4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 05.01.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 24).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Vastustaja Setomaa valla õiguseellase Mikitamäe valla volikogu andis 26.02.2015 määruse nr 8 „Mikitamäe valla teede ja erateede avalikuks kasutamiseks määramine“. Sellega määrati avalikult kasutatavaks teeks muuhulgas tee numbriga 4650076, nimega Audjassaare - Tund ja pikkusega 1,015 km1. Tee paikneb muuhulgas Saare kinnisasjal (registriosa number 821038, katastritunnus 46501:001:0077), mille omanik on kolmas isik Guido Kapp (dtl 55-56). 1
RT IV, 03.03.2015, 49
1
Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et kuni Saare kinnisasja piirini on Audjassaare-Tund tee Setomaa valla munitsipaalomandis või kaetud tee avaliku kasutamise lepinguga (Lohu kinnisasjal, katastritunnus 46501:001:0022, leping dtl 258-259). Pärast seda läbib tee kinnisasju Saare (teelõigu pikkus u 286 m), Ilumetsa metskond 164 (teelõigu pikkus u 26 m), Pirnipuu (teelõigu pikkus u 108 m), Pommeri (teelõigu pikkus u 8 m) ning Kirsipuu (teelõigu pikkus u 50 m). Avaliku teena kasutus on nendest tagatud ainult Ilumetsa metskond 164 maaüksusel, kus maa kuulub riigile. Teeregistrisse on kantud Audjassaare-Tund tee täies pikkuses, kuni selle lõpuni Kirsipuu kinnisasjal. Kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et volikogu määrus tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta oleks kehtetuks tunnistatud või et tee oleks teeregistrist kustutatud. Vastustaja kinnitas 03.01.2025.a vastuses kaebajale (dtl 278-279), et vaidlustatud korralduses avaldatud kavatsus kustutada Audjassaare-Tund tee osaliselt teeregistrist on tagasi võetud.
2.Setomaa Vallavalitsus andis korralduse nr 400 „Sundvalduse seadmine Setomaa vallas Audjassaare külas Saare kinnistul“, sellele on kuupäevana märgitud 04.09.2024 ja see on digitaalselt alla kirjutatud 10.09.2024 (dtl 255-257). Korralduse kohaselt kinnitas Mikitamäe Vallavolikogu 26.02.2015 kohalike maanteede nimekirja. Selle alusel on teeregistrisse kantud tee 4650076 Audjassaare - Tund. Saare kinnisasja läbiva teelõigu kohta ei ole kinnisasja omanikuga lepingut sõlmitud. Saare kinnisasjal paikneva teelõigu pikkus on 290 m ja see on kruusakatendiga. Kasusaajateks on Pommeri ja Kirsipuu elamuga krundid ning kohalikud elanikud, kes soovivad juurdepääsu Peipsi järveni. Korralduses on märgitud, et kolmas isik esitas haldusmenetluses oma seisukoha, milles ta sundvalduse seadmisega nõus ei olnud. Kolmanda isiku seisukohti ei ole korralduses täpsemalt välja toodud või käsitletud.
3.Setomaa Vallavalitsus tunnistas 09.12.2024.a korraldusega nr 511 (dtl 29-30, otsuses nimetatud vaidlustatud korraldus) korralduse nr 400 kehtetuks. Korraldus on vaideotsus, millega lahendati kolmanda isiku vaie. Korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 1. Korralduse põhjal oli kolmas isik seisukohal, et avalik tee tema ja temast järgnevate kinnistute teenindamiseks ei ole vajalik. Kolmas isik on tee sulgenud väravaga alates oma kinnistu piirist. Kolmas isik soovib ise teed hooldada ja tagab juurdepääsu naaberkinnistutele. Vastustaja leidis, et Saare kinnisasjal ja sellest edasi viival teel puudub avalik huvi. Teelõigu osas tuleb teha korrektuur vallateede registris ning sundvalduse seadmine Saare kinnisasjal tühistada. Eeltoodud otsuste põhjendusi korralduses toodud ei ole. Korralduses on märgitud, et vastustaja küsis arvamust Pommeri, Kirsipuu ja Pirnipuu kinnistute omanikelt 26.09.2024 kirjaga 4-8/1560 ning vastused on laekunud 27.09.2024 (Pommeri), 09.10.2024 (Kirsipuu) ja 17.10.2024 (Pirnipuu). Arvamuste sisu ei ole korralduses ära toodud või käsitletud.
