X. X kaebus kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus ning kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumit otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja Kamilla Zazõkina Vastustaja I – Haridus- ja Noorteamet, volitatud esindaja Meelis Maiste Vastustaja II ‒ Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Maarja-Liisa Vahi Kaasatud haldusorgan ‒ Tallinna Haridusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumi otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle.
2.Jätta rahuldamata kaebus nõudes kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus.
3.Mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt X. X kasuks välja menetluskulud summas 682 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.01.2026 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X on lõpetanud Venemaal riiklikult tunnustatud ülikooli Leningradski gosudarstvennõi universiteet imeni a. A. Puškina, (edaspidi: Ülikool) saades diplomi 12.04.2023. a.
2.X. X esitas taotluse Eesti ENIC/NARIC Keskusele oma dokumentide akadeemiliseks tunnustamiseks.
3.Eesti ENIC/NARIC Keskus väljastas 18.05.2023 hinnangu nr. 7-1/23/882-2 välisriigi kvalifikatsioonile, mille kohaselt kaebaja haridusdokument ja sellega tõendatud kvalifikatsioon vastab magistrikraadi kvalifikatsioonile. Hinnangust nr. 7-1/23/882-2 tuleneb, et Ülikooli poolt välja antud diplom seerianumbriga 117819 0060034 tõendab, et selle omanik on täitnud eripedagoogika (defektoloogia) eriala 2-aastase nominaalkestusega kõrghariduse teise astme õppekava ning temale on antud kvalifikatsioon Magistr. Diplomist seerianumbriga 117819 0060034 tuleneb, et õppeprogrammi fookuseks (profiiliks) on logopeediline töö haridus- ja tervishoiusüsteemis. Eriala profiil tuleneb ka õppekavast. Hinnangus nr. 71/23/882-2 on jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus (profiil), s.o logopeedia.
4.X. X väitel on tal tekkinud probleem, kuna tööandjad, kes otsivad logopeedi ametikohale kandidaate, ei soovi sõlmida temaga töölepingut, põhjendades seda asjaoluga, et tema diplomi hinnangus on märgitud vaid defektoloogia eriala ning puudub viide logopeedia spetsialiseerumisele. X. X potentsiaalsed tööandjad pöördusid ka Tallinna Haridusameti poole, selleks, et täpsustada, kas kaebaja saab töötada logopeedina. Tallinna Haridusamet kirjutas, et kaebaja ei saa töötada logopeedina, kuna Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangus ei ole märgitud, et kaebaja profiiliks on logopeedia.
5.X. X pöördus 04.02.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole ja palus täiendada olemasolevat hinnangut nr. 7-1/23/882-2 välisriigi kvalifikatsioonile, lisades kaebaja õppekava spetsialiseerumise, s.o logopeediline töö haridus- ja tervishoiusüsteemis.
6.Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 13.02.2025, et ta keeldub hinnangut nr. 7-1/23/882-2 täiendamast. Eesti ENIC/NARIC Keskus selgitas, et ei pea kordama teavet, mis kajastub akadeemilisel õiendil, seda peab vaatama tööandja. Eesti ENIC/NARIC Keskus rõhutas, et tema ei ole kutsealane pädev asutus ega hinda kutsekvalifikatsioone. Eesti ENIC/NARIC Keskus märkis, et pädevaks asutuseks selles küsimuses on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi: HTM).
7.X. X pöördus 25.02.2025 HTM-i poole välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks.
8.HTM vastas kaebajale, et välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ei toimu ja tagastas ka tasutud riigilõivu. HTM märkis, et töötaja kvalifikatsioonile vastavuse hindamise õiguslik pädevus on tööandjal. HTM märkis ka, et kaebaja saab pöörduda Eesti Logopeedide Ühingu poole kutse taotlemiseks.
9.X. X pöördus 25.02.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskuse poole ja kirjutas, et HTM ka ei saanud aidata, tema probleem jääb aktuaalseks ja palus otsuse ümber vaadata.
