Otsuse avalikult teatavaks 27. november 2025, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-24-2952
Haldusasi
X. X.-i kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2024 otsus nr E14971-1, tuvastada, et kaebaja töötas Woodlogers OÜ-s metsa väljaveo traktori juhina 01.06.2017 kuni 06.09.2024 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit 06.09.2024 avaldust uuesti läbi vaatama ning määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024. Kaebuse esitaja: X. X., esindaja adv Ivo Kallas Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 28.10.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.12.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1
1.X. X. esitas 06.09.2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles SKA-lt soodustingimustel vanaduspensioni Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raske töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2” (edaspidi ka loetelu 2) osa XII Metsaraiumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus, p-i 1 Metsavarumine erialakoodi 13378 alusel raietöölisena ja erialakoodi 19207 alusel kokku- ja väljaveotraktoristina.
2.27.09.2024 tegi SKA otsuse nr E14971-1 (kaebuse lisa 2, dtl 19-21), millega jättis kaebaja avalduse rahuldamata ja talle soodustingimustel vanaduspensioni määramata. SKA põhjendas otsust asjaoluga, et kaebaja soodustusstaaži hulka ei arvata OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina töötamise aega alates 01.07.2017 kuni pensioniavalduse esitamiseni 06.09.2024, s.o kokku 7 aastat 3 kuud ja 5 päeva.
3.25.10.2024 saabus Tallinna Halduskohtule X. X.-i kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 29.09.2024 otsus nr E14971-1, tuvastada, et kaebaja töötas Woodlogers OÜ-s metsa väljaveo traktori juhina 01.06.2017 kuni 06.09.2024 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 punkti 2 järgi ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit 06.09.2024 avaldust uuesti läbi vaatama ning määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024. 05.11.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 28.10.2025.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et kaebus on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja leiab, et SKA 27.09.2024 otsus ei ole tehtud objektiivselt, õigust on kohaldatud ebaõigesti ja tendentslikult. Haldusmenetlus on olnud puudulik ja ühekülgne. SKA poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, mistõttu tuleb kaebus rahuldada, SKA otsus täies ulatuses tühistada, tuvastada kaebaja õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ning kohustada vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama ja talle soodustingimustel vanaduspensioni määrama.
4.2.Kaebaja ei nõustu vastustaja väidete ja järeldustega, et forwarder ja metsa väljaveo traktor loetelu 2 tähenduses on erinevad metsaveo masinad ning, et loetelu kehtestamise ja ka määruse redaktsiooni vastuvõtmise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil, mis eeldas kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Kaebaja ei nõustu ameti arusaamaga, et määruse kehtestamise ajal ei olnud haaratsiga metsa väljaveo traktorid tavapärases kasutuses ja sel ajal olid metsa väljaveo traktoritega töötamise tingimused oluliselt halvemad võrrelduna tänapäevaste töötingimustega.
4.3.Forwarder on metsa väljaveo traktori inglise keelne nimetus ning pelgalt traktori inglise keelse nimetuse tõttu ametijuhendis ei muutu metsa väljaveo traktori juhi töö mingiks muud liiki või sisuga või raskusastmega tööks, mis välistaks soodustingimustel pensioni määramise loetelu 2 alusel. Kaebaja hinnangul rikuti haldusmenetluse läbiviimisel olulisel määral uurimispõhimõtet, mis tingis ebaõige otsuse tegemise. Avalikult kättesaadavate andmete järgi on võimalik hõlpsalt tuvastada, et haaratsiga metsa väljaveo traktorid olid määruse kehtestamise ajal tavakasutuses ning ameti poolt kirjeldatud töömeetodid (laadimine vintsi abil ja trossi paigutamine ümber palgi) jäid eelmise sajandi esimese poole perioodi ning hüdrauliliste mehhanismide arenguga 1970ndatel ja 1980ndatel olid haaratsiga varustatud metsa väljaveo traktorid järjest enam levinud. 2
4.4.Vaidlustatud otsuse põhjenduste järgi on SKA teinud kaugeleulatuvad järeldused sisuliselt metsa väljaveotraktori inglise keelse nimetuse kasutamise tõttu kaebaja ametijuhendis, leides kaebaja hinnangul ekslikult ja põhjendamatult, et forwarder tähistab tänapäevast kõigi mugavuste ja ohutustehnikaga varustatud metsamaterjali väljaveo masinat ja loetelus 2 nimetatud ja seega justkui 1990ndatel levinud metsa väljaveo traktor arhailist traktorit, millega toimus palkide laadimine vintsi abil trossi kinnitamise ja palkidega (käsitsi) töötamise läbi. Kaebaja SKA käsitlusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu – määruse kehtestamise ajal oli haaratsiga palkide laadimine levinud ning tavapärane, mistõttu ei ole põhjendatud loetelu 2 tõlgendamisel lähtuda eeldusest, et soodustingimustel pensioni saamise eelduseks on töötamine ainult sellisel metsa väljaveo masinal, mille kinnistusvahendi (trossi) kinnitamine nõuab füüsilist pingutust ning palkide laadimine toimub vintsi, mitte haaratsi, abil.
