavandatud ehitustegevus (Sõrve puhkeküla toitlustus- ja teenindushoone ehitus, terrassi ehitus ja haljastustööd) oli kavandatud kinnistule, millele seati kaebaja kasuks hoonestusõigus ning kinnistu omanik oli OÜ Vana-Tooma Talu; - OÜ Vana-Tooma Talu omanik ja juhatuse liige on T. Sepp, kes on kaebaja omaniku V. Sepa isa; - Sellel kinnistul asub enamus Sõrve Puhkeküla hoonetest. Vana-Tooma Talu OÜ, kes Sõrve Puhkeküla peab, on samuti saanud PRIA-lt toetuse summas 117 907,01 eurot mitmete hoonete ehitamiseks (dtl 15); - Kaebajal puuduvad alates 2020. aastast tavapärased äriühingu jooksvad kulud. Sissemakseid kaebaja kontole tegi kas kaebaja omanik V. Sepp, tema vend J. Sepp või nende isa T. Sepp, viimaste maksed olid vormistatud laenudena; - Kaebaja tasus ehitustööde eest kolme hinnapakkuja seas edukaks osutunud OÜ-le Arens Ehitustööd 270 147,60 eurot. Sellest summast 68% laekus kaebajale vahetult enne arvete tasumist J. Sepalt ja T. Sepalt (dtl 16); - Kontrolli käigus keeldus kaebaja ainuomanik V. Sepp enda pangakonto väljavõtte esitamisest; - Ehitustööde väidetav tegija OÜ Arens Ehitustööd kandis koheselt või mõnepäevase viivitusega kaebajalt saadud rahasummad edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu, jättes endale vaid 1% kaebajalt saadud rahast (saadud 270 147,60 eurost kanti edasi 267 481,20 eurot); - Kaebaja põhitegevusalaks on aastaid olnud ehitus ning tema põhiline müügitulu on tulnud ehitamisest, seega oli kaebajal oskus ehitustöid ise teha. Lisaks on kaebaja ainuomaniku V. Sepa teise äriühingu Star Works OÜ põhitegevusalaks samuti ehitamine (dtl 17); - OÜ Arens Ehitustööd väitel kasutati ehitamisel alltöövõttu. See äriühing oli sõlminud projektijuhtimise teenuse lepingu OÜ-ga Vana-Tooma Talu. OÜ Arens Ehitustööd selgituse järgi võttis OÜ Vana-Tooma Talu enda kanda tööde korraldamise kohapeal. Arveldamine käis läbi OÜ Vana-Tooma Talu, kes peab kohapeal arvestust ja tasub arveid tööde teostajatega (dtl 18). Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodud asjaolud viitavad veenvalt sellele, et OÜ Arens Ehitustööd ei olnud ehitustööde tegelikuks teostajaks kaebaja toetusetaotluses planeeritud tööde tegemisel. Iseäranis selgelt viitab sellele asjaolu, et OÜ Arens Ehitustööd kandis sisuliselt kogu tasu ehitustööde eest (99% ulatuses) edasi OÜ-le Vana-Tooma Talu. Kaebaja ega ükski teine isik ei ole esitanud veenvaid selgitusi selle kohta, miks pidanuks äriühing, kelle eesmärk on teenida kasumit, selliselt käituma. Selline käitumine sobitub aga väga hästi olukorda, kus ehitustööde tegelikuks teostajaks on kolmandad isikud ning hinnapakkumise võitjana näidatud isiku põhilisteks ülesanneteks ongi üksnes enda näitamine hinnapakkumise 4
võitjana ning samuti talle laekunud raha edasi kandmine vastavalt isikutevahelistele kokkulepetele. Tööde tegelikeks teostajateks on sellisel juhul kolmandad isikud. Ilmselgelt on sellisel juhul tegemist toetuse saamiseks nõuete kunstliku täitmisega ning toetuse tagasinõudmine on põhjendatud.