4.Kaebaja Olivia Tund esitas 08.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebajale kuulub Audjassaare külas asuv Kirsipuu kinnisasi (registriosa number 738938, katastritunnus 46501:001:0066, dtl 54). Vaidlustatud korraldus on haldusakt, mis rikub
2
kaebaja omandipõhiõigust. Kirsipuu kinnisasi on kaebaja perekonna ajalooline kodukoht, kaebaja päris selle 2021. aastal. Kinnisasjal asub elamu, mida perekond on kasutanud hooajalise talukohana, nt suvel või jõulude ajal ehk perioodiline kasutamine toimus aastaringselt. Praegu on kasutus häiritud juurdepääsu puudumise tõttu. Kolmanda isiku subjektiivne hinnang, et kaebaja kinnisasjal asuv hoone on elamiskõlbmatu, on ebaõige. Tegemist on tõesti ajaloolise elamuga ning kaebaja plaanib selle mugavdamiseks ja korrastamiseks teostada mahukamaid remonttöid, kuid see ei tähenda, et hoone on elamiskõlbmatu. Elamu on jätkuvalt aastaringses kasutamises, kuigi mitte kaebaja püsiva elukohana, kuid perioodiliselt terve aasta vältel. Kirsipuu kinnisasjale pääseb mööda Audjassaare-Tund teed. Muud juurdepääsu ei ole. Kolmas isik on tõkestanud tee lukustatud väravaga. Kaebajal ei ole värava võtit. Kaebaja on püüdnud olukorda lahendada koostöös vastustajaga, kuid olukord ei ole lahendust leidnud. Kaebaja huvides on tee avalik kasutamine. Võtme andmine kaebajale ei pruugi tagada juurdepääsu, s.h hädaolukorras. Avalik kasutus tagab tee hooldamise. Sundvalduse tingimuste määramisel saab arvestada kolmanda isiku huve. Tee on juurdepääsuks veel neljale kinnisasjale - Pirnipuu, Pommeri, Ilumetsa metskond 164 ja Ranna - ning Peipsi järvele ja selle avalikule kallasrajale. Ilumetsa metskond 164 kinnisasjal asub Audjassaare küla ajalooline lautrikoht. Audjassaare-Tund tee on üldplaneeringu kohaselt kogu ulatuses kohaliku tähtsusega sõidutee ning on üldplaneeringus tähistatud kui juurdepääs kallasrajale. Vastustaja on korduvalt väljendanud seisukohta, et esineb tee avaliku kasutamise huvi. Setomaa valla üldplaneeringu järgi saab eratee määrata avalikuks kasutamiseks muu hulgas juhul, kui eratee teenindab vähemalt kahte hoonestusega elamiseks kasutatavat majapidamist. Setomaa Vallavolikogu 28.04.2022 kehtestatud määruse „Erateede avalikuks kasutamiseks määramise kord“ § 3 lg 4 p 4 sätestab samuti, et erateed saab määrata avalikuks kasutamiseks, kui eratee teenindab vähemalt kahte majapidamisega kinnistut. See tingimus on täidetud hoonestatud ja aastaringselt kasutuses on Saare, Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjad. Vaidlustatud korralduses ei ole välja toodud ja kaalutud kaebaja huve või avalikku huvi. Põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks. Vastustajal tuleb tõendada, et kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Kaebajat ei kaasatud Saare kinnisasjale sundvalduse seadmisel ega selle kehtetuks tunnistamisel. Vastustaja teatas vaidlustatud korralduse tegemisest kaebajale 16.12.2024 (dtl 31). Kaebaja kaasati 22.11.2024 menetlusse, milles otsustati Audjassaare-Tund tee (osalist) kustutamist kohalike teede nimekirjast, kaebaja esitas sellele vastuväite (dtl 18-20, 22-27). Audjassaare-Tund tee võib olla täies ulatuses avalikult kasutatav. Tee avalikku kasutusse määramine 26.02.2015 eeldas maaomaniku nõusolekut või maaomanikuga sõlmitud lepingut. Saare kinnisasjale sundvalduse seadmine võis tähendada olemas oleva õigusliku olukorra kinnitamist. Vaidlustatud korraldus on vastuolus tee avalikku kasutusse määramisega.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Juurdepääs Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu kinnisasjadele saab toimuda ilma tee avalikuks kasutamiseks määramiseta ja Saare kinnisasjale sundvaldust seadmata, kuna Saare kinnisasja omanik soovib ise tegeleda tee hooldamisega ja juurdepääsu tagamisega kinnisasjade omanikele. Ükski üldplaneeringus toodud eratee avalikuks kasutamiseks määramise eeldustest ei ole täidetud.