10.Eesti ENIC/NARIC Keskus vastas 26.02.2025, et „Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangus on märgitud eriala, mis ongi erialaks. Keskus ei loo ega moodusta ise erialasid vaid kinnitab, nagu see on märgitud diplomile. Kui spetsialiseerumist või suunda või muud profiili ei ole hinnangus, ei tähenda see, et seda ei ole. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei saa omada vastutust selle eest, et mõni tööandja arvab teisiti.“
11.Tallinna Halduskohtusse saabus 12.03.2025 X. X kaebus nõuetes: 1) tuvastada Eesti ENIC/NARIC Keskuse 13.02.2025.a ja 26.02.2025.a otsuste õigusvastasus; 2) tühistada Eesti ENIC/NARIC Keskuse 13.02.2025.a ja 26.02.2025 otsused; 3) kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust täiendama olemasolevat hinnangut nr. 7-1/23/882-2 välisriigi kvalifikatsioonile, 2
lisades kaebaja õppekava spetsialiseerumise/profiili (s.o logopeediline töö haridus- ja tervishoiusüsteemis).
12.Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025 menetlusse X. X kaebuse nõudes: „Kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus.“
13.Tallinna Halduskohus otsustas 26.05.2025 määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. Kohus määras, et menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 30.06.2025 ning vastuväiteid poolte esitatule kuni 31.07.2025. Kohus andis teada, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.08.2025 Tallinna Halduskohtu kohtukantselei kaudu.
14.Kohus tegi 14.08.2025 kaebajale kohtunõude, kuna tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leidis kohus, et olemasoleva nõude ja menetlusosaliste ringiga ei pruugi kaebaja oma eesmärki saavutada. Kohtu hinnangul oleks eesmärgipärane haldusasja 3-25-614 menetlusse kaasata teise vastustajana HTM, kuna tõenäoliselt on kaebaja kvalifikatsiooni tunnustamine HTM-i pädevuses ning seetõttu oleks HTM ka kohustamisnõude õigeks adressaadiks. Kaebajal tuli esitada enda seisukoht kohtunõudele hiljemalt 19.08.2025.
15.Tallinna Halduskohus tühistas 18.08.2025 määrusega Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.08.2025 Tallinna Halduskohtu kohtukantselei kaudu.
16.Kaebaja esitas vastuse kohtunõudele 18.08.2025. Kaebaja teavitas, et on nõus kaebuse täiendamisega kohtu pakutud moel ja täiendava vastustaja kaasamisega. Kaebaja soovib siiski jääda ka olemasoleva nõude juurde, st parandada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut (kus oleks märgitud, et kaebaja erialaks oli logopeedia), mis annaks kaebajale praktilist kasu, kuna tööandjad ikkagi nõuavad Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut. Kaebaja soovib esitada veel järgnevad nõuded: 1) tuvastada, et Eesti ENIC/NARIC Keskuse poolt väljastatud hinnang X. X (isikukood: XXX) hariduse kohta sisaldab ilmset viga, märkides ekslikult erialaks „eripedagoogika“; 2) kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust parandama nimetatud vea, tagades hinnangu sisulise õigsuse ja vastavuse tegelikele andmetele. Juhul, kui kohus leiab, et Eesti ENIC/NARIC Keskus siiski ei ole pädev andma/parandama hinnangut, kas X. X (isikukood: XXX) võib oma välisriigis omandatud diplomiga töötada Eestis logopeedina, siis palub kaebaja kohtul anda hinnangut, kas Eesti ENIC/NARIC Keskus on kohustatud andma korrektse ja sisuliselt õige hinnangu X. X (isikukood: XXX) õppekraadile, sealhulgas vastama, kas X. X (isikukood: XXX) magistrikraad vastab Eesti magistrikraadile logopeedias, mitte eripedagoogikas, nagu ENIC/NARIC seni on ekslikult märkinud.
17.Tallinna Halduskohus uuendas 19.08.2025 määrusega haldusasja 3-25-614 arutamise, tunnistas teiseks vastustajaks HTM-i ning muutis kaebust, täiendades seda alternatiivse kohustamisnõudega järgmises sõnastuses: „Kohustada Haridus-ja Teadusministeeriumit otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle“. Ühtlasi kaasas kohus menetlusse kaasatud haldusorganina Tallinna Haridusameti. Kohus ei pidanud vajalikuks ega põhjendatuks menetleda kaebaja 18.08.2025 vastuses formuleeritud täiendavaid nõudeid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hinnangus nr. 7-1/23/882-2 on jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus (profiil) (s.o logopeedia). Varem Eesti ENIC/NARIC Keskus märkis hinnangus ka taotlejate profiili. 3
Tööturul on kaebajal tekkinud probleem, kuna tööandjad, kes otsivad logopeedi ametikohale kandidaate, ei soovi sõlmida kaebajaga töölepingut, põhjendades seda asjaoluga, et tema diplomi hinnangus on märgitud vaid defektoloogia eriala ning puudub viide logopeedia spetsialiseerumisele. Kuna kaebaja diplomi hinnangus ei kajastu eraldi logopeedi eriala, leiavad tööandjad, et kaebajal puudub sobiv kvalifikatsioon logopeedi ametikoha täitmiseks. 2) Eesti ENIC/NARIC Keskus kirjutab oma 13.02.2025.a vastuses, et “Eesti ENIC/NARIC Keskus on märkinud oma hinnangus erialaks eriala nimetuse, nagu see on diplomil, ja see ongi taotleja eriala – eripedagoogika (defektoloogia). Eesti ENIC/NARIC Keskus märgib oma hinnangus eriala nimetuse, nagu see on diplomil ja nagu on erialaks, mille diplomiomanik õppekavaga läbis. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei korda teavet, mis kajastub akadeemilisel õiendil.”. Seega Eesti ENIC/NARIC Keskus võrdsustab mõisteid „defektoloogia“ ja „eripedagoogika“. Defektoloogia harud on eripsühholoogia, eripedagoogika, eri puuete diagnostika ja ravi, logopeedia ja fonopeedia. Seega defektoloogia on laiem teadusharu, mis hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas logopeediat. Kuna defektoloogia võib hõlmata ka muid suundi (näiteks eripedagoogika), on oluline eriala profiili selgelt määratleda. Kuna kaebaja haridus sisaldas süvendatud õpet logopeedilises töös, peaks see olema kajastatud ka ENIC/NARIC hinnangus. ENIC/NARIC Keskus kui välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädeva asutusena, peab olema teadlik sellest, et defektoloogia kui teadus- ja õppevaldkond on lai ning hõlmab erinevaid spetsialiseerumisi, sealhulgas logopeediat. ENIC/NARIC Keskus kui pädev asutus peab arvestama mitte ainult diplomi esiküljel märgitud üldist eriala, vaid ka kogu õppekava sisu ja spetsialiseerumisega, mis on määravaks taotleja tegeliku kvalifikatsiooni hindamisel. Kui logopeedia eriala ei ole hinnangus eraldi märgitud, loob see eksliku eelduse, et kaebaja ei ole logopeediks kvalifitseeritud ja takistab tal logopeedina töötamist. Varasemas praktikas on Eesti ENIC/NARIC Keskus märkinud hinnangus ka taotlejate profiili. 3) ENIC/NARIC Keskuse väide, et tema potentsiaalsed tööandjad peaavad ise hindama tema diplomi, on ebamõistlik. Taotleja jaoks on suur praktiline tähtsus, kas tal on olemas töökohale või õppeasutusse kandideerimisel ENIC/NARIC keskuse hinnang, mis kinnitab magistrikraadile vastava hariduse olemasolu. On ebamõistlik lahendus, et inimene peab iga kord pidama võimaliku tulevase tööandjaga kohtuvaidlust selle üle, kas tal on magistrikraadile vastav haridus või mitte, kui tööandja tugineb vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 89) § 13 lg 1 esimese lause alusel ENIC/NARIC keskuse hinnangule. Tööandjal ei ole vajalikku teadmist ega oskusi hinnata, kas diplom vastab kõigile Eesti haridussüsteemi nõuetele või on välja antud ametlikult tunnustatud asutuse poolt. Seetõttu on tööandja kohustatud tuginema pädeva asutuse, nagu Eesti ENIC/NARIC Keskuse, hinnangule, mis kinnitab välisriigi kvalifikatsiooni vastavuse Eesti hariduse ja tööalaste nõuetega. 