Digiposter OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsuse nr 2-24-5893/10 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – Digiposter OÜ (registrikood 14836498), esindaja v.adv Margus Lentsius Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Inge Lumiste ja Tarmo Kahem
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 05.11.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsus nr 224-5893/10 ning kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja 17.04.2024 taotlus uuesti läbi.
Mõista Tallinna linnalt välja Digiposter OÜ menetluskulud 3110 eurot.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 18.12.2025 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Digiposter OÜ esitas 17.04.2024 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse LED ekraaniga teabekandja (konstruktsiooni mõõdud 6000 mm x 3000 mm x 300 mm) paigaldamiseks Lõõtsa tn 2a hoone kirdepoolsele seinale.
3-24-2972
2.Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 04.06.2024 otsusega nr 2-24-5893/10 taotluse kooskõlastamata, kuna menetlusse kaasatud Tallinna Transpordiamet (TTA) ei kooskõlastanud LED ekraani paigaldamist Lõõtsa tn 2a hoone seinale. 04.06.2024 otsuses on toodud, et 19.04.2018 määrusega nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“ on reguleeritud teabekandjate paigalduse nõuded Tallinnas. Määruse § 8 lg 9 kohaselt ei kooskõlasta linnaosa valitsus taotlust juhul, kui seda ei kooskõlasta põhjendatult vähemalt üks menetlusse kaasatud linna ametiasutustest või kolmandatest isikutest. TTA põhjendas taotluse nr 1-23-5893/1 kooskõlastamata jätmist järgmiselt: teabekandja LED/LCD ekraaniga on ristmikule lähemal kui 50 m.
3.Digiposter OÜ esitas 04.07.2024 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
4.Tallinna Linnavalitsus jättis 24.09.2024 korraldusega nr 853 (vaideotsus) Digiposter OÜ vaide rahuldamata. Otsuses esitati järgmised põhjendused. 1) Lasnamäe Linnaosa Valitsus kaasas taotluse menetlusse TTA kui liiklusohutuse eest vastutava ametiasutuse. TTA keeldus taotlust kooskõlastamast, viidates mh sellele, et lähtuvalt TalTech 2022. a uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“ peab kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h, ekraan olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel. Taotluse kohaselt on LED/LCD ekraaniga teabekandja kavandatud ristmikule lähemale kui 50 m. Linnaosavalitsus põhjendas keeldumist TTA poolse kooskõlastuse andmata jätmisega. 2) Teabekandja mittekooskõlastamine riivab vaide esitaja ettevõtlusvabadust. Riive on aga õiguspärane, kuna on suunatud liiklusohutuse tagamisele, mis omakorda on vajalik PS § 28 1. lõikes nimetatud teise põhiõiguse – õigus tervise kaitsele – huvides. 3) Riive õiguslikuks aluseks on reklaamiseaduse § 13 lg 1 alusel kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määrus nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“, mille § 4 sätestab, et teabekandja peab olema inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale ohutu, sealhulgas: /---/ (2) peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid; (3) ei tohi teabekandja paigutus ja teabe kuvamine, sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine, häirida inimeste elukeskkonda, liikumist ja liiklemist. 4) LED-ekraaniga teabekandja paigaldamise eesmärgiks on pälvida inimeste tähelepanu. Liiklejate (sh autojuhtide, ratturite, jalakäijate, ka laste – taotletud teabekandja läheduses tegutseb mh Emili Kool ja International School of Tallinn) tähelepanu tõmbamine liiklussituatsioonilt eemale võib viia tõsiste tagajärgedeni. Ka juhul, kui tähelepanu hajumine on hetkeline, võib see tuua kaasa võimetuse õigeaegselt reageerida liikluses tekkinud olukorrale. Seetõttu on liiklusohutuse seisukohast oluline vältida tähelepanu hajumist kohtades, kus liiklus nõuab kõrgendatud tähelepanu (nt ristmikel). 5) Samasisuline keeld paigaldada liikleja tähelepanu häirivaid teabevahendeid vms tuleneb ka liiklusseaduse (LS) § 53 lg-st 2, mille kohaselt võib tee kaitsevööndi alale paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: (1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; (2) ei raskenda liikluskorraldusvahendi eristamist; (3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; (4) ei piira nähtavust ristmikul. Samuti ehitusseadustiku § 72 lg 1 p-st 1, mis sätestab, et tee kaitsevööndis on keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit.
2(10)
3-24-2972 6) Seoses reklaamiettevõtjate erineva kohtlemisega on TTA esile toonud, et vaide esitaja poolt 03.09.2024 nimetatud teabekandjad on saanud kooskõlatuse enne vaideotsuses osundatud TalTech uuringu tingimustele tugineva halduspraktika kujundamist. Linnavalitsus nõustub, et võrdne kohtlemine on oluline. Seetõttu vaatas linna sisekontrolöri teenistus üle kõigi vaide esitaja poolt välja toodud teabekandjate paigaldamise menetlused TERAinfosüsteemis ja saab kinnitada, et materjalidest ei ilmnenud ühtegi juhtumit, kus TTA oleks Lõõtsa tn 2a keeldumisega võrreldaval ajal või hiljem kooskõlastanud mõne teise LED/LCD ekraaniga teabekandja paigaldamise vähem kui 50 m kaugusele ristmiku alast kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h. Seetõttu ei ole alust TTA-le ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist ette heita. Sisuliselt on teaduspõhine lähenemine halduspraktika kujundamisel (lähtumine TalTech uuringust) põhjendatud. Ameti varasemast praktikast ei tulene vaide esitajale õiguspärast ootust, et ka temal oleks võimalik paigaldada ekraaniga teabekandja kohta, kus see võib kahjustada liiklusohutust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-53-04 (p 13) selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. 7) Seega ei oleks vaide esitaja poolt soovitud täiendav ärakuulamine enne keelduva otsuse andmist ega põhjalikum selgitamine viinud teistsuguse otsuseni. Tegemist on üksnes potentsiaalse menetlusveaga, mis ei saanud mõjutada asja otsustamist. 8) TTA on kooskõlastuse andmisest keeldumisel selgitanud, et koostamisel on uued tingimused, millest edaspidi reklaamkandjate kooskõlastamisel lähtuma hakatakse ning nende jõustumisel võib ka TTA seisukoht muutuda. Tallinna Linnavalitsus kohustas vaideotsuses TTA-d töötama kiirendatud korras välja reklaamikandjate paigaldamise põhimõtted, kuna valdkonna õigusselgus on ebapiisav ning praktikas esineb lahendamist vajavaid kitsaskohti (pd 1.2 ja 1.3).
5.Digiposter OÜ esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsuse nr 2-24-5893/10 tühistamiseks ja kaebaja 17.04.2024 taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks, mille kohus menetlusse võttis.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) Kaebaja ei nõustu haldusorgani käsitusega, mille kohaselt on ettevõtlusvabaduse riive põhiseaduspärane ning vajalik PS § 28 lg-s 1 nimetatud põhiõiguse, s.o õigus tervise kaitsele huvides. PS § 31 järgi on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning PS § 9 lg 2 alusel laieneb ettevõtlusvabadus ka juriidilistele isikutele. Digiposter OÜ on üks välimeedia operaatoritest Eestis, kes tegeleb tulu saamise eesmärgil reklaampindade pakkumisega. Tegemist on PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuuluva tegevusega. Ettevõtlusvabaduse keskmes on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab iga avaliku võimu ebasoodne mõjutus ja abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. Vaidlustatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsus riivab Digiposter OÜ ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabaduse piiramine on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. 2) Vaideotsuse punkt 7.3 viited välireklaami ja teabe kandmise korrale, sh selle §-le 4 ei ole asjakohased, kuna Digiposter OÜ taotletud asukohta paigaldatav reklaamkandja oleks
3(10)
3-24-2972 vastavuses kehtivate nõuetega. Haldusorganil tuleb teostada kaalutlusõigust kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades sealjuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Haldusorganil on kohustus käsitleda iga esitatud taotlust üksikjuhtumina. Taotluse rahuldamise kohta tehtud otsustus peab põhinema just selles konkreetses haldusmenetluses kogutud tõenditel ja tuvastamist leidnud asjaoludel. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid kooskõlastuse andmise kaebaja poolt taotletud reklaamkandjale Lõõtsa tn 2a hoone seinal. Lisaks ei saa nõustuda vaideotsuses esitatud käsitusega puutuvalt liiklusohutuse mittejärgimisega (p-d 7.4. ja 7.5) ning reklaamiettevõtjate võrdse kohtlemisega (p-d 7.6 ja 7.7). 3) Vaideotsuses esitatu ei kummuta kaebaja väidet, mille kohaselt pidi Lasnamäe Linnaosa Valitsus Digiposter OÜ taotluse kooskõlastamata jätmisel võrdlema Lõõtsa 2a asukohta kõigi teiste Tallinna linnas asetsevate ja töötavate LED/LCD reklaamkandjatega ja põhjendama, miks teised reklaamkandjad, mis asuvad ristmikutele lähemal kui 50 m, on lubatavad, ning miks Lõõtsa 2a ei ole. Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud ega järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine eeldab, et iga taotluse lahendamisel kaalutakse põhjalikult kõikide osapoolte huve ning seda, kas kohaldatav meede on taotletava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tallinna linna linnaruumis, sh Lasnamäe linnaosa piires on enamus tegutsevaid LED/LCD ekraane/teabekandjaid ristmikutele lähemal kui 50 m. Kaebaja tõi vaidemenetluses piisava hulga näiteid oma väite tõendamiseks ja edastas need 03.09.2024 e-kirjas. Vaideotsuses on paljasõnaliselt väidetud, et kaebaja poolt vaidemenetluses esile toodud reklaamkandjad, mis asuvad samuti ristmikest 50 m raadiuses, on saanud oma kooskõlastused varasemalt. Seetõttu ei ole küsimus ebaõiges halduspraktikas, vaid reklaamiettevõtjate teadlikult erinevas kohtlemises. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse halduspraktika, mida toetatakse vaideotsuses Tallinna Linnavalitsuse poolt, takistab vaba konkurentsi. Ettevõtlusvabaduse osaks on konkurentsivabadus, mille raames peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Riik, sh haldusorganid, ei tohi vaba konkurentsi takistada ega oma huvidest lähtuvalt mõjutada. Samuti on isikul õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt õigus eeldada, et halduspraktika on järjepidev ja ühetaoline ning et haldusorgan teeb sarnastes olukordades sarnased otsused. LED/LCD-ekraaniga välireklaamkandjate kooskõlastamise praktika ei ole kõikide turuosaliste suhtes järjepidev ega ühetaoline. Olukorras, kus kaebaja kooskõlastustaotlused jäetakse põhjendamatult rahuldamata, on kooskõlastatud ja kooskõlastatakse jooksvalt konkurentide taotlused sarnaste reklaamkandjate paigaldamiseks, sõltumata reklaamkandja mõõtmetest ja asukohast. 4) Kaebaja jagab seisukohta, et uute, teaduspõhiste ja üheselt mõistetavate tingimuste koostamine välireklaamkandjate kooskõlastamiseks on oluline, kuid see ei anna Tallinna linnale ega Lasnamäe Linnaotsa Valitsusele õigust põhjendatult keelduda kehtivaid nõudeid järgiva reklaamkandja kooskõlastamisest ega õigust kohelda reklaamiettevõtjaid ebavõrdselt, mis toob kaasa konkurentsi kahjustamise. TTA on kooskõlastanud LED/LCD ekraaniga teabekandja paigaldamisi ristmikule lähemale kui 50 m kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h, või ei ole selliste reklaamkandjate osas kooskõlastamisel/paigaldamise aktsepteerimisel TTA seisukohta küsitudki. Vaideotsuse väide (p-s 7.7), et ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud, ei vasta tegelikkusele. Kaebaja esitab näitena fotod ja videod hulgalistest LEDekraanidest, mis ise või mille paiknemine ei vasta vastustaja poolt väidetavalt kohaldatavatele ja TTA-poolse kooskõlastuse eeldusena nõutavatele kriteeriumitele. Tallinna linna teabekandja (TERA) alusel on kaebaja koostanud ka kokkuvõtte eelnevalt kajastatud LEDekraanide kooskõlastuste kohta. Kaebaja tõendab näidetega, et Tallinna linn ei kohtle reklaamiettevõtjaid võrdselt ning kas i) kooskõlastuse on saanud reklaamkandjad, mis vastustaja enda, sh Tallinna Transpordiameti käsitluse kohaselt ei vasta ühelegi kooskõlastuse
4(10)
3-24-2972 eeldusele või ii) tolereerib Tallinna linn LED-ekraane ja nende omanikke/opereerijaid reklaamikandjate osas, milledel puuduvad mistahes kooskõlastused. 5) Näiteks Tallinna Linnavalitsuse 20.05.2025 korraldusega nr 498 rahuldati OÜ Megameedia Grupp vaie, tunnistati Lasnamäe Linnaosa Valitsuse otsus kehtetuks ja tehti linnaosa valitsusele ülesandeks taotlus uuesti läbi vaadata. Antud korraldus on vajalik ja asjakohane hindamaks kaebaja väidet reklaamiettevõtjate teadlikult kiusliku ja ebavõrdse käsitlemise ja õigusliku aluseta kooskõlastustest keeldumiste andmise kohta nii TTA kui Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt. Seejuures on tähelepanuväärne korralduses sisalduv kriitika TTA ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ilmselgelt põhjendamatu ja õigusvastase halduspraktika osas reklaamikandja taotluse menetlemisel. 6) Kaebaja on lähtunud oma tegevuse planeerimisel ning suhtluses kohaliku omavaliotsusega Teede Tehnokeskuse liiklusohutuse aruandes esitatud seisukohtadest, kusjuures aruande üheks koostajaks on liiklusvaldkonna korüfee ja eestkõneleja professor Dago Antov.
2.Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes suuresti vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde ning leides kokkuvõttes järgmist. 1) Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 19.04.2018 määruse nr 9 § 8 lg-st 9, jättis Lasnamäe Linnaosa Valitsus 04.06.2024 otsusega kooskõlastuse andmata, kuna TTA jättis taotluse nr 123-5893/1 kooskõlastamata. TTA keeldus, sest LED/LCD ekraaniga teabekandja on ristmikule lähemal kui 50 m. Otsusele oli lisatud TTA põhjendus eraldi dokumendina (dtl 5354). Põhjenduste kohaselt keeldus TTA taotlust kooskõlastamast, viidates mh sellele, et lähtuvalt TalTech 2022. a uuringust peab ekraan kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h, olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel. Taotluse kohaselt on LED/LCD ekraaniga teabekandja aga kavandatud ristmikule lähemale kui 50 m. Vaideotsuses on kaebajale selgitatud, et nõue, mis näeb ette, et ekraan peab olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h, tuleneb TTA tellitud TalTechi koostatud uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“ ning sellele tugineva halduspraktika on TTA järjepidevalt juurutanud 2024. a kevadest. 2) Teabekandja paigutus ei tohi hajutada liiklejate tähelepanu. Võimalik ettevõtlusvabaduse riive on suunatud liiklusohutuse tagamisele, mis omakorda on vajalik tervisepõhiõiguse kaitseks. Tervisepõhiõiguse tagamiseks on õigusaktides sätestatud nõuded, mille kohaselt peab välireklaam olema ohutu. Vaidlust ei saa olla, et LED-ekraaniga teabekandja paigaldamise eesmärgiks on pälvida inimeste tähelepanu. Vaideotsuses on põhjendatud, et liiklejate (sh autojuhtide, ratturite, jalakäijate, laste) tähelepanu tõmbamine liiklussituatsioonilt eemale võib viia tõsiste tagajärgedeni. Ka juhul, kui tähelepanu hajumine on hetkeline, võib see tuua kaasa võimetuse õigeaegselt reageerida liikluses tekkinud olukorrale. Seetõttu on liiklusohutuse seisukohast oluline vältida tähelepanu hajumist kohtades, kus liiklus nõuab kõrgendatud tähelepanu (nt ristmikel). Keeld paigaldada liikleja tähelepanu häirivate teabevahendite vms paigaldamist tuleneb ka LS § 5 3 lg 2 p-st 3. Samuti sätestab ehitusseadustiku § 72 lg 1 p 1, et tee kaitsevööndis on keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit. Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt asub Lõõtsa 2a hoone sein, millele kaebaja soovis LED-ekraani paigaldada, tee kaitsevööndis. 3) TalTechi uuringu kohaselt hajutavad LED-ekraanid rohkem tähelepanu kui suunatud valgusega ekraanid. Uuringus on leitud, et kõige rohkem häirivad LED-ekraanid tähelepanu ristmikel (lk 84-85). Uuringus on toodud üldnõuded seest valgustatud reklaampindadele, mida peaks järgima ohutuse tagamiseks. Muuhulgas ei tohiks uuringu kohaselt seest valgustatud ekraane paigaldada ristmiku alale, samuti ei peaks asukohas, kus piirkiirus on kuni 50 km/h, 5(10)
3-24-2972 paigaldama ekraane teisest reklaamkandjast, liikluskorraldusvahendist või teeristlõike muutekohast lähemale kui 50 m (lk 87-88). Arvestades uuringu tulemusi, peab Tallinna linn ohutuse seisukohalt põhjendatuks halduspraktikat, mille kohaselt ei paigaldata linnaruumis LED-ekraane ristmikele lähemale kui 50 m. 4) Halduspraktika muutus ei tingi võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Alates 2024. a kevadest on TTA välireklaami jms teabekandjate asukohtade kooskõlastamise halduspraktika muutunud ning uut halduspraktika kohaldab TTA kõikidele taotlejatele ühetaoliselt. Praegune halduspraktika tugineb TalTechi uuringule ning selle kohaselt ei kooskõlasta TTA LED/LCDekraanide asukohti, kui need asuvad ristmiku alal või kui on ristmikule lähemal kui 50 m kohas, kus piirkiirus on kuni 50 km/h. Asjaolu, et Tallinna linna halduspraktikas ei ole varasemalt sellest põhimõtetest lähtutud, ei tähenda, et linnal ei ole õigust ohutuse tagamiseks halduspraktikat muuta. Tallinna linn on jätkuvalt seisukohal, et teaduspõhine lähenemine halduspraktika kujundamisel (lähtumine TalTech uuringust) on põhjendatud ning et linna varasemast praktikast ei tulene kaebajale õiguspärast ootust, et ka temal oleks võimalik paigaldada ekraaniga teabekandja kohta, kus see võib kahjustada liiklusohutust. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-53-04 selgitanud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele. 5) Nõustuda ei saa etteheitega, et vastustaja ei ole käsitlenud kaebaja taotlust üksikjuhtumina ega välja selgitanud asjaolusid, mis välistaksid kooskõlastuse andmise reklaamkandjale Lõõtsa tn 2a hoone seinal. Kaebajale on nii vaidlustatud otsuses kui vaideotsuses selgitatud, et tema taotluse lahendamisel on tuginetud TalTechi uuringu tulemustele, mille kohaselt on ristmikule lähemal kui 50 m asuv reklaamkandja liiklejate tähelepanu hajutav ja seetõttu pole see ohutu. Tallinna linn on seisukohal, et just kõnealuse 50 m nõude kohaldamine kõikidele LED/LCD reklaamkandjate paigaldamisele tagab nii ohutuse kui ettevõtjate võrdse kohtlemise. 6) Vaideotsusest nähtuvalt ei ole Tallinna linna sisekontrolöri teenistus tuvastanud, et TTA oleks Lõõtsa tn 2a keeldumisega võrreldaval ajal või hiljem kooskõlastanud mõne teise LED/ LCD ekraaniga teabekandja paigaldamise vähem kui 50 m kaugusele ristmiku alast kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et TTA on lubanud pärast kaebaja taotluse kooskõlastamata jätmist teistel ettevõtjatel paigaldada LED-ekraane ristmikele lähemale kui 50 m. Juhul, kui mõni selline reklaamkandja on paigaldatud ilma TTA kooskõlastuseta, on tegemist ebaõige halduspraktikaga, mille jätkamist nõuda ei saa. 7) Tallinna Linnavalitsus on 24.09.2024 korraldusega nr 853 andnud TTA-le ülesande töötada välja reklaamikandjate paigaldamise põhimõtted. Ei ole välistatud, et väljatöötamisel olevate põhimõtete kujundamise järel võivad reklaamkandjate paigaldamise tingimused muutuda, kuid kuni uusi põhimõtteid pole kujundatud, lähtutakse 2024. a kevadel alguse saanud halduspraktikast, mille kohaselt TTA ei kooskõlasta LED-ekraani paigaldamist asukohta, mis asub ristmikule lähemal kui 50 m. Vastavad põhimõtted on alles väljatöötamisel. 8) TTA lähtub liiklusväliste teabevahendite kooskõlastamisel järgmistest nõuetest: LS § 53 lg 2 ja § 53 lg 5; ehitusseadustiku § 72 lg 1, määruse „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“ § 4, EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine,“ EVS 843:2016 „Linnatänavad.“ Nende järgi liiklusmärkide ja liiklusväliste teabevahendite vaheline kaugus piki teed peab olema kiirusel kuni 50 km/h vähemalt 25 meetrit; sõidukijuhi vaatevälja ei tohi risustada 6(10)
3-24-2972 juhtimiseks mittevajaliku teabe ja rajatisega (reklaam, liikluskorraldusvahendite liigne hulk, haljastus vajalikus nähtavuspiirkonnas, kioskid jms), tänavale reklaami kavandamisel tuleb arvestada liiklusohutuse nõudeid ning see ei tohi domineerida liikluskorraldusvahendite üle; liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab liiklejal tema poolt kasutatav tee ja sellega külgnev ala olema nõutud ulatuses nähtav. Lähtudes projekteerimistingimusest „hea“, peab nõutav külgnähtavus olema kiirusel 50 km/h vähemalt 12 meetrit. Sealjuures mõistetakse külgnähtavuse all tänava sõiduteega külgnevat ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohiks paikneda külgsuunas nähtavust piiravaid ehitisi ja haljastust. Ristmikul nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Selles asjas sõltub kaebuse rahuldamine vastusest küsimusele, kas Lasnamäe Linnaosa Valitsus on õiguspäraselt otsustanud jätta kooskõlastamata kaebaja taotluse LED ekraaniga teabekandja paigaldamiseks Lõõtsa tn 2a hoone kirdepoolsele seinale (vt taotletud asukoha osas dtl 52; täiendavalt uuriti sama asukohta kohtuistungil ka rakenduse Google Maps vahendusel, kuvatõmmis dtl 424).
