Osaühingu WeStyle kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr 13-30.3/23/403-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Osaühing WeStyle, esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Lisbet Sadam
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 25. juuni 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1650 Osaühingu WeStyle taotluse nr 64002100127 ning määras kaebajale toetuse summas 146 240,12 eurot. Toetuse määramisel lähtuti põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrusest nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25).
2.PRIA tunnistas 14. veebruari 2023. a otsusega nr 13-30.3/23/253 eelnimetatud otsuse kehtetuks. Sama otsusega jättis PRIA kaebaja maksetaotlustega nr 13-30.3/22/964 ja 13-30.3/22/1884 taotletud toetuse summas 73 300,80 eurot välja maksmata ning nõudis alusetult välja makstud toetuse summas 23 724,40 eurot tagasi.
3.Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis 11. mai 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/403-6 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 12. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 14. veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr 13-30.3/23/403-6 tühistada.
5.Tartu Halduskohus võttis 14. juuni 2023. a määrusega Osaühingu WeStyle kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
6.Vastustaja esitas kohtule 14. juulil 2023 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus määras 17. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks.
8.1.Kaebaja ei ole PRIA-le esitanud valeandmeid ning ebaõige on PRIA järeldus, et hinnavõitja OÜ Arens Ehitustööd ei ole tegelikult Sõrve puhkeküla toitlustus- ja teenindushoone ehitustööde teostaja. Samuti on ebaõige vastustaja viide sellele, et äriühingud on omavahel tihedalt seotud ning sisuliselt on tegemist ringmaksetega isale ja pojale kuuluvate äriühingute vahel. Kaebaja ei ole loonud kunstlikke tingimusi varjamaks tegelikku ehitajat ja kasusaajat. PRIA ei ole tõendanud tingimuste kunstlikku täitmist ja on ebaõigesti lugenud tingimuste kunstlikuks täitmiseks ka selliseid isikulisi ja asukohalisi asjaolusid ning toetuse saamise eesmärke, mis olid PRIA-le teada juba toetustaotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal, sest vastavad andmed olid toetustaotluses välja toodud. Ebaõige on ka väita, et toetusraha kasutamisest saadav majanduslik kasu koondub kitsa ringi isikute kätte, kuivõrd ehitustöid teostasid ning kasu said kaebaja ja Osaühinguga Vana-Tooma Talu mitteseotud isikud. Kui vastustaja peab lubamatuks majanduslikku kasu, mis tekib kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu üksteise majandustegevuse toetamisest tulevikus, saanuks PRIA seda vältida, kuivõrd sellekohased andmed sisaldusid taotluses.
8.2.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et ta on rikkunud määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimusi. Määruse nr 25 § 7 lg 9 sätestab ammendava loetelu isikutest ja nende vahel keelatud
3-23-1313 õiguslikest seostest. Osaühing Vana-Tooma Talu ei ole hinnapakkujaks, kaebaja ja nimetatud äriühingu vahel puuduvad määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud seosed ning PRIA ei ole ka tuvastanud määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seoste olemasolu. Kaebaja lähtus määruses nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud isikute ringist. Määruse nr 25 § 7 lg 9 ja ka lg 10 tingimustes nimetatud isikute ringi laiendamine läbi viidete määruse eelnõu seletuskirjale ja kohtupraktikale on lubamatu. Ebaõige on PRIA seisukoht, et Osaühingut Vana-Tooma Talu ja kaebajat tuleb pidada seotud isikuteks, samuti on ebaõigesti jäetud arvesse võtmata, et nimetatud sättes reguleeritakse üksnes taotleja ja hinnapakkuja suhteid. Osaühing VanaTooma Talu ei olnud hinnapakkujaks ega ehitustööde tegijaks.
8.3.Kaebaja sõlmis 5. juulil 2021 OÜ-ga Arens Ehitustööd töövõtulepingu, mille objektiks oli Sõrve Puhkeküla toitlustushoone ehitustööd. Projekti koordineerijaks ehk projektijuhiks oli Osaühing Vana-Tooma Talu, kes omakorda sõlmis 12. juulil 2021 käsunduslepingu OÜ-ga Arens Ehitustööd (projektijuhtimise leping). Osaühing Vana-Tooma Talu osutas Sõrve Puhkeküla toitlustushoone ehitustööde korraldamisel üksnes projektijuhtimise teenust. Kaebaja selle õigussuhte tekkimises ei osalenud. Nimetatud lepinguga ei reguleeritud ehitustööde tegemist ega ehitustööde tegemise õiguse üleandmist. Vastustaja on vaideotsuses ise möönnud, et formaalselt tegi ehitustöid OÜ Arens Ehitustööd ning investeeringuobjektide elluviimisel ei olnud alltöövõtulepingute sõlmimine toetuse saamise nõuete kohaselt keelatud või välistatud. PRIA ei ole tõendanud, et tegelikuks investeeringuobjekti ehitajaks oli Osaühing Vana-Tooma Talu. Projektijuhtimine ehk koordineerimine ei ole ehitamine, samuti ei muutunud nimetatud äriühing seeläbi hinnapakkujaks. Hinnapakkujaks ja ehitajaks oli OÜ Arens Ehitustööd. Tööde korraldamine kohapeal ja rahaülekannete tegemine alltöövõtjatele ei muuda Osaühingut Vana-Tooma Talu „tegelikuks ehitajaks“. Määruse nr 25 § 7 lg 9 alusel ei ole võimalik lugeda Osaühingut Vana-Tooma Talu hinnapakkujaks ka seeläbi, et ta on näinud võimalust saada majanduslikku kasu puhkeküla naabrusse rajatavast toitlustus- ja teenindushoonest.
