lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4417/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4417/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4417

Määruse kuupäev

08.12.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambriterminali kasutamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg (kaebaja) esitas 12.09.2025 Tartu Vanglale taotluse nr 2-25/2-2/11733, 2-25/2-2/11734 kahju hüvitamiseks ja vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kambrisse paigutatud sisetelefoni kasutamisega. Taotluse kohaselt on kaebaja mitu kuud üritanud kasutada kambrisse paigutatud sisetelefoni, kuid suurema osa ajast on see kasutu, sest keegi kõnedele ei vasta. Sellise tegevuse ja tegevusetusega seab vastutaja ohtu kaebaja ja vangla julgeoleku. Kaebaja on alates 01.01.2025 kuni taotluse esitamiseni üritanud kasutada kambris paiknevat sisetelefoni, kuid seda enamjaolt tulutult, sest keegi lihtsalt ei vasta kõnedele. Kaebajale on põhjustatud mittevaraline kahju, mis seisneb inimväärikuse alandamises ja tervise kahjustamises. Kaebaja leiab, et vastustaja kahjustab tema elukvaliteeti tahtlikult. Kuigi kaebaja rääkis pidevalt vangivalvuritele enda muredest, ei reageerinud vangivalvurid ühelegi kaebusele. Vastustaja hoiab kaebajat ebainimlikes tingimustes ning selline kohtlemine kahjustab kaebaja vaimset tervist ja psüühilist seisundit. Kaebaja on korduvalt maininud ametnikele, et terminal ei tööta või seda lihtsalt eiratakse, kuid terve 2025. aasta jooksul pole olukord paranenud. Ebaturvaline keskkond kujutab ohtu kaebaja tervisele ja julgeolekule, kuna terminal on ainuke vahend, et kambris viibimise ajal abi saada. Kaebaja nõuab talle tekitatud mittevaralise kahju eest rahalist hüvitist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 12.11.2025. a otsusega nr 1-9/2-25/455-2 rahuldamata S. Grossbergi kahju hüvitamise taotluse, leides, et kaebajale ei ole tekkinud mittevaralist kahju.

3-25-4417 Tartu Vangla selgitas oma otsuses, et vangla elukambrite seintel on olemas kambriterminal, mille kaudu kinnipeetavatel on võimalik helistada valveruumi. Tegemist on sidepidamisvahendiga, mis võimaldab kinnipeetavatel anda märku probleemidest, mis kambris viibides igapäevaselt esile võivad kerkida. Kuigi S. Grossberg on seisukohal, et keegi peaks alati kinnipeetava kõnedele vastama, ei nõustu vangla sellise seisukohaga. Kinnipeetavate kõnedele vastamine on üks paljudest ametnike tööülesannetest. Tartu Vanglas ei ole eraldi ametnikku kinnipeetavate sisetelefoni kaudu tehtud kõnedele vastamiseks, vaid kõnedele vastavad üksuse valvurid või peavalve ametnikud. Lisaks kõnedele vastamisele tuleb valvuritel tegeleda kinnipeetavate jalutuste organiseerimisega, kinnipeetavate saatmisega erinevatesse sihtkohtadesse, toidujagamisega, kirjade vastuvõtmise ja jagamisega jms, mis kõik nõuab aega. On paratamatu, et ametnikud ei ole igal ajahetkel valveruumis sisetelefoni teel tehtud kõnedele vastamas. Käesolevalt on S. Grossberg üksnes abstraktselt viidanud sellele, et temaga oleks võinud midagi juhtuda. Kinnipeetav ei viita ühelegi konkreetsele intsidendile, mis oleks aset leidnud ja mille käigus oleks tal jäänud abi saamata või millal abi saamine oleks hilinenud seetõttu, et tal ei õnnestunud sisetelefoni kaudu ametnikega ühendust saada. Sealhulgas ei ole kinnipeetav esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaksid teha järeldust, et kinnipeetava tervis oleks saanud sisetelefonilt tehtud kõnedele vastamata jätmise tõttu kahjustada. Seega ei ole tervisekahju tekkimine kinnipeetaval tõendatud. Kahju hüvitamise taotluse menetlemisel paluti täiendavaid selgitusi Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialistilt, kes selgitas oma 07.11.2025. a e-kirjas, et E-hoone kambrites nr 1164 ja 1165 oli olukord, kus kambritest helistamisel läks kõne esimesena psühhiaatriaosakonna valveruumi. Kui valveruumis asuvale telefonile ei vastatud, suunati kõne edasi valveõe kabinetti. Probleemi ilmsikstulekul anti korraldus seadistada kambrite esmane kõnede suunamine valveõe kabineti asemel peavalvesse (kui psühhiaatriosakonna valveruumis keegi ei vasta, siis suunatakse kõne edasi peavalvesse). Vastav töö teostati 04.03.2025. Haldusteenistuse peaspetsialisti kinnitusel ei registreeritud kambrites, kus S. Grossberg viibis, tehnilisi tõrkeid kambriterminalide töös. Kuigi ajavahemikul 01.01.– 04.03.2025 olid kõned suunatud psühhiaatriaosakonna valveõe kabinetti, ei olnud kambriterminali kaudu vanglateenistujaga ühenduse saamine siiski võimatu. Lisaks kambriterminali kaudu suhtlemisele oli kinnipeetaval võimalik anda oma muredest märku ka ametnikele, kes teostasid eluosakonnas valveringkäike.

