Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 24.11.2025, Tartu 3-25-1648 X.X.-i kaebus nõuetekohase psühhiaatrilise ravi võimaldamiseks kohustamiseks ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmise / karistuse sundraviga asendamise nõudes Tartu Halduskohtu 20.11.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Tervisekassa
Määruse peale osas, millega jäeti määruskaebus rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
resolutsiooni p-i 3 jõustumisest (resolutsiooni p 4); jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Kaebus kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmiseks või karistuse psühhiaatrilise sundraviga asendamiseks kohustamise nõudes tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine (edasikaebamine, teistmine) ning psühhiaatrilise sundravi kohaldamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. 2) Kaebaja majandusliku olukorra põhjal saaks ta vabastada riigilõivust osaliselt. Põhjendatud ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest 12 eurot ületavas osas. Puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et patsiendil ei ole õigust nõuda konkreetset ravi. Eraõiguses välja kujunenud kohtupraktika põhjal ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleb kohaldada. Tervishoiutöötaja peab tegutsema oma erialastele teadmistele ja võimetele tuginedes ning seetõttu ei saa patsient anda talle üksikasjalikke juhiseid. Kohustamisnõude eduväljavaated ei ole head. Tervishoiuteenuse osutajal ei ole ja ei saa olla kohustust saavutada kindel tulemus, nt patsiendi paranemine. Piisav on, kui tervishoiutöötaja teeb niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kaebaja on saanud ravi ning raviasutuse kinnitusel on ta teinud pingutusi, et kaebajat võimalikult hästi aidata. On vähe tõenäoline, et kohus teeb kohtuotsuse resolutsioonis raviasutusele ettekirjutuse määrata kaebajale konkreetne ravim, paigutada kaebaja haiglasse / meditsiiniosakonda, reageerida tulevikus igale kaebaja pöördumisele kindla aja jooksul vms. 3) Kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna määruse p-s 8.3 toodud asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
2
tähendab, et ette on nähtud teistsugune menetluskord ning vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi väidet, mis annaks aluse eeltoodud osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse tagastanud valesti.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.