8.4.Vajalike tööde planeerimine ja tellimine toimus OÜ Arens Ehitustööd algatusel ja projekti alusel vastavalt ehituse kavale. Osaühing Vana-Tooma Talu jälgis tööde korda ja leidis lahendused tööde paremaks teostamiseks. OÜ Arens Ehitustööd esindaja on selgitanud tööde korraldamise asjaolusid ja tehtud kokkulepete sisu ning Osaühingu Vana-Tooma Talu rolli projekti realiseerimisel. Osaühing Vana-Tooma Talu on PRIA-le ka haldusmenetluses selgitanud, et ehitajaks on OÜ Arens Ehitustööd ning tema roll oli järelevalve teostamine ja tööde kontrollimine. Samuti on OÜ Arens Ehitustööd selgitanud, et arveldamine toimus Osaühingu Vana-Tooma Talu kaudu, kes peab kohapeal tööde arvestust. Seega ei saa OÜ-le Arens Ehitustööd laekunud summade edasikandmine olla asjaoluks, mis kinnitaks „tegelikuks ehitajaks“ mitteolemist. Nende asjaoludega ei ole PRIA otsuses piisavalt arvestanud.
8.5.PRIA on õigesti väitnud, et Osaühing Vana-Tooma Talu tasus alltöövõtjatele, kuid tõendamata on PRIA väide, et Osaühing Vana-Tooma Talu on eeldatavasti teinud kokkuleppeid ehitustööde sisu osas. Osaühing Vana-Tooma Talu tegeles korralduslike tegevustega, mitte ehitamisega. Nimetatud äriühingul ei olnud ehitajaga samaväärseid õigusi. Ehitamisega tegelesid alltöövõtjad ning nendele tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma Talu. Midagi muud kaebaja viidatud arve, mis oli esitatud Osaühingule Vana-Tooma Talu, ei tõenda. Kaebaja ei ole andnud hinnangut OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühing Vana-Tooma Talu sõlmitud lepingule, sest PRIA tegi haldusmenetluses ise järelepärimise nimetatud äriühingutele ja sai ka vastuse. Lepingu sisu on mõlemad pooled haldusmenetluses 31. oktoobri ja 8. detsembri 2022. a vastustes piisavalt selgitanud. Samuti jääb arusaamatuks, mida vastustaja peab silmas investeeringuobjekti valmimisse ja ehitamisse panustamise ulatuse all.
8.6.PRIA ei ole tõendanud, et OÜ-l Arens Ehitustööd oleks kaebajaga või Osaühinguga Vana-Tooma Talu ühine majanduslik huvi või et OÜ Arens Ehitustööd pakkumine olnuks
3-23-1313 kaebajaga eelnevalt kooskõlastatud. Samuti ei ole vastustaja tõendanud tingimustele mittevastavat raharinglust erinevate äriühingute vahel. Vastustaja soovitatud nn kadudeta ülekandmise (tasude kandmine kohe Osahingule Vana-Tooma Talu arvelduskontole) näol oleks tegemist OÜ-ga Arens Ehitustööd sõlmitud töövõtulepingu rikkumisega, kaebaja täitis lepingut.
8.7.PRIA seisukohtadega nõustudes on ilmne, et PRIA on toetustaotluse rahuldamise otsuse tegemisel jätnud oma kohustused taotluse hindamisel nõuetekohaselt täitmata. Vastustajale oli taotluse menetlemise ajal teada, et naaberkinnistul tegutseb Osaühing Vana-Tooma Talu kuuluv Sõrve Puhkeküla ning et kaebaja kasuks seatakse hoonestusõigus Osaühingule VanaTooma Talu kuuluvale kinnistule. Kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu omanike perekondlik side ei olnud PRIA-le samuti teadmata. Toetustaotluses selgitas kaebaja omanik, et Sõrve poolsaarel asub ka vanematele kuulub ettevõte Sõrve Puhkeküla ning investeeringuobjekti rajamise eesmärgiks on luua enda perele töökohad ja aidata kaasa vanemate ettevõttel edukamalt tegutseda. Kui ettevõtjad avaldavad, et nad asuvad tulevikus tegutsema eraldiseisvate juriidiliste isikute kaudu, siis ei ole võimalik seda ümber lükata väitega, et see ei ole eluliselt usutav või et see ei ole nii kolmandate isikute vaates. Ebaõige ja meelevaldne on PRIA vaideotsuses esitatud lähenemine, et kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu on edaspidises äritegevuses vaid näiliselt sõltumatud ning et väide majandustegevuse lahutatusest on esitatud vaid kohustuslike nõuete kunstlikuks täitmiseks. Kuna PRIA esimese väljamaksetaotluse rahuldas, siis sai ja pidi kaebaja arvestama, et ehitustegevus vastab nõuetele ning vastustaja jätkab toetusummade väljamaksmisega, mitte arvestama sellega, et PRIA asub tagantjärgi kaebaja tegevust mittevastavaks hindama.
8.8.Kui kohus peaks leidma, et haldusmenetluses ehitaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu esindajate seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isikud on andnud valeütlusi, tuleks need isikud tunnistajana üle kuulata.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud seisukohtade ning analüüsi juurde ja ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist on PRIA-le teatavaks saanud ka hinnavõitja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu tehinguline seotus. Määruse nr 25 § 7 lg-tele 9 ja 10 tuginedes on oluline, et hinnapakkumused on teinud turutingimustel ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja teistest hinnapakkujatest. Kohtupraktikas on tõlgendatud määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ja 10 laiendavalt, mitte kinnise loeteluna. Kaebaja käsitlus soodustaks ja võimaldakski taotlejatel võtta hinnapakkumuse esitajaks juriidiline keha, kes tegelikult delegeerib investeeringuobjekti elluviimise edasi alltöövõtjatele, kes ei oleks kvalifitseerunud hinnapakkujaks määruse nr 25 § 7 lg 9 alusel. Osaühing Vana-Tooma Talu ei ole hinnapakkuja, kuid on saanud sisuliselt alltöövõtjaks, kui sõlmis hinnavõitjaga projektijuhtimise lepingu. Selle lepinguga anti Osaühingule Vana-Tooma Talu üle mitmeid hinnavõitja kohustusi ja ülesandeid investeeringuobjekti ehitamisel. Seetõttu kohaldub määruse nr 25 § 7 lg 9 ka Osaühingule Vana-Tooma Talu ja esineb toetustingimuste rikkumine. Kuigi alltöövõtjate kasutamine ei ole määruse nr 25 alusel keelatud, läheb määruse nr 25 § 7 lg 9 nõuetega sisuliselt vastuollu see, kui tegelik tööde tegija ja tööde juhtija on toetuse saajaga seotud isik.