4.Reklaamiseaduse § 13 lg 1 kohaselt võib valla- või linnavolikogu määrusega kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Seega on seadusandja andnud kohalikule omavalitsusele pädevuse välireklaami nõuete kehtestamisel, mh õiguse nõuda reklaami eelnevat endaga kooskõlastamist. Samuti on kohalikule omavalitsusele seadusega antud võimalus reguleerida seda, kuidas toimub välireklaami avalikustamine ja kus seda teha võib.
5.Viidatud seadusesätte alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 19.04.2018 vastu määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“, mille § 4 sätestab, et teabekandja peab olema inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale ohutu, sealhulgas peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid (p 2) ja teabekandja paigutus ja teabe kuvamine, sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine ei tohi häirida inimeste elukeskkonda, liikumist ja liiklemist (p 3). Määruse § 5 lg 1 sätestab, et teabekandja võib paigutada otsuse alusel. Ette on nähtud nõue reklaam eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada, kuivõrd määruse § 7 järgi tuleb teabekandja paigaldamiseks ja teabe avalikustamiseks taotleda teabekandja kooskõlastust (määruse § 7). Mingeid konkreetseid nõudeid selle kohta, kus välireklaami avalikustada võib, ei ole määruses aga reguleeritud. Selles osas väärib samas märkimist, et tegelikkuses on nii vajadust valdkonna põhimõtete väljatöötamiseks kui ka valdkonna ebapiisavat õigusselgust möönnud ka vastustaja, sh käesolevas asjas vaidlustatud otsuse peale esitatud vaiet lahendades (vaideotsuse p 1.3).
6.Kooskõlastuse taotluse menetlemise osas sätestab määrus, et linnaosa valitsus edastab nõuetekohase taotluse koos linnaruumilise hinnanguga viie tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks linna ametiasutustele ja kolmandatele isikutele, kelle kooskõlastus või arvamus on taotluse seisukohalt oluline (§ 8 lg 2). Kui taotlust ei kooskõlasta põhjendatult vähemalt üks menetlusse kaasatud linna ametiasutustest või kolmandatest isikutest, ei kooskõlasta seda ka linnaosavalitsus (§ 8 lg 9). Samas on sätestatud, et
7(10)
3-24-2972 linnaosavalitsus võib põhjendatud juhul jätta taotluse kooskõlastamata ka siis, kui kõik teised on selle kooskõlastanud. Seega on linnaosavalitsusel võimalik kalduda kõrvale teiste asutuste positiivsest kooskõlastusest, ent mitte taotluse teise asutuse poolt põhjendatult kooskõlastamata jätmisest. Sama paragrahvi lõige 10 näeb linnaosavalitsusele ette õiguse määrata kooskõlastuse tingimusi ja vajadusel tähtaeg vastavalt muudetud taotluse esitamiseks.
7.Praegusel juhul kaasas Lasnamäe Linnaosa Valitsus taotluse menetlusse TTA, kes jättis taotluse kooskõlastamata (dtl 53-54), põhjendades seda asjaoluga, et LED/LCD ekraaniga teabekandja on ristmikule lähemal kui 50 m. Kuigi TTA on ka mõne teise taotlusele lisatud seletuskirjas välja toodud tingimuse osas viidanud, et need ei vastanud liiklusohutuse nõuetele ning oleksid vajanud korrigeerimist, saab eelnevast järeldada ja sellega nõustus kohtuistungil ka vastustaja, et eelkõige välistas taotluse kooskõlastamise TTA poolt praegusel juhul ekraani kavandatud asukoht. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tugines Lasnamäe Linnaosa Valitsuse keeldumine 19.04.2018 määruse nr 9 § 8 lg-le 9 ja sellele, et taotluse jättis kooskõlastamata TTA. Sellest saab järeldada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hinnangul keeldus TTA põhjendatult kooskõlastuse andmisest.
8.Keeldumise põhjalikumad põhjendused nähtuvad suuremas osas alles vaideotsusest. Selles viidatakse samuti kõigepealt, et TTA kooskõlastuse andmata jätmise tõttu ei olnud linnaosavalitsusel alust taotlust rahuldada. Vaideotsuses on selgitatud, et TTA keeldus kooskõlastamisest, viidates mh TalTech 2022. a uuringule, millest lähtuvalt peab ekraan olema kohas, kus kehtib sõidukiirus kuni 50 km/h, ristmikust vähemalt 50 m kaugusel. Nii vaideotsusest kui ka TTA põhjendustest (dtl 54) nähtuvalt andis TTA negatiivse kooskõlastuse põhjusel, et ekraan peab olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h, ning et antud nõue tuleneb TTA tellitud TalTech koostatud uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele,“ millele tugineva halduspraktika on vaideotsuse kohaselt TTA järjepidevalt juurutanud 2024. a kevadest. Kui vaidlustatud otsuses on keeldumisel tuginetud üksnes määruse nr 9 § 8 lg-le 9, siis vaideotsuses on keeldumise põhjendusena määrusest nr 9 täiendavalt viidatud ka selle §-s 4 sätestatud ohutusnõuetele, eelkõige punktidele 2 ja 3, mille kohaselt teabekandja peab teel ja tee kaitsevööndis järgima ehitusseadustikus teabe- ja reklaamivahendi ning liiklusseaduses liiklusvälise teabevahendi paigutuse ja kujunduse ning teabe kuvamise kohta sätestatud nõudeid (p 2) ning teabekandja paigutus ja teabe kuvamine, sealhulgas valgusefektid ja -tugevus ning kujutise liikumine, ei tohi häirida inimeste elukeskkonda, liikumist ja liiklemist (p 3). Vaideotsus viitab ka LS §5 3 lg 2 alternatiividele, kuid ei konkretiseeri, milline neist või kas need kõik antud juhul rakenduvad.
9.Kohus viitas ülalpool, et konkreetseid tingimused reklaamkandja lubatavale asukohale, sh millest reklaamkandjate kooskõlastamisel lähtutakse, Tallinna Linnavolikogu määrusega kehtestatud ei ole ja ka Tallinna linn ise peab praeguse olukorra õigusselgust ebapiisavaks. TTA selgitas vaidemenetluses, et andis negatiivse kooskõlastuse põhjusel, et ekraan peab olema ristmiku alast vähemalt 50 m kaugusel kohas, kus kehtib suurim lubatud sõidukiirus kuni 50 km/h ning et antud nõue tuleneb ameti tellitud TalTechi koostatud uuringust „Leedekraanide mõju liiklusohutusele“, millele tuginevat halduspraktikat olevat amet järjepidevalt juurutanud 2024. a kevadest. Ei saa olla vaidlust, et TalTech selliseid kohustuslikke nõudeid reklaamkandjate paigutamisele seada ei saa. Kohtule nähtuvalt on TTA aga sisuliselt pidanud end seotuks TalTech uuringu tulemustega ega ole näinud seetõttu võimalust 8(10)
3-24-2972 muid asjaolusid kaaluda. TTA otsus kooskõlastamisest keelduda tugines niisiis sisuliselt üksnes ekraani kavandatud asukohale ja seejuures sellele, et TalTech uuringu tingimuste järgi ei olnud kavandatud kaugus ristmikust sobiv ja seega lubatav.
10.Määrusest järelduvalt on kohalikul omavalitsusel, sh menetlusse kaasatud linna ametiasutustel kooskõlastuse andmise otsustamisel siiski kaalumisruum. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, hindamata eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Kohus võib seega sekkuda eelkõige juhul, kui lähtutud on lubamatust, asjakohatust või sobimatust kaalutlusest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses.
11.Kohus nõustub vastustajaga põhimõtteliselt selles, et teaduspõhine lähenemine halduspraktika kujundamisel on põhjendatud ja halduspraktika teadlikku muutmist uute teaduslikest uuringutest ilmnevate järelduste ja teadmiste alusel ei ole iseenesest põhjust pidada meelevaldseks. Vajadus kaitsta kõigi liiklejate tervisepõhiõigust on asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks. Ka asjaolu, et Tallinna linna halduspraktikas ei ole varasemalt vastavatest põhimõtetest lähtutud, ei tähenda, et linnal ei oleks õigust ohutuse tagamise eesmärgil teaduspõhiselt halduspraktikat muuta. Seetõttu ei ole põhjust heita vastustajale ette kooskõlastuse andmise kaalumisel ka TalTech 2022. a uuringu kui mittesiduva dokumendi järeldustega arvestamist.
12.Olukorras, kus ekraani asukoha paigutust pole õigusaktides konkreetsemalt reguleeritud, ei saa aga pidada piisavaks ja asjakohaseks üksnes mittesiduvast dokumendist tulenevale keelule tuginemist ilma mistahes muude sisuliste põhjenduste ja kaalumiseta. Vaideotsuses on küll täiendavalt viidatud kavandatud reklaamtahvli paigutusele konkreetsete koolide (Emili Kool, International School of Tallinn) läheduses, kuid esitatud pole ühtegi muud seda konkreetset taotlust ja kavandatu ohtlikkust puudutavat põhjendust ega kaalutlust. Täiendavaid põhjendusi seoses reklaamtahvli konkreetse asukohaga, sh ohuga vasakpöörde teostamisel, esitas vastustaja alles kohtuistungil.
