lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4513/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4513/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 46KaebetähtaegRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4513/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.02.2026

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-26-110/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.04.20263-25-4388/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4513

Määruse kuupäev

9. detsember 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist. Kaebaja viitab sündmustele, mis leidsid vanglas aset juba 2009. aastal ning kestavad ka järgmisel aastal, ning käsitleb kaebuses viidatud juhtumeid ametnike omavolina ja ametivõimu kuritarvitamisena. Kaebusest nähtuvalt on X kaebuses viidatud juhtumeid 2024. ja 2025. aastal ka mõningatel juhtudel vanglasiseselt (nt vaidemenetluses või kahjunõude menetluse raames) vaidlustanud. Kaebaja palub määrata endale advokaat ning vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebuse juurde on esitatud 19 lisadokumenti.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
3.Kaebusest on mõistetav, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse ning eraldiseisva tuvastamiskaebuse, samas ei selgu täpselt, millised kaebuses viidatud sündmused on tuvastamiskaebuse aluseks ning millised hüvitamiskaebuse aluseks. Kaebuses on esitatud abstraktsed ja ebaselged viited enamale kui paarikümnetele vanglaga seotud erinevat laadi sündmustele, mis on aset leidnud alates 2009. aastast. Kaebaja on viidanud ka 2025. aastal vangla poolt antud vastustele, kuid ühegi vaidlusaluse toimingu kuupäeva ega õigushüve rikkumist ei ole kaebaja välja toonud. Seetõttu pole kohtule ka üheselt arusaadav, kas kaebaja poolt välja toodud loetelu vanglale ette heidetavast tegevustest on esitatud näidetena või

kaebuse alusena. Esitatud kaebus on selles toodud asjaolude tõttu mahukas, kuid jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud lühike konstateering õiguse rikkumise kohta koos viitega dokumendi numbrile ning lisadena esitatud dokumentidele ning kohus peaks asuma paljuski kaebust lisade alusel ise sisustama.

4.Kohtute infosüsteemist nähtub, et X on Tartu Halduskohtule käesoleval aastal esitanud 24 kaebust ja 2024. aastal 29 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil. Need kaebused on mahukad, abstraktsete viidetega piinamisele ja õiguste rikkumisele Tartu Vanglas ning väidetavad rikkumised ulatuvad mitme aasta tagusesse aega (vt näiteks kaebused haldusasjades nr 3-23-737, 3-25-2528 ja 3-25-3292, millest kaks viimast kaebust kattuvad kohtu hinnangul suures osas praeguses haldusasjas esitatud kaebusega). Kaebustes sisalduvad viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, sidumata kaebust ühtseks tervikuks. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Seejuures ei ole kaebaja mitmes haldusasjas hoolimata kohtu poolsest tähelepanu juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud. Sellisteks kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga, haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga. Kohus on nimetatud kaebused neis esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastanud. Ka haldusasjas nr 3-23-880 on kaebaja esitanud eelkirjeldatud tunnustele vastava kaebuse 100 lisaga. Lisaks tuleb silmas pidada, et arvestades sündmuste toimumise aega on tuvastamis- ja hüvitamisnõuded nendes asjades esitatud oluliselt kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaja ületamist saab jaatada ka praeguses asjas kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt.
5.Seega viitab kohtu hinnangul kaebaja eelviidatud käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohtuid mahukate ja abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele. Selline tegutsemisviis on käsitletav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena.
6.Kaebuse abstraktne sõnastus ning kaebuses kirjeldatud tagajärjed ei kinnita kaebaja õiguste intensiivset riivet. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning seega on ta väga hästi teadlik kaebuse lubatavuse tingimustest. Ilmselgelt pidi kaebaja vangla väidetavast õigusvastasest tegevusest ja kahjust teada saama ning seda mõistma haldusaktide andmise või toimingute tegemisest arvates ehk hüvitamis- ja tuvastamisnõude esitamisele kehtis kolmeaastane tähtaeg (vt HKMS § 46 lg-d 4 ja 5, riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Olukorras, kus isik pöördub kohtu poole kuus või enam aastat pärast väidetava õigusvastase tegevuse toimumist ja ületab seejuures ilmselgelt tuvastamis- ja hüvitamisekaebuse esitamise kaebetähtaega, ei ole põhjust käsitleda tema õiguste riivet intensiivsena. Kui isik ei pea vajalikuks enda õigusi kohases menetluses kaebetähtaja jooksul kaitsta ning esitab tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse, milles heidab vanglale abstraktselt ette mitmekümneid erinevaid tegevusi mitme aasta tagusest ajast, samas ühtegi vanglale etteheidetavat konkreetset rikkumist täpsemalt avamata, siis viitab see kaudselt ka sellele, et isik ei tunneta ka ise oma õiguste riivet kuigi intensiivsena. Kaebaja on enda õiguste efektiivse kaitsmise asemel eelistanud sisuliselt lihtsalt koguda aastate jooksul vanglale etteheidetavad rikkumised n-ö kokku ja esitada seejärel need kaebetähtaega eirates kohtule viidates abstraktselt ametnike omavolile. Kaebusest nähtuvat ajaraami ja kaebaja senist tegevust arvestades ei ole põhjust pidada tema õiguste riivet seetõttu intensiivseks.
7.Kohus leiab, et korduvalt samade puudustega kaebuse esitamine rikub menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohus märgib siinkohal, et X-i kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti X-i halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. X-il on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoolt solvamise eesmärgil, jaatab kohus ka X-i kaebeõigust.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning kohus jätab vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
10.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja taotlust tuleb mõista selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5.
11.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
12.Kaebajal on ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi, määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kaebaja suutnud alates aastast 2006 kuni praeguseni esitada Tartu Halduskohtule üle 600 kaebuse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline end ise kohtumenetluses esindama ning ei vaja advokaadi abi.
13.Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium