Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Üldjuhul vallavalitsus sellisel puhul ei ole vaiet tagastanud puuduste kõrvaldamiseks, kui vaide ese ja nõue on selgelt tuvastatavad. Antud juhul nii ka oli. Vaie võeti menetlusse ning kaebuse esitaja kutsuti 19.11.2025 e-kirjaga (kutse saadeti eposti aadressile, millelt vaie esitati) vallavalitsusse vaide arutelule 26.11.2025. Kaebaja ei kinnitanud teate kätte saamist ega aja sobivust, mistõttu vallavalitsus saatis meeldetuletuse. Kaebaja vastas 25.11.2025 ning kinnitas, et on valmis osalema pakutud kohtumisel 26.11.2025 kell 16.30 Saaremaa Vallavalitsuses, et arutada Transvaali tn 15 kinnistule väljastatud ehitusloa õiguspärasust. Seetõttu on ka vaie tänaseks lahendamata. Kaebaja e-kirjast saab välja lugeda, et kaebaja soovib kasutada halduskohtus kaebuse esitamise õigust, mitte vaide lahendamist. HMS mõistes on vaide esitamine vallavalitsuse haldusaktidele üldjuhul vabatahtlik. Kahte menetlust samas asjas ei saa korraga olla. Vaide esitamine ja selle lahendamine lükkab kaebuse esitamise tähtaja edasi. Vallavalitsus võiks vaide tagastada ning kohus peab välja selgitama, kas kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt. Juhul, kui on esitatud kaebetähtaega rikkudes, ei saa kaebust menetlusse võtta ning sel juhul puudub ka esialgse õiguskaitse lahendamise vajadus. Täna ei ole etoimikust nähtav, et kaebuse esitaja oleks esitanud oma vastuse kohtule selle kohta, millal ta haldusaktist teada sai. Igal juhul on tekkinud olukord, mis tekitab vastuolusid. Vaide lahendamine on takistatud, kuna kaebuse esitaja ei soovi osaleda vaide arutelul tema ära kuulamiseks, kohtumenetluse tõttu. Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega. Ehitamine kaebuse esitaja kinnistu piirist 2,7 m kaugusele ei takista tema kinnistule päikesevalguse langemist, ei tekita privaatsuse riivet jms, vaateid naabri hoovi ei avane. Muuhulgas järgib projekteeritud elamu piirkonna arhitektuuri ja sobib ümbritsevasse keskkonda ning ehitis ei varja kaebuse esitaja kinnistult avanevat vaadet. Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering (edaspidi ÜP) näeb ette, et maja minimaalne kaugus naaberkrundi piirist peab üldjuhul olema vähemalt pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja vajadusel rakendatakse tuleohutusalaseid meetmeid või kui detailplaneering ei näe ette teisiti, lähtudes muuhulgas väljakujunenud hoonestustavadest vaadeldavas piirkonnas. Nimetatud piirang on ÜP-s sätestatud eelkõige lähtudes avalikust huvist - tuleohutusnõuetest. Tegemist ei ole piiranguga, mis puudutaks näiteks naabrusõigusi privaatsuse tagamisel. Juhul, kui hoone on lähemal kui 4m, siis tagatakse tuleohutus tulemüüriga. Tuleohutuskuja on seaduse kohaselt 8 m, mis tuleneb avalikust huvist. Kui aga lahendatakse hoonete vaheline kaugus tulemüüriga, siis ei ole vaja järgida tuleohutuskuja. Hoone asukoht on piirile lähemal kui 4 m (mitte elamule), kuid ei riiva avalikku huvi. Samuti ei piirata kaebaja ehitusõigust. Päästeamet on projekti kooskõlastanud. Seega ei ole tegemist niivõrd intensiivse rikkumisega, mis võiks kaasa tuua esialgse õiguskaitse kohaldamise või ehitusloa tühistamise. Vallavalitsus möönab, et selles osas on ehitusluba formaalselt õigusvastane, kuid see ei anna alust ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Muuhulgas ei ole kaebaja piisava põhjalikkusega selgitanud, kuidas vaidlusalune ehitusluba riivab tema subjektiivseid õigusi. Miljööväärtusliku ala nõuete eiramine on avaliku huvi teema, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja väide, et tehnovarustuse nõuete rikkumine tekitab kaebajale ebamugavust ja võimalikku kahju ei ole tõendatud. Projekteerija pädevuse väidetav puudumine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on avalikes huvides esitatud populaarkaebusega, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsega. Vallavalitsuse hinnangul ei olnud EhS-ist tulenevalt vajadust kaasata ehitusloa menetlusse kaebajat, kuna tema õigusi väljastatava ehitusloaga ei riivata. Samuti ei kahjustatud tema õigusi haldusmenetluse mõistes. Transvaali tn 15 kinnistule rajatav elamu asukoht on kaebajale kuuluva XXX kinnistu juurdepääsu kõrval, mitte ei asu tema elamu läheduses. Isegi juhul, kui kohus leiab, et vallavalitsus on eksinud EhS § 42 lõike 6 ja HMS § 40 lõike 2 vastu, siis nimetatud eksimus ei ole niivõrd intensiivse mõjuga, et see annaks aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks või haldusakti tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2

tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.