4.5.HMS § 6 sätestab uurimisprintsiibi, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud menetluses kõik tähtsust omavad asjaolud ise välja selgitama ning koguma selleks vajalikul hulgal tõendeid. SKA ei ole esile toonud, kuidas oleks kaebaja saanud SKA-d veenda juhendi 2 tingimuste täitmises, kui ta töötas alates 2017. aastast metsa väljaveo traktori juhina – SKA ei ole kaebajale otsuses ette heitnud ühegi tõendi või informatsiooni esitamata jätmist. Otsusest ei selgu, milliseid andmeid ja tõendeid on SKA haldusmenetluses iseseisvalt kogunud.
4.6.Vastupidiselt kahetsusväärselt väljakujunenud praktikale, kus haldusorgan tegutseb haldusmenetluses vaid selle nimel, et leida asjaolusid ja tõendeid, mille alusel keelduda taotleja avalduse rahuldamisest, lasub kaebaja hinnangul menetlejal kohustus leida ka kaebaja olukorda soodustavaid asjaolusid – haldusmenetlus ei ole võistlev menetlus haldusorgani ja kaebaja vahel. Antud juhul ei saanud SKA-le olla ülemäära koormav tõendite kogumine asjaolude kohta, millised (kas vintsiga või haaratsitega) metsa väljaveo traktorid olid 1990ndatel Eestis kasutuses.
4.7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on tehtud puuduliku tõendusmaterjali põhjal. SKA peamine väide seisneb seisneb kaebaja hinnangul selles, et kaebaja töötas ametijuhendis esitatud töö kirjelduse järgi forwarderil, mitte metsa väljaveotraktoril. Tuleb rõhutada, et kaebaja on tööandjaga sõlminud töölepingu, mille punkti 2.1 alusel asus kaebaja alates 1. juuni 2017 tööandja juures täis tööajaga tööle metsa väljaveo traktori juhina ning kaebaja on metsa väljaveo traktori juhina oma tööandja juures ka töötanud.
4.8.Kaebaja avalduse rahuldamata jätmist tekitav seisukoht rajaneb vaid kaebaja ametijuhendis (mitte töölepingu tekstis) kasutatud metsa väljaveo traktori nimetuse erinevuses, kuigi töölepingu p-st 2.1 peaks olema üheselt selge, et kaebaja töötas juhendis 2 nimetatud metsa väljaveo traktoril. Juhendis 2 nimetatud metsa väljaveo traktor ja forwarder tähistavad ühte ja sama metsa väljaveo masinat – lihtsalt forwarder on metsa väljaveo traktori inglise keelne nimetus.
4.9.Põhjendamatu ja tõendamata on SKA väide, et määruse väljaandmise ajal veeti metsamaterjali välja aastaringse füüsilise pingutuse kannatamise läbi. Haaratsitega metsa materjali laadimine selle väljaveol oli kasutuses juba enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, s.o ka määruse väljaandmise ajal.
4.10.Kaebaja on seisukohal, et soodustingimustel pensioni määramine ei saa SKA poolt toimuda tendentslikult ning ametniku suva järgi. Kaebaja tööandjale on teada, et näiteks sama metsa väljaveo traktori juhina töötanud isikud on veel 2022. aastal esitanud avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks ning SKA on isikute avaldused rahuldanud. Kaebaja suhtes on äärmiselt ebaõiglane, kui tema kolleegid, kes on töötanud metsa väljaveotööde teostamisel samadel traktoritel ja tingimustes, mis kaebajagi, on äsja soodustingimustel vanaduspensionile jäämise avaldus rahuldatud, kuid kaebaja avaldust samadel asjaoludel ja õiguslikel alustel ei rahuldata. 3
4.11.Kaebaja soovib juhul, kui SKA vaidleb kaebusele vastu, s.o peale vaidlusaluste küsimuste selgumist, esitada tõendite kogumise taotluse vastustajalt statistiliste andmete saamiseks viimaste aastate jooksul juhendi 2 alusel metsa väljaveo traktori juhina soodustingimustel vanaduspensioni saamise avalduste rahuldamise kohta.