3
Vastustaja on korduvalt püüdnud kokku leppida kokkusaamist kaebaja ja kolmanda isiku vahel, et saavutada üksmeel ja kokkulepe tee kasutamiseks juurdepääsuks Kirsipuu kinnisasjale, kuid see ei ole õnnestunud. Viimati teatas kaebaja, et loobub kohtumisest, kuna kohus on kaebuse menetlusse võtnud.
6.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Saare kinnisasjal paikneva teelõigu avalik kasutus ei vasta kolmanda isiku huvidele. Kolmanda isiku eratee äärde jääb vaid 3 kinnisasja, millest ühte kasutatakse reaalselt suvilana, teisel kinnistul asub vaid kuur ja kolmandal ehk kaebaja kinnisasjal on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu maja, kus ei elata juba 20 aastat. Kolmas isik ei takista kinnisasjadele pääsemist ja hoiab ise tee korras. Kolmas isik on pakkunud kaebajale, et annab talle värava võtme (dtl 64-70). Kolmandal isikul on konflikt kaebaja isaga. Kolmanda isiku huvi on kaitsta oma omandit, mida ohustab see, kui teel hakkavad ringi sõitma võõrad. Pihkva järveni pääseb Audjassaare vana piirivalve kordoni juures ning Lüübnitsa küla ja Audjassaare piiril olevas puhkekohas, kus on ka slipp. Kaebajal ei ole õigust nõuda juurdepääsu kallasrajale konkreetset kohast. Audjassaare-Tund tee on rajatud liigniiskele mullasele pinnasele ja ei talu suuremat koormust. Avalik huvi algab ca 200 inimesest, sinna sisse ei kuulu kohalikud külamehed, naabrid jne. Tee avaliku kasutuse mõjud on ATV-de kihutamine teel, prügistamine, suvalistesse kohtadesse lõkete tegemine, suurenenud liikluskoormuse müra, suurenev risk vargustele, röövpüük ja salaküttimine. Kohtu seisukoht
7.Ehitusseadustiku § 94 lg 1 ja 2 sätestavad, et eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus ning eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et eratee avalikuks kasutamiseks on nõutav kahe tingimuse täidetus: 1) kohalikul omavalitsusel on õigus kasutada teealust maad (näiteks maaomanikuga on sõlmitud leping, on seatud sundvaldus) ja 2) eratee on määratud avalikuks kasutamiseks (vt näiteks Riigikohtu 13.10.2020.a määrus asjas 3-19-2255 p 11.3 ja 13). Praegusel juhul on täidetud teine tingimus - tee on määratud avalikuks kasutamiseks (vt otsuse punkti 1). Korralduse nr 400 andmise eesmärgiks oli täita ka esimene tingimus ehk luua vastustajale õigus teealuse maa kasutamiseks. Praeguse asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas tee avalikku kasutusse määramise ajal oli selleks Saare kinnisasja omaniku nõusolek või kas Saare kinnisasja omaniku ja vastustaja vahel kehtis sel ajal leping maa kasutamise kohta. Vastustaja kinnitas kohtumenetluses, et praegu sellist kehtivat lepingut vastustaja ja kolmanda isiku vahel ei ole. See tähendab, et vastustajal tuleb saavutada teealuse maa kasutamise õigus või tunnistada kehtetuks otsus tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta.