9.2.Kaebaja teavitas toetustaotluse menetluses, et kaebaja isale kuuluv Osaühing VanaTooma Talu on saanud varasemalt samast meetmest toetust hoonete rajamiseks, kuid kinnitas, et kaebaja ja nimetatud äriühingu puhul on tegemist kahe eraldi tegevusega ettevõttega, kelle majandustegevused hoitakse üksteisest lahus. PRIA võttis selle otsuse tegemisel aluseks ning otsustas kaebaja toetustaotluse rahuldada. Teise maksetaotluse menetlemisel selgus PRIA-le,
3-23-1313 et kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu tegevus on siiski tihedalt seotud ning sisulisi majandustegevusele iseloomulikke tegevusi kaebajal ei ole ning sisuliselt on toimunud sisseja väljamaksed äriühingute ja isikute vahel, kes on toetuse saajaga perekondlike sidemete kaudu seotud. Osaühing Vana-Tooma Talu on tihedalt osalenud projekti panustamises ja tehinguliste sidemete kaudu samuti tihedalt seotud kaebaja tegevusega. PRIA ei saanud neid asjaolusid jätta arvesse võtmata. Kui PRIA oleks olnud teadlik kaebaja ja Osaühingu VanaTooma Talu sedavõrd tihedatest sidemetest kui projekti realiseerimisel on selgunud, ei oleks kaebajale toetust antud. Seega on asjakohatu kaebaja viide sellele, et PRIA on tegutsenud ebakohaselt ja sõnamurdlikult.
9.3.Kaebajaga seotud Osaühing Vana-Tooma Talu ei oleks ise vastanud määruse nr 25 tingimustele. Antud toetusmeetme puhul on määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi toetuse maksimaalne suurus 150 000 eurot. Osaühing Vana-Tooma Talu on juba samast meetmest saanud toetust maksimaalmääras. Kuigi alltöövõtjate kasutamine ei ole määruse nr 25 alusel keelatud, läheb määruse nr 25 § 7 lg 9 nõuetega sisuliselt vastuollu see, kui tegelik tööde tegija ja tööde juhtija on toetuse saajaga seotud isik. Reaalset ehitustööde tegemist koordineeris Osaühing Vana-Tooma Talu, kes ise ei oleks hinnapakkujaks kvalifitseerunud ning tema roll ehitustegevuse juhtimisel ja kontrollimisel on OÜ-ga Arens Ehitustööd võrreldes oluliselt kaalukam.
9.4.Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu on käsitletavad omavahel seotud isikutena tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 ja määruse nr 25 § 7 lg 9 mõttes. Toetuse saamise eesmärgil loodud näiliselt eraldiseisvate ja sõltumatute äriühingute, kuid majanduslikult siiski ühisel eesmärgil toimetavate ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda taotlejad, kes on õigustatud samuti toetust saama, kuid kes selle saamiseks kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja jäävad seetõttu toetusest ilma. PRIA on tuvastanud isikute seotuse läbi ühise majandusliku huvi ja perekondlike seoste. Põhjendatud on seotud isikute tuvastamisel lähtuda TuMS §-s 8 sätestatust. Varasemalt PRIA-lt maksimaalses määras toetust saanud Osaühing Vana-Tooma Talu on selgelt majanduslikult huvitatud investeeringuobjektist. Investeeringuobjekt asub Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul ning see rajati Sõrve Puhkeküla kompleksi tarbeks, mitte kitsalt kaebaja huvides. Sõrve Puhkekülaga seotud isikud (Toomas Sepp oli Sõrve Puhkeküla asutaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu omanik) on käsitlenud eraldiseisvaid kinnistuid tegeliku ühe kompleksina ehk omavahel seotuna. Seda kinnitab ka T. Sepa seisukoht, et ta on väga rahul, et puhkeküla saab täiendust toitlusteenuse pakkuja läbi ning kaebaja omanik V. Sepp saab alustada Sõrves tegevust ja ehk võtab kunagi tulevikus üle kogu puhkeküla tegevuse. Toetuste koondumine piiratud ringiga isikute kätte kahjustab või ohustab konkurentsi. Osaühing Vana-Tooma Talu ei saanud ise olla investeeringuobjekti aluse maa omanik ning ka hinnapakkuja, mistõttu on kolmanda isikuna näiliselt kaasatud OÜ Arens Ehitustööd. Osaühing Vana-Tooma Talu andis kaebajale laenu investeeringuobjekti realiseerimiseks ning juhtis ehitustegevust, seega on isikud ka tehinguliselt omavahel seotud.
9.5.Ehitustöid ei teostanud OÜ Arens Ehitustööd, vaid see õigus anti sisuliselt edasi projekti koordineerijaks olevale kinnistu omanikule Osaühingule Vana-Tooma Talu. OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühingu Vana-Tooma Talu vahelise lepinguga on hinnavõitja delegeerinud oma kohustused suures osas isikule, kes ei vasta määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimustele. Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel sõlmitud projektijuhtimislepinguga, mis sisuliselt on käsundusleping, on Osaühing Vana-Tooma Talu saanud õigusliku aluse mõjutada sisuliselt investeeringuobjekti ehitust. Osaühing VanaTooma Talu on oma tegevustega väljunud poolte vahelisest lepingust, mis annab alust väita, et projektijuhtimisleping ei peegelda tegelikku poolte vahelist kokkulepet, vaid on näilik võimaldamaks Osaühingul Vana-Tooma Talu panustada investeeringuobjekti ehitamisse. Sellele viitab ka asjaolu, et Osaühing Vana-Tooma Talu tasus ehitustöid teinud
3-23-1313 alltöövõtjatele, valis alltöövõtjaid ja eeldatavasti tegi kokkuleppeid ehitustööde sisu kohta. Neid kohustusi projektijuhtimislepingu p-s 3.3. aga ei nimetatud. Osaühing Vana-Tooma Talu korraldas Sõrve Puhkeküla toitlustushoone ehitustööde teostamise. Tegemist on ehitamisega ehitusseadustiku § 4 lg 1 mõistes, millele ka kaebaja ise on viidanud. Osaühing Vana-Tooma Talu tegi alltöövõtjatele rahaülekandeid, kusjuures alltöövõtjad esitasid osa arveid Osaühingule Vana-Tooma Talu (kohustatud isik), mitte kaebajale või ehitusteenuse väidetavale osutajale OÜ-le Arens Ehitustööd. Ilmselgelt oli Osaühingule Vana-Tooma Talu üle antud ehitusteenuse osutaja osad ülesanded (arvete tasumine ja kohapeal ehitustegevuse korraldamine ja kontrollimine). Osaühingu Vana-Tooma Talu suurt rolli kinnitab ka see, et 99% kaebaja poolt OÜ-le Arens Ehitustööd tehtud maksetest kanti kohe edasi Osaühingule Vana-Tooma Talu. OÜ-le Arens Ehitustööd jäänud tasu suurust (2666,40 eurot) arvestades ei saanud tema roll ehitusteenuse pakkumisel olla suur. Seega ei olnud projekti elluviijaks ehitajana märgitud OÜ Arens Ehitustööd. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu otsustuspädevate isikute vaheline seotus on ilmne ning see lihtsustas koostööd selliselt, et kaebaja vastaks toetuse saamise tingimustele. Kui valeandmete esitamine või vajaliku teabe hooletusest esitamata jätmine on tuvastatud, siis on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt igal juhul õiguslikuks tagajärjeks täielik toetusest ilmajätmine. Kaebaja ei täitnud toetuse taotlejana PRIA-lt järelpärimise saamisel haldusmenetlusele omast kaasaaitamiskohustust ja ei andnud teada investeeringuobjektiga seotud tegelikke asjaolusid. Isegi kui muutused projekti elluviimises realiseerusid pärast toetuse saamist, pidanuks kaebaja määruse nr 25 § 16 lg 1 p 6 aluse PRIA-t teavitama.
9.6.Haldusmenetluses kaebaja esitatud seisukohtadest on ilmne, et rajatav investeeringuobjekt on mõeldud teenindamaks Sõrve Puhkeküla kompleksi terviklikult. Eluliselt ei ole usutav, et puhkekülas hakatakse klientidele pakkuma majutust ja toitlustust eraldi ettevõtete alt, vaid seda tehakse ühtse teenusena. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu tegutsevad ühise majandusliku huvi nimel – teenuse pakkumine Sõrve Puhkekülas. Asjaolu, et tegemist on eraldiseisvate äriühingutega ei ole määrav, sest sisuliselt on puhkeküla pakutavad teenused eraldatud kunstlikult eraldi tegutsevate äriühingute tegevuseks. Selline tegevus on käsitletav toetustingimuste kunstliku täitmisena. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et Osaühing Vana-Tooma Talu keeldus haldusmenetluses investeeringuga seotud maksete kontrollimiseks ettevõtte arvelduskonto väljavõtte väljastamisest, mistõttu ei olnud PRIA-l võimalik veenduda raha nõuetekohases kasutamises, sh omafinantseeringu nõude täitmist. OÜ Arens Ehitustööd on olnud üksnes vahelüliks, hoopis kaalukamat rolli ehitustegevuses on omanud Osaühing Vana-Tooma Talu.
9.7.Kaebaja on toetuse taotlemisel korraldanud ebakorrektse hinnapakkumiste konkursi ja täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult, väites tagantjärgi seotuse puudumist võitjaks osutunud hinnapakkujaga. Sellega on kaebaja rikkunud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume. Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja kasutada toetussummasid endaga seotud isikutega. Kuna PRIA tuvastas toetuse saamise tingimuste kunstliku täitmise, siis puudub PRIA-l võimalus osaliseks toetuse tagasinõudmiseks. Alles pärast vastustaja märgetest ja otsuse eelteavituses tehtud etteheidetest ja muudatustaotluse rahuldamata jätmisest teada saamist on kaebaja üritanud oma tegevusi selgitada, kuid ka need selgitused kinnitavad kunstlike tingimuste loomist vastamaks määruse nr 25 § 7 lg 1 ja 9 tingimustele.
9.8.Kaebaja esitatud tingimuslik tunnistajate ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest haldus- ja kohtumenetluses esitatud tõendid on otsuse tegemiseks piisavad, samuti ei ole kaebaja selgelt põhjendanud, mida isikute ülekuulamisega täiendavalt tõendada soovitakse, lisaks pikendaks tunnistajate ülekuulamine menetlust.
3-23-1313
KOHTU SEISUKOHT
10.Vaidluse all on PRIA 14. veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr 13-30.3/23/403-6 õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud otsused tühistada, sest PRIA on teinud ekslikud järeldused ning on ebaõigesti 25. juuni 2021. a otsusega nr 1330.3/21/1650 kaebajale määratud toetuse summas 146 240,12 eurot tunnistanud kehtetuks ning nõuab väljamakstud toetust summas 23 724,40 eurot tagasi.
11.Kohus jätab esmalt kaebaja tingimuslikuna esitatud taotluse tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata. Kohtueelse menetluse materjalides on isikute selgitused piisavas ulatuses kajastatud ning kohus saab nendega asja lahendamisel arvestada, isikute täiendav ülekuulamine ei annaks asja lahendamiseks olulist teavet juurde (HKMS § 62 lg 2).
12.PRIA asus otsuses seisukohale, et toetustaotluse osas on kaebaja loonud kunstlikud tingimused varjamaks investeeringuobjekti tegelikku ehitajat ja kasusaajat ning sisuliselt ei vastanud hinnapakkujana ja ehitusteenuse osutajana märgitud OÜ Arens Ehitustööd seega määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimustele, sest ehitusteenuse korraldamist ja juhtimist teostas tegelikult Osaühing Vana-Tooma Talu, kellel on kaebajaga ühine majandushuvi ning isiklik side läbi selle, et Osaühing Vana-Tooma Talu osanikuks ja juhatuse liikmeks on Toomas Sepp, kes on kaebaja omaniku ja juhatuse liikme Veiko Sepa isa. Kaebaja hinnangul ei olnud Osaühing Vana-Tooma Talu hinnapakkujaks ega ehitajaks, vaid nimetatud äriühing osutas ehitajale ja hinnapakkujale OÜ Arens Ehitustööd üksnes projektijuhtimise teenust. OÜ WeStyle ja Osaühing Vana-Tooma Talu vahel puuduvad määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud seosed. Samuti ei ole kaebaja hinnangul tegemist seotud isikutega, mistõttu on vaidlustatud PRIA otsus õigusvastane.
13.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohus on rõhutanud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29); Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10). Kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks määruse nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
3-23-1313 alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3).
14.Toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb seega PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja tühistada toetuse määramise otsus ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).
15.Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Valitseva mõju tuvastamisel tuleb seega arvestada lisaks määruse nr 25 tingimustele ka konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitega). KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on asjakohane võtta analoogia korras aluseks lisaks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsuseid asjades nr 323-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 25 ei ole tehtud viidet tulumaksuseadusele ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on analoogia korras peetud lubatavaks kohaldada ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (vt täpsemalt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu, kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.
16.Kuna PRIA ei ole vaidlustatud otsuses selgelt käsitlenud kaebajat, hinnapakkujat ja ehitustööde väidetavat teostajat OÜ-d Arens Ehitustööd ning Osaühingut Vana-Tooma Talu ühise põllumajandusliku majapidamisena määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p b mõttes, siis selles osas kohus lõplikku seisukohta ei võta. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kohtule esitatud materjalid viitavad sellele, et ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks pidamine ei oleks välistatud. PRIA on varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel ning tagasinõude tegemisel tuginenud toetuskõlblikkuse kriteeriumite rikkumisele, sest tema hinnangul oli tegelik ehitustööde korraldaja kaebajaga seotud Osaühing Vana-Tooma Talu. Sellega on kaebaja PRIA hinnangul läinud vastuollu määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud tingimustega ning PRIA tuvastatud asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja täitis toetustingimused kunstlikult.
3-23-1313
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult ning määratud toetuse tagasinõudmine ning toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine on põhjendatud. Kohus lähtub PRIA otsuses, vaideotsuses ja vastustes kaebusele esitatud PRIA põhjendustest tingimuste kunstliku täitmise kohta ning ei pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
18.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et määruse nr 25 § 7 lg-s 1 sätestatud kolme võrreldava hinnapakkumise võtmise kohustuse eesmärgiks on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti see, et toetus jõuaks majanduskäibesse ning selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. Seda rõhutab määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud piirang, mis näeb ette, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ei saa mõista siiski nii, et sättes nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25 seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 23-25). Toetuse eesmärkide tagamiseks peavad hinnapakkujad (sh alltöövõtjad) olema sõltumatud nii taotlejast kui ka üksteisest ning tegema oma pakkumused turusituatsioonist lähtuvalt, et tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine (Tartu Halduskohtu 31. augusti 2023. a otsus asjas nr 3-23-866, p 13).
19.Toetustaotluse ja väljamaksetaotluste menetluses on hinnapakkujaks ning ehitusteenuse osutajaks märgitud OÜ Arens Ehitustööd. PRIA on toetustingimuste kunstliku täitmiseks pidanud seda, et formaalselt on hinnapakkujaks ja seejärel ehitusteenuse osutajaks küll OÜ Arens Ehitustööd, kuid läbi sõlmitud lepingute OÜ Arens Ehitustööd ning Osaühing VanaTooma Talu vahel ning tegeliku ehitusteenuse osutamise korraldamise, järelevalve ning finantseerimise asjaolude on tegemist formaalse tingimustele vastamisega, sest tegelikult korraldas ja juhtis ehitusteenuse osutamist sisuliselt Osaühing Vana-Tooma Talu. Kohus nõustub selle seisukohaga.
20.Investeeringuobjekti rajamise ja toetustingimustele vastavuse mõttes ei hõlma ehitusteenuse osutamine üksnes ehitusseaduse § 4 lg 1 mõttes füüsilist ehitustegevust, vaid ka sellega seonduva dokumentatsiooni koostamist ja haldamist, ehitustegevuse korraldamist ning juhtimist (sh alltöövõtjatega seonduvaid toiminguid), ehitustegevusega seonduvate materjalide soetamist ja arvete väljastamise ja tasumisega seotud tegevusi. Kaebaja peab toetusmenetluse raames piisavaks asjaolu, kes füüsiliselt ehitustegevust sooritas, kuid jätab muudele toimingutele ja sellega seonduvatele Osaühingu Vana-Tooma Talu rollile suures ulatuses tähelepanu pööramata või pisendab selle rolli ulatust oluliselt. Kohtu hinnangul ei ole toetustingimustele vastamiseks piisav lähtuda vaid ehitustegevust füüsiliselt teostanud isikust, vaid hindamaks, kes tegelikult juhtis ja korraldas ehitustegevust, on oluline ka see, millist rolli sai ja omas Osaühing Vana-Tooma Talu ehitustegevuses. Kohtu hinnangul oli Osaühingul
3-23-1313 Vana-Tooma Talu, kes oli selgelt erinevate huvide kaudu (isiklikud, asukohalised, majanduslikud) kaebajaga tihedalt seotud, roll selline, mis võimaldab teda käsitleda tegeliku ehitusteenuse osutajana.
20.1.Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu on seotud isikud nii isikulise (perekondlikud sidemed), asukohalise (investeeringuobjekt asus Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul hoonestusõiguse alusel, kusjuures vahetuses läheduses asub Osaühingule Vana-Tooma Talu kuuluv Sõrve Puhkeküla, mille teenindamiseks suures osas investeeringuobjekt mõeldud ongi) kui ka majanduslike sidemete kaudu (ehitustegevusega seotud arveldused, ühine majanduslik huvi arendada Sõrve Puhkeküla kompleksi, kaebaja poolt OÜ-le Arens Ehitustööd tehtud väljamaksetest 99% jõudmine Osaühingu Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kes tasus väidetava ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd alltöövõtjatele ning juhtis ja kontrollis ehitustegevust).
21.Kohtu hinnangul pisendab kaebaja selgelt Osaühingu Vana-Tooma Talu majanduslikku huvi ning tema rolli investeeringuobjekti realiseerimises ja ehitusteenuse osutamise korraldamises. Osaühingul Vana-Tooma Talu on selge majanduslik huvi toitlustusteenuse saamiseks ning selleks tema kõrvalkinnistul asuvate hoonete ehitamiseks ja hilisemaks teenuse saamiseks kaebajalt. Kaebaja ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud ehitusleping, töid teostas väidetavalt see äriühing, samas arveldamine alltöövõtjatega ja teiste äriühingutega seoses ehitustegevusega ning järelevalve oli Osaühing Vana-Tooma Talu korraldada. Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud projektijuhtimisleping. Kuigi formaalselt oli ehitusteenuse osutajaks kaebaja ja OÜ Arens Ehitustööd vahel 5. juulil 2021. a sõlmitud töövõtulepingu alusel viimati nimetatud äriühing, kinnitavad kohtule esitatud materjalid, et tegelikult kontrollis Osaühing Vana-Tooma Talu OÜ Arens Ehitustööd tegevust sellises ulatuses, et tegelikuks ehitajaks tuleb pidada Osaühingut Vana-Tooma Talu. Sisuliselt kontrollis Osaühing Vana-Tooma Talu seeläbi täies ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse kulgu, sest alltöövõtjatele tasumine ja tööde kontrollimine ning juhtimine toimus tema kaudu. See nähtub OÜ Arens Ehitustööd selgitustest ja PRIA materjalides kajastatud arveldustest, sest kaebaja poolt tehtud väljamaksetest OÜ Arens Ehitustööd ca 99% liikus koheselt edasi Osaühingu Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kust tehti väljamakseid ehitusteenuse korraldamiseks. Alltöövõtjate arvete tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma Talu, kuid esines ka olukordi, kus arve saajaks ja maksjaks oli vahetult Osaühing Vana-Tooma Talu (arve nr 231). Kaebaja hinnangul ei kinnita see ehitustööde tegemist Osaühingu Vana-Tooma Talu poolt, vaid alltöövõtjalt tellitud ehitustöö eest tasumist. Kohtu hinnangul ei kinnita see arve tõepoolest, et ehitustöö sooritas Osaühing Vana-Tooma Talu ise, kuid nimetatud arve kinnitab, et vähemalt tellijaks ja seega tööde teostamise juhtijaks ja kontrollijaks ning tööde eest tasumise korraldajaks oli Osaühing Vana-Tooma Talu. PRIA ei väida, et ehitustöid tegid füüsiliselt Osaühingu VanaTooma Talu töötajad, vaid et ehitusetegevuse korraldamist juhtis ja mõjutas läbi projektijuhtimislepingu saadud volituste sisuliselt Osaühing Vana-Tooma Talu ning seeläbi on ta sisuliselt toitlustuskeskuse hoonete tegelik ehitaja, mitte toetustaotluses märgitud OÜ Arens Ehitustööd.
22.Osaühing Vana-Tooma Talu, kelle kinnistul hoonestusõiguse alusel investeeringuobjekt rajati, ainuosanik on Toomas Sepp, kes on kaebaja ainuosaniku Veiko Sepa isa. Kaebaja on seotud T. Sepa tegevusega ka läbi laenulepingu sõlmimise. Kohtule esitatud materjalidest ja äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei saanud kaebaja aastatel 20202023 märkimisväärset müügitulu (äriregistris kajastatud äriühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli kaebaja müügitulu 2020. a 1664 eurot, 2021. a 4024 eurot ja 2022. a 192 eurot ja
3-23-1313 2023. a 90 eurot) ning äriühingu finantseerimine toimus valdavalt kaebaja juhatuse liikme V. Sepa isa T. Sepaga ja venna J. Sepaga 2021. ja 2022. a sõlmitud laenulepingute abil. Saadud finantsvahendeid kasutati omakorda väidetava ehitusteenuse osutamisega seotud OÜ Arens Ehitustööd arvete tasumiseks, saadud summad kandis OÜ Arens Ehitustööd aga paari päeva jooksul laekumisest edasi Osaühingule Vana-Tooma Talu, kelle ainuomanikuks oli omakorda T. Sepp. Seega on kaebaja nii majanduslikult kui isikuliselt selgelt Osaühingu Vana-Tooma Talu omanikuga T. Sepp seotud, samuti omas T. Sepale kuuluv Osaühing Vana-Tooma Talu selget majandusliku huvi enda hallatava Sõrve Puhkeküla kinnistu kõrvalkinnistule rajatava toitlustus- ja teenindushoone rajamise vastu, sest kaebaja planeeris tulevikus investeeringuobjekti kasutamisel suures ulatuses osutada teenuseid just Osaühingule VanaTooma Talu. Seega saab eeldada Osaühingu Vana-Tooma Talu majanduslikku huvi investeeringuobjekti realiseerimise vastu, mida kinnitab ka nimetatud äriühingu rolli ulatus investeeringuobjekti rajamisel.
