Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 27. november 2025, Tartu 3-24-1543
Haldusasi
K. H. , R.R.-i, E.L., I.V., K.I., M.Z.-i, P.A., R.A. ja Ü.L.-i kaebus Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsuse nr 1-3/8 „Rõuge valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsus R.R.-i, E.L., I.V., M.Z.-i, P.A., R.A. ja Ü.L.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – K. H. , R.R., E.L., I.V., K.I., M.Z., P.A., Ü.L. Vastustaja – Rõuge vald
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebajate menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 29. detsember 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rõuge Vallavolikogu 27. veebruari 2024. a otsusega nr 1-3/8 otsustati muuhulgas ümber korraldada seni üheaegselt koolieelse lasteasutusena ja põhikoolina tegutsenud Mõniste Kooli tegevus (asukoht Kuutsi külas). Mõniste Kooli põhikooli osa otsustati alates 1. septembrist 2024 liita Rõuge Põhikooliga, lasteaia osa Rõuge Lasteaiaga ning Mõniste Kooli tegevus iseseisva asutusena lõpetada.
2.K. H. , R.R., E.L., I.V., K.I., M.Z., P.A., R.A. ja Ü.L. esitasid kaebuse selle otsuse osaliseks tühistamiseks Mõniste Kooli puudutavas osas ning valla kohustamiseks otsuse tegemiseks, mille järgi tegutseks Mõniste Kool edasi samasugusel viisil nagu varem. Kaebuse kohaselt likvideeritakse tugev Mõniste Kool, mis on kohaliku hariduselu ja kogukonna keskuseks. Antakse tagasilöök piirkonna arengule. Otsuses on kaalutlusvead, lähtutud on vaid
majandusliku kokkuhoiu eesmärgist. Otsus on vastuolus Rõuge valla arengukavaga. Õpilaste eksamitulemuste osas on esitatud valeandmeid. Mõniste piirkonna 17 küla on alustanud menetlust läbirääkimistega Antsla vallaga liitumiseks, kus Mõniste Kool säiliks.
3.Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.K. H. kaebeõigus asjas on ära langenud, sest tema laps on Mõniste Kooli üheksanda klassi lõpetanud.
3.2.Põhiseaduse § 37 lg 2 järgi on hariduse kättesaadavuse tagamiseks kohalikul omavalitsusel kohustus pidada ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas muuhulgas koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide ülalpidamist, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 80 lg-st 1 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 33 lg-st 1 tuleneb vallale õigus koolide ja lasteasutuste ümberkorraldamiseks.
3.3.Vaidlustatud otsusega korraldati Rõuge vallas ümber viis munitsipaalharidusasutust, sh Mõniste Kool. Tulemusena jäi Rõuge valla kaks munitsipaalharidusasutust – Rõuge Põhikool (õppekohtadega Haanjas, Kuutsil, Rõuges ja Varstus) ning Rõuge Lasteaed (õppekohtadega Haanjas, Ruusmäel, Rõuges, Viitinas, Nursis, Varstus ja Kuutsil).
3.4.Otsusest nähtuvalt lähtuti sellest, et Rõuge vallas väheneb laste arv ning vajalik on tagada kvaliteetne ja konkurentsivõimeline põhi- ja alusharidus kogu valla ulatuses, sh kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu. Viidati ka sellele, et ümberkorralduse tulemusel muutuks õppeasutuse juhtimine ja õppe- ning kasvatustegevus tulemuslikumaks, samuti paraneks laste õpi- ja kasvukeskkond. Seega ei ole ümberkorraldused tehtud üksnes rahalistel kaalutlustel.
3.5.Otsuses on märgitud, et ühe lasteaia moodustamisel olemasolevate lasteaiarühmade baasil tekib üks tugev ja keskne lasteaed, mis võimaldab alushariduses ühiste põhimõtete ja väärtuste edasiandmist, eelarveliste vahendite terviklikumat planeerimist ja teenuse kvaliteedi ühtlustamist. Personali osas saab paindlikumalt korraldada töötajate asendamisi. Otsuse kohaselt moodustub nelja kooli asemel üks kool, millel on neli erinevat õppekohta ning säilib tugev 9-klassiline kool ja õppekohtade kaudu kodulähedase põhihariduse (I-III kooliaste) kättesaadavus. Koolide liitmisel õpib koolis kokku 347 õpilast, mis vastab hiljuti Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportis toodud soovituslikule põhikooli suurusele 300-400 õpilast.
3.6.Kohus leidis, et vaidlustatud otsusest nähtub haridusasutuste ümberkorraldamise selge eesmärk – ressursside optimaalsem kasutamine ja koos sellega kvaliteetse hariduse tagamine. Kaebaja etteheited otsuse ebaselguse ning laialivalguvuse kohta ei ole põhjendatud.
3.7.Kohtu hinnangul olid otsuses ja selle seletuskirjas toodud põhjendused haridusasutuste ümberkorraldamise vajaduse kohta kaalutletud. Kohus viitas, et otsuse seletuskirjast nähtuvalt oli kaalutud erinevaid lahendusi, sealhulgas ka senise olukorra säilitamist.
3.8.Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebajate väidet, et majanduslikku kokkuhoidu otsusega ei kaasne. Seletuskirja p-st 5 nähtub, et nt palgakulu väheneb ca 162 165 eurot, mis suunatakse tagasi haridusvaldkonda.
3.9.Menetluse käigus loobuti kavatsusest Mõniste koolimajas hariduse andmine lõpetada.
3.10.Vastustaja ei rikkunud PGS § 80 lg-s 1 sätestatud kohustust kuulata enne otsuse tegemist ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Kooli pidajal ei ole kehtivast õigusest tulenevat kohustust eraldi ära kuulata lapsevanemate arvamust, kuid tõenditest ilmneb, et lapsevanemate seisukohad on otsustusprotsessis siiski teatavaks saanud. Kaebajate väited ebapiisava kaasatuse kohta ei ole usutavad.
3.11.Rõuge valla arengukava 2030 p 5.2.1 eesmärgiks on tagada lastele ja noortele mitmekesine kodulähedane alus- ja põhiharidus ning mitmekesine huvitegevus. Kohus ei näinud selle arengukava punktiga vastuolu. See punkt käsitles olukorda arengukava koostamise ja valmimise seisuga. Seevastu arengukava punktis 5.2.2 on kirjas valdkonna 2
arendusvajadused ning nende seas on välja toodud, et õpilaste arv väheneb, õpetajaskond vananeb jne. Sellest nähtub kohtu hinnangul haridusvõrgu ümberkorraldamise vajadus.
3.12.Kaebajate väitel on volikogu haridus- ja sotsiaalkomisjoni ning revisjonikomisjoni esimees, kes oli ka Varstu Kooli hoolekogu esinaine, esitanud vallale soovitusi OÜ Cumulus Consulting uuringu tulemuste muutmiseks eesmärgiga sulgeda Varstu Kooli asemel Mõniste Kool. Kohtule jäi siiski arusaamatuks, mida kaebajad soovisid selle isiku ja OÜ Cumulus Consulting vahelise kirjavahetusega tõendada. Kohus ei pidanud vajalikuks seetõttu selle kirjavahetuse väljanõudmist.
3.13.Vaidlustatud otsusega lõpetati nii Mõniste Kooli kui Varstu Kooli tegevus iseseisva asutusena ja nad liideti Rõuge Põhikooliga ja Rõuge Lasteaiaga. OÜ Cumulus Consulting uuringule vaidlustatud otsuses ei tuginetud, sellele viidati vaid ühel korral otsuse seletuskirjas.
3.14.Tähtsust ei oma väide, et volikogule esitati valeandmeid seoses Mõniste Kooli õpilaste eksamitulemustega (seal olid valla parimad eksamitulemused, kuid neid näidati halvimatena). Eksamitulemuste võrdlus ei olnud asjaoluks, millele vastustaja otsuse tegemisel tugines.
3.15.Lastel säilib ka koolide liitmise järel võru murde õppimise võimalus. Tagatud on riiklikus õppekavas ettenähtud õppetegevus Rõuge Lasteaias.
3.16.Kunagi tulevikus tekkida võiv võimalus Rõuge valla osade külade liitumiseks Antsla vallaga ei saa olla põhjuseks, miks jätta haridusvõrk ümber korraldamata.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.R.R.-i, E.L., I.V., M.Z.-i, P.A. ja Ü.L.-i apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Vastustaja lähtus vaid majanduslikest kaalutlustest. Vaidlustatud otsusest ei nähtu vaieldamatut kokkuhoidu, nagu leidis halduskohus.
4.2.Põhiseaduse § 37 lg-st 3 tulenevalt on hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Kaebajad, kes kõik on Mõniste Koolis käivate laste vanemad, peavad saama laste haridusküsimustes olulisel määral kaasa rääkida. Sisulist kaasamist ei ole toimunud.
4.3.Haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk on vaatamata vastustaja selgitustele ebaselge.
4.4.Dokumente, mis pidid olema enne vaidlustatud otsust juba valmis ja osapooltega läbi arutatud, ei ole veel tänini.
4.5.Haldusaktis püstitatud eesmärk – tagada hariduse jätkusuutlikkus piirkonnas ja kasutada haridusvaldkonna ressursse otstarbekamalt, suunates enam vahendeid õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ning palkadesse - on liiga laialivalguv. Ei selgu, mis osas kokkuhoid või tõhusam ressursside kasutus saavutatakse. Majanduslikku kokkuhoidu ümberkorraldused ei anna.
4.6.Otsuses on kaalutlusvead. Lähtutud on vaid majandusliku kokkuhoiu eesmärgist, kuid tähelepanu pole pööratud teistele olulistele aspektidele.
4.7.On tõendatud ja ettenähtav, et praegune ümberkorraldamine on vaid näiline ja valla eesmärk on lähiajal kool täielikult sulgeda.
4.8.Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on soovitanud senisest enam ühendada lasteaedu koolidega, kuid antud otsusega tehakse vastupidi. Otsuse tulemusena lõhutakse toimivad struktuurid.
4.9.Mõniste lasteaialastelt on juba ära võetud võimalus saada muusikalist huviharidust (nn Muusikapesas).
4.10.Uuel loodud koolil puudub tänaseni uus ühine õppekava.
5.Rõuge vald palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Vaidlustatud haldusakti seletuskirjas on selgitatud otsuse eesmärke. Lähtutud on muuhulgas Rõuge valla rahvastikuprognoosist ja õpilaste arvu vähenemisest. Tulenevalt laste 3
arvu vähenemisest on haridusvõrgu ümberkorraldamine põhjendatud. Tuginetud on rahvastikuprognoosi uuringule.
5.2.Täiendavat kokkuhoidu või hariduskulude vähenemist haridusvõrgu ümberkorraldus tõesti ei too, kuid võrreldes senisega aitab ohjata hariduskulude täiendavat kasvu.
5.3.Otsuse tulemusena on haridusasutused viidud ühisele juhtimisele, kuid koolimajad tegevuskohtadena on jäänud alles.
5.4.Haridusasutuste ümberkorraldamisega laste kooli- ja lasteaiatee ei muutunud ning lapsed jätkavad koolis ja lasteaias käimist samades hoonetes, kus nad varem käisid. Ei muutu hariduse kättesaadavus, koolitee pikkus ega koolitranspordi korraldus. Kuna kõik kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad said jätkata tööd ühendasutustes, tuleb eeldada, et hariduse kvaliteet ei lange ning puudub negatiivne mõju laste hariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile.
5.5.Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse kooli säilimist ja koolivõrgu korraldamist temale sobival viisil.
5.6.Lastevanemad olid menetlusse kaasatud. Seda on selgitatud lähemalt haldusakti seletuskirja p-s 6.1. Hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus kuulati vastavalt PGS § 80 lg-le 1.
5.7.Kaebajate väidetud dokumentide puudumine seondub koolijuhi pädevusega ja lapsevanemal puudub selles osas otsustusõigus. Tõene pole väide, et uue õppeaasta alguseks polnud tehtud kooli töötajatega kokkuleppeid uute, muutunud töötingimuste osas.
5.8.Kuna kooliosad liideti juba olemasolevale koolile ja lasteaiale, ei saa tekkida küsimust selles, et ühendasutustel ei ole kehtivaid alusdokumente. Nii Rõuge Põhikoolil kui Rõuge Lasteaial olid otsuse tegemise hetkel kehtivad tegevusload, mistõttu on alusetu kaebajate väide, justkui oleks haridusasutuste ümberkorraldamise otsus koolituslubade osas õigusvastane.
5.9.Mõniste Kooli huviharidust pakkuv Muusikapesa jätkab oma tegevust Rõuge Põhikoolis.
5.10.OECD aruandes toodud seisukoht on soovituslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et vaidlustatud haldusakt koos oma seletuskirjaga (dtl 17-47) vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele nii sisuliselt kui vormiliselt. Vaidlustatud haridusasutuste ümberkorraldamise otsus on motiveeritud. Asja materjalidest on nähtav isikute ärakuulamine vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Jälgitav on kaalutlusõiguse teostamine. Ringkonnakohus ei näe alust kahelda vaidlustatud haldusakti õiguspärasuses.
8.Kaebajad heidavad vaidlustatud haldusaktile ette, et selles lähtuti vaid majanduslikest kaalutlustest, ning väidavad sealjuures, et majanduslikku kokkuhoidu ümberkorraldusega ei kaasne.
8.1.Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Vaidlustatud otsuses on viidatud esiteks PGS-i seletuskirjale, mille järgi on lubatud kool ümber korraldada muuhulgas siis, kui koolis käivate õpilatse arv on suurenenud või vähenenud või omavalitsusele käib üle jõu mitme kooli korraga ülalpidamine (PGS § 80 lg 1 ja KELS § 33 lg 1). Seejärel selgitataksegi, et ümberkorraldamise vajadus tuleneb laste arvu vähenemisest (dtl 17). Samuti arvestati haridusasutuste ümberkorraldamisel kohustust tagada võrdväärselt kooli ülalpidamisega ka kooli areng ja kaasaegse kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olemasolevat koolivõrku, kvalifitseeritud tööjõu puudust, palgasurvet, riigieelarvest kohalikule omavalitsusüksusele makstava hariduskulude toetuse eraldamise 4
põhimõtteid ning valla võimekust tänapäevase õpikeskkonna loomisse täiendavalt investeerida. Nii lasteaia kui koolide liitmise puhul rõhutati plussina ka seda, et võimalik on eelarvelisi vahendeid terviklikumalt planeerida (ühtne palgasüsteem, töötasude ühtlustamine, koolitustegevuse korraldamine) ning seda, et tekib võimalus paindlikumalt korraldada õpetajate asendamisi. Eraldi toodi lasteaia puhul välja, et tekib võimalus planeerida ringijuhendajate koormust ja liikumist rühmade vahel, võtta tööle täiskoormusega õppejuht ja tugevdada nii õppearenduse poolt. Koolide liitmise juures toodi täiendavalt välja võimalus pakkuda töötajatele suuremat osakoormust ning lihtsustada kooli ja koostöökeskuse ning teiste koostööpartnerite koostööd (dtl 18). Seega pole sugugi õige kaebajate väide, et lähtuti vaid majanduslikest kaalutlustest. Eelnevast nähtus, et majanduslike kaalutluste kõrval toodi välja ka teisi argumente (laste arvu vähenemine, paindlikum ja tõhusam juhtimine ja töökorraldus).
8.2.Seoses majandusliku kokkuhoiuga on vaidlusaluse otsuse seletuskirjas märgitud, et väheneb mitmete ametikohtade arv (senise 4 direktori, 2,5 juhiabi, 3 majandusjuhataja ja 1,8 IT-spetsialisti ametikoha asemel jääb kõiki neid ametikohti alles vaid üks) ja sellega väheneb palgatulu 162 165 eurot (dtl 34). Ehkki seletuskirjas on märgitud, et ümberkorraldusel puudub otseselt Rõuge valla eelarvet suurendav või vähendav mõju, kuna vabanevad vahendid jäävad haridusvaldkonda ning suunatakse õppe- ja arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsivõimelisematesse palkadesse (vt samas), on ometigi selge, et ametikohtade vähenemisega väheneb kulu palgasektoris. Järelikult toimub selles sektoris kokkuhoiu saavutamine.
8.3.Eelnevat arvestades ei saa nõustuda ka kaebajate seisukohaga, et haridusasutuste ümberkorraldamise eesmärk on vaatamata vastustaja selgitustele ebaselge. Ringkonnakohus möönab, et alati võib arutleda selle üle, kas eesmärkide sõnastus võiks olla konkreetsem, kuid teisalt ei ole tegemist ilmselgelt niivõrd abstraktselt sõnastatud eesmärkidega, mis annaks aluse pidada haldusakti õigusvastaseks. Kohtuliku kontrolli teostamiseks on haldusakt piisavalt arusaadav.
8.4.Eeltoodut silmas pidades ei näe ringkonnakohus ka seda, et vastustaja oleks otsuse tegemisel teinud kaalutlusvigu. Eelpooltoodud argumendid ja kaalutlused, miks haridusasutuste ümberkorraldused otsustati teha, on asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja arvestanud olulisi asjaolusid, pole lähtunud asjakohatutest asjaoludest ning pole teinud ka muid kaalutlusvigu.
9.Kaebajad leiavad, et põhiseaduse § 37 lg-st 3 tulenevalt oleks pidanud lastevanemad saama vaidlusaluses küsimuses kaasa rääkida. Põhiseaduse § 37 lg 3 sätestab, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellest sättest eeskätt vanemate otsustusõigus hariduse sisu valikul, mitte aga haridusasutuse õigusliku vormi valikul (vt ka põhiseaduse kommenteeritud väljaanne Internetis aadressil https://põhiseadus.ee/sisu/3508, p 35-36).
10.Oluline on siinkohal märkida, et kuigi Mõniste Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena, jäid põhikool ja lasteaed endiselt samasse koolihoonesse edasi tegutsema (vt nt dtl 159). Seega ei kaasnenud kaebajatele või nende lastele näiteks koolitee pikenemist või muid sarnaseid ebamugavusi.
11.Kaebajate väitel ei toimunud menetluses korrektset kaasamist. 5
PGS § 80 lg 1 sätestab, et enne kooli ümberkorraldamist või lõpetamist kuulab kooli pidaja enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Vastustaja kinnitusel anti vaidlusaluse otsuse eelnõu arvamuse andmiseks koolide hoolekogudele ja õpilasesindustele (dtl 163). Seda kinnitavad ka vastustaja poolt esitatud tõendid, mis näitavad dokumentide edastamist hoolekogule ja õpilasesindusele ning neile esitatud vastused (dtl 268-305). Vastustaja on välja toonud ka selle, et üheksast kaebajast neli kuulusid Mõniste Kooli hoolekogusse, viis osalesid haridusteemalistel kohtumistel Mõniste kogukonnaga ning kolm kaebajat kõigi valla koolide hoolekogude ühisel kohtumisel ja järelikult oli kaebajatel võimalik haridusasutuste ümberkorraldamisel oma arvamust avaldada (vastus apellatsioonkaebusele, p 3.2.4). Asjaolu, et ärakuulamise käigus esitatud ettepanekuid täielikult ei arvestatud, ei tähenda ärakuulamisõiguse rikkumist.
12.Kaebaja väitel pole tänini dokumente, mis pidid olemas olema juba enne vaidlustatud otsust. Apellatsioonkaebusest on võimalik järeldada, et kaebaja peab silmas kokkuleppeid uute, muutunud töötingimuste osas. Samuti viitavad kaebajad sellele, et koolil puudub uus ühine õppekava. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas see asjaolu saab kaebajate õigusi rikkuda. Õige on vastustaja selgitus, et personali või teiste teenuseosutajatega vajalike lepingute sõlmimine, lepingute täitmise kontrollimine jms kuulub koolijuhi pädevusse. Need küsimused ei seondu enam käesolevas asjas vaidlustatud haridusasutuste ümberkorraldamise otsusega.
12.1.Kaebajate leiavad ka seda, et dokumentide puudumine viitab kindluse puudumisele Mõniste koolis õppetöö jätkumisele ning et ettenähtav on, et vald kavatseb lähiajal kooli täielikult sulgeda. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate hinnang oletuslik. Haridusasutuste ümberkorraldamise õiguspärasuse hindamisel ei saa tugineda oletustele, et see viib kooli sulgemisele. Tõsikindlad tõendid selles küsimuses puuduvad. Lisaks, kui kool peaks tõepoolest suletama, saavad kaebajad sulgemise otsuse vaidlustada ning selle õiguspärasust saab eraldiseisvas kohtumenetluses kontrollida.
12.2.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud 27. veebruari 2024. a otsusest on käesoleva otsuse tegemise ajaks möödunud ligi kaks aastat. Puudub info, et kaebajate kardetud kooli tegevuse lõpetamise oht oleks realiseerunud.
12.3.Seoses õppekava puudumisega on vastustaja viidanud, et kuna põhikool liideti Rõuge Põhikooliga, juhindutakse edaspidi Rõuge Põhikooli õppekavast. Ringkonnakohus peab seda selgitust asjakohaseks.
13.Seoses OECD soovitustega on vastustaja õigesti märkinud, et tegemist on soovitusliku seisukohaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ehkki formaalselt on Mõniste Koolis ühe asutusena tegutsenud põhikool ja lasteaed nüüdseks lahutatud erinevateks asutusteks, toimub faktiliselt põhikooli ja lasteaia tegevus ikkagi samamoodi nagu enne – st endises hoones. Seega ei ole õpilaste koolitee pikenenud ega lasteaia ja kooli asukohad muutunud.
14.Kaebajad märgivad, et Mõniste lasteaialastelt on ära võetud võimalus saada muusikalist huviharidust seni tegutsenud nn Muusikapesas. Vastustaja on selgitanud, et Mõniste Kooli Muusikapesa jätkab tegevust Rõuge Põhikooli juures ning soovi korral saavad lasteaialapsed seal osaleda. Samuti selgitas vastustaja, et varasem Mõniste Kool ei tegutsenud huvikoolina ja KELS ei näe ette huvihariduse andmist 6
koolieelses lasteasutuses. Seega ei ole Rõuge Lasteaed huvihariduse andja ning lasteaial pole kohustust pakkuda huviharidust. Ringkonnakohus mõistab vastustaja seisukohta selliselt, et ehkki varem tegutses nn Muusikapesa Mõniste Kooli lasteaia juures, siis nüüd, kuivõrd KELS ei reguleeri lasteaia poolt huvihariduse andmist, tegutseb Muusikapesa Rõuge Põhikooli juures. Sealjuures on vastustaja selgitanud, et kõigil Mõniste õppekoha õpilastel on võimalik Muusikapesas muusikalist õpet saada samadel tingimustel nagu varem. Siit on võimalik järeldada, et Muusikapesa tegutseb jätkuvalt samas asukohas, st Kuutsi külas, samas kooli- ja lasteaia hoones. Seda arvamust kinnitab ka Internetist leitav avalik info (https://www.rouge.edu.ee/et/ moniste/muusikapesa). Eelnevat arvestades ei näe ringkonnakohus kaebajate õiguste riivet olukorras, kui nn Muusikapesaga seotud õiguslikud küsimused (st millise asutuse juurde see kuulub) on küll muutunud, kuid Muusikapesa tegutsemiskoht on sama ning lasteaialastel on võimalik selle tegevuses osaleda samas asukohas.
15.Ringkonnakohus märgib, et kaebajate apellatsioonkaebuse väited on esitatud ka halduskohtus ning halduskohus on neile vastanud. Kaebajate apellatsioonkaebuses ei tooda enamasti nende väidete kordamisel välja midagi uut ning ei näidata, miks halduskohus eksis. Seepärast ringkonnakohus niisuguseid apellatsioonkaebuse väiteid üksikasjalikult ei käsitle, vaid nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4).
16.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes (570 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.