8.Vastustaja seadis sundvalduse korraldusega nr 400 (otsuse punkt 2) ja tunnistas selle kehtetuks vaidlustatud korraldusega (otsuse punkt 3). Vaidlustatud korraldus on tehtud vaideotsusena, millega lahendati kolmanda isiku esitatud vaie. HMS § 87 lg 2 p 2 alusel saab halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda vaideotsuse tühistamist, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Praeguses asjas on tegemist sellise olukorraga. Kaebaja tugineb sellele,
4
et tema õigusi rikub sundvalduse kehtetuks tunnistamine. Tegemist ei ole vaide osalise või täieliku rahuldamata jätmisega, vaid vaide rahuldamisega.
9.Kohtu hinnangul tuleb kaebus rahuldada, kuna vastustaja on olulisel määral rikkunud menetlus- ja vorminõudeid ning see võis mõjutada asja otsustamist. HMS § 83 lg 2 sätestab, et vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. HMS § 6 kohaselt on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vaideotsus on haldusakt. HMS § 56 lg 1 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 40 lg 1 alusel peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
10.HMS § 83 lg 1 sätestab, et vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Kohus selgitas 05.11.2025.a määruses, et kohtul on tekkinud küsimus, kas korraldus nr 400 tunnistati kehtetuks seetõttu, et see oli õigusvastane või seetõttu, et see oli ebaotstarbekas. Vaidlustatud korraldusest see ei nähtu. Ainsaks viidatud õigusnormiks on HMS § 85 p 1, mis reguleerib haldusorgani volitusi vaide läbivaatamisel. Kohtumenetluses esitatud seisukohtades vastustaja seda küsimust ei käsitlenud. Kuna vaidlustatud korralduses on öeldud, et vastustaja jõudis seisukohale, et Saare kinnisasjal ja sellest edasi puudub tee kasutamiseks avalik huvi, siis lähtub kohus eeldusest, et vastustaja hinnangul oli vaidlustatud korraldus õigusvastane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 39 lg 2, § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 p 8 alusel on sundvalduse seadmine lubatud eratee avaliku kasutamise eesmärgil ning sundvalduse seadmise eelduseks on, et see on vajalik üldistes (avalikes) huvides. Vaidlustatud korraldust saab mõista nii, et vastustaja hinnangul avalik huvi tee kasutamiseks tegelikult puudus.
11.Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses põhjendanud oma seisukohta, et Saare kinnisasjal paikneva Audjassaare-Tund tee kasutamiseks puudub avalik huvi. Seisukoht on vastuolus mitmete praeguses kohtuasjas kindlaks tehtud asjaoludega: - tee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kantud teeregistrisse (vt otsuse punkti 1). See näitab, et vastustaja on jaatanud avalikku huvi tee kasutamiseks; - tee on üldplaneeringu kohaselt kogu ulatuses kohaliku tähtsusega sõidutee ning on üldplaneeringus ette nähtud juurdepääsuks kallasrajale. Kohus andis 05.11.2025.a määruses vastustajale võimaluse sellele asjaolule vastu vaielda, vastustaja seda ei teinud. Kohaliku tähtsusega sõidutee all mõeldakse üldplaneeringus mootorsõidukiga läbitavat teed, mis teenindab kohalikku liiklust hoolimata tee omandivormist (dtl 225); - tee on ainsaks juurdepääsuks Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu kinnisasjadele; - vastustaja oli ca 2 kuud enne vaidlustatud korralduse andmist ka ise seisukohal, et tee kasutamiseks on avalik huvi, viidates muuhulgas kohalike elanike huvile (vt otsuse punkti 14).
5
Sellises olukorras ei ole piisav vaidlustatud korralduses sisalduv ühelauseline seisukoht, et Saare kinnisasjal ja sellest edasi viival teel puudub avalik huvi. Jääb arusaamatuks, miks vastustaja seisukoht on muutunud ja miks eelmises lõigus nimetatud asjaolud tähtsust ei oma.
