Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema taotlus reamees V.V-le distsiplinaararesti määramise seaduslikuks tunnistamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant Artur Meerits Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – reamees V.V
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnant Artur Meeritsa 24.11.2025 käskkirjaga nr 1.2-1.24/25/32 reamees V.V-le määratud 7 päeva pikkune distsiplinaararest seaduslikuks.
2.Asendada avaldatavas määruses isiku nimi, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse, tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülema kolonelleitnant Artur Meeritsa 24.11.2025 käskkirjaga nr 1.2-1.24/25/32 (distsiplinaarkaristuse käskkiri) määrati sõjaväepolitsei vahipataljoni 2. sõjaväepolitseikompanii ajateenijale reamees V.V-le distsiplinaarkaristuseks distsiplinaararest seitse päeva. Käskkirja kohaselt määrati karistus põhjusel, et V.V ei kasutanud Sirgala harjutusväljal sõidukiga patrullimisel turvavööd ega veendunud selle kasutamises kaassõitja poolt ning kasutas ohtlikku sõidustiili - tegi järske ja kontrollimatuid manöövreid, ei kohandanud kiirust vastavalt teeoludele ning oma
3-25-4408 sõidukogemustele, mille tulemusel kaotas sõiduk juhitavuse, põhjustades liiklusõnnetuse ja tekitades Kaitseväele varalise kahju sõiduki mahakandmise näol.
2.Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits esitas 27.11.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse tunnistada seadusega kooskõlas olevaks 24.11.2025 käskkirjaga nr 1.2-1.24/25/32 distsiplinaararesti määramine reamees V.V-le . Taotlusele on lisatud 24.11.2025 käskkiri, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ja materjalid.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.HKMS § 264 lg 1 järgi annab seadusega sätestatud juhtudel kohus haldustoiminguks loa ja pikendab seda. Haldustoiminguks annab loa kohus, kelle tööpiirkonnas asub luba taotlev haldusorgan, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust (HKMS § 264 lg 3). Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-i haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks (KVTS § 173 lg 2). Halduskohtunik kontrollib, kas 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama (KVTS § 173 lg 3).
4.Kohus selgitab, et KVTS §-s 173 ettenähtud kohtuliku eelkontrolli näol on tegemist formaalse kontrolliga, mille menetlusse ei kaasata kaitseväelast, kellele karistus määrati, ning mille raames ei hinda kohus seda, kas käskkirjas kirjeldatud teod on nõuetekohaselt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Halduskohtu eelkontroll piirdub küsimusega, kas teokirjelduse õigsust eeldades saab sellise teo eest põhimõtteliselt karistuse määrata, kontrollimata seejuures, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani.
5.Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkirjaga reamees V.V-le etteheidetav tegu on distsiplinaarkorras karistatav.
5.1.KVTS § 49 lg 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. KVTS § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 lg 1 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks ka asutusele varalise kahju süüline tekitamine. Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku p 8 alap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi. 2(4)
3-25-4408 Kaitseväe juhataja 22.10.2021 käskkirjaga nr 190 kinnitatud maismaasõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3 punkti 31.1 kohaselt peab sõidukijuht olema terve ja puhanud, et tajuda täpselt liiklusolusid, kõrvalekaldumatult täitma liiklusseadust või selle alusel kehtestatud nõudeid ja teisi asjasse puutuvaid õigusakte; p 31.2 kohaselt vastutab sõidukijuht sõiduki ohutu kasutamise eest ning võtab vastu kõik sellega seonduvad lõplikud otsused (p 31.2.1), samuti vastutab sõiduki komplektsuse (k.a lisavarustuse komplektsuse (vastavalt algseisule) ja seisukorra) heaperemeheliku kasutamise eest (p 31.2.2). Liiklusseaduse (LS) § 30 lg 1 kohaselt peab sõitja sõidukis, millel on turvavööd, olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LS § 33 lg 2 p 6 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1, 2 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
5.2.Distsiplinaarkaristuse käskkirja kohaselt suundus reamees V.V 30.07.2025 kl 23:00 koos reamees S.T motoriseeritud patrulli Sirgala harjutusväljal lahinglaskeharjutuse alale, kasutades selleks patrullsõidukina Kaitseväele kuuluvat ja vahipataljoni kasutuses olevat rivisõidukit Mercedes Benz GD, reg.nr 295 EKM. Juhtides 31.07.2025 kella 00:27 paiku Sirgala harjutusväljal sõidukit, ei kinnitanud V.V turvavööd, samuti oli turvavöö kinnitamata tema kõrvalistujal S.T. V.V käitus sõidukijuhina ohtlikult, sooritades tee kvaliteedi, nähtavuse ja taktikalise olukorraga sobimatuid manöövreid, ei kohandanud oma sõidukiirust vastavalt ilmastiku- ja teeoludele ning oma sõidukogemusele, mistõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis vastu valli, mille tagajärjel paiskus sõiduk üle katuse ja jäi katuse peale seisma. V.V põhjustas liiklusõnnetuse ning pani ohtu nii enda kui ka S.T elu ja tervise ning tekitas Kaitseväele varalise kahju sõiduki mahakandmise näol – vahipataljoni kasutuses on üks rivisõiduk ette nähtust vähem.
5.3.Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et turvavöö kasutamata jätmine ja selle kaassõitja poolt kasutamises veendumata jätmine ja ohtliku sõidustiili kasutamine, millega on põhjustatud liiklusõnnetus ja tekitatud varaline kahju, on distisplinaarsüütegu, s.o seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ja asutusele varalise kahju tekitamine (vt ka käesoleva määruse p 5.1). Sellise teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega (KVTS § 166 lg 1 p 1 ja 2). KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Kõnesoleva käskkirjaga määratud karistuse määr (7 päeva) jääb selle piiridesse.
6.Enne aresti määramist on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ning koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on menetlusosalisele tutvustatud tema õigusi ja antud võimalus enne karistuse määramist omapoolsete selgituste esitamiseks talle etteheidetud distsiplinaarsüüteo kohta. Samuti on talle tutvustatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja.
7.KVTS § 185 lg 1 teise lause kohaselt saab distsiplinaarjuurdluse korral määrata distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei määrata karistust, kui distsiplinaarsüüteo 3(4)
3-25-4408 toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Neid tähtaegu karistuse määramisel rikutud ei ole: rikkumine on toime pandud 2025. a juulis, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 20.11.2025 ning karistus määrati 24.11.2025.
8.KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväelasele distsiplinaararesti on määranud Eesti Kaitseväe sõjaväepolitsei vahipataljoni ülem kolonelleitnant A. Meerits. Seega on aresti määranud KVTS § 171 lg 3 kohaselt pädev isik.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et distsiplinaarkaristuse käskkirjaga distsiplinaararesti määramine on toimunud seaduslikult (KVTS § 173 lg 3 tähenduses).
10.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel isiku nime, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse, tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.