13.Samuti peaks teadlikult uue halduspraktika juurutamisega kaasnema ka selle ühetaoline rakendamine. Seega ehkki on õige, et nõuda ei saa varasema, sh ebaõige halduspraktika jätkumist, ei tohiks pärast otsustust uut halduspraktikat rakendama hakata seda teha meelevaldselt. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et mh halduspraktika muutumisel on haldusorganil ka suurem selgitamiskohustus (RKHKo 08.10.2025 nr 324-2091, p 29).
14.Vastustaja on kaalumisel aluseks võtnud TalTech 2022. a uuringust tuleneva halduspraktika teadliku muutmise alates 2024. a kevadest. Samas ei nähtu kohtule veenvalt, et tegelikkuses oleks juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal ühetaoliselt juurutatud uut TalTech uuringul põhinevat halduspraktikat. Näiteks asus linnavalitsus praeguse asja tehioludega sarnases, ent teise taotlejaga seotud 20.05.2025 vaideotsuses (dtl 252-256) seisukohale, et TTA-poolne keeldumine kooskõlastamisest ei olnud sisuliselt põhjendatud, kuna rikuti põhjendamiskohustust, mis vaideotsuse kohaselt seisnes selles, et ei selgitanud piisavalt ja arusaadavalt, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused sellest tegi. Ühtlasi juhiti selles vaideotsuses nii TTA kui ka Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tähelepanu asjaolule, et uue otsuse tegemisel tuleb tagada taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtte järgmine. Sellise vaideotsuse tegemine alles 2025. a maikuus ei tekita veendumust, et kaebaja taotluse osas tehtaks igal juhul algsega sarnase sisuga otsus või et vastustaja ka tegelikkuses
9(10)
3-24-2972 rakendaks ühtselt uut halduspraktikat, nagu seda praeguses asjas tehtud vaideotsuses väideti.
15.Kahtlusi viimatimainitu osas süvendab ka kaebaja poolt esile toodud reklaamtahvli kooskõlastuse andmine augustis 2024. a (kohtuistungi protokoll 00:45:26), mis jääb uue halduspraktika väidetava rakendamise alguse järgsesse aega. Tegelikult möönis vastustaja kohtuistungil ka ise, et uue halduspraktika juurutamisega alustamise konkreetset kuupäeva on raske öelda, kuid alates 2025. a algusest ei ole uusi kooskõlastusi antud (kohtuistungi protokoll 00:46:19). Vaidlustatud otsus on tehtud aga juunis 2024. a. Samuti kinnitas vastustaja kohtuistungil enda teadlikkust ning samas passiivsust teiste, ilma kooskõlastuseta ebaseaduslikult paigaldatud reklaamtahvlite puhul, mille asukoht on väga sarnane kaebaja taotletud paigutusele (nt Odra tn-l, vt dtl 425). See tekitab omakorda veelgi kahtlusi inimeste tervisepõhiõiguse tagamisele suunatud uue halduspraktika sisulisest ja tegelikust juurutamisest Tallinna linnas, millele aga vaideotsuse põhjendused peaasjalikult tuginevad.
16.Eelnevast tulenevalt ei ole vastustaja kohtu hinnangul kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt. Kohtul pole seetõttu võimalik veenduda, et kaebaja taotlust ei jäetud kooskõlastamata meelevaldselt, samas kui teisi sarnaseid taotlusi rahuldati või sarnases asukohas paiknevaid ebaseaduslikke reklaamtahvleid tolereeritakse.
17.Kohus tühistab eelnevast tulenevalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 04.06.2024 otsuse nr 2-24-5893/10 ja kohustab vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6) Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja taotleb 05.11.2025 ja 10.11.2025 menetlusdokumentide kohaselt menetluskulu hüvitamist kokku summas 3110 eurot. Menetluskulu koosneb riigilõivust 20 eurot ja õigusabikulust summas 3090 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud kokku 17 tundi ja 10 minutit, tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta hind). Kohus leiab, et arvestades asja mahtu, keerukust, menetluskäiku ja ka asja tähendust menetlusosaliste jaoks, on tegu on vajalike ja põhjendatud kuludega. Esindajatasu ei ole ka sedalaadi vaidluse puhul tavapärasest selgelt suurem. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 1 alusel välja 3110 eurot. Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.