1.Võtta menetlusse W.Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.09.2025 määruse peale.
2.Jätta W.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.09.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja aadress XXX tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
1.W.Y (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 08.11.2024 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks.
2.SKA lõpetas 06.05.2025 otsusega nr P26-2025-294775 menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3 alusel taotlust läbi vaatamata. Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lg 1). Kuna kaebaja on taotluses märkinud, et
3-25-3059 elab ja töötab alates 2010. a-st Rootsis, on ta sisenenud välisriigi tervisekaitsesüsteemi ning tema tegelik elukoht on Rootsis.
3.W.Y esitas vaide, mille SKA jättis 03.06.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/14899-2 rahuldamata. Kaebaja alaline elukoht on Rootsis. Seega on SKA 06.05.2025 otsus õiguspärane.
4.W.Y esitas SKA-le 05.06.2025 taotluse 03.06.2025 vaideotsuse ümbervaatamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht alates 12.03.2007 Maardus aadressil XXX. Seega on SKA väide väär. Kaebaja viibib vähemalt poole aastast Eestis ning on alates 2018. a-st täitnud lepingulisi funktsioone korteriühistus. Kaebaja on töövõimetu alates 16.11.2015, mil sattus Rootsis raskesse õnnetusse, mistõttu saab ta ravi peamiselt seal.
5.SKA teatas kaebajale 16.07.2025 kirjaga nr 5.2-3/14899-5, et seoses asjaolude täiendava selgitamise vajadusega (esitatud on päring Rootsi Kuningriigile) pikendatakse vaide läbivaatamise tähtaega kuni 15.08.2025.
6.SKA selgitas 13.08.2025 kirjas nr 5.2-3/15548-2 seoses kaebaja 05.06.2025 taotlusega, et vaideotsusega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul.
7.W.Y esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2025 kaebuse SKA 06.05.2025 otsuse ja 03.06.2025 vaideotsuse tühiseks tunnistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja jätkas SKA-ga suhtlemist kuni 15.09.2025, mil talle teatati, et rohkem infot ei anta. Kaebaja registreeris end 2010. a-l Rootsis, kuna töötas seal ajutiselt. Kaebajal juhtus 2015. a-l Rootsis tööõnnetus, ta sai raskeid vigastusi ning oli Rootsis pikka aega ravil. Seetõttu oli ta seotud Rootsi kindlustussüsteemiga. Samal ajal on kaebaja tegelik elukoht kogu aeg olnud Eestis. Rootsi pädev ametiasutus edastas kaebaja taotluse SKA-le, kuna kaebaja tegelik elukoht on Eestis ja puude raskusastme tuvastamine peab toimuma Eesti seaduste alusel. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud pärast 30-päevase tähtaja möödumist, palub kaebaja tähtaeg ennistada. Kaebaja jätkas pärast 03.06.2025 vaideotsust suhtlust SKA-ga ja sai 13.08.2025 ametlikult kirja, et otsust ei muudeta ja tal on õigus pöörduda kohtusse. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajale selge, et menetlus oli lõppenud juba 03.06.2025 vaideotsusega.
8.Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2025 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Kaebust tuleb tõlgendada selliselt, et kaebaja ei ole esitanud tühisuse tuvastamise nõuet, vaid tühistamis- ja kohustamisnõude. Kuna kaebaja läbis kohtueelse vaidemenetluse, tuleb kaebetähtaja kontrollimisel lähtuda HKMS § 47 lg-st 2. Kaebaja ei ole märkinud, millal talle 03.06.2025 vaideotsus teatavaks tehti, kuid kaebaja esitas 05.06.2025 SKA-le avalduse vaideotsuse ümbervaatamiseks. Seega pidi kaebaja olema vaideotsusest teadlik hiljemalt 05.06.2025. Seda arvestades tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse 16.09.2025, s.o seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses viidanud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitada. Kaebaja oli kaebetähtajast teadlik, sest vaideotsuse edasikaebamise korras on selgelt välja toodud, et vaide esitajal on õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul. See, et kaebaja otsustas veelkord haldusorganiga haldusmenetluses vaielda, ei pikendanud kaebetähtaega. Kaebetähtaega saab pikendada vaid seaduses reguleeritud kohtueelne menetlus. Praeguses asjas oli selleks vaidemenetlus. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega kaebetähtaja ennistamiseks. SKA oli kaebajale kahel korral 2(5)
3-25-3059 (06.05.2025 otsuses ja 03.06.2025 vaideotsuses) oma seisukoha välja toonud. Seega ei saanud kaebajal olla põhjendatud lootust, et tal õnnestub veenda SKA-d enda vastupidises seisukohas. Kaebaja pidi esitama kaebuse kohtule tähtaegselt isegi siis, kui haldusorgan ei olnud tema avaldusele veel vastanud. Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et kaebusega võib pöörduda kohtu poole määramata aja jooksul. Kuna kaebaja teadis kaebetähtaega, kuid jättis selle mõjuva põhjuseta järgimata, siis puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb asja menetlus lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.W.Y esitas määruskaebuse halduskohtu 17.09.2025 määruse tühistamiseks või alternatiivselt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja jäi kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses esitatud seisukohtade juurde. SKA tugines otsustes valeandmetele ja venitas vastustega. Kohus on jätnud arvestamata olulised asjaolud ja SKA eksimused. Pärast 03.06.2025 vaideotsust ei olnud kaebajale selge, et vaidlus on lõppenud. Vastupidi, SKA jätkas menetlust ja jättis mulje, et asi pole lõplikult lahendatud. Kaebetähtaeg saab hakata kulgema alles pärast lõpliku otsuse teatavaks tegemist, mitte ajal, mil SKA jätkab menetlust ja saadab selle kohta ametlikke kirju. Ka pärast 13.08.2025, kui SKA teatas, et ei muuda otsust, pöördus kaebaja kirjaga vastustaja poole ja juhtis tähelepanu eksimustele elukoha määramisel. SKA vaikis ligi kuu aega ja andis eitava vastuse alles 15.09.2025. Kaebus esitati kohtule kohe järgmisel päeval pärast seda, kui SKA selge sõnaga kinnitas, et midagi enam ei menetleta. Rootsi ametite vastused näitavad, et kaebaja ei saa Rootsi pensioni ega tööta Rootsis. Rootsi asutused maksavad kaebajale ajutist haigusraha Rootsis toimunud tööõnnetuse tõttu.
SKA palus jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebaja pöördus 05.06.2025 vastustaja poole vaideotsuse uuesti läbi vaatamiseks ja selle muutmiseks ning SKA esitas kaebaja tegeliku elukoha täiendavaks kontrollimiseks päringud Rootsi pädevatele asutustele. Vastuste viibimise tõttu saadeti kaebajale 16.07.2025 kiri, milles pikendati vaide läbivaatamise tähtaega, tekitades sellega kaebajale ekslikult mulje, et vastustaja käsitab kaebaja 05.06.2025 taotlust vaidena. Päringutele Rootsist saadud vastused kinnitasid vastustaja järeldust, et kaebaja ei ela tegelikult Eestis. Paraku ei saadetud kaebajale sellekohaste põhjendustega vastust. SKA 13.08.2025 kirjas selgitati kaebajale uuesti halduskohtule kaebuse esitamise korda. SKA tunnistab, et tema tegevus kaebaja 05.06.2025 taotluse menetlemisel ei olnud selge, kuid vaideotsuses oli selgitus edasikaebamise võimaluse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et ta taotleb määruskaebuses halduskohtu 17.09.2025 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 2 lg 4).
12.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.Halduskohus tõlgendas kaebaja tahet selliselt, et esitatud on tühistamis- ja kohustamisnõuded. Ringkonnakohus märgib sellega seoses järgmist. Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja SKA-le puude raskusastme tuvastamise taotluse, mille SKA jättis 06.05.2025 otsusega läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab, et haldusorgan 3(5)
3-25-3059 ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud. Läbi vaatamata jätmisega haldusmenetlus lõpeb, kusjuures selline otsus ei ole haldusakt (HMS § 43 lg 1 p 3), mistõttu kohtusse tuleks pöörduda mitte tühistamis-, vaid kohustamiskaebusega (nt Riigikohtu 07.11.2024 otsus nr 3-22-1526, p 27). Ka asjaolu, et SKA on vormistanud iseseisvalt vaidlustatava otsuse, ei tähenda, et tegu oleks haldusaktiga (vrd Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 11). Põhjendada tuleb nii haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kui ka taotluse haldusaktiga rahuldamata jätmist (HMS § 14 lg 7, § 56 lg 1). Eespool toodut arvestades ei ole SKA 06.05.2025 otsus haldusakt, vaid haldusmenetlust lõpetav menetlustoiming, mis on siiski iseseisvalt vaidlustatav nii vaide- kui ka kohtumenetluses (vt HMS § 71 lg 1 ja § 72 lg 3 p 4, HKMS § 45 lg 3). Kui inimene ei ole taotluse läbi vaatamata jätmisega nõus, saab ta nõuda vaidemenetluses ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3) või pöörduda halduskohtusse kohustamiskaebusega, mis ühtlasi hõlmab ka selle tuvastamist, et haldusorgani tegevus taotluse läbi vaatamata jätmisel oli õigusvastane. Siinse vaidluse asjaoludel tuleb seega tõlgendada, et kaebaja esitas esiteks nõude kohustada SKA-d vaatama tema 08.11.2024 taotlus sisuliselt läbi ning teiseks nõude tühistada SKA 03.06.2025 vaideotsus. Selles osas tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
14.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole sellegipoolest alust. Kaebaja läbis enne kohtusse pöördumist vaidemenetluse. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja sai 03.06.2025 vaideotsuse kätte hiljemalt 05.06.2025, tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 07.07.2025 (vt ka HKMS § 67 lg 4 teine lause). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 16.09.2025. Järelikult pöördus kaebaja kohtusse kaebetähtaega ületades. Seda möönab tegelikult ka kaebaja ise ühes kaebusega esitatud tähtaja ennistamise taotluses (dtl 3).
15.Tähtaja ennistamine on HKMS § 71 lg 1 järgi põhjendatud juhul, kui menetlusosalisel oli kaebuse esitamiseks mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus (vt ka Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuvateks on peetud eelkõige HKMS § 150 lg-s 1 nimetatud põhjuseid. Need on objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise ei saa vahetult mõjutada ning mis takistasid apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud teatud tingimustel mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 01.01.2002 määrus nr 33-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Asjaomane takistus peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu või ületamatu ning kestvalt takistama kaebeõiguse kasutamist ette nähtud ajal. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist juhul, kui kaebuse esitamine oli üksnes raskendatud või ebamugav, kuid mitte võimatu (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 18; 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12; 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 1). Mõjuvad põhjused ja neid kinnitavad tõendid peab ära näitama kaebetähtaja ennistamist taotlev menetlusosaline, kes soovib neile tugineda (HKMS § 59 lg 1; Riigikohtu 16.02.2005 määrus nr 3-3-1-75-04, p 14). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00, p 2).
16.Kaebaja selgituse kohaselt ei saanud ta esitada kaebust õigeaegselt põhjusel, et pärast vaideotsuse kättesaamist jätkas ta suhtlust SKA-ga ja sai alles 13.08.2025 ametliku kirja, et SKA ei muuda oma otsust ja kaebajal on õigus pöörduda kohtusse. Kaebaja kinnitusel jätkus 4(5)
3-25-3059 tema suhtlus vastustajaga ka hiljem, s.o kuni 15.09.2025. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja esitatud põhjusi ei saa siinse vaidluse asjaoludel lugeda mõjuvateks. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, kuidas takistas tema edasine suhtlemine SKA-ga tal kaebuse esitamist kaebetähtaja jooksul, s.o hiljemalt 07.07.2025.
17.Asjaolu, et kaebaja esitas SKA-le 05.06.2025 palve vaideotsuse ümbervaatamiseks (sisuliselt taotluse menetluse uuendamiseks, dtl 9), ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. SKA 06.05.2025 otsuses (dtl 11 jj) on selgitatud, et selle otsusega mittenõustumisel võib esitada 30 päeva jooksul vaide SKA-le või kaebuse halduskohtule. Otsuses on viide veebilehele https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/vaie, kus on põhjalikult selgitatud, kuidas on võimalik SKA otsuseid vaidlustada. SKA veebilehel antud selgitustes on ka link veebilehele www.kohus.ee, kus on välja toodud halduskohtusse pöördumise kord ja tähtajad. Ka SKA 03.06.2025 vaideotsuses (dtl 5 jj) on selgitatud, et kaebajal on õigus pöörduda selle vaidlustamiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest. Vaide põhjendustes on SKA selgitanud, et jääb kaebaja vaides toodud selgitusi ja tõendeid arvestades 06.05.2025 otsuses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja elukoht ei ole Eestis, vaid Rootsis. Hoolsa tegutsemise korral oleks kaebaja seega pidanud aru saama, et SKA 06.05.2025 otsuse ja 03.06.2025 vaideotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb pöörduda halduskohtu poole vaideotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Seejuures ei saa kaebajat pidada kohtumenetluses täiesti kogenematuks, sest ta ei osale halduskohtumenetluses esmakordselt. Tallinna Ringkonnakohus on kohustamiskaebuse esitamise tähtaega ja selle ennistamisega seonduvat kaebajale varem selgitanud näiteks 10.12.2021 määruses nr 3-19-1186 (vt p-d 8– 11).
18.SKA on möönnud, et tema tegevus kaebaja 05.06.2025 taotluse läbivaatamisel on olnud eksitav. SKA teatas kaebajale 16.07.2025 kirjas (dtl 15), et pikendas HMS § 84 lg 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 15.08.2025, kuna esitas asjaolude täiendavaks selgitamiseks päringu Rootsi pädevale asutusele. Sellest võis kaebajale jääda mulje, et SKA menetleb tema 05.06.2025 taotlust vaidena. Siinse vaidluse asjaoludel ei tingi see siiski kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, kuna kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oli mõjuv põhjus, mis takistas teda kohtusse pöördumast hiljemalt 07.07.2025. Enne kaebetähtaja möödumist ei olnud SKA kaebajat eksitanud.
19.Kuna kaebus oli esitatud selleks ettenähtud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, lõpetas halduskohus õigesti haldusasja menetluse, tuginedes HKMS § 124 lg-le 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg-le 3.
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.09.2025 määrus muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.