4) Eesti ENIC/NARIC Keskuse otsused mõjutavad ka kaebaja õigust saada kutse. Eesti Logopeedide Ühingu kutse andmise korra kohaselt „kutse logopeed, tase 7“ taotlemise eeltingimused on: a) omandatud magistrikraad logopeedias või sellega võrdsustatud haridustase, b) töökogemus logopeedina (keskmine töökoormus minimaalselt 270 tundi aastas) pärast erialase magistriõppe läbimist. Seega isegi, kui Eesti Logopeedide Ühing tugineb kaebaja diplomile ega lähtu Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust nr. 7-1/23/882-2, ei vasta kaebaja siiski kutse taotlemise tingimustele. Peamine takistus on töökogemuse puudumine, mis on tingitud asjaolust, et tööandjad ei sõlmi temaga töölepinguid logopeedi ametikohale. See loob olukorra, kus kaebaja ei saa kutset taotleda, kuna tal puudub vajalik töökogemus, kuid samal ajal ei saa ta ka töökogemust omandada, kuna tal puudub kutse. 4
19.Haridus- ja Noorteamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Eesti ENIC/NARIC Keskus on oma hinnangu andnud, et kaebaja omandatud haridus vastab Eestis kehtivale magistrikraadi kvalifikatsioonile eripedagoogika (defektoloogia) erialal, mida tööandja saab tunnustamisel kasutada. Eesti ENIC/NARIC Keskus ei ole pädev asutus hindama, kas eripedagoogika (defektoloogia) eriala magistrikraad on võrreldav logopeedi magistrikraadiga, Eesti ENIC/NARIC Keskus saab anda hinnangu, kas välisriigis omandatud haridus vastab Eestis kehtivale magistrikraadile sama eriala puhul. 2) Kaebaja toob oma kaebuses välja, et kaebaja diplomist seerianumbriga 117819 0060034 tuleneb, et õppeprogrammi fookuseks (profiiliks) on logopeediline töö haridus- ja tervishoiusüsteemis (diplomi punkt nr. 4, diplomi lk 4). Eriala profiil tuleneb ka õppekavast. Hinnangus nr. 7-1/23/882-2 on aga jäänud märkimata kaebaja õppeprogrammi fookus (profiil) (s.o logopeedia). Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega. Diplomil, seerianumbriga 117819 0060034, ei ole märgitud õppeprogrammi fookust (profiili) logopeediline töö haridusja tervishoiusüsteemis. Diplomile on märgitud eriala, milleks on eripedagoogika, mis on ka kantud vastustaja hinnangule. Fookus (profiil) on märgitud akadeemilisele õiendile (diplomi lisale), koos läbitud ainekursuste, moodulite, läbitud praktika, magistritöö teema ja muu õppetööga seonduvaga. 3) Varasemates hinnangutes on vastustaja poolt tehtud eksimus, märkides hinnangusse spetsialiseerumise või fookuse, sellega põhjustas vastustaja tööandjate hulgas segadust ja väärarusaamu, nagu oleks just selle lisamise tõttu isik sobiv töötamaks üldhariduskoolis või koolieelses lasteasutuses logopeedina. Tööandjate oskamatus hinnata, mis on eriala (vene keeles transkribeerituna spetsialinost) ja mis on Eesti ENIC/NARIC Keskuse nõuandva ja informatiivse akadeemilise tunnustamise eesmärgil antav hinnangu staatus ning tehes selle hinnangu baasil vääraid otsuseid, loobus vastustaja hinnangus fookuse (profiili) märkimisest. Kui tööandja on lubanud nendel, kellel Eesti ENIC/NARIC Keskus on lisaks erialale märkinud hinnangule ka fookuse (profiili), töötada logopeedina, siis tegevus ei ole tööandja poolt olnud seaduspärane. Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele (KELS) ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) peab logopeedil olema erialane magistrikraad. Kaebaja ja sama kõrgkooli lõpetajate erialaks on eripedagoogika (defektoloogia), mitte logopeedia. Kui logopeedina töötamiseks peab olema erialane magistrikraad, siis profiil või fookus ei ole erialaks. Juhul, kui vastustaja on selle varasemasse hinnangusse märkinud, on vastustaja jätkuvalt seiskohal, et isikul ei ole siiski logopeedi kutsekvalifikatsiooninõue täidetud, sest puudub erialane magistrikraad. 4) Eesti ENIC/NARIC Keskus ei ole logopeedi kutsealase tunnustamise pädev asutus ega ole juriidiliselt pädev kinnitama isiku vastavust logopeedi ametikohale. Selle tõttu märgib vastustaja I hinnangus vaid eriala nimetuse, nagu see on kantud diplomile. Muu vajalik info nt. kitsama profiili, läbitud õpingute ja praktika osas, mida tööandja vajab ametikohale sobimise otsuse tegemisel, on tööandjale näha akadeemiliselt õiendilt. Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang ei asenda diplomit ega akadeemilist õiendit. Vastustaja hinnangus on märgitud eriala nagu see tegelikult oli ja diplomil kajastub – eripedagoogika (defektoloogia). Logopeedia ei ole olnud erialaks, mida kaebaja seisukohalt peab hinnangus erialana märkima. Sellega seoses, kui tööandja ei näe, et kaebaja oleks täitnud logopeedia eriala õppekava, siis on see tööandja seisukoht, et isikul puudub logopeedina töötamiseks sobiv kvalifikatsioon. Vastavalt KELS § 221 lg-le 7 on lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõudeks erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse. Vastustaja pädevuses ei ole anda hinnangut või kinnitusi, kas isik vastab lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõudele, st et kas tema haridus on logopeedina töötamiseks kohane. Vastustaja ülesandeks on hinnata haridustaset ja määrata vastavus kõrgharidusastmete süsteemis. Eesti ENIC/NARIC Keskus on andnud hinnanguga teabe õppeasutuse, läbitud eriala ja saadud 5
kraadi kohta ning teinud ettepaneku tunnustada kvalifikatsiooni magistrikraadile vastavana. Vastustaja hinnanguga saab tööandja teabe, millisele haridustasemele või kõrgharidusastmele kvalifikatsioon vastab ja millise Eesti kõrgharidussüsteemi kraadiga on välisriigi kraad võrdsustatud. 5) Kaebaja kõrgkooliõpingute erialaks oli eripedagoogika (defektoloogia), mis on märgitud ka kaebajale esitatud hinnangus. Kui Tallinna Haridusameti kirjutab, et kaebaja ei saa töötada logopeedina seetõttu, et Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangus ei ole märgitud profiiliks logopeedia, siis on tegemist Tallinna Haridusameti ebakompetentsuse ilmingu ja asjatundmatusega. Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang ei ole suunatud reguleeritud kutsealal töötamiseks ega ole ka sellele õiguse andmiseks. Eesti ENIC/NARIC Keskus määrab vastavuse hariduskvalifikatsioonile märkides hinnangusse eriala nimetuse. Kaebaja erialaks on diplomi järgi eripedagoogika (defektoloogia), profiil ei ole eriala. Logopeed on koolieelse lasteasutuse seaduse ja PGS kohaselt reguleeritud kutse ja kuulub kutsealase tunnustamise alla. Eesti ENIC/NARIC Keskusele on antud pädevus hinnata ja määratleda haridustaset, mitte viia läbi kutsealast hindamist. Kutsealase hindamise käigus hinnatakse, kas eripedagoogika (logopeedia) eriala lõpetaja koos kõige õppekavas sisalduvaga vastab logopeedi kvalifikatsioonile või mitte. Kutsealane hindamine ja selle vastavuse otsustamine ei ole vastustaja pädevuses. Töökogemus ega kutse saamine ei sõltu Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust, kuna hinnang ei piira kaebaja õigust saada kutset või teha tööd. Eesti Logopeedide Ühing annab kutse vastavalt kutse andmise korra kohaselt ning vastustaja sinna ei sekku, samuti ei saa tõmmata otsest seost Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangu ja töötamise vahele, kuna hinnang ei ole õigustloov dokument, vaid pädevale asutusele informatiivne ja nõuandev dokument.
20.Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega (VKTS) on võetud siseriiklikult üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 07.09.2005, direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mille eesmärk on kehtestada nõuded kutsekvalifikatsioonide liikmesriikidevahelise tunnustamise lihtsustamiseks. Seega VKTSi kohaldamise eelduseks on, et isik peab olema omandanud hariduse peamiselt Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis (VKTS § 4 lg 2). Eeltoodu tähendab, et nimetamata ehk kolmanda riigi hariduse korral ei kohaldu üldreeglina VKTS ja rääkida ei saa välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest VKTSi tähenduses. Erandjuht, mil 3 kolmanda riigi hariduse korral VKTSi regulatsioon siiski kohaldub, on olukord, kui isiku haridus on küll omandatud peamiselt muus välisriigis kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kuid sellisel juhul peab isikul olema kolmeaastane asjaomasel kutsealal töötamise kogemus, mis on omandatud ja tõendatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis (VKTS § 4 lg 2 p 2). Ehk tegemist on olukorraga, mil isik on küll omandanud oma hariduse kolmandas riigis, kuid vastuvõttev riik, kus isik on soovinud töötada, on lugenud isiku omandatud hariduse vastuvõtvas riigis kutsealale/ametikohale kehtivatele miinimumnõuetele piisavaks ja võimaldanud juurdepääsu reguleeritud kutsealal/ametikohal töötamiseks. Kui isik on vastuvõtvas riigis vähemalt kolm aastast vastaval kutsealal/ametikohal töötanud, on tal edaspidi õigus taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist juba VKTSi alusel. Käesoleva juhtumi puhul puudub isikul alus taotleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist VKTSi alusel, sest puuduvad alused VKTSi kohaldamiseks. Hariduse valdkonnas täiendavaid siseriiklikke kolmanda riigi kvalifikatsioonide tunnustamise regulatsioone seadusandja kehtestanud ei ole – erinevalt nt tervishoiu- ja veterinaarvaldkonnast (tervishoiu teenuste korraldamise seaduse § 30, veterinaarseaduse § 6
15). Kuivõrd kehtiv õigusruum käesolevas olukorras kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamiseks õigusnorme ette ei näe ja sellele vaatamata tuleb isiku taotlus sisuliselt lahendada, tuleb asuda seisukohale, et vastava kvalifikatsiooni tunnustamise küsimuses on pädev asutus HTM, sest hariduse valdkond kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõikele 1 HTM-i valitsemisalasse. Vajadusel on võimalik, et HTM edastab kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid hindamiseks pädevale/ asjakohasele erialaliidule nt Eesti Logopeedide Ühingule, mis on muuhulgas ka logopeedi kutse andja Eestis ning tõenäoliselt kõige pädevam organ välisriigi kvalifikatsiooni ja Eestis logopeedile kehtestatud kutsekvalifikatsiooni nõuete võrdlemiseks. VKTSi § 6 kohaselt saab taotlejaks olla isik, kes on omandanud välisriigi kutsekvalifikatsiooni ja soovib töötada, sealhulgas ajutiselt, Eestis reguleeritud ametikohal või kutsealal ning kes on: 1) Eesti kodanik; 2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kes viibib Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel; 3) välismaalane, kes viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel; 4) rahvusvahelise kaitse saaja, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Seega VKTSi § 6 lõike 3 kohaselt saab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist nõuda ka kolmanda riigi kodanik, kui ta viibib Eestis elamisloa alusel. Lisaks peavad olema täidetud VKTSi §-s 4 kirjeldatud tingimused, s.t välisriigi kutsekvalifikatsioon peab vastama § 4 lõikes 2 kirjeldatud nõuetele. Sellisel juhul saab isiku osas läbi viia välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust VKTSi alusel. Ühegi kolmanda riigi isiku taotluse puhul automaatseid välistusi teha ei tohi. VKTS on põhiseadusega kooskõlas ja ei piira kolmandate riikide isikute õigusi ega vabadusi. Probleem tõusetub aga sellest, et kehtiv õiguskord ei reguleeri kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas. Seega tuleb pidada põhjendatuks, et selliste taotlustega tegeleb hetkel pädeva asutusena HTM, kes vajadusel kaasab vastavaid asjakohaseid asutusi isiku kvalifikatsiooni hindamisel.