12.Vastustaja väitis kohtumenetluses, et juurdepääs Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu kinnisasjadele saab toimuda ilma sundvaldust seadmata, kuna Saare kinnisasja omanik soovib ise tegeleda tee hooldamisega ja juurdepääsu tagamisega kinnisasjade omanikele. Kohus palus 05.11.2025.a määruses vastustajal selgitada, kas ja kuidas on vastustaja arvesse võtnud ja kaalunud asjaolu, et kolmas isik on vaides (dtl 124-125) sõnaselgelt keeldunud servituudi seadmisest Kirsipuu kinnisasja kasuks ning suhted kaebaja ja kolmanda isiku vahel on konfliktsed (väide ahistava käitumise kohta, termini „sotsiopaat“ kasutamine, politsei kaasamine). Vastustaja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Riigikohus on selgitanud, et sundvalduse seadmisel ei pruugi määravat tähtsust olla sellel, kui juurdepääsu võimaluse saab luua ka eraõiguslikult (Riigikohtu 10.01.2023.a otsus asjas 3-201280 p 10.3). Kohtuasja asjaoludest nähtub, et kui vastustaja jääb selle juurde, et juurdepääsu loomiseks on piisavad eraõiguslikud vahendid, siis vajab selle võimalikkus ja mõistlikkus väga tõhusaid põhjendusi: - kolmas isik küll väidab, et ei takista juurdepääsu Kirsipuu kinnisasjale, kuid samas ei ole seadnud kaebaja kasuks servituuti ja ei soovi seda teha, samuti ei ole andnud kaebajale värava võtit. Kolmanda isiku avalduste põhjal peab ta oma õiguseks reguleerida tee kasutamist lähtudes sellest, kas kinnisasjal on elamu, millises seisukorras see kolmanda isiku hinnangul on, millisel eesmärgil on kinnisasi soetatud, millised on kolmanda isiku ja kinnisasja omaniku või kasutaja vahelised suhted (dtl 122-125); - sundvalduse seadmise menetluses väitis kolmas isik, et Audjassaare küla elanikke on teavitatud, et kõigil on vaba pääs järve äärde (dtl 122-123). Kohtumenetluses leidis kolmas isik, et kohalikele elanikele tuleb juurdepääs järvele luua mujalt.
13.Vastustaja väitis vaidlustatud korralduses, et ta on küsinud arvamust Pommeri, Pirnipuu ja Kirsipuu kinnisasjade omanikelt. See ei ole õige. Kohtuasjas esitatud tõenditest (dtl 126-130, 250-254) nähtub, et vastustaja küsis kirjalikku kinnitust, et Pirnipuu, Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjade omanikel on oma kinnisasjale pääsemiseks värava võti ja nad on nõustunud Saare kinnisasja omaniku poolt seatud tingimustega. Pommeri kinnisasja omanikud kinnitasid, et võtmed on olemas ja ei ole olnud takistusi liikumiseks oma kinnisasjale jalgsi või autoga. Teiste kahe kinnisasja omanike vastus oli eitav. Vastustaja ei teavitanud kinnisasjade omanikke, s.h kaebajat kavatsusest tunnistada kehtetuks Saare kinnisasjale seatud sundvaldus ja ei küsinud kinnisasjade omanike seisukohta sundvalduse kehtetuks tunnistamisel. Ka kahe kinnisasja omaniku edastatud teavet, et värava võtmeid neil ei ole, ei ole vaidlustatud korralduses käsitletud. Kohus märgib, et vastustaja on eelnimetatud dokumendid esitanud kohtule kui sundvalduse seadmise menetluses (enne korralduse nr 400 andmist) kogutud dokumendid. Tegelikult toimus kirjavahetus pärast korralduse nr 400 andmist.
14.Kaebaja ja teiste sundvalduse seadmisest huvitatud isikute (tee ääres paiknevate kinnisasjade omanikud, kohalikud elanikud) kaasamine oli seda olulisem, et vastustaja oli korralduse nr 400 andmise haldusmenetluses avaliku huvi küsimuses vastupidisel seisukohal.
6
Vastustaja leidis sundvalduse seadmise menetluse algatamisel (dtl 13-14, 243-244), et Saare kinnisasja läbival teel on avaliku kasutamise huvi, kuna teed kasutavad elamuteni ligipääsuks Pommeri ja Kirsipuu kinnisasjad ning kohalikud elanikud on soovinud avalikult kasutatavat juurdepääsu Peipsi järveni. Korralduses nr 400 on öeldud, et kasusaajateks on Pommeri ja Kirsipuu elamuga krundid ning kohalikud elanikud, kes soovivad juurdepääsu Peipsi järveni.
