Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 4. detsember 2025, Tartu 3-24-1811
Haldusasi
Põhja-Sakala valla kaebus Sotsiaalkindlustusameti poolt sunniraha rakendamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2024. a otsus Põhja-Sakala valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Põhja-Sakala vald Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Võtta Põhja-Sakala valla poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid asja materjalide juurde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet tegi Põhja-Sakala vallale 16. jaanuaril 2024 ettekirjutuse, millega kohustas vallavalitsust tagama, et vallavalitsuses töötaksid lastekaitsetöötajad, kes vastaksid lastekaitseseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud nõuetele (on omandanud kõrghariduse ja erialase ettevalmistuse). Ettekirjutuse kohaselt ei vasta üks lastekaitsetöötaja neile nõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks märgiti 22. märts 2024. Sotsiaalkindlustusamet tegi uue samasisulise ettekirjutuse 21. märtsil 2024 ning selles oli täitmise tähtajaks märgitud 25. aprill 2024. Mõlemas ettekirjutuses oli ka sunniraha rakendamise hoiatus.
Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas Põhja-Sakala vald kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi nõue keelata sunniraha rakendamine. Kaebuse kohaselt on nõuetekohase lastekaitsetöötaja konkursid luhtunud. Vaidlusalune ametnik omandab erialase kõrghariduse eelduslikult juuliks 2025.
3.Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja keelati Sotsiaalkindlustusametil ettekirjutuse täitmiseks sunniraha rakendamine kuni juulikuuni 2025 järgmistel põhjendustel.
3.1.Kohtupraktikas on leitud, et sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutust täita, ei ole proportsionaalne. Kaebaja on selgitanud, et kui ta vabastab ametist lastekaitsetöötaja, kellel puudub kõrgharidus, võib tekkida olukord, kus vallale seadusest tulenevad kohustused lastekaitsel jäävad üldse täitmata, sest vallas on kaks lastekaitsespetsialisti ning teine lastekaitsespetsialist on juba esitanud lahkumisavalduse.
3.2.Kohus leidis, et pigem on avalikes huvides see, et kaebaja saaks jätkuvalt täita talle seadusega pandud kohustusi lastekaitse tagamisel seni väljaõpet saanud ja praktilisi oskusi omandanud lastekaitsespetsialisti abil, kes hetkel omandab kõrgharidust. Võib asuda seisukohale, et kaebaja ei saa objektiivsel põhjusel ettekirjutust täita, kuna pole selge, kas avaliku konkursi käigus õnnestub tal leida ametnik, kes vastaks seaduse nõutele.
3.3.Seetõttu pole sunniraha määramine proportsionaalne vähemalt seni, kuni pole möödunud tähtaeg lastekaitsespetsialistil hariduse omandamiseks, st kuni juulini 2025.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Lastekaitseseaduses sätestatut peavad järgima kõik riigi ja kohaliku omavalitsusüksuste ametnikud.
4.2.Ehkki halduskohtu poolt kirjeldatud olukord võib tekkida (st, et vallal puudub üldse lastekaitsetöötaja), ei kao sellega valla kohustus korraldada lastekaitsetööd, sh leida selleks vajaliku pädevusega lastekaitsetöötajad.
4.3.Lastekaitsetöötajale kehtestatud nõuete eesmärk on avalikes huvides.
4.4.Lastekaitseseaduse § 19 lg 1 võimaldab lastekaitsetöötajana tööle asuda isikul, kellel on nii erialane ettevalmistus kui ka kõrgharidus. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab lastekaitsetöötaja hiljemalt kahe aasta möödumisel alates teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Põhja-Sakala vallas asus nõuetele mittevastav lastekaitsetöötaja teenistusse 2023. aastal ning kaheaastane tähtaeg kutse omandamiseks on saabunud.
4.5.Halduskohtu otsus annab signaali, et lastekaitsetöötajale kehtestatud nõudeid võib eirata. Sotsiaalkindlustusametile on saadetud märgukiri, milles osutati sellele, et Põhja-Sakala vallas töötab keskharidusega isik.
5.Põhja-Sakala vald palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuses märgitakse, et vaidlusalune lastekaitsespetsialist on läbinud kõrghariduse õpingutest 93,3%, mida tõendab sellekohane dokument. Apellatsioonimenetluse kestel esitas vald täiendava tõendina ka diplomi, mis näitab, et vaidlusalune lastekaitsetöötaja on nõutava kõrghariduse omandanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonimenetlus tuleb lõpetada apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmisega.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg-test 1-2 ja lg 3 p-st 6 tuleneb, et apellatsioonkaebuse saamisel keeldub ringkonnakohus selle menetlusse võtmisest ning tagastab läbivaatamatult muuhulgas siis, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. Käesolevas asjas ongi niisuguse olukorraga tegemist. Halduskohus keelas vaidlustatud kohtuotsusega Sotsiaalkindlustusametil rakendada Põhja-Sakala valla suhtes sunniraha kuni juulikuuni 2025, st ajani, kuni vaidlusalune lastekaitsetöötaja omandab eeldatavasti vajaliku 2
hariduse. Praeguseks on see tähtaeg möödunud ning halduskohtu otsusel ei ole enam Sotsiaalkindlustusameti suhtes keelavat mõju. Lisaks on Põhja-Sakala vald esitanud apellatsioonimenetluses täiendava tõendina Tartu Ülikooli diplomi, millest nähtub, et vaidlusalune lastekaitsespetsialist on omandanud 17. juunil 2025 sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni rakenduskõrgharidusõppe bakalaureusekraadi. Seega lisaks sellele, et halduskohtu otsusel pole enam mõju Sotsiaalkindlustusametile, on käesolevaks ajaks ära langenud ka sunniraha määramise alus, kuna Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutus on täidetud.
8.HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kuna eelkirjeldatud asjaolude muutumine ei ole apellatsioonkaebuse puudus, mida saaks kõrvaldada, ei anna ringkonnakohus Sotsiaalkindlustusametile tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. HKMS § 187 lg 3 p-st 6 ning §-st 190 juhindudes tuleb apellatsioonkaebus jätta ringkonnakohtu määrusega läbi vaatamata.
10.Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli Sotsiaalkindlustusamet HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud.
11.Põhja-Sakala vald on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et kaebaja menetluskulu asjas oli kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ning palub selle Sotsiaalkindlustusametilt välja mõista. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonimenetluses on halduskohtu otsust võimalik muuta või tühistada üksnes menetlusosalise apellatsioonkaebuse alusel ning üksnes osas, milles on kohtuotsust vaidlustatud. Halduskohus jättis kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata hoolimata sellest, et kohus kaebuse rahuldas. Põhja-Sakala vald kohtuotsust menetluskulude väljamõistmata jätmise osas apellatsioonkaebusega ei vaidlustanud. Ehkki Sotsiaalkindlustusamet on vaidlustanud halduskohtu otsuse tervikuna, ei ole võimalik Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse alusel teha otsust, mis oleks talle kahjulik. Järelikult pole Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuse alusel võimalik tühistada halduskohtu otsust osas, milles Sotsiaalkindlustusametilt valla kasuks menetluskulusid välja ei mõistetud (tulenevalt nn reformatio in peius põhimõttest). Seetõttu jääb muutmata halduskohtu otsus ka osas, milles jäeti Põhja-Sakala valla menetluskulud (40 eurot, st lisaks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivule ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) halduskohtus tema enda kanda. Ning seda sõltumata sellest, kas ringkonnakohus peab menetluskulude kaebaja kanda jätmist põhjendatuks või mitte. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.