21.Tallinna Haridusamet toob välja, et PGS ning alusharidusseaduse (AHS) kohaselt on haridusasutuste töötajatega (sh logopeedide, sotsiaalpedagoogide jmt) töölepingute sõlmimine ning muude personaliga seotud otsuste tegemine haridusasutuste direktorite ülesandeks. Tallinna Haridusamet sõlmib töölepinguid üksnes viidatud asutuste direktoritega ja seni ei ole tekkinud vajadust hinnata välisriigis omandatud hariduse vastavust analoogsele siseriiklikule erialasele magistrikraadile. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja haridust tõendavate dokumentide vastavuse hindamist koordineerib HTM. Tallinna Haridusamet ja linna haridusasutused saavad kolmandates riikides väljastatud kutsekvalifikatsiooni vastavuse hindamisel lähtuda üksnes ENIC/NARIC Keskuse ja/või ministeeriumi poolt väljastatud kinnitustest. Kui kinnitus puudub või jääb sellel märgitud kutsekvalifikatsioon ebaselgeks, siis loetakse esitatud dokumendid mittenõuetekohasteks. Haridusasutustel üle Eesti puudub võimekus võrrelda välisriigis omandatud hariduse vastavust analoogsele siseriiklikule erialasele magistrikraadile ning see ülesanne peab olema HTM-i ja/või ENIC/NARIC Keskuse pädevuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus on vaidluse eset sisuliselt käsitlenud 14.08.2025 kohtunõudes, 19.08.2025 kohtumääruses (p 18) ning 10.10.2025 kohtunõudes. Haldusasja 3-25-614 vaidluse ese seisneb eelkõige pädeva haldusorgani väljaselgitamises, kes otsustaks logopeedi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle, kui erialane haridus on omandatud väljaspool Euroopa Liitu. HTM tõi oma 19.09.2025 vastuses kohtule välja, et: „/.../ kehtiv õiguskord ei reguleeri kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas. Seega peame põhjendatuks, et selliste taotlustega tegeleb hetkel pädeva asutusena Haridus- ja 7
Teadusministeerium, kes vajadusel kaasab vastavaid asjakohaseid asutusi isiku kvalifikatsiooni hindamisel.“ Kohus märkis 10.10.2025 kohtunõudes, et sellega ongi vaidlus sisulise lahenduse leidnud, st kaebaja välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise üle peab otsustama HTM. Kohus ei näinud sellises olukorras edasisel kaebuse sisulisel arutamisel mõtet ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda läbirääkimistesse, et lõpetada haldusasja menetlus kompromissiga. Menetlusosalised ei jõudnud siiski kompromissile seetõttu, et kaebaja ei loobunud nõudest, millega kaebus menetlusse võeti, st kohustada Eesti ENIC/NARIC Keskust logopeedile esitatavate haridusnõuete osas andma hinnangut X. X välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti Vabariigis kehtivatele vastavatele kvalifikatsiooninõuetele ning kajastama seda teavet enda väljastatavas hinnangus. Lisaks ei olnud vastustajad nõus kaebaja menetluskulude hüvitamisega.
23.Seega, kohustamisnõue kohustada HTM-i otsustama X. X välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle, tuleb rahuldada. Sisuliselt on HTM kaebuse õigeks võtnud. Lisaks HTM poolt väljatoodule on ka seaduste tasandil (vt PGS § 74 lg 51, KELS § 22 lg 8 ja KELS-i alates 01.09.2025 asendava AHS § 29 lg 9 ) sätestatud, et VKTS § 7 lg-s 2 sätestatud pädev asutus on HTM. HTM on möönnud, et kehtiv õiguskord ei reguleeri kolmanda riigi kvalifikatsiooni tunnustamist hariduse valdkonnas, mistõttu jääb sellest tulenevalt ebaselgeks, milliste õigusnormide alusel kaebaja kutsekvalifikatsiooni hinnatakse. Praegusel hetkel, kui kutsekvalifikatsiooni hindamist pole toiminud, oleks siiski ennatlik asuda seisukohale, et kaebaja õigused saavad olema rikutud. Kohus viitas küll 19.08.2025 määruses võimalusele, et õigusliku regulatsiooni ebaselgus võib olla probleemne põhiseaduse aspektist (määruse p-s 19 küsimus nr 2 HTM-le) ja tekitada küsimusi seonduvalt õigusselgusega, kuid olukorras, kus HTM alles hakkab kaebaja taotlust sisuliselt läbi vaatama, ei saa kaebaja õiguste rikkumist veel sedastada.