23.Kaebajal oli töövõtuleping OÜ-ga Arens Ehitustööd, viimasena nimetatul aga omakorda projektijuhtimisleping Osaühinguga Vana-Tooma Talu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kandis ehitusteenuse osutamiseks finantsilised vahendid OÜ-le Arens Ehitustööd, kes omakorda kandis 99% summadest nende laekumisel paari päeva jooksul Osaühingule VanaTooma Talu, kes osutas lepingu kohaselt nii ehitusjärelevalve ülesandeid kui ka arveldas alltöövõtjatega. Kaebaja ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud ehitusleping, töid teostas väidetavalt see äriühing, samas arveldamine alltöövõtjatega ja järelevalve oli Osaühing VanaTooma Talu korraldada. Sisuliselt kontrollis seeläbi Osaühing Vana-Tooma Talu täies ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse kulgu. Kaebaja tasus seega OÜ-le Arens Ehitustööd ehitustööde eest, mille tegevust kontrollis ja sisuliselt juhtis Osaühing VanaTooma Talu. See nähtub selgelt ka OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühing Vana-Tooma Talu esindajate vastustest PRIA järelepärimistele. Sõlmitud projektijuhtimise lepingu järgi oli Osaühingul Vana-Tooma Talu ulatuslik ehitustööde suunamise, juhtimise ja korraldamise võimalus ning sisuliselt on kogu ehitusteenuse osutamist korraldanud Osaühing Vana-Tooma Talu, kes on ilmselgelt ise samuti majanduslikult huvitatud investeeringuobjekti valmimisest ja kasutusfunktsioonidest, sest see on planeeritud suures osas teenindama Osaühingule VanaTooma Talu kuuluva puhkeküla kliente. Sellises ulatuses ehitusteenuse osutamise kontrollimine ja juhtimine ehitusteenust väidetavalt osutanud OÜ Arens Ehitustööd kõrval ei ole iseseisvate ja majanduslikult eraldiseisvate äriühingute majandustegevuses tavapärane. PRIA on põhjendatult asunud seisukohale, et läbi isiklike ja majanduslike sidemete kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu vahel ning ilmselge Osaühingu Vana-Tooma Talu majandusliku huvi investeeringuobjekti realiseerimise vastu, ei ole Osaühing Vana-Tooma Talu toetustaotluse menetluse mõttes sõltumatu kolmas isik, kes tegeles vaid ehitusteenuse osutamise korraldusliku poolega projektijuhtimise raames. Olukorras, kus kaebaja finantseerimine toimus suures osas Osaühingu Vana-Tooma Talu omaniku ja juhatuse liikme Toomas Sepa (kaebaja omaniku isa) ja temaga perekondlikult seotud (kaebaja omaniku vend) tehtud sissemaksete, millega tasuti omakorda ehitusteenuse osutamise eest OÜ-le Arens Ehitustööd, kes omakorda kandis 99% saadud rahast koheselt Osaühingule Vana-Tooma Talu, on tegemist tehinguteahelaga, mida vastustaja ei pidanud ega saanud toetuse määramisel esitatud teabest lähtuvalt eeldama ja teadma. Seega ei ole asjaolu, et PRIA-le oli kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu võimalik seotus toetuse määramise hetkel teada, oluline, sest selle täpne ulatus selgus alles ehitusteenuse osutamisega seotud tehingute ja ehitusteenuse osutamise asjaolude analüüsimisel. PRIA-le ei saanud toetuse määramisel olla teada, et arveldamine, ehitusteenuse korraldamine, kontrollimine ja juhtimine hakkab käima Osaühingu Vana-Tooma Talu sedavõrd aktiivsel osalusel ning et OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühing Vana-Tooma Talu sõlmivad projektijuhtimislepingu, mille tulemusena 99%
3-23-1313 ehitusteenuse eest tasutud summadest jõuab Osaühingu Vana-Tooma Talu kontrolli alla, kes arveldab ka ehitusteenuse osutamiseks kasutatavate alltöövõtjatega ning omab seeläbi aktiivset kontrolli ehitusteenuse osutamise, sh alltöövõtjate valimise üle. Sellises olukorras on ainetu kaebaja seisukoht, et PRIA-le olid sidemed äriühingute vahel teada koheselt ja vastustaja on kaebajat ebaõiglaselt kohelnud.
24.Väheoluline ei ole asjaolu, et kaebaja toetustaotluses märgitud investeeringuobjekt asub Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul ning selle vahetus läheduses asub Osaühing VanaTooma Talu hallatav Sõrve Puhkeküla, kellele kaebaja rajatav investeeringuobjekt (toitlustusja teenindushoone) oli kavandatud peamiselt teenuseid osutama. Rajatav investeeringuobjekt ning Sõrve Puhkeküla hooned asuvad sedavõrd lähestikku, et moodustavad sisuliselt tervikliku hoonetekompleksi. Arvestades investeeringuobjekti realiseerimise viisi (Osaühingu Vana-Tooma Talu märkimisväärne panus ehitusteenuse osutamise korraldamisse) ning investeeringuobjekti lähedust Sõrve Puhkeküla hoonetele ning funktsiooni on sisuliselt tegemist olukorraga, kus kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu arendavad kõrvuti kinnistutel asetsevaid erinevaid hooneid koostöös ehk neil on selgelt tugevad ühised majandushuvid. Osaühingu Vana-Tooma Talu jaoks oli seega rajatud toitlustuskeskus ilmselgelt oma teenuse osutamiseks majanduslikult kasulik ning seeläbi saab eeldada ka tema kõrgendatud huvi investeeringuobjekti rajamise korraldamisse. Samuti puudub mõistlik majanduslik põhjus, miks peaks OÜ Arens Ehitustööd kandma sisuliselt kogu väidetava ehitustegevusega seotud sissetuleku koheselt üle Osaühingu Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kui tema oli vastutav ja tegelik ehitaja toetustingimuste mõttes. Sellega andis OÜ Arens Ehitustööd kogu projekti realiseerimise sisuliselt Osaühingu Vana-Tooma Talu korraldada ega omanud rahaliste vahendite kasutamise üle sisulist kontrolli. Sellisel viisil majandustegevuse korraldamiseks puuduvad mõistlikud objektiivsed põhjused, sest sellise korraldusega kaasnesid OÜ-le Arens Ehitustööd ulatuslikud rahalised riskid, sest ta ei kontrollinud sisuliselt enam rahaliste vahendite kasutamist. Selline tegevus ei ole sõltumatute äriühingute puhul tavapärane. Sisuliselt oli OÜ Arens Ehitustööd vahelüli, kellele kaebaja maksis ehitusteenuse saamise eest, kuid kes ise rahaliste vahendite kasutamist ei kontrollinud, sest ehitustegevusega seotud arvete tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma Talu. Kohtule on raskesti mõistetav, millist kasu äriühing OÜ Arens Ehitustööd üldse väidetava ehitustegevusega sai, kui 2021. aastal kaebajalt saadud maksetest 99% kanti koheselt edasi Osaühingule Vana-Tooma Talu. Tavapärasele majandustegevusele selline korraldus igatahes ei vasta, sest selle tulemusena muutus OÜ Arens Ehitustööd majanduslik eesmärk teenuse osutamisel sisuliselt olematuks, sest mingit arvestatavat tulu äriühing nii teenida ei saa.