4.12.Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et pelgalt traktori inglise keelse nimetuse kasutamine kaebaja ametijuhendis ei muuda kaebaja töö ega ka töölepinguliste kohustuste sisu. Ebaõige on ameti arusaam, et määruse väljaandmise ajal ei kasutatud metsa väljaveoks palkide haaratsiga laadimist ja see tuli metsavarumisse alles hiljem. Haaratsitega laadimine oli kasutusel juba enne vabariigi taasiseseisvumist, seega ka määruse tegemise ajal. Samuti ei ole põhjendatud samadel asjaoludel ja alustel kohelda soodustingimustel pensioni taotlejaid ebavõrdselt ning rajada õigusakti kohaldamine pelgalt ametniku selgitustele. Kaebaja leiab, et määruse p 3.2 tuleb jätta kohaldamata. Eeltoodud põhjustel on SKA otsus nr E14971-1 seadusega vastuolus, kaebaja palub kohtul otsus tühistada ja kohustada SKA-d määrama kaebajale soodustingimustel vanaduspension alates 27.09.2024.
4.13.Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palu selle rahuldada kaebuses toodud põhjustel. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et töötamine toimus peamiselt traktori kabiinist. Küll aga tuli väljas töötada kui traktor vajas remonti, mida juhtus üpris sagedasti. Samuti siis kui traktor jäi kinni ehk traktor tuli välja vintsida.
4.14.Kaebaja palub menetluskulud vastustajalt välja mõista summas vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 80-83).
3 6667,87 eurot
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
5.2.Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25aastane pensionistaaži nõue. Soodusstaaži on tõendatud 8 aastat 8 kuud ja 12 päeva - töötamine raietöölisena ja traktoristina metsa kokku- ja väljaveol perioodidel 02.07.1990 – 31.05.1991 ja 22.11.1991 –02.09.1999 (töötamise andmed tööraamatus, lisa 2, dtl 40-47).
5.3.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“ on erialakoodi 19207 all nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi. Töölepingu (dtl 13-16) kohaselt asus kaebaja 01.06.2017 tööle metsa väljaveo traktori juhina Woodlogers OÜ-sse. Sellist ametinimetust ei ole soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate ametikohtade loeteludesse lisatud. Kaebusele lisatud kaebaja poolt allkirjastatud ametijuhendi kohaselt töötas kaebaja forwarderiga. Ametijuhendis on metsa väljaveotraktori operaatori töö eesmärgina nimetatud – teostada metsamaterjalide kokkuvedu, kasutades selleks spetsiaalset hüdrotõstukiga kokkuveomasinat forwarderit. Kaebaja ei ole eitanud töötamist forwarderil, kuid ta leiab, et metsa väljaveo traktor ja forwarder tähistavad ühte ja sama metsa väljaveo masinat – lihtsalt forwarder on metsa väljaveo traktori inglise keelne nimetus. 4
5.4.Määrusega (p 3, alapunkt 1) pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus Sotsiaalministeeriumile (SoM). Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156 edastatud vastuses (lisa 3 dtl 48-50) selgitab Sotsiaalministeerium oma 15.10.2015 kirjas nr 1.24.1/3821, et soodustingimustel vanaduspensioni seaduse seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine antud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku kaotust ning selle piiramisega seadusandja kaitses töötajate tervist lähtudes tolleaegsetest töötingimustest. Vastuses viidatakse Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-10-08, milles on leitud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seadusest ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Pelgalt ametinimetus ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
5.5.Metsaväljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, et ta vedas puitu metsast välja olles ise roolis, kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi ning et haaratsiga laadimine ega töö forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks loeti raske füüsiline töö, mis aastaringselt toimus välitingimustes (näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, enda soojendamise võimaluse puudumine). 01.06.2015 haldusasjas nr 3-14-52487 on SoM selgitanud (dtl 51-52), et loetelude koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ja peeti silmas tolleaegseid töötingimusi ning haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Lõpetuseks on toodud, et põllutöödel töötas traktorist kevadest sügiseni enamasti kabiinis (põllutöödel töötavate traktoristide ametikoht ei ole lisatud loetellu).