24.Kohus tõi 10.10.2025 kohtunõude p-s 7 välja: „Kaebaja on väljendanud soovi parandada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut (kus oleks märgitud, et kaebaja erialaks oli logopeedia), mis annaks kaebajale praktilist kasu, kuna kaebaja väitel tööandjad ikkagi nõuavad Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangut. Kohus märgib, et olukorras, kus HTM annab hinnangu kaebaja kutsekvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti õigusaktide, on see niigi kehtiv kõigi Eesti tööandjate jaoks, kohus ei mõista, millest kaebajal vastupidine kahtlus tekib. Kohtule nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada tema hariduse tunnustamine, oluline polegi niivõrd see, milline tekst mõnele dokumendile/tõendile trükitakse. Kohus on varasemalt selgitanud, et ENIC/NARIC Keskuse hinnangutel/tõenditel ei ole õigustloovat tähendust, st kellgi omandatud haridust ümber kvalifitseerida pole ENIC/NARIC Keskuse pädevuses (19.08.2025 määrus, p 21) Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks ega põhjendatuks menetleda kaebaja 18.08.2025 vastuses formuleeritud täiendavaid nõudeid, mis olid suunatud ENIC/NARIC Keskuse väljastatud tõendi parandamisele. Kohus jääb varasemalt väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et kui kompromissi ei sünni ja haldusasi tuleb lahendada kohtuotsusega, siis ENIC/NARIC Keskuse vastu suunatud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse eesmärk on juba saavutatud HTM vastu suunatud nõudega.“ Kohus jääb selle seisukoha juurde ning leiab, et ENIC/NARIC Keskuse vastu suunatud kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja I on selgitanud, et oma varasemates hinnangutes on vastustaja I poolt tehtud eksimus, märkides hinnangusse spetsialiseerumise või fookuse, millega põhjustati tööandjate hulgas segadust ja väärarusaamu, nagu oleks just selle lisamise tõttu isik sobiv töötamaks üldhariduskoolis või koolieelses lasteasutuses logopeedina. Tööandjate oskamatus hinnata, mis on eriala (vene keeles transkribeerituna spetsialinost) ja mis on Eesti ENIC/NARIC Keskuse nõuandva ja informatiivse akadeemilise tunnustamise eesmärgil antav hinnangu staatus ning tehes selle hinnangu baasil vääraid otsuseid, tõi kaasa selle, et vastustaja I loobus enda hinnangus fookuse (profiili) märkimisest. Kohus nõustub vastustajaga I, et hinnangu andmine kaebaja soovitud sõnastuses loob eksliku mulje, et ENIC/ 8
NARIC Keskus on teinud lõpliku ja siduva otsuse tema kutsekvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis kehtivate õigusaktide nõuetele (PGS § 741 lg 10, AHS § 29 lg 7), kuigi tegelikult pole sellise otsuse tegemine ENIC/NARIC Keskuse pädevuses, vaid seda otsustab HTM. Sellel põhjusel pole põhjendatud ENIC/NARIC Keskuse väljastatavale tõendile kanda infot, mis praktikas tekitab segadust ning võib viia olukorrani, kus tööle võetakse isikud, kelle kutsekvalifikatsioon on nõuetekohaselt hindamata.
25.HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kahest esitatud nõudest rahuldas kohus ühe, tuleb kaebaja menetluskulud välja mõista 50% ulatuses. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 20 eurot, lisaks on kaebaja kandnud õigusabikulusid 366 eurot (käibemaksuga, 29.01.2025.a Arve nr 01-178) + 488 eurot (käibemaksuga, 10.03.2025.a Arve nr 03-469) + 366 eurot (käibemaksuga, 13.06.2025.a Arve nr 06-1076) + 124 eurot (käibemaksuga, 01.10.2025 arve nr 10-1830) st kokku on kaebaja menetluskulud 1364 eurot. 50% 1364-st on 682 eurot. Kaebaja on kinnitanud, et tal puudub võimalus kuludelt käibemaksu maha arvestamiseks, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (RKHKo 11.05.2022, 3-20-663, p 23) Kohus leiab, et menetluskulud summas 682 eurot tuleb välja mõista HTM-lt, kuna tema vastu suunatud nõue rahuldati. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.