8.Apellatsioonimenetluses esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja väitnud, et PRIA-le on esitatud pikk nimekiri alltöövõtjatest, varustajatest, materjalide ostudest ja teenuste osutajatest, kellele kandis OÜ Vana-Tooma Talu kõik summad edasi. Selle selgitusega seoses märgib ringkonnakohus esiteks, et see selgitus ei muuda isikute käitumist ikkagi usutavaks. Sellest selgitusest tuleneb, et järelikult tegid sisuliselt kõik vajalikud ehitustööd ära ikkagi kolmandad isikud, mitte OÜ Arens Ehitustööd, kuivõrd kaebajalt saadud summadest kandis OÜ Arens Ehitustööd edasi 99%, st tema kätte võis jääda maksimaalselt vaid 2 666,4 eurot. Ei ole usutav, et OÜ Arens Ehitustööd oli valmis niivõrd väikese summa eest võtma ette suuremahuliste ja pikaajaliste ehitustööde läbiviimise, isegi kui ehitustööde teostamiseks osteti teenust kolmandatelt isikutelt. See summa võis olla piisav aga selleks, et OÜ Arens Ehitustööd osaleks hinnapakkumise esitamisel sobiva pakkumisega ning kannaks hiljem talle tasutud summad edasi. Teiseks nähtub asja materjalidest, et PRIA küsis OÜ-lt Vana-Tooma Talu korduvalt raamatupidamisdokumente, kust oleks pidanud nähtuma kaebaja väidetud alltöövõtjatele ja materjalide müüjatele ning teenuste osutajatele tasumine, kuid OÜ Vana-Tooma Talu neid dokumente PRIA-le ei esitanud (dtl 21). Seega on kaebaja väide, et OÜ-lt Arens Ehitustööd saadud summad tasus OÜ Vana-Tooma Talu omakorda alltöövõtjatele ja materjalide ning teenuste müüjatele edasi, täielikult tõendamata. Võib eeldada, et vähemalt materjalide osas tuli OÜ-l Vana-Tooma Talu kulutusi teha, kuid neil asjaoludel on põhjendatud eeldada, et tööde tegelikeks tegijateks olid tundmatud kolmandad isikud.
9.Kaebaja on apellatsioonkaebuses üritanud väita sisuliselt seda, et kuna talle toetus määrati ning PRIA pidi järelikult toetuse saamise eeldusi kontrollima ja neid täidetuks pidama, on kaebaja käitunud õiguspäraselt. Ringkonnakohus leiab siiski, et sellest, et isikul on õnnestunud toetust taotledes näidata tingimuste täitmist piisavalt veenvalt ja ta on toetuse saanud, ei saa teha järeldust, et ta on tegelikult käitunud õiguspäraselt ja et tal on õigus toetusele. PRIA-le on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ELÜPS) §-ga 8 antud laialdane volitus esitatud nõuete ning taotluste kontrollimiseks, sh maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks (ELÜPS § 8 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et kaebajale maksti pärast toetuse määramist välja küll esimene osa toetusest, kuid kontroll algatati teise maksetaotluse järel (dtl 14). PRIA-le laiaulatuslike kontrollivolituste andmisel ning samuti ka toetuste tagasinõudmise regulatsioonil puuduks mõte, kui PRIA ei tohiks neid volitusi rakendada seetõttu, et isikul oli esialgselt õnnestunud toetus saada.
10.Kaebaja väitel pole kohus hinnanud piisavalt kõiki tõendeid. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Halduskohus hindas kõiki asjakohaseid tõendeid. Küll aga tuleb siinkohal märkida, et kaebaja ei ole esitanud ise kõiki vajalikke tõendeid, sh tõendeid seonduvalt enda väitega, et OÜ Vana-Tooma Talu tasus OÜ-lt Arens Ehitustööd saadud maksete arvelt kõik kohustused alltöövõtjate ja müüjate ees (vt ülal p 10). Kaebaja on pidanud olulisteks üksnes enda poolt esitatud tõendeid, eeskätt hinnapakkumisi kolme erineva 5
pakkuja (sh OÜ Arens Ehitustööd) poolt ning viimasega sõlmitud lepingut, kuid jätab tähelepanuta, et need dokumendid üksinda ei tõenda usaldusväärselt kaebaja seisukohti. Eelnevalt viidatud tõendid on kaebaja esitanud uuesti ka koos apellatsioonkaebusega. Kuna kaebaja esitatud tõendid on kas asja materjalides olemas või ei oma asja lahendamiseks tähtsust, tagastab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel.
11.Kaebaja apellatsioonkaebuse mitmed seisukohad üritavad rõhutada toetuse saamise nõuete formaalset täidetust (nt et kaebaja täitis kõik määrusest nr 25 tulenevad nõuded, sh küsis hinnapakkumisi endaga mitteseotud alltöövõtjatelt) või siis juhivad tähelepanu muudele formaalsetele asjaoludele (nt et OÜ-l Arens Ehitustööd olid olemas ehitustöödeks vajalikud litsentsid ja load, aga OÜ-l Vana-Tooma Talu neid ei olnud; puuduvad tõendid, et ehitusega seoses oleks midagi valesti tehtud; et ehitis on valminud ja OÜ Arens Ehitustööd on esitanud kaebaja sõnul tööde kohta vajalikud dokumendid jne). Sellised formaalseid aspekte tähtsustavad väited vaatavad aga mööda vaidluse põhisisust – sellest, et OÜ Arens Ehitustööd kandis peaaegu kogu kaebajalt saadud tasu edasi OÜ-le VanaTooma Talu ning järelikult pole usutav, et tema oli ehitustööde tegija. Selline järeldus on igati loogiline, sest on üldteada, et äriühingud ei tee töid tasuta või siis teiste äriühingutega võrreldes üliväikese tasu eest. Paraku praegu tuleks selline järeldus teha, sest OÜ Arens Ehitustööd jättis endale tööde maksumusest vaid 1% suuruse summa. Seega tuleks kaebajal keskenduda eeskätt selle vastuolu usutavale lahtiselgitamisele. Seda ei ole aga kaebaja teinud. Kaebaja poolt otsitud formaalsed argumendid seda sisulist vastuolu ei kõrvalda ning seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil väidetel pikemalt peatuda.
12.Kaebaja on apellatsioonkaebuses selgitanud ka seda, miks anti kaebajale tema juhatuse liikme V. Sepa sugulaste poolt laenu, millised on seosed Sõrve Puhkeküla kompleksis osalevate erinevate ettevõtete vahel ning kes saab planeeritud toitlustuskoha ehitusest enim kasu. Ka nende küsimuste üle arutlemine ei muuda asjas tehtavat lõppjäreldust. Isegi kui kaebajale laenu andmine oli seotud koroonaviirusest põhjustatud majanduslangusega, näitab see ikkagi tihedaid suhteid kaebaja ning tema juhatuse liikmeks oleva V. Sepa sugulaste vahel. See, et Sõrve Puhkeküla kompleksi tegevuses osalevad erinevad äriühingud, peab samuti paika, kuid ilmne on samas ka see, et selle puhkekompleksiga seotud tegevustes toetavad need äriühingud üksteist. Järelikult ei ole vale väita, et kaebaja poolt ette võetud toitlustuskoha väljaehitamisest olid huvitatud ka teised äriühingud, kes olid selle puhkekompleksiga seotud, sh OÜ Vana-Tooma Talu.
13.Seega ei ole kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses ühtegi väidet, mis seaks kahtluse alla PRIA ja halduskohtu otsuste põhjendatuse. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole seega alust.
14.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 jääb kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.
15.Täiendavates seisukohtades on kaebaja leidnud, et asja võiks arutada kohtuistungil. Ringkonnakohus mõistab seda taotlusena asja lahendamiseks istungil, mitte kirjalikus menetluses. 6
HKMS § 182 lg 1 p 9 järgi märgitakse apellatsioonkaebuses, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil; kui apellant ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja ei märkinud apellatsioonkaebuses, et soovib asja lahendamist istungil. Ringkonnakohus määras 20. novembri 2025. a määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus asja lahendamiseks istungil on esitatud hilinemisega ning jätab seetõttu selle taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.