5.6.Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Vastavalt toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev töötamine teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd. Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade, ametikohtade ja kutsealade põhiselt ning seaduses ega määruses ei ole välja toodud, milliseid tervist kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat ametikohta nimekirja lisades silmas peetud. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest ja ka masinatest millega töötati. Eelnevalt välja toodud selgitustest nähtub, et samal seisukohal on ka Sotsiaalministeerium, kelle pädevuses on loetelude rakendamise kohta selgituste andmine.
5.7.Kaebaja leiab, et tema suhtes on ebaõiglane, kui tema kolleegidele, kes on töötanud samadel traktoritel ja tingimustes nagu kaebaja, on soodustingimustel vanaduspension määratud. Vastustaja ei tea, kes on need kolleegid ega seda, mis asjaoludel isikutele pension määrati. Samas ei ole see antud juhul määrav, sest kui pensioni määramine ka oli ekslik, siis see ei anna õigust teistele 5
isikutele nõuda, et nende puhul seda viga korrataks. Seejuures ei ole ka tegemist võrdsuse põhimõtte rikkumisega (Riigikohtu lahendid 3-3-1-19-04, p 18).
5.8.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et forwarderid on kaasaegsed kokkuveomasinad. Lähtudes Sotsiaalministeeriumi selgitusest ja kohtupraktikast, et ametikoht peab vastama loetelus oleva erialakoodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele ning pensioni määramisel tuleb lähtuda tolleaegsetest töötingimustest, ei olnud kaebaja töö forwarderitel samasuguse iseloomuga kui määruse kehtestamise ajal loetelusse lülitatud kokku- ja väljaveotraktoristil. Töötamine forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile SVPS alusel, sest forwarderiga töötamist ei ole lisatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade loetellu ja tegemist ei ole töötamisega sellistest tingimustes ja tehnikaga nagu on nimekirjade koostamisel silmas peetud, st ka et nimekirjade koostamisel ei peetud kokku- ja väljaveotraktoristi puhul silmas töötamist selliste traktoritega nagu tänapäevased forwarderid.
5.9.Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
7.Vaidlust ei ole selles, et SKA tegi 05.12.2024 aastal otsuse nr 5.2-4/32948, millega otsustas mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Otsuse põhjenduste kohaselt arvatakse kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka kaebaja töötamise perioodid Hiiumaa Metsamajandis riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ja Luidja metskonnas 1) alates 02.07.1990-31.05.1991 raietöölisena; 2) alates 22.11.1991-02.09.1999 traktoristina metsa kokku- ja väljaveol raietöölisena, kokku 8 aastat 8 kuud ja 12 päeva. Otsuse kohaselt kaebaja soodusstaaži hulka ei arvata OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina forwarderitel töötamise aega alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024, kokku 7 aastat 3 kuud ja 5 päeva. (Vt dtl 19-21)
8.Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS)§ 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaž.
9.Küll aga vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt arvestamata kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioodi OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina forwarderitel alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024, kokku 7 aastat 3 kuud ja 5 päeva.
10.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunkt 1 sätestab kokku- ja väljaveotraktorist (koodiga 19207). 6
11.Kohus, uurinud tõendeid ja kaalunud poolte seisukohti, leiab, et käesoleval juhul saab lugeda tõendatuks kaebaja töötamise kaebuses esitatud ametikohtadel ja aegadel (so töötamine OÜ-s Woodlogers metsa väljaveo traktori juhina forwarderitel alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024). Eeltoodut kinnitavad kohtule esitatud tööleping (dtl 13-16) ja ametijuhend (dtl 17-18). Samas ei tähenda töötamise aja ja täidetud ametikohta tuvastamine, et töötatud aeg tuleks automaatselt lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise aja hulka. Antud juhul on vaidluse asjaolu, kas forwarder on oma olemuselt metsa väljaveo traktor ning sellest tulenevalt omakorda, kas forwarderil töötamine on sisuliselt samane metsa väljaveo traktori juhina töötamisega loetelu 2 mõistes ning kas forwarderil/metsa väljaveo traktoril töötamise töötingimustega sai loetelude nimekirjade kehtestamise ajal lähtuda või mitte.
12.Alljärgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kaebaja töötamine alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024 metsa kokku- ja väljaveo traktoristina forwarderil on käsitletav töötamisena Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunktis 1 toodud kokku- ja väljaveotraktoristina (koodiga 19207).
12.1.Kaebaja tööandja on kirjeldanud vastuseks kaebaja esindaja küsimustele, et kaebaja tööülesandeks Woodlogers OÜ-s oli metsamaterjali väljavedu, väljaveo teede täitmine pehme pinnase korral, masina remont, hooldus (kõik tööd toimuvad objektil välitingimustes olenemata aastaajast). Töö seisnes metsamaterjali ja raidmete väljaveos vahelattu. Tööks kasutatava masina mark oli Ponsse Buffalo 8W, v.a 2012. Masina tööorganiks on metsatõstuk. Kabiin on tänapäevane. Masinale tuleb vastavalt vajadusele paigaldada roomikud, käsitöö, vajadus ca 2 korda kuus peale ja maha. Töö toimus aastaringselt välitingimustes. Töö on füüsiliselt koormav, eriti kui on pikk vahemaa välja vedada, maastik kivine ja künklik. Masin üldjuhul alati langil, selleni oli vaja edasi-tagasi käia jala raskel maastikul olenemata ilmast. Masina kinnijäämisel oli selle väljatõmbamiseks vajaliku trossi ja vintsi paigaldus käsitsi. Palkide laadimist käsitsi ei tehta. (dtl 78-79.) Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli masinatüüblilt forwarderiga. Asjaolu, et kaebaja töötas forwarderiga nähtub selgelt ka kaebaja ametijuhendist (dtl 17-18). Üldteada asjaolu on, et Forwarder on kokkuveotraktor, mis koosneb enamasti juhikabiinist, palke tõstvast kraanast ja haagisest, kuhu asetatakse palgid ehk töö toimub suuremas osas kabiinist.
12.2.Nähtuvalt eelmises punktis toodud töökirjeldusest ja kaebaja kohtuistungil antud selgitustest ei eeldanud kaebaja töötamine metsa väljaveo traktoristina pidevat viibimist väljas ega ka palkide laadimist vintsiga või kabiinist väljas haaratsiga. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et forwarderil töötades oli ta suurema aja tööajast eraldatud väliskeskkonnast, ei pidanud rakendama vahetut füüsilist jõudu palkide haakimisel ega virnastamisel ega viibima olulist osa tööajast välitingimustes. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 206 on selles toodud nimekirjade ja loetelude osas selgituste andmine kohustus Sotsiaalhooldusministeeriumil (endine Sotsiaalministeerium). Sotsiaalhooldusministeerium on oma Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-52487 2015 a. antud selgituses nr 1.2-4.1/2091 (dtl 51-52) märkinud: „...Teil on kerkinud esile küsimus, millised olid või on need tervistkahjustavad või rasked töötingimused, mis eristavad metsavarumisel töötavaid kokku- ja väljaveotraktoriste (eriala kood 19207) mujal töötavatest traktoristidest ja mis on põhjenduseks neile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Määrusega kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate 7
tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes tingimustes.“. Tallinna Ringkonnakohus on oma 31.01.2025 otsuses nr 3-22-1461 täpsustanud seda, et määruse nr 206 kohaldamise eelduseks ei ole üksnes vintsi abil palkide laadimine, vaid see võib toimuda ka hüdraulilise haaratsiga. Samas märkis ringkonnakohus, et soodustingimustel staaži arvestamiseks peab ka sellisel juhul laadimine ja koorma kinnitamine toimuma jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega välitingimustes (st väljaspool metsaveoki kabiini). Käesoleval juhul see nii ei olnud, sest kohtu kogutud tõenditest nähtuvalt töötas kaebaja suurema osa ajast kabiinis.
12.3.Nähtuvalt Sotsiaalhooldusministeeriumi selgitusest ning välja kujunenud kohtupraktikast ei ole käesolevas asjas kaebaja metsa kokku- ja väljaveo traktoristina töötamisega seotud ja tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohtul võimalik asuda seisukohale, et kaebaja OÜ-s Woodlogers töötamise aega alates 01.06.2017 kuni 06.09.2024 saaks lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. Kaebaja ei teostanud vintsi abil laadimist, samuti ei töötanud pidevalt väljas hüdraulilise haaratsiga. Kaebaja sai suurema osa tööajast töötada kabiinist tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tema töötingimused oli tervistkahjustavad või rasked Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 mõttes.
12.4.Kaebaja leidis veel, et haaratsitega varustatud puidu laadimise seadmed võeti kasutusele juba enne määruse nr 206 andmist ning vastavad asjaolud olid määruse andjale teada, mille tõttu on määrus kohaldatav ka antud juhul vaidlusaluse perioodi osas. Keegi ei ole analüüsinud vastavate masinate sisulist erinevust. Vastustajal ega Sotsiaalhooldusministeeriumil ei ole pädevust Vabariigi Valitsuse poolt määrusega nr 206 kehtestatud nimekirja kitsendamiseks. Kohus nõustub kaebajaga selles, et esimesed forwarderid või nendega põhimõtteliselt sarnased seadmed jõudsid Eestisse juba enne määruse andmist, kuid sellise tehnika laialdasema kasutuselevõtu ajana tuleb siiski käsitleda pigem 1990daid. Samas kohtu hinnangul ei muuda kaebaja väide asja lahendit. Nagu ka Tartu Ringkonnakohus oma 28.01.2025 otsuses nr 3-23-1366 selgitas, siis isegi, kui määruse nr 206 vastuvõtmise ajaks oli muutus toimumas ja Eestis kasutati olulises osas haaratsitega varustatud seadmeid puidu kokku- ja väljaveol, on määruses kokku- ja väljaveo traktoristi ametikoha nimetamine mõistetav, kuna nõutava staaži kogumine võiski olla toimunud juba enne määruse andmist, kuid isiku pensioniõigus tekkis pärast määruse nr 206 jõustumist. Juhul, kui määruse andmise ajal olid forvarderid Eestis juba laialdases kasutuses, viitab forvarderi juhi ametikoha määruses nr 206 nimetamata jätmine pigem sellele, et seda ametit ei peetud enam sedavõrd tervist ohustavaks ja jäeti seetõttu teadlikult nimekirja lisamata. Halduskohus nõustub eeltoodud seisukohtadega ja leiab, et need on asjakohased ka käesoleva haldusasja lahendamisel. 8
Kohus toob siinkohal välja ka asjaolu, et forwarderi mõiste ei olnud 1990te alguses kindlasti metsa välja- ja kokkuveo traktori üldmõiste. Nähtuvalt näiteks Wikipediast konstrueeriti esimesed kaasaegsed forvarderid Skandinaavia maades samal ajal esimeste harvesteride kasutusele võtmisega 1970. aastate alguses. Arvestades tolleaegseid majandus- ja poliitilisi tingimusi, ei ole õige ka kaebaja väide, et trossidega metsavedu toimis ainult 20. sajandi esimesel poolel. Ka kaebaja esitatud videomaterjalist nähtub, et kraanadega ja haaratsitega kokkuveomasinaid hakati ENSV-s kasutama alles 1970-1980-tel aastatel ja nende kasutuselevõttu tutvustati filmikroonikas kui uut ja ülevõtmist väärivat positiivset praktikat ehk see ei saanud olla massiline ja üldine. Samas on kohtu hinnangul siiski üldteada asjaolu, et forwarderide laeim kasutuselevõtt Eestis toimus pärast Eesti vabanemist nõukogude okupatsioonist ja see mõiste ise juurdus just uuema ja parema ning senisest erineva metsaveo traktori tähistamiseks. Kohtu hinnangul on ka loomulik, et aastakümnete jooksul kiire majandusliku arengu ja tehnoloogilise hüppe tingimustes laienes see mõiste muude vananenud tehnoloogiat esindanud metsaveotraktorite kadumisel üldmõisteks metsaveo traktoritele. See aga ei tähenda, et vastav mõiste sisuline muutus peaks tooma iseenesest kaasa selle kasutajatele õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et forvarderi mõiste väljajätmine määrusest näitas selgelt, et selle lisamist ei peetud õigustatuks, sest tegemist ei ole töötamisega sellistest tervistkahjustavates tingimustes ja tehnikaga nagu on nimekirjade koostamisel silmas peetud, ehk et nimekirjade koostamisel ei peetud kokku- ja väljaveotraktoristi puhul silmas töötamist selliste traktoritega nagu tänapäevased forwarderid.
13.Kohus jätab eelnevat kokku ja arvesse võttes kaebuse tervikuna rahuldamata.
14.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.