25.Kohtu hinnangul ei ole Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel sõlmitud projektijuhtimise lepingu täpne võlaõiguslik kvalifitseerimine toetustingimustele vastavuse ja ehitustegevuse osutamise kontekstis oluline, sest olenemata sellest, kas tegemist on käsunduslepingu vm võlaõigusliku lepinguga, nähtub PRIA otsuses esitatud ehitustegevuse korraldamise asjaoludest, et Osaühing Vana-Tooma Talul oli ebaproportsionaalselt suur kontroll kogu ehitustegevuse korraldamise üle, sest arveldamine, järelevalve ehitustegevuse ja kogu ehitustegevuse realiseerimine käis tema kaudu. Seega on kohus seisukohal, et ehitustegevust korraldas tegelikult Osaühing Vana-Tooma Talu, mitte toetustaotluses märgitud OÜ Arens Ehitustööd.
26.Kaebaja on jätnud Osaühingu Vana-Tooma Talu rolli asjakohases ulatuses fikseerimata ning seeläbi loonud kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ei teavitanud ise Osaühingu Vana-Tooma Talu täpsest rollist ja selle ulatusest investeeringuobjekti realiseerimisel ning see selgus pärast toetuse saamist läbiviidud PRIA
3-23-1313 kontrollis. Samuti ei ole saa jätta tähelapanuta asjaolu, et Osaühing Vana-Tooma Talu keeldus PRIA-le investeeringuobjektiga seotud maksete kontrollimiseks ettevõtte arvelduskonto asjakohaste väljavõtete esitamisest, mistõttu PRIA ei saanud ka kontrollida, kuidas investeeringuobjektiga seotud rahalisi vahendeid täpsemalt kasutati.
27.Eeltoodut saab arvestada ka OÜ Arens Ehitustööd hinnapakkumise vastavuse hindamisel toetustingimuste tingimustele (määruse nr 25 § 7 lg 9). Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr 25 nr § 7 lg-s 9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/ või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Osaühingu Vana-Tooma Talu roll investeeringuobjekti realiseerimisel seab teise valgusesse hinnapakkumise vastavuse toetustingimustele. Kuna investeeringuobjekti realiseerimisel oli nimetatud äriühingu roll ulatuslik ning ta oli selgelt majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist, siis tuleb ka ehitustegevuse teostajana märgitud OÜ Arens Ehitustööd esitatud hinnapakkumist käsitleda kunstlikuna, sest see ei taga toetusvahendite läbipaistvat ja efektiivset kasutamist omavahel mitteseotud isikut vahel. Seega ei vastanud OÜ Arens Ehitustööd hinnapakkumine määruse nr 25 § 7 lg 1 ja 9 tingimustele, sest hinnapakkuja on olnud üksnes nn vahelüliks projektis ning Osaühing Vana-Tooma Talu ei oleks seotuse tõttu saanud ise ehitustegevuse hinnapakkumist teha. Ühise majandusliku huvi täitmise kaudu kohaldub määruse nr 25 § 7 lg-tes 1 ja 9 sätestatud piirang ka Osaühingule Vana-Tooma Talu.
28.Seega on kaebaja esitanud ehitustegevuse osas sisuliselt valeandmeid, sest on toetustaotluse ja väljamaksetaotluste menetluses varjanud tegelikku hinnapakkujat ja ehitustegevuse teostajat näidates selleks isikut, kelle roll oli marginaalne ning üritades tegelikku ehitustegevuse korraldaja Osaühingu Vana-Tooma Talu rolli ja mõju ehitustegevusele näidata kunstlikult väiksena. Sellega on kaebaja kunstlikult loonud tingimused toetuse saamiseks, sest seotud isiku tegelikku rolli ehitustegevuse korraldamises ja investeeringu rahaliste vahendite kasutamises on varjatud nii, et tegeliku teenuse osutajana ja hinnapakkujana on näidatud äriühingut, kes ei ole otseselt kaebajaga isikuliselt ja majanduslikult seotud ning seeläbi näilikult toetustingimustele vastab. Selle tulemusena on investeeringuobjektiga seotud toetust vähemalt kaudselt kasutatud kaebaja perekondlikult seotud isiku kontrollitava äriühingu (Osaühing Vana-Tooma talu) majanduslikes huvides. Kaebaja ja toetusobjekti realiseerimist korraldanud seotud isik on saanud seeläbi konkurentsieelise teiste taotlejate suhtes. Asjaolud kogumis viitavad piisavalt tingimuste kunstlikule täitmisele ja eesmärgile saavutada ebakohane konkurentsieelis (toetuste koondumine omavahel tihedalt seotud äriühingute kätte).
29.Kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta vastustaja viidatud ringmaksete kohta, sest see ei mõjuta iseseisvalt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebaja tasutud summade kaebajale tagasi jõudmise kohta pole PRIA tõsikindlaid andmeid esitanud, tegemist on põhiosas kahtlusega, et need võisid kaebaja või temaga seotud perekonnaliikmeni omavaheliste tehingute ja toimingutega jõuda.
30.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja on rikkunud määruse nr 25 § 7 lg-te 1 ja 9 tingimusi ning täitnud investeeringuobjekti (toitlustus-ja teeninduskeskus) realiseerimisel toetustingimused kunstlikult. Asjaolu, kas investeeringuobjekt on praeguseks realiseeritud, ei oma tähtsust, sest toetustingimuste kunstliku täitmise korral on kaebaja rikkunud
3-23-1313 toetuskõlblikkuse tingimusi ja kaebaja ei saa seetõttu tugineda usalduse kaitse argumendile ning PRIA-l ei olnud toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalumisruumi. Seega ei ole kaebajale 25. juuni 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1650 toetuse määramine ja väljamaksmine põhjendatud, mistõttu on vastustaja põhjendatult tunnistanud 14. veebruari 2023. a otsusega nr 13-30.3/23/253 eelnimetatud otsuse kehtetuks, keeldunud taotletud toetuse summas 73 300,80 eurot välja maksmisest ning nõudnud alusetult välja makstud toetuse summas 23 724,40 eurot tagasi. Kuna vaidlustatud PRIA otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse tühistamiseks.
31.Eelnevast tulenevalt jätab kohus Osaühingu WeStyle kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.