3.S. Grossberg esitas 28.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri sisetelefoni kasutusega. Kaebaja nõuab väärikuse alandamise eest 1000 eurot ja tervise kahjustamise eest 1000 eurot. Kaebaja märgib kaebuse lõpus, et talle on tekitatud mittevaraline kahju kokku summas 4000 eurot. Kaebaja taotleb kaebuses riigi õigusabi saamist ning palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
4.Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, s.o kaebaja 12.09.2025. a kahjunõude ning vangla 12.11.2025. a otsuse.

KOHTU SEISUKOHT

5.Kaebaja on kohtule esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest rahalist hüvitist (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Nõude aluseks on asjaolu, et väidetavalt ei vastanud vanglaametnikud kaebaja kõnedele, mis olid tehtud kambris paikneva sisetelefoni vahendusel. Sellise tegevusega alandas vangla kaebaja hinnangul tema väärikust ning põhjustas talle ka tervisekahju. Kohus selgitab, et eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamine ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav (HKMS § 45 lg 2). Hüvitamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus ka vastustaja tegevuse õiguspärasust. 2

3-25-4417

6.Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja leiab, et sisetelefon on Tartu Vanglas täiesti kasutu seade. Sellega tagatakse küll ametnike mugavus, kui ametnik tahab kinnipeetavaga vestelda, kuid kinnipeetavad enamjaolt ametnikke selle kaudu kätte ei saa. Selliselt ei ole tagatud vangla julgeolek, sest tegelikult peaksid siseterminali kõned minema kas teise osakonna ametnike lauale või siis lõpuks peavalvesse. Seega ei ole kaebaja hinnangul teinud tööd ka peavalve, kuna igale kõnele peaks keegi alati vastama. Kaebaja on eriti mures selle üle, kui tal peaks tekkima mõni tervisehäda ja ta vajab abi.
8.Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et praegusel juhul ei küündi kaebaja väidetud kahju mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel selgitanud põhjalikult vanglas elukambrite seintel olevate kambriterminalide kasutamise praktikat. Samuti on kaebajale selgitatud vanglaametnike kohustust teha eluosakondades ringkäike, mille jooksul saab kaebaja vajadusel paluda ametnike abi. Vangla on asjakohaselt viidanud vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-le 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab VangS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 kohaselt kehtestab järelevalve täpsema korralduse valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (JVK) § 12 lg 1 p 5 kohaselt on valvepiirkonnas järelevalvet teostava toimkonna liikme oluliseks ülesandeks teha ringkäik sisevalvepiirkonnas üldjuhul vähemalt kord tunnis. JVK § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Seega oli kaebaja julgeolek tagatud muu hulgas seeläbi, et vanglaametnikud tegid eluosakonnas ringkäike ja kontrollisid kinnipeetavate kambreid. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Kaebaja ei ole konkreetselt viidanud ühelegi päevale, mil vanglaametnikud ei oleks ringkäigu tegemise nõudeid järginud. Ka ei ole kaebaja kohtueelses kahjunõudes ega kaebuses kohtule konkreetselt viidanud ühelegi päevale, millal ta jäi meditsiinilise abita seetõttu, et vanglaametnik ei vastanud tema kambriterminali kaudu tehtud kõnele. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva ega juhtumit, millal oleks olnud ohus tema turvalisus põhjusel, et tema kambriterminali kaudu tehtud kõnele ei vastatud. Kaebaja on kaebuses üldiselt märkinud, et alates 01.01.2025 kuni vanglale taotluse esitamiseni üritas ta kasutada kambris paiknevat sisetelefoni, kuid tulutult.
9.Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Isegi juhul, kui pidada vangla tegevust õigusvastaseks ajavahemiku osas, kui kambritest helistamisel läks kõne esimesena psühhiaatriaosakonna valveruumi või muul ajal, kui kinnipeetava kõnele ei vastatud, puuduks alus mittevaralise kahju hüvitamiseks, sest RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib seda nõuda vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtki nimetatud alust kaebusest ei nähtu. Kaebuse väited kaebaja väärikuse alandamise osas on üldsõnalised ja abstraktsed ning kaebaja tervise võimalik kahjustamine on tõendamata. Kohtu hinnangul on vangla tegevus vaidlusalusel ajavahemikul võinud riivata kaebaja õigust teavitada vanglat kambri seinal oleva terminali kaudu ohuolukorrast (Tartu Vangla kodukorra p 11.1.2) üksnes väheintensiivselt.
10.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3

3-25-4417

11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja esitas kaebuses riigi õigusabi taotluse. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on suuteline end ise esindama, arvestades tema senist kogemust halduskohtus. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium