Korrakaitse

1

3-25-4516 oma õiguste kaitseks esitama on mitmed sajad, mis kõik on jäetud rahuldamata, määrused on kuritegelikud, kuna kohtutel on teada, et ma ei saa ilma õigusabita oma õigusi vanglas kaitsta, nii samuti on kuritegelik kohtu määrus, millega jäeti taandamata minu kaitsja, kuna kaitsja ei saa edasi mind kaitsta, sest sellisel juhul tuleb minu kaitsmisel tugineda tema enda poolt tehtud vigadele. Tegemist ei ole kohtunike teoga, millega tekitatud kahju hüvitamine tuleks lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel, tegevus ei ole käsitatav õigusmõistmisena PS § 146 tähenduses“ jj. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi. Riigilõivu ei ole kaebuselt tasutud. Kohtu seisukoht

2

3-25-4516 taotluste, kaebuste esitamine. See tähendab, et täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused, kaebajale ei saa anda riigi õigusabi, kuna ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluste esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 kohaldamisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.

3

3-25-4516

Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohtule ei nähtu Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuse õigusvastasust, seega puudub mittevaralise kahju hüvitamise üks eeldusi. Kuriteoks ei saa pidada seda, et kohus on jätnud rahuldamata kaebaja taotluse(d) riigi õigusabi saamiseks või kaitsja taandamiseks. Selgitatud on, et kohtulahendite ja -menetluse seaduslikkuse peab esmajoones tagama edasikaebeõigus. Kui menetlusosaline ei kasuta edasikaebeõigust või on edasikaebe võimalused ammendanud ja kohtulahend jõustub, tuleb asuda seisukohale, et selline kohtulahend on õiguspärane, seega puuduks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki nimetatud alust ega vastustaja süülist käitumist kaebusest ei nähtu. RVastS § 15 lg 1 kohaselt saab kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitise välja mõista üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus pannud toime kuriteo. Nimetatud piirangu eesmärk on tagada kohtu sõltumatus, kohtuotsuse seadusjõud ning õigusrahu. Kaebuses esitatud andmetest ei ilmne kuriteole viitavaid asjaolusid. Praegusel juhul on ilmne, et RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud eeldus ei ole täidetud – kohtunik Jaanika Kõrgmaa suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Määrus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2026 määrusega (Jätta muus osas Tartu Halduskohtu 10.12.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-4516 resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.