15.Vastustaja on esitanud väite, et ükski üldplaneeringus sätestatud eratee avalikuks kasutamiseks määramise eeldustest ei ole täidetud. Kohtu hinnangul puutuvad asjasse järgmised Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjas (dtl 139-229) sisalduvad sätted.
15.1.Seletuskirja lk 68. Eratee saab määrata avalikuks kasutamiseks, kui on täidetud vähemalt üks alltoodud tingimustest: * eratee lõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava terviktee marsruudist; * eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega kinnistule, sh kallasrajale; * erateed pidi kulgeb ühistranspordi- või õpilasliin; * eratee on ühendustee avalikult kasutatavate teede vahel; * tee on vajalik teenindamaks avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga; * eratee teenindab vähemalt kahte aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega elamiseks kasutatavat majapidamist. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ning määrata eratee avalikuks kasutamiseks teeomanikuga koostöös täiendavate põhimõtete alusel. Näiteks olukorras, kus esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et eratee avalikku kasutusse määrata.
15.2.Seletuskirja lk 84. Kokkulepete sõlmimine erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks. Teede osas, mis on üldplaneeringus näidatud kohaliku tähtsusega sõiduteena, kuid mis on eraomandis ning millel puuduvad maaomanikuga nõuetekohased avalikku kasutust tagavad varasemad kokkulepped, tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad kokkulepped sõlmida. Üldplaneeringu elluviimisel lähtub omavalitsus eksisteerivast avalikust huvist, erahuvist ja ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et erakinnistu omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed avalikuks kasutamiseks lubama ning tee kasutamise osas on kaalukas avalik huvi, võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses toodud haldusmenetlust.
15.3.Seletuskirja lk 52. Üldplaneeringu koostamise raames teadaolevatesse asukohtadesse on kavandatud avalikud juurdepääsud kallasrajale, mis on kaardil tähistatud avaliku juurdepääsu, avalikku kasutusse määratava eratee vajaduse, riigi- ja kohaliku teena või avalikku kasutust eeldava maakasutuse määramisega. Vajadusel tuleb juurdepääsuviis (jalgsi, sõidukiga vm) ning täpne asukoht täpsustada koostöös maaomanikuga.
16.Vastustaja ei ole korralduses nr 400, vaidlustatud korralduses või kohtumenetluses esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, miks tema hinnangul ei esine üldplaneeringus sätestatud eeldusi tee avalikuks kasutamiseks või sundvalduse seadmiseks. Kohus andis 05.11.2025.a määruses menetlusosalistele võimaluse selgitada, millistel põhjendustel on või ei ole täidetud üldplaneeringu seletuskirja lk 52, 68, 84 toodud tingimused. S.h mida on mõeldud tingimusega „eratee teenindab vähemalt kahte aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega elamiseks kasutatavat majapidamist“. Millised majapidamised ja millisel põhjendusel vastavad / ei vasta sellele tingimusele. Millisel põhjendusel esineb või ei esine
7
olukord, et eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega kinnistule, sh kallasrajale. Kas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad, et eratee avalikku kasutusse määrata. Vastustaja seisukohti ei esitanud. Kohtu hinnangul võivad olla kohaldatavad mitmed üldplaneeringus ette nähtud juhud, mil eratee tuleb määrata avalikuks kasutamiseks ning seada sundvaldus. Sh sisaldab üldplaneering võimalust, et kohaldatakse täiendavaid põhimõtteid. Väitmaks, et üldplaneering ei näe ette tee avalikku kasutamist või sundvalduse seadmist, tuleks vastustajal esmalt kindlaks teha iga üldplaneeringu sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud ning seejärel põhjendada, miks vastav tingimus on või ei ole täidetud. Kui vastustaja jääb selle juurde, et otsuse punktis 15.1 toodud tingimustest ei ole ükski täidetud, siis tuleks vastustajal ühtlasi käsitleda üldplaneeringus sisalduvat vastuolu - Audjassaare-Tund tee on üldplaneeringus tähistatud kui kohaliku tähtsusega sõidutee ja juurdepääs kallasrajale.
17.Kolmas isik on tõstatanud mitmeid probleeme, mis võivad kaasneda tee avaliku kasutamise ja sundvalduse seadmisega. Tegemist on kolmanda isiku huvidega, mida tuleb kaaluda edasises haldusmenetluses. Kolmas isik on viidanud ka tee halvale seisukorrale. Selle probleemi tegelikult kõrvaldas sundvalduse seadmine, kuna tee korrashoiu kohustus läks üle vastustajale.
18.Kokkuvõttes ei ole vastustaja kohtu hinnangul välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid. Need asjaolud, mis on välja selgitatud (näiteks milliste kinnisasjade omanikel on värava võtmed) on jäänud käsitlemata. Vaidlustatud korraldus ei sisalda erinevate huvide kaalumist, samuti puuduvad põhjendused. Kaebajat ei ole enne vaidlustatud korralduse andmist ära kuulatud. Kuidagi ei saa väita, et eeltoodu ei mõjutanud vaidlustatud korralduses tehtud otsust. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud korralduse.
19.Kohus selgitab, et vaidlustatud korralduse tühistamisega taastub olukord, kus korraldus nr 400 on kehtiv, kolmas isik on esitanud vaide selle kehtetuks tunnistamiseks ja vaie on lahendamata. Kohus ei võta käesolevas kohtuasjas seisukohta, kas korraldus nr 400 ehk sundvalduse seadmine Saare kinnisasjale oli õiguspärane ning milline otsus tuleb kolmanda isiku vaide uuel lahendamisel teha. Haldusmenetlus ei saa üle kanduda kohtumenetlusse ning kohtuasja lahendamisel ei tohi asuda ulatuslikult muutma vaidlustatud haldusakti õiguslikku ja faktilist alust (Riigikohtu otsused 04.03.2020 asjas 3-18-1740 p 18.4, 06.12.2021 asjas 3-20-39 p 13.5). Halduskohtu kontroll on järelkontroll. Selleks, et vaidlus sundvalduse seadmise või kehtetuks tunnistamise sisuliste põhjenduste üle oleks kohtumenetluses lubatav, peab esmalt vastustaja tegema menetlus- ja vorminõuetega kooskõlas oleva otsuse. Vastustajal tuleb välja selgitada kõik tähtsust omavad asjaolud, kindlaks teha puudutatud isikute ring ja anda neile võimalus seisukoha esitamiseks, kaaluda erinevate isikute huve ning teha põhjendatud otsus. HMS § 84 on sätestatud vaide lahendamise tähtaeg, praegusel juhul hakkab see kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et toimus käesolev kohtuvaidlus, ei ole käsitletav õigusvastase viivitusena halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 tähenduses. Kui vastustaja uue vaideotsusega jätab vaide rahuldamata, saab kolmas isik esitada halduskohtule kaebuse korralduse nr 400 tühistamise nõudes ning kaebetähtaeg määratakse HKMS § 47 lg 2 alusel, s.o kaebetähtaeg on 30 päeva arvates sellest, kui vaideotsus tehakse kolmandale isikule teatavaks. Kui vastustaja ka vaide uuel lahendamisel vaide rahuldab, siis saab kaebaja vaideotsust vaidlustada samal viisil kui käesolevas kohtuasjas.
8
Menetluskulud. Selgitused
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
21.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 303-308), nende põhjal on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 20 eurot ja kulu õigusabile 3568 eurot, kokku 3588 eurot. Õigusabi maht on kokku 16,4 tundi, ühe tunni maksumus 195 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutas advokaat Elvi Tuisk.
22.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud HKMS § 109 lg 6 tähenduses. Kaebaja esitas kaebuse ja 19.11.2025 täiendava seisukoha. Samas täiendav seisukoht kordab olulisel määral kaebuses toodut. Kohus peab kaebuse koostamiseks tehtud kulusid põhjendatuks täies ulatuses ja täiendava seisukoha koostamiseks tehtud kulusid 1/2 ulatuses. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2658 eurot (riigilõiv 20 eurot + kulud õigusabile 2638 eurot).
23.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ning ei ole menetluskulude nimekirja või kuludokumente esitanud. Kui kolmandal isikul oli menetluskulusid, siis jäävad need tema